Kuula. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat. Tere, me oleme nüüd rändamas ikka edasi seal maakera kuklapoolel, seal Austraalias ja eelmises saates jagasin oma sinimägede muljeid bluumountynseks Sinimäed. Ka suur looduse oaas vaevalt 100 kilomeetri kaugusel Sydneyst sellest Austraalia suurimast linnast eelmises saates sai räägitud nendest lindudest nagu lüürasaba ja loomadest nagu hallkänguru, keda ma seal kohtasin ja siis Kuulsast kolmest kaljust, mille kohta on need aborigeeni ägevad müüdid. Aga tänases saates lähene piss teise Austraalia kanti nimelt lõunaossa ja seal asub siis teine miljonilinn, see on Melber. Ja täna siis ongi juttu sellest Melbernist ja selle lähedal olevast lausa legendaarsest teist, mille nimi on suur ookeanitee. Niimoodi alustab ühte oma laulu üks austraalia õige tuntud folklaulja, tema nimi on dioodi lein. Ja selle mehe elust on väga suur osa olnud seotud just Melbourne'i linnaga. Seal on selline mölberni folgiklubi, kus tema tähelend kunagi algas. Aga see laul, mis praegu kõlab, selle nimi on vaenuiha jätkub ja ta kõneleb linnaelust kõneleb üsna kriitiliselt ja samas natukene ka kurvalt. Ja samas on see laul ju ka väga ilus, nii nagu folklaulud sageli. Ja ongi selline hästi siiras satsioodi lein ise on üks selline rahutu hing. Pärast seda, kui ta Melbourne'is kuulsaks sai, siis ta hakkas lauldes ringi rändama mööda Austraaliat, viimaks jäi Austraalia talle Cavel kitsaks. Kas andma kontserte ka mujal maailmas ja viimastel aastatel kuuldavasti tegutsebki rohkem Ameerika Ühendriikides kui Austraalias. Aga nüüd mina ise olin siin Melbourne'is õieti oma elu jooksul teist korda. Eelmisel korral noh, see oli üle 10 aasta tagasi, siis kibelesime hästi kiiresti Melchiorist minema sinna loodusesse. Aga seekord läks nii, et veetsime Melbourne'is päris mitu ööd ja saime ka siis nendel päevadel linna peal palju ringi kolada. Ja mõned paigad seal Melbourne'i südalinnas said isegi üsna tuttavaks. Noh, ja me tulime sinna Melbourne sisu Sydney linnast, lendasime lennud giga vahel maa oli päris suur, ikkagi mandri idakaldalt lõunakaldale 1000 kilomeetrit. Ja seal lennujaamas, kui maha tuli, mis meil oli, vastas Sandy. Sängi oli selline armastusväärne vanem daam ja tema siis sõidutas meid telli ja tee peal natuke rääkis, mida ta ise põlise linlasena sellest Melchiorist arvab, ütles niimoodi, et suuruse poolest on need Sydney ja Melbourne üsna võrdsed mõlemad miljonilinnad. Mõlemas elab üle viie miljoni inimesi Melbourne'is paarsada 1000 vähem kui Sydneys. Aga nüüd kuna sandi ise oli ju Melbourne'i elanik, siis tema oli küll kindel, et Mälbern on vahvam linn, kui Sydney ongi. Et Sydney on noh, selline rahvusvaheline linn laialt tuntud. Aga Melbern on Austraallaste endi jaoks selline ehe ja, ja oma suurlinn. Ja et austraallased peavad seda Melbourne siiski kogu Austraalia selliseks skulptuuri, teaduse pealinnaks, kas siin on hästi palju kultuurikeskusi, palju teatreid, palju kontserdisaale ja näiteks kõrgkoole on siin rohkem kui Sydneys ja siis ütles ta ka veel, et Melbourne Austraalia spordipealinn, see on ju see, et seal on palju selliseid spordikompleks. Staadionid, mis ehitati kunagi aastakümneid tagasi, kui Melbern oli olümpiamängude pealinn ja nüüd on seal siis palju rohkem suuri spordiüritusi igal aastal kui mistahes mujal Austraalia linnas. Niimoodi, et meil Börnis on ka väga huvitav ja niuke värvikas õhtuelu. Et siin on palju klubisid ja kontserdipaiku ja väga häid söögikohti ja et hotell on siin nüüd täna õhtul ees just selline vaba õhtupoolik, hotell asub täitsa seal Melbourne'i südames ja härra jõe ääres on nihuke suur jõgi, mis voolab Melchiorist läbi. Ja et selle ääres on just sellised toredat jalakäija, jätame nüüd ja söögikohad erinevad, minge lihtsalt välja. Ulkugi seal ringi, sööge mõnes mõnusas kohas õhtusööki ka. Ja siis, kui me sõitsime sinna hotelli poole, siis ühes kohas me tegime peatuse, sest see oli sandi meelest nii tähtis koht, et siin kohe peab peatama. Ja Ta ütles selle kohta niimoodi, et seal Melberni inimeste kõige armastatum kohtumispaik. Et kui näiteks kaks Melberni inimest tahavad kusagil kokku saada, siis nad ütlevad lihtsalt niimoodi, et saame kokku kella all ja kõik teavad, millise kella all, kuigi neid kelli on seal ju avalikke Kelly Melbourne'is lõputult. Ja vot seal me siis peatusimegi. Noh, kell ise oli sellise vanamoodsa välimusega, ei midagi väga erilist, aga see hoone, mille seina peal see, kel oli, vot see oli küll väga tähelepanu väärne, see oli siis tegelikult Melbourne'i peavaksalihoone ja see, kel rippus täpselt raudteejaama peaukse kohal ja selle peaukse kohal oli veel selline tohutu suur niukene vuh, kui kuppel nagu mingi palee pärli, niuke, ümar, pronksiga kaetud ja kogu see maja, see oli ikka kolossaalset mõõtmetega kumbki pool sellest vaksalist ikka sadu meetreid pikk tõepoolest. Ja väga kaunis ehitis, seal oli sellised kollastest ja pruunidest tellistest seinad ja fassaad oli hästi keeruline, hästi palju karniis selliseid uhkeid võlv, aknaid ja kokku ta mõjus kuidagi pigem nagu mingi paleena kui, kui rongijaamale. Ja siis sandi hästi kiiresti ka, et, et kuidas kunagi siia ehitati. Et see oli ikka tubli 150 aastat tagasi, kui just Melbern oli veel Austraalia asuma asuma, arenes tol ajal tohutu kiirusega, sellest loodeti väga palju ja siis rajada D Austraaliasse selline väga ulatuslik raudteedevõrk, et kohe ühest mandri äärest teise välja tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid. Ja see oli siis niimoodi, et üks selline suur raudteetrass kulges nagu mandri idarannikult läänerannikule, aga teine kulges siis lõunarannikult jälle põhjarannikule. Melberni Vaksal asus nüüd just nende kahe suure raudtee trassi kohtumiskohas, et sellepärast tuli tähtis kaugliinide keskus. Raudtee oli noil aegadel põhiline tee, mida mööda liikusid nii kaubad kui inimesed. Ja samal ajal Britannia impeerium oli oma vägevuse tipul, raha oli lõputult ja siis tehtigi selline väga Kuninglik peavaksal siia Melberni. Ja siin ütles ka seda, et see raudteevõrk ei ole siiamaani kadunud, need rongid sõidavad samamoodi ka praegu ja et näiteks võid sõita rongiga ühest mandri otsast teise risti ja põiki. Tundus tore mõte, et ükskord, kui veel siia tulla, et võib-olla teekski, kus ta alles ainult sellise rongireisi hirmus pikk loksumine küll ikka läbi mandri, aga teisest küljest täiesti võimalik. Aga noh, siis jätsime sendiga hüvasti, jõudsime hotelli ja õhtul tegime nii, nagu ta soovitas, läksime sinna avenüüdele uitama ja oli vahva, seal oli palju jalutajaid. Jarno jõgi on hästi laisalt üle, käis mitmeid sildu, sai nagu kõndida üle jõe, teisele kaldale ja siis mööda igasuguseid puiesteid, kus on külg külje kõrval niukesed toredad söögikohad, valisime ühe mõnusa välja. Ja valisime just sellise, kus olid austraaliapärased road ja siis võtsime õhtusöögiks endale niisuguse söögi nagu vallabi praad, kõlate, päris naljakalt valla abivalla peaniuse Austriale elukas, kes seal muidu känguru moodi, aga sellest Väikse kängurupraadi olin ma varem maitsnud, aga vallabit veel mitte. No mis ma ütlesin, et seal oli tegelikult üsna selline nagu oli olnud ka känguru, aga kui nyyd nüüd jälle siin eestlasele võrrelda mingi tuttava liharoaga, siis võib-olla kõige sarnasem hästi tehtud veiseliha prael. Nii et täitsa tore söök, lahe õhtu, sulnis. Õhk ja seal restoranis mängis elav muusika, selline rahulik muusika, kuulasime seda muusikat ja lihtsalt. Nüüd kõlas siin jälle veidi seda sordi leini laulu, kes ise on Melbourne'is pärit ja kui keegi nüüd hoolikamad kuulased, milles ta õieti seal laulab siis seal kõlavad just need suurused meeleolud nagu selline üksindustunne üsna tugevalt ja teistpidi nagu igatsus kellegi järgi, midagi sellist. Aga meie nüüd seal Melberniga tutvudes käisime üsna palju järgmistel päevadel just südalinnas, rohkem ringi kolamas ja mõnest sellest paigast, mis omaseks sai, tahakski rääkida, hakkaks võib-olla pihta sellise paigaga nagu sõjaohvrite memoriaal seal niisuguse väikese künka peal keset pisikest park. Ja see memoriaal on siis pühendatud esimese ja teise maailmasõja hukkunud Austraalia sõduritele. See ehitis ise jäi meelde, aitäh nende paljude memoriaalid hulgas, mida mujal maailmas on nähtud. Et ta oli selline kuidagi askeetlik ja väga antiikse välimusega, sest õieti ta jäljendaski antiik-kreeka templit. Noh, niisugune massiivne nelinurkne hoone laiad trepid viivad sinna juurde ja esiosas siis kõrged sambad. Ja seal sees oli ka selline ka askeetlik olemine, hämar, igal pool seinte ääres sammaste read, ruum keskelt täiesti tühi, seintel bareljeef, sellest sõjast siis ja muut praktiliselt mitte midagi, nii et niisugune nagu mõtiskluse paik õieti ja mitte ületada pakutud sugugi. Ja ta on sihilikult siis rajatud sellise koha peale, kus ta algab Melbourne'i üks tähtsamaid kesklinna tänavaid, selle nimi on säält kilda Rõud inglise keeles. Ja noh, ta on ikka tohutult suur kujuteldamatult lainet, seal kulgeb kohe mitu alleed ja jalakäijate teed kõrvuti ja nende vahel siis ka veel autode sõiduteed. Nii et selline suur vägev paraad tänav seal Melbourne'is ja mõnel korral aastas igal aastal ta muutubki paraad tänavaks, sest siis korraldatakse siin Melbourne'is nüüd sõjaohvrite mälestuspäev ja siis on siin väga uhke, et sõjaväelaste tseremooniad ja ja siia kogunevad siis tohutud rahvahulgad kokku. Aga sel päeval, kui meie seal olime, oli seal üpriski rahulik, noh, mingi argipäeva keskpäev. Ja sealtsamast memoriaali tagant algas ka minu jaoks üks väga tore ja mõnus piirkond. Selline parkide koguma ka mitte üks park, vaid mitu parki nagu üksteise küljes, nii et lõputult palju rohelust, puid, jalgradu, kogu selle ala nimeks ongi kuningate parkett, noh, niukene kuninglikult suurte mõõtmetega. Ja seal oli väga vahva ringi jalutada. Ja no minu jaoks mitte ainult see, et sa saad seal rahulikult, et olla ja natukene rahu sellest