Tere Kaja loodimisele nõustus täna tulema inimene, kes hakkab üles ehitