Tere, esimesel detsembril 99 aastat tagasi alustas Tartu Ülikool tööd emakeelse ülikoolina. Esimesel detsembril. 100 aastat tagasi võitsid eestlased ülikooli Saksa võimudelt üle ja rektori kohuseid asus täitma esimene haridusminister Peeter põld kes jõudis minna vabatahtlikult alanud vabadussõtta, kuid kutsuti sealt peagi tagasi ülesandega käivitada eestikeelne ülikool. Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender, tere tulemast saatesse. Suur tänu kutsest. Minu nimi on Piret Kriivan ja teadagi keelesaates me räägime Peeter põllust kui eesti keele ees seisjast, aga Peeter Põlluhaare oli tohutult lai ja 100 aastat tagasi oli ta jõudnud juba üht-teist ära teha, sest ta oli 40 aastat vana. Jah, mille millest nüüd alustada, et mõlemast otsast peaks ütlema, sellepärast et, et ta ise on kirjeldanud oma tegevust, et ta põleb kahest otsast nagu Beerg eksale viide viide siis Kreutzwaldi Kalevipojale kui need peerud kahel otsal. Väga mitmekülgne mees ja, ja tema põhjalikud uurijad, tema loomingut tundvad inimesed on öelnud jah, et tal oli mitmel alal, oli esimene või algataja esimeste seas. Mõelgem kas või sellele, et te juba nimetasite, et eestikeelse ülikooli rajamine selle juures oli ta nii rektori kohusetäitjana kui ka kui ka kuraatorina või, või ka siis esimene pedagoogikaprofessor. Kooliuuendaja kooli põhimõtetest me tõenäoliselt räägime ka, milline peaks kool olema ja, ja väga paljud tema algatused või mõtted, ettepanekud, uuendused on aktuaalsed tänapäevalgi. Või ka karskusliikuja seda sai nimetatud oli ka siis küll lühikest aega, Eesti vabariigi esimene haridusminister. Kui õpetajaametist rääkida või, või õpetajaametist üldiselt, siis tema oli ka ju ajakirja pedagoogika ajakirja eestikeelse pedagoogika, ajakirja asutajaid ja toimetajaid. Oli ka esimene eestlane, kes valiti Tartu Ülikooli audoktoriks. Jälle suur suur verstapost selles mõttes. Tema on olnud ka Eesti karskusliikumise juht karskusliikumise juhte, see on temal väga oluline põhimõte olnud. Ta on olnud mitme riigi kogu koosseisu liige, selles mõttes ka seadusloomes osalenud ja nii edasi edasi, et küllap neid märksõnu, millega tema seotud on. Neid teemasid neid on väga palju. Aga hariduselt oli ta dialoog, talli dialoog, alustame sellest veidikene viidet, ikkagi perekond on tähtis, temal on olnud perekond alati tähtis ja tema isa ka Peeter põld oli ju ka koolmeister iseenesest. Ja kui vanem vend haaralt valis ikkagi dioloogia muuseas Toomas Paul, Eesti piiblitõlke ajaloos viitab ka Harald Põllu siis selle vanema venna piiblitõlkele siis tema ise õpiskel dioloogiat, et, aga, aga ta valis ikkagi koolmeister või pedagoogi teekonna. Võib-olla võiks enne ülikooli mainida seda, et ta lõpetas gümnaasiumi isenesest hõbemedaliga, et selles mõttes ka tubli usin haridus põle, oli ta juba siis gümnasistina. Aga ülikoolis taastus ju Eesti üliõpilaste seltsi liikmeteks, ta puutuks kokku teiste suurte kuludega Jaan Tõnissoni, Villem Reimani, Heinrich Koppeli ja teistega. Ja, ja mõned aastad hiljem 1000 902903 anda ka Eesti üliõpilaste seltsi esimees Eestis ellips seltsi mitme mitmete oluliste vaimsete ettevõtmise algataja olnud ka eelpool võib-olla jäi mainimata ka seda, et ta on paljude seltside, kas esimees või liige olnud. No mainimiseks siin kas või seda, et ta on Eesti Kirjanduse Seltsi liige, olnud Eesti Kirjanduse selts samas toona kui