linnakärast, aga sellepärast, et puud olid seal väga põnevad minu jaoks, kes ma olen, suur puude sõber, nii et et ikka väga palju niisugusi avastusi. Toon ainult ühe näite kauripuu, täpsemini siis purpur, kauripuu, väga võimsa tüvega kõrge, vägev võrra. Vot see on niisugune puuliik, mida tõesti Euroopas iial näha ei saa. Ta on siis selles mõttes kummaline, et isegi siis, kui sa puid mingil määral tunned siis seda vaadata pessa, tead kukalt kratsima ja mõtlema, et kas väge puu on nüüd siis okaspuu või on see hoopiski lehtpuu, sest okste küljes olid näha lehed, noh, umbes nagu pajulehed, niuksed kitsad ja piklikud, aga vaieldamatult lehed. Aga samas oli näha puu otsas, noh, täiesti selgelt selliseid okaspuukäbisid. Jah, oli täitsa loputamist, aga vot Austraalias ongi tihti selliseid taimi ja loomi, mis panevad sind kõvasti mõtisklema ja mõistatama. Ja noh, selle puu puhul on siis ikkagi nii, et näiteks purpur kauripuu kuulub kahtlemata ikkagi okaspuude hulka. Need botaanikud ütlevad, et teema okkad on laiad ja lamedad nagu lehed. Aga määravaks saab see, et sellel puul ei ole mitte mingil juhul õisi ega vilju, et tal on käbid ja nagu ühel pool on ikka päris tõeliselt käbid, siis ta peab kuuluma botaaniliselt ikka okaspuude hulka ja tema käbid olid siis umbes noh, kui keegi on näinud meil vahel parkides on nulu käbid veidi värtna moodi, siukesed, huvitavad piklikud käbid. Ja kui me seal puu all natuke olin, siis ma olin väga õnnelik, et ma leidsin ka ühe purpur, kauripuu, käbi sealt rohu seest ja selle ma pissin küll kohe kiiresti taskusse, et see on ikka tõeline botaaniline haruldus. Võtsin ta koju kaasa yks väärtuslikumaid suveniiri, mida minu pilgu läbi Austraaliast üldse kaasa tasub võtta. Ja võib-olla seal selle kuningate pargi erinevatest osadest jälle omakorda noh, loodusesõbrale kõige väärtuslikum on nälberni Kuninglik botaanikaaed tegelikult väga suur tohutul liigirikas põnev kant, nii et seal maika kolasin mitu tundi. Aga mida ma sealt leidsin, sellest ma siin saates parem ei räägi, sest kui ma sellest juba rääkima hakkan, siis võib kergesti juhtuda, et saade saab enne otsa ja ma ei saa ikka kõike põnevat ära rääkida. Nii et ma räägin parem veel ühest Melbourne'i sellisest maamärgist seal siis Melbourne'i kõige kõrgem hoone tasub ka siin umbes kesklinna kandis pilvelõhkuja ja ta on nii kõrge, et vastab omakorda nagu mingi majakas paljudesse kohtadesse Melbourne'is juba kaugele ära. Ja tema välimus on üsna fantastiline, ta musta värvi ja iga korrus on ääristatud valge randiga. Kokkuvõttes ta on niisugune tohutult kitsas, tohutult kõrge, nagu oleks keegi ladunud suuri domino kive üksteise otsa siis mustad ja valge äärisega. Ja siis see on niisugune nii kõrge ning kitsas, et imestades, kuidas ta üldse suudab püsti seista. Ta kõrgus on ligi 300 meetrit. Ja kui ta seal 2006. aastal ehitati, siis oli ta tol ajal kogu maailma kõige kõrgem hoone. Selle tiitli ta kaotas juba õige varsti nelja aasta pärast, siis seal emiraatides ehitati veel mõni meeter kõrgem hoone. Aga noh, kui mõelda kõrgus 300 trit, mõtleme siin mingi võrdluse Eestis näiteks Tallinnasse on üks kõige kõrgem hoone Swisshotell seal kaubamaja juures. Selliseid tuleks siis kolm tükki üksteise otsa laduda, siis saab umbes selle sama kõrguse. Ja selle Melbourne'i kõige kõrgema hoone nimi on Eureka. Siis on tuletatud loomulikult sellest kuulsast vanakreeka õpetlase Archimedese viatusest, et leidsin ja ma arvan, et see pandi meelega ja sellepärast et kui sa oled nüüd siin niisugune kaugelt tulnud ja tõesti lähed sinna Melbourne'i kõige kõrgema hoone kõrgele korrusele, et sealt välja vaadates, siis sa ilmselt tahtmatult hõikad sama moodi, et et leidsin. Ja loomulikult me käisime seal ära ega sinna minna ei ole raske, ostad alt korruselt piletit, tee, astud lifti ja siis kihutad üles. Aga vaat see liftiga sõitmine, see on küll täitsa omaette elamus, on ju nii tohutu kõrge ja ta ei või ju lõputult kaua venida, see lift ja selle pärast võtab ta kiiruse üheksa meetrit sekundis ja kujutate ette, mida see tähendab, see tähendab seda, et kui sa nüüd algul sinna lifti lähed ja siis ta võtab üles minnes kiirenduse sisse, siis saad täitsa tunned, kuidas keha muutub nadi tinaraskeks ja tuleb täitsa pingutada, et jalul seista. Varsti saab selle kiiruse kätte, siis pole viga ja alla tulles jälle vastupidi, et siis võtab selle alla mineku kirjanduse üles. Siis on niisugune tunne, et ta on natuke nagu vabalangemine, südame all on õõnes. Aga see korrus, kuhu ta jõuab peaaegu kõige ülemine ja seal on siis selline korrus, millel on klaasist seinad ja seal sa saad siis nagu ringiratast käia ja igale poole vaadata, seal on pikk, kas ilm, millega saad uurida, siis kaugeid paiku selles linnas. Aga võid ka niisama vaadata ja tajuda, et mis asi see Melblarn ikka tegelikult on ja ja kuna ta on nii kõrge, siis näiteks seesama sõjaohvrite memoriaal ja kuningate park, millest ma rääkisin, need asuvad sellest tornist tegelikult kuskil paari kilomeetri kaugusel. Aga siit nii kõrgelt vaadates tundub nii, et nad on siinsamas torni all ja siis vaatad kaugemale, siis on mingid pilvelõhkujate kobarad, siis mingid aina uued ja uued linnaosad nutku laiuv ja laiub igas suunas silmapiirini välja. Ja vot siis seal kõige kõrgemas hoones. Alla vaadates sa tajud, mis asi õieti on see suurlinn, milles elab kokku rohkem kui viis miljonit. Siin kuuldus veidike jälle seda Melbourne'i linna lauliku dioodi leini laulu kena ja igatsevad, aga ma tahaksin nüüd edasi selles saates kõnelda Austraalia kuulsast teest võib-olla isegi kõige legendaarsemaid teest üldse. See on siis suur ookeanitee. See suur ookeanitee algab Melbernist veidi lääne pool ja kulgeb siis täitsa mööda rannikut kokku tervelt 240 kilomeetrit ja sinna mäe läksime, sõitsime selle kaks korda läbi, noh algul sinna, kas siis tagasi sõites oli meeldejääv tee küll. Selle algus algab tegelikult sellise, noh, võiks öelda väravaga või, või uhke niisuguse kaarega, mis ulatub üle terve selle maantee ja ta näeb selline väga eriline välja. Paistab Ta on ehitatud väga jämedatest ja pikkadest palkidest. Aga tegelikult ta ei ole ta hoopiski betoonist. Ja põhjus, miks betoonist on see, et ta oli alguses palkidest. Austraalias olen ju vahel tohutult hävitada tavad, suured metsatulekahjud ja ühes niukses tulekahjus palkidest värav lihtsalt põles maha, see ehitati uuesti puust jälle põles maha ja siis otsustatigi teemet toonist siis tuld enam külge ei võta. Ja vot selle erilise värava kõrval vasakul pool oli niisugune skulptuur väga sümboolne skulptuur kujutas kahte noort meest kirka ja