emakeele seltsi olnud keeleasjade või keeletööde algatajad või ka esimese õigekeelsus õige kirjutas sõnaraamatu, andis ikka veel Eesti Kirjanduse selts 100 aastat tagasi ja nii edasi edasi. Või ütleme, et ta on olnud ka tööl Postimehes Jaan Tõnissoni Postimehes toimetuses, nüüd jälle valdkond, kus ta tegutsenud. Ta tegutses siis eestikeelses eestimeelses seltskonnas. Tõepoolest, ühelt poolt eestikeelne eestimeelne seltskond, aga seda öelda, et toona veel, kui tema alustas, oli, oli eesti keel ikkagi pigem selline rituaali keel, pühapäevakeel saksa keel, vene keel, siis need igapäeva suhtluskeeled, nii et see eestikeelne maailm tuli alles luua ja, ja see, et täna saame kasutada eesti keelt pea kõigis valdkondades on väga paljuski Peeter Põllu algatusi või teeneid. Mis siis esimesed sammud oli, mis ta sellel sellel põllul, mis Peeter põld sellel põllul tegi? Kujundlikult võib öelda jah, et Peeter põld on ise olnud üks üüratult suur põld ja see keele eesti keele edendamine on olnud üks, üks vagusid ükski põhimõtteid, et haridust tuleb anda emakeeles, kust see mõte tuleb, noh, me võiksime linna Jakob Hurda nii veel kaugemale Rosemplentaril ja nii edasi, kus arvati haridus mingil mingil tasemel tuleb anda lapse emakeeles. Aga kindel veendumus, palju aastaid enne Eesti iseseisvumist oli tema veendunud ja et õppida tuleb arusaamisega mitte tuupida, vaid arusaamisega ja arusaamine tuleb ikkagi emakeelsest haridusest arusaamisega lahtise peaga mõttega õppimine, see täiesti on põimunud läbi ikkagi eestikeelse haridusega. Tooksin näite ka sellest, ütleme vahepeal kõnelen nii hariduses kui ka kiiresti, need on nii läbipõimunud Peeter Põllu puhul. Näiteks kas rahvakooli ühtluskooli põhimõte on temal see, et ühes koolis peaksid õppima nii kojamehe laps kui ka ministri laps. See kool peab olema demokraatlikkuse alus või ka või peab olema. Ühesugust kvaliteeti on, aga ta on mõeldud kõigile seinast seina ühiskonna liikmete jaoks. See, et poisslaste kõrval peavad sama haridust ja samasugust haridust tütarlapsed. Peeter põld on selle idee toetaja ja ta mitte ei toeta seda lihtsalt emotsiooni ajendil, vaid kindlate haridusuuringute najal. Ta on rännanud Euroopas maailmas ringi ja, ja kursis sellega, mis toimub mujal maailmas ja vaatab avali silmi seda lahti. Ta on rahvuslane, aga mitte jäika rahvuslane, vaid ta ütleb, et, et see rahvusvaheline mõte head mõtted tuleb omaks võtta. Rahvuslus ei tohi kivineda, vaid see tuleb läbi seedida. Nii nagu keel, teatud võõrväljendid algusest on võõrad. Kas meie tänane Jüri Marin edasi nimesüsteemis kunagi oli alamsaksa keeles tuli, aga see on kodunenud. Nii, tuleb kõik mõtted või ka sõnad keelendid üle võtta ja kodustada omaks võtta, et, et mõte, nii hariduslik, mõtte, vaimne mõtteväärtused ei kivistuks, see on talle oluline. Nii et tütarlastel on vaja samuti samasugust haridust ja oluline kindlasti on see ju, et tema on Eesti Noorsoo Kasvatuse seltsi üks liige. Ta on ka siis selle Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi, vabandust tütarlaste keskkooli, sest keskkool omas teisi juriidis õigusetusele keskkooli asutajate hulgas näiteks Oskar Kallasega ainult Koppeliga. Ta on mitu aastat selle kooli bioloogiaõpetaja, aga kui Oskar Kallas selle direktori kohalt lahkub diplomaadi tööle, siis võtab direktori kohustused üle just Peeter põld. Oluline, näiteks kooli puhul on see ka, et