käsikäruga ja raiuvad kaljusse teed. Ja austraallased nimetavad seda Tigerites kultuuriks kaevajate skulptuur ja siin on peidus omamoodi selline sõnademäng. Et ühtepidi muidugi need, kes kaljudesse seda teed, kui omal ajal rajasid, nad olidki kaevajad. Aga teistpidi olid nad esimesest maailmasõjast tagasi tulnud Austraalia sõdurid. Need olid need, kes ehitasid ja neid oli tuhandeid, kes siin tööl olid. Ja asi selles, et see nimi, niger, ehk siis kaeva ja selle nad said külge tegelikult esimese maailmasõja kaevikutes ja sellel põhjusel nad sõdisid seal kaevikutes aastaid kõrvuti inglaste ja prantslastega, sakslaste vastu jäävad nad euroopasõdalased, need nagu imestasid, et kui kiiresti need Austraalia sõdurid suudavad kaevikuid kaevata. Austraallaste meelest selle endastmõistetav. Saad kaevutomaažisse, jääd ellu, ei suuda kiiresti kaevuda, saad surma ja nad kaevusid hästi kiiresti. Nii etend said sellise hüüdnime seal ja ühtpidi oli see ju nagu tunnustav nimi. Aga eks seal oli natuke seda Tügavat Miki ka juures. Siin siis olidki jah, ehitajad, need esimese maailmasõja sõdurid, kes olid rindelt tagasi tulnud, ellu jäänud, noh sõjas aineid hullult palju, tegelikult surma seal esimeses maailmasõjas 60000 meest ja kuskil 150000 jäid invaliidiks seal sõjas aga need, kes siis täie tervisega pääsesid, nendega oli koju tulles pärast sõja lõppu probleem, sest nett tuli korraga väga palju. Ja õieti Austraalias ei olnud neile pakkuda tööd sel ajal nad olid töötud, neil ei olnud raha, neil ei olnud võimalust oma peret üleval pidada ja siis tõesti tehti selline poliitiline otsus, seal olid siis poliitikud mängus ja oli ka ärimehi, aga ka suur avalikus. Et ehitame sellise erilise tee Austraalia lõunarannikule kaljudesse, kuhu ei ole mitte ühtegi ideed siiani rajatud. Et ühtpidi on see siis võimalus anda noortele meestele tööd ja leiba, aga teisest küljest oli see ka vajalik Austraalia jaoks, sellepärast et seal lõunarannikul oli juba tekkinud päris palju külasid ja linnakesi. Aga ühenduse pidamine teiste asulatega käis seal ainult paatide ja laevadega ja see rannik oli ohtlik, seal oli palju kaljusid, karisid madalik. Nii et hästi kehva oli seal ühendust pidada. Ja siis tehtigi niisugune tohutu too võimas kampaania selle esimese maailmasõja järel, nii et seal panid poliitikud oma isikliku raha mängu ja palju annetajaid massiliselt, kes andsid ka raha. Et endistel sõjameestel oleks kergem ja niimoodi nad siis alustasid. Töö oli muidugi pööraselt raske ja palk ka maksti häbenemata väheneile. Olud igapäevased olid ka väga rasked, seal seletati, kuidas mehed näiteks liikusid seal niimoodi, et seljakotid täis dünamiiti, millega oli siis vaja kaljusid õhku lasta ja väike vale liigutus, lendad ise õhku ja see oli väga raske, aga mehed olid sitked ja nelja aastaga suutsid nad kaljudesse raiuda sellise 130 kilomeetri pikkuse mägitee. Järgmistel aastatel seda siis pikendati. Praegu on ta siis seal kuskil 240 kilomeetrit, aga kui mõelda selle suure ookeanide sünni peale seal Austraalias siis seda Ta, aga kui mälestusmärk esimesest maailmasõjast või siis ka sellist monumenti Austraalias pärit sõduritele et nende tublile tööle seal Austraalias, nii et mõelda, et näiteks esimese maailmasõja monumendid, mälestusmärgid kuskil Euroopas, mujal ei ole ligilähedalt kinni grandioossed mälestusmärki üle 200 kilomeetri. Aga noh, me ise siis, kui me seda teed mööda sõitsime, et, et kuidas see siis tundus. Tee on korralik asfalttee aga teistpidi ikka tajuda, et seal mägitee, kuigi teda on nüüd laiendatud järgmistel aastakümnetel, aga ikkagi ta on üsna kitsas, kurviline, palju tõuse, palju langusi. Nii et buss, mis võiks sõita seal 90 kilomeetrit tunnis rohkem keskmise kiirusega 50 kilomeetrit tunnis, sõidab selle tee peal. Aga muidugi need vaated tohutult kõrgelt, palju karniisilt ookeanile rannikule, need olid väga meeldejäävad ja kõige meeldejäävam oli see ookeanide lõpuosa, sest seal siis kuulus koht, mida nimetatakse 12 apostlit. Seal me tulime bussist maha ja kõndisime päris palju seal matkateedel ranna ääres ringi 12 apostlit, need on siis nagu sellised kaljutornid meres ja kõrged oma 50 meetrit kõrged kitsad 12 apostlit, miks tal selline nimi on, ma lugesin kohe hoolega kokku. No ei ole 12, mina sain üheksa ja tegelikult öeldaksegi niimoodi, et ega see, nende kaljutormide arv seal nagu muutub aastakümnete jooksul, sest loodus teeb oma tööd, et need ookeanilained, hoovused, mõnikord nad lükkavad mõne sellise hiigelkaljutorni ümber aga teinekord loovad jälle uusi torne seal ranniku lähedal. Nii et see apostlite arv on seal küll muutuge, tegelikult ta need, need võimsad loodusskulptuurid seal meres Nad on mitte ainult sellised kaljutornid, seal on teisi niukesi, fantastilisi kujusid, näiteks eks see oli selline hobuserauakujuline ja üks selline näiteks niukene, sirge, pikk, igavene niisugune, just nagu mingi tükk Hiina müüri keset vahutavat merd. Ja üks näiteks oli selline noh, nagu suur värav. Nii et sealt oleks võinud suur laev täitsa vabalt läbi sõita. Et see vaade kõik, ilm oli sellel päeval ilus, päike paistis, ookean oli sinine. Samal ajal puhus päris tugev ookeanituul, nii et need valged laineharjad peksid vastu neid kaljutornide daamid ja siis tornide kohal tiirutasid tihtipeale valged merelindude parved. Ikka meelde ja paik tõepoolest. Aga noh, kui ma nüüd mõtlen, et mis mulle sealt suure ookeanide lõpust kõige rohkem meelde siis tegelikult oli see hoopiski üks lahesopp seal rannal. Milline ta oli, ta oli omamoodi huvitav, aga noh, mitte eriti nisugune atraktiivne, seal del hästi kitsas, mõlemal pool servas olid järsud kaljukaldad ja siis selle lahesopi lõpus oli natukene siis Niukest helekollast liivariba. Seal laineid oli väga vähe. Aga mis selle koha eriliseks tegi, oli lugu, mida ma lugesin sealt jalgraja kõrvalt stendi pealt. Ja seal oli siis kirjas selline lugu selle paiga kohta et oli aasta 1878 ja siis oli siin parajasti üks purjelaev Inglismaalt suur kolmemastiline. Seal oli 36 meeskonnaliiget, 18 reisijat ja päris palju kaupa Inglismaalt ja see pidi jõudma siis Melbourne'i sadamasse. Aga siin rannikul tabas neid torm ja siinkandis on tihti sedamoodi, et samal ajal merel möllavad tohutud lained, on tohutu tugev tuul ja samas on ookeanil täiesti paks udu, nii et midagi pole näha. Ja vot sellise ilmaga noil aegadel oli siis niimoodi see kapten iseenesest kogenud kapten, ta pidi orienteeruma mingite märkide järgi seal maa peal, sest muidu ta oleks põrutanud ei tea kuhu ja et Melbourne'i suunas minna, pidid mingid märgid olema, aga ainult ajutine. Ta nägi midagi korraks sealt