laps tunneks oma kodukohta, et tema oma mitmes kirjutises töös rõhutab seda, et, et tuleb teada kodulugu laiemas mõttes nii loodust, ajalugu kui ka eesti keelt. See peaks olema selge. Tema on näiteks see kes soovitab koolis näiteks kooliekskursioonide klassiekskursioon klassi tänases mõttes nende korraldamist. Tänapäeval see nii loomulik, et käiakse kuskil reisil, olgu siis Eestis või välismaal aga temal ei ole see, kes seal algatanud või ka näiteks mõte sellest et kool peaks toetama neid, kes on nõrgemadest koolitoidu küsimus, kasvõi ka see on Peeter Põllu üks mõtteid või ka erivajadustega lapsed, olgu need siis nõrgema poole esindajad või, või üliandekad, lapsed, ka need vaja eraldi hoolt. Jälle on tema asjadega kursis. Ja kõige sellega koos paralleelselt samal ajal tegeles ta eesti keele staatuse edendamisega võib nii öelda. Kindlasti kindlasti on ju nii, et see tütarlaste kool, tänase Miina Härma Gümnaasiumi eelkäija see juurde, kes pärast 1905. aasta revolutsiooni võimalusi, mida, mida siis ühiskonnas nautiv suuremaid vabadusi aga eestikeelse kooli või gümnaasiumi idee sõnastaja Peeter põld kui näiteks üks teine väga suur eesti kuju. Jakob Hurt näiteks 150 aastat tagasi aastal 1869 on öelnud oma kõnes kõrgemate koolide peale ja Jakob Hurt peab silmas nii gümnaasiume kui ka ülikooli ehk universiteeti selle peale eestlaste jõud ei hakka? Noh, olud on, sellised seda ei võimalda, see on sellised olud või kolm aastat hiljem, 1872 hüppab Jakob Hurt eestikeelse universiteedi peale. Meie vaimujõud ja ka raha nõu ei hakka veel. Aga kui tulevased põlved peaksid seda vajalikuks pidama, siis olen mina nõus oma sõnadest taganema. Ja Peeter põld ongi siis üks nendest, kes kes ühelt poolt on, sõnastab eestikeelse gümnaasiumiastme ja üldse ühtlus võiv rahvakooli põhimõtted, viib need sisuliselt ellu ja samas ka eestikeelse ülikooli asutajate hulgas on ta ta praktikaga teoreetik ühel ajal. Mis see tähendab, eestikeelse koolivõrgu rajaja üks ajajatest ja ülikooli rajamine, missuguseid tegevusi see kannab endas? Kui ülikoolis kõigepealt alustada, siis mõelgem olukorda nagu teatud määral Mauruse sõnadega hullumeelsus, hullumeelsus, et sel ajal, kui Peeter põld tegutses, vist oli neli eesti keelt oskavat õppejõudu, seal aga pidi alustama eestikeelne ülikool. Kuidas leida õppejõud, kuidas saada üliõpilasi, matrikuleerima üliõpilasi, varade arvelevõtmine ja nii edasi, aga, aga kõik selle korraldamine näiteks oli tema õlul. Selles mõttes uskumatu jah, et, et kõik see tuli alles ehitada või rajada või, või nüüd ütleme keskkoolide puhul nii, edasise kooli võrkase kooli nõudlus, arvestamine või see haridusökonoomika, haridus, majandus, milliseid koole, kuhu on vaja asutada, millised peavad olema koolihooned, kuhu neid tuleb teha, millised peavad olema tajate, kuidas õpetajaid koolitada ja nii edasi edasi. Või ka millele tema tugines, ütleme näiteks väärtus kasvab. Et kooli ei ole mõtet või ei saa rajada kivistatuna või sellise nagu väärtusega või kui ei ole seda hea kurja eristamist või sihtide seadmist teatud punktide helistamist, teatud asjade põhimõtete helistamist ja nii edasi, edasi. Seal kõigega pidi tegelema, et see on tänavu oluliselt on see uskumatu, kui üks mees on hakkama saanud. Kas ta rääkis oma ideedest ka ühiskonnas laiemalt, kas ta kirjutas artikleid või avaldas raamatuid ja tahtsin küsida, et kui suur kaal tema sõnal oli, aga pidi olema suur kaal. Kindlasti oli suur kaal ja väga mitmel põhjusel. No üks teema, mida me veidi serva pidi nimetasime, oli see, et Eesti haritlaskond alles oli kujunemas ja, ja, ja vastastikku tund tunti teda kui isiksust, kes, kellel on hea haridus, kel on kogemused kes on maailmas ringi rännanud, kes oskab oma sõna põhjendada, uuringutega teaduslikult põhjendada, kes ei eputa edvistama teadmistega, vaid põhjendab selgelt ausalt, otsekoheselt, aga samas mitte solvamata. Näide tema ministriajast, ta nimetatud esimene minister ja ja see vormiline ministriks oleku aega oligi alla aasta, aga tegelikult kui Saksa väed lahkusid, sai ta ju haridusminister olla umbes kaks nädalat, on öeldud, seda kaks nädalat olla, siis tema võttis alles moodustas haridusministeeriumi kaks inimest siis tööle üks neist, Mikelsaar. Ta ei lähtunud sellest, et tööle võetud inimesed ei jaga temaga kõiki sarnaseid seisukohti kas või usuõpetuse küsimuses, maailmavaatelised võivad erinevatel seisukohtadel aga tööle võetud inimesed. Need kaks olid, et väga pädevat koolmeistrit, väga tugevad töömehed. Ja see oli Peeter, põllule oluline. Mitte see, et temaga täpselt nõustatakse, ollakse täpselt samal meelel. Ei inimesel võib olla ka teine seisukoht, aga ta peab olema tegudega tõestanud seda, et ta et ta on usaldusväärne ja Teo inimene võib-olla ainult eesti keele kohtlikud, mõningaid näiteid, vabandust, jäin võlgu küsimusele, et kas ta kirjutas ja ta suri suhteliselt noorelt, ütleme talle 52 aastane, kui ta 1930. aastal esimesel septembril suri tühjusesse ja monograafiad, kaks monograafiaid ilmusid veidi pärast tema surma aga oma eluajal on ta väga viljakas artiklit avaldaja. Väga palju mõtteavaldus ei olnud, nii et deta kirjutab ajakirjanduses vägagi palju. Nii et, et ta levitab oma ideed nii suusõnaliselt, kolleegide seas või ka riigikogus või ka õpetajate õpetajaskonna seas aga ka kirjasõna, ETA, trükk avaldab trükis. Kas teil on mõni näide ka? Kui tohib, siis ma tooksin näite, näite just tema keeleteemaliste seisukohtade puhul välja. Et milline siis peaks olema eesti keele õpetamise eesmärk või, või tema sõnasse siht. Et eesti keele õpetamise siht on rahvakeele, kui väljendusvahendi tarvitab tamine õpilastele nii omaseks teha, et nad kõike, mida nad kas kujutavad, mõtlevad, tunnevad ja tahavad oskavad avaldada selgelt täpselt nii suusõnal kui ka kirjalikult. Et eesti keel peab olema kõikides valdkondades kõikides nüanssides nii välja arendatud, et see oleks hea, paindlik tööriist, Te tunnete avaldamise vahend. Samas millised need tulemused olla, ta on ka võib-olla väga terav, otsekohene ka tulemuste osas siis ta toob hinnangu, see oli aasta enne surma 1929 üliõpilaste paljude üliõpilaste keelekasutuse või keeleoskuse kohta. Ja kirjutab niimoodi. Võib liialdamata ütelda, et paljud üliõpilased eesti keeles ilma õigekirjutuse vigadest Ta ja selgelt korralikudes lausetes oma mõtteid kirjas väljendada ei oska. Ja samuti kuuldub alalõpmata kaebusi selle üle, et võrdlemisi suur protsent üliõpilasi ei suuda ka üheski võõrkeeles mitte mingit teaduslikku teksti tõlkida või mõista. Nii, et Ta kritiseerib neid üliõpilasi, kes, kes üliõpilase tasemel ei ole. Samas on ta öelnud ka seda näiteks ühes oma kirjutises, et et väga huvitav, et võõrkeeles valesti väljenduda. Paljud inimesed pelgavad, et ei kasuta võõrkeelt seetõttu, et nad teevad, teevad vigu. Aga samas ei häbene inimesed seda, kui nad oma emakeeles vigu teevad, et sadamate julgevad vägagi hästi teha. Selline mõte pärineb ka temast. Just mõtlesin ma, kui Eesti keele instituut tähistas õigekeelsussõnaraamatusajandat aastapäeva, juute risti tutvustati, ma mõtlesin just sedapidi, et tänapäeval on ka ju niimoodi, et meil on õigekeelsussõnaraamat ja käsiraamatut kättesaadavamad kui kunagi varem. Aga just nagu ma ei saa öelda, et kõikidele inimestele et siiski on inimesi, kellele õigekeelsussõnaraamatu poole pöördumine on nagu kuidagi imelik, aga Google Translate see kõlbab küll, et nagu võõrkeelt võib sõnaraamatut kasutada, aga tegelikult peaks üle saama häbist kasutada oma eesti keele sõnaraamatut. Peeter põllule see mõte ilmselt tema pooldaks seda. Kindlasti eks toona ühiskond oli selline või Peeter Põllu järk tav üles ehitada, ühiskond oli siiski selline, kus väärtustada eesti keelt. Hakati arendama isilised terminoloogiat, paljudel erialadel ja nii edasi. Võiks tänapäeva, eks muresid on see, et kui kõik või väga paljud asjad on kättesaadavad ja võimalikud, siis kuidas selles virvarris sotti saada ja milline siht valida, siin on, siin aitab tõesti jälle Peeter Põllu põhimõtet. Väärtused peavad paigas olema, see viib sihile. Üks oluline põhimõte, mida Peeter põld on korduvalt esile tõsta, on see, et koolis iga aineõpetaja on ka eesti keele õpetaja. See on oluline mõte. See tähendab seda näiteks, et ka olgu see maa tead, graafi õpetaja peab õpetama eesti keelt või ka keemia või nii edasi teiste distsipliinide erialad. Õpetajad peaksid õpetama ka oma erialakeelte head eesti keelt. Toon kasvõi sellise näite, et omal ajal ma, kui ma ei teadnud midagi veel Peeter põllust Põhikooliõpilasena oli meil õpetaja, kes keemia tunnis parandas ka töödes, tasemetöödes või kontrolltöödes parandas kirjavigu eesti kirjavigu ja, ja ka ilukirja, ütleme, et ütles, et kell on palju antud, seda sellelt ka palju nõutakse. Aga sisuliselt oli Peeter Põllupõhimõte, mis veel siis 1009 seitsmekümnendatel aastatel näiteks oli mitme õpetaja puhul kasutusesse tema põhimõtted. Peeter Põllu väärtusi jagas ka tema abikaasa Helmi põld kes oli samuti kooliõpetaja ja koolielu edendaja. Jah, et mõne sõnaga, perest ja, ja ka abikaasast, et oli ju Peeter põld ju neid inimesi, kes arvas, et nimetatud masinad peavad sama sama hariduse kui mehed ja siin oli vähemalt kaks põhjust. Üks põhjus oli see, et Eesti asja ajavad mehed seltsis ajasid, ütleme, et võib-olla ühes lauas rääkisid eesti keelt ja teises laussaksa keelt kui ka vene keelt. Et niikaua, kuni naine ei toeta ühiskonda või ka meest, nii kaua see eestlusel tugevat kandepinda ei ole, et, et selles mõttes väga laiahaardeline põhimõtetega inimene, et sealse kandepind ikkagi tuleb. Ja teine asi, ütleme, et ka tema abikaasa puhul jah, nad jagasid, jagasid ühiseid väärtuseid. Tuli meelde ka nüüd, laste puhul see. Oli paljulapselisest perest pärit, et neil oli päris, kas ma mäletan õigesti 11 11 last, aga, aga üks lastest siis tema õdedest-vendadest suri suhteliselt noorelt ja samuti siis Peeter Põllu peres, neil oli endale 11 last, üks Kasuri suhteliselt noorena aga võeti veel üks kasulaps ja abikaasale kindlasti tema toetaja, näete, et Peeter põld, öeldes seda talle nii praktikud teoreetik, et ta mitte ei kõnelenud, et nii võiks teha, vaid, vaid ta lähtus ka praktikas sellest, et, et naine on võrdväärne partner mehele igapäevases elus teadvus asjades vaimumaailmas. Ja nii see nende peres oli kas või kas either elus väidetavalt, et kui ta oli kogu aeg rakkes oma tööasjadega ka suvepuhkuste ajal pidi ta ju lugema õppekirjandust ja nii edasi tuhandete lehekülgede kaupa. Aga mälestustest nähtub, et ta tegi ka rõõmsasti ka koos abikaasaga kodutöid. Ta ei peljanud selliseid asju, et ei olnud halvemat või paremat tööd, ta koos tegutses abikaasaga kodutöödes ja nii edasi. Ja ka laste kasvatamisel on, on öeldud, ka seda jahe, mitmes fotode peal on, on, kus, kus tal on lapsed üles, need on tema kaasaegsed öelnud jah, et, et kui oli võimalik, ütleme ta siis perega õhtuti koos istused, siis lastel järjekord, kes siis isa isa sülle saab. Nojah, kui nii palju tore, aga kas Peeter ja Helmi Põllu perest on ka eesti keele inimesi tulnud järeltulijate hulgast? Jah, kindlasti on mulle endale mõni aeg tagasi üllatus, et kes nüüd Kanadast tagasi tulnud Gustav Piir näit näiteks on toonud ka luteri kirikuõpetaja. Ma ise olen paar korda kuulnud, et ta püha vaimus lugenud, kas teil püha taga oli ka praost, et tema on, on siis Peeter palu järeltulija, eks kirik, kui sõna levib, aga, aga kindlasti on üldsusele tuntud Rutt Hinrikus, kes on tema siis Peeter Põllu pojatütar. Ja, ja siin mälestustekogujana ja talletajana ja publitseerijana on ta väga-väga tuntud tegelane ja, ja siis muidugi Rutt Hinrikus enda järeltulijad, ütleme siis, kes on, kes on Underi-Tuglase kirjanduskeskuses tööl näiteks tütar või, või kui ma nüüd ei eksi, siis tema poegadest on nüüd selle majanduses sky päris hästi tantsler maisiga seotud olnud. Need on siis järeltulijad, mõni ega ma ei ole uurinud seda, aga lihtsalt kirjanduses on on mõned mõned nimed ja näod kokku kokkuviidavad. Ja on hea, kui ärimehed ka keeleasja jagavad. Kindlasti. Pärast, et eestluse eestluse ülesehitamisel ikkagi Kirjanduse seltsis ja nii edasi teistesse seltsid olid ka äritegelased. Ilma selleta ei oleks suudetud Eesti riiki ja eestikeelset maailma üles ehitada. Aga võib-olla siis ikka selle kõige tähtsama juurde Tartu Ülikooli rajamise juurde 99 aastat tagasi, mis toimus esimesel detsembril 99 aastat tagasi Tartu Ülikoolis ja mida Peeter põld ülikooli esimesele aktusele? Minu jaoks kõlavat Peeter Põllusõnad endiselt väga aktuaalsena, et, et ma usun, et pea kõik, ma usund, teadlaskond nõustab tema, ta ütleb, Peeter põld ütleb. 1919 eestikeelse Tartu ülikool avam seal järgmised sõnad. Et ülikool on erapooletu teaduse kodu, mis vahet ei tee juuda ega kreeka mehe vahel need ka tänapäeval rõhutatakse, teadus peab olema objektiivne ja nii edasi, et see ei ole vahet. Kes, kes elust, et peaasi, et ta teeb seda õiget asja ja selles mõttes on ükspuha, kes siin õpetab Tartu Ülikoolis samas otsitakse eestikeelseid õppejõude. Et selles mõttes on ükspuha, kes siin õpetab, mis keeles õpetab kui see aga teadus on mida ta õpetab ja, kuid teiselt poolt ja see teine pool on sageli ära unustatud. Teiselt poolt peab ülikool olema teaduse kodu mille erapooletus eluline, mis tunneb kaasa ümbritseva ühiskonna südame tuikamist. Ja ta rõhutab seda, et ülikool on rahvuslik kultuuri istandus, osanik üle-eelmises rahvusvahelises teaduslikus ühispüüdes. Ta ei saa ennast lahti kiskuda oma ümbrusest, mille nähtusi ta kõigepealt valgustama, mille noorusta Esmars esmajoones peab kaasa tõmbama. Nii et ta ühelt poolt ütleb seda, et tõepoolest on erapooletu see seal keele osas, et see keel ei ole need esma esmatähtis. Aga kuna ülikool on ikkagi ühiskonnaga niivõrd tihedalt seotud ja ta peab kasvatama uusi põlvkondi peale, siis seetõttu ta tegevustes lähtuda ikkagi sellest, et oma mõtteid, püüdlusi, ka teadustulemusi tuleb ikkagi tutvustada, levitada ikkagi emakeeles, sisuliselt. Nii et minu jaoks on, on ikkagi tegemist väga laiahaardelise, avara pilgulise inimesega. Isiksusega. Kui Peeter põld peaks esinema tuleval aastal Tartu ülikooli 100. emakeelse ülikooli 100. aastapäeval, mis te arvate, mida ta ütleks? Ühelt poolt ma arvan, et ta on arusaaja mõistlik, mõistlik ja tajuks kindlasti, kuidas olud on muutunud, aga ta ikkagi ausalt otsekoheselt koputaks südametunnistusele, et see teine pool unustatud on unustatud, seda, see pausi teine pool ikkagi. Et ülikoolil on palju anda ja vastutus ühiskonna eest, et see küllap heidaks teatud seltskonnale ette seda, et on liialt sulgetud elevandiluust torni ja kaugemale mindud liialt kaugele mindud siis ikkagi ühiskonnast. Ma usun, et ta teeks seda, see väärtuste poolda ta kindlasti rõhutaks väärtusi, mida. Ja küsimus ikkagi, eks ma usun ka, et ta ikkagi mitmed neist viitavat tänapäeval Eesti vabariigi põhiseaduse preambuli ele. Küllap tema meenutab seda, et mis eesmärgil Eesti riik on rajatud ette, et ma olen. Samamoodi, me võiks öelda, et ka majanduspuhul, et kas on nii väike, et olla ütlema, et mõne suurkorporatsiooni või suurriigi koosseisus ehk oleks odavam tulusam teatud majanduslik ütles, otstarbekam nõnda teha, mis on ikkagi Eesti riigi eesmärk olnud? Ma arvan, et ta rõhutaks, sellele. Tohib üks väike viide? Jah, sel aastal juulis saanuks Peeter põld 140 aastaseks. Mõni päev tagasi tähistas luulekogu tutvustamisega uue luulekogu tutvustamisega kaheksakümnendat sünnipäeva Hando Runnel. Ja neil on ikkagi palju ühist, mina jõudsin Peeter Põllu neiust tänu Hando Runnel, see, kes ma olen mitu aastat töötanud haridus teadusministeeriumis ja tema 13 14 aastat tagasi tegi ettepaneku, et kuna sa töötad haridus, teadusministeeriumis siis haridus, teadusministeeriumi töötajate ülesanne või kohustus on teada ka eelkäijate ideid, mõtteid et nüüd sa seal töötad, siis sinu kohustus vaheks panna kokku siis mõtteloo sarjas, Peeter Põllu artiklite valimik ja ja nii see töö algas Hando Runneli õhutusel ja, ja ja mul on väga hea meel, et Hando Runnel mulle sellise ettepaneku tegi siin targemaks ja ma usun, et, et see et see Peeter Polo artiklite kogumik, mille pealkirja on sõnastanud Hando Runnel, lastes tuntakse meid. Et see tutvustab kimbukest Peeter Põllu mõtteid ja need mõtted on aktuaalsed ka ikkagi tänasel päeval. Kui te nüüd valiksite, palun ühe mõtte sellest kogumikust ühe Peeter Põllu mõtte saate lõpetuseks siis missugune see võiks olla? Ma nimetasin ja seda, et teatud ühisosana täna hommikul mõtlesin just, et mis seob ka Peeter põldu ja näiteks et teist suurkuju Hando Runnel Hando Runneli üks luulerida ütleb ju seda, et muuda ennast muutub maailm. Ja Peeter põld on lähtunud pedagoog, pestan otsisõnadest, saagem inimesteks, et me võiksime olla riigid. Tundub, et täna võiks ehk see Peeter Põllu mõtte ehk vastukaja leida. Aitäh. Emakeelse rahvusülikooli rajajast Peeter põllust rääkis Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.