udu vahelt välja paistmas. Ja vot siis juhtuski, et laev sõitis karile ja läks tohutu kiiresti põhja, seal 15 minutiga. Tormine meri, tohutud lained, kaljukallas, inimesed ei, ei pääsenud elusalt. Üks ainult pääsesse oli viieteistaastane poiss, ta kuidagimoodi ujus randa välja, sai nende surmavate lainete vahelt kuidagi kuskile kalju nukile jäi täiesti terveks ja kui ta juba oli seal väljas oli eluga pääsenud, siis ta kuulis läbi tormi müha hästi vaikselt, mingisugust nagu tüdruku häält appi hüüdmas. Ja ta oli tohutult väsinud, aga ta otsustas, et läheb tagasi, hüppas sinna tormisesse merre ja leidiski tüdruku üles, oli klammerdunud ühe laeva masti tüki külge ja siis ta tõi selle tüdruku välja ja vot siis ta tuligi sellesse samasse abajasse, mille ääres ma ütlesin, parajasti seisin, kui ma seda Lugusalt stendi pealt lugesin. Ja see tüdruk, tema nimi oli Eva ja tema oli siis seitsmeteistaastane. Ja need olid siis ainsad, kes pääsesid ja, ja siis, kui nad juba inimeste juurde jõudsid ja see lugu hakkas levima nagu kulutulena suust suhu, et niisugune uskumatu juhtum siis jõudis Melbourne'is siis lehemeeste kõrvu ja need panid muidugi sissensatsioonilise loo lehtedesse ja niimoodi said nad siis juba Austraalia kuulsaks, poiss ja tüdruk. Ja kui nad ükskord Melbourne'i tulid, siis oli nendega hästi palju intervjuusid ja nad olid ikka tõelised sellised, noh, meediatähed. Ja nad nagu hoidusid kokku ka ikka noh, võõras maa, nad mõlemad olid Inglismaalt, et ja siis hakkasid lehed juba nagu ennustama, et see noor tüdruk Eeva ja see poiss Perry. Et nüüd nendest saabki paar ja nad abielluvad. Noh, lugu oli uskumatu, kuidas nad eluga pääsesid ja siis muinasjutuline. Muinasjutul peab olema niisugune väga ilus lõpp. Aga noh, elus läheb teisiti, et elu ei ole muinasjutt, need tegelikult läks ikkagi niimoodi, et see Eeva läks mõne aja pärast tagasi Inglismaale ja enam Austraaliasse tagasi ei tulnud, aga Perry jäi ikka Austraaliasse elama. Sellest on muide tehtud teatrietendus ja film, selline väga eriline lugu ja vot seal 12 apostli juures see lugu sööbis kuidagi mällu ja muidugi ma ise mõtlesin sealt edasi, et noh, vot selle suure ookeani tee tähendus ei olnud ju mitte ainult see, et sa nagu mälestusmärk nendele austraalia sitketele sõduritele. Teistpidi on ta ju ka selle ohtliku merereisi piirkonna muutmine, sest siin sai hukka neil aegadel, kui seesama kolmemastiline purjelaev uppus, ikka palju purjelaevu, need on kõik ülesloetletud, neid on üle 50, mis seal eri aegadel seal hukkusid. Ja nüüd, kui see ookeani tee sai valmis, siis kehva ilmaga sai ju inimesed ja kaubad maha panna enne seda, kui see surmatee algas, surmateeks nimetasid siis meresõitjad seda mereteed sealtkandist siis Melbourne'i välja, nii et et tõesti suur ookeanitee on ka lisaks olnud elu päästaks paljudele meresõitjatele. Aga siinkohal on nüüd Ta aeg lõppenud sellest miljonilinnast Melbourne'is ja ja sellest suurest kääni, teist aga neid austraalia rännumuljeid, neid ma siis jagan ka järgmises saates ja siis siirdume hoopis teise kanti Austraaliast läheme otse sinna Austraalia keskele, sinna, kus laiuvad ääretud kõrbed ja see on täiesti Omaette maailm võrreldes ida ja lõunaranniku Austraaliaga. Kuula. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega kuula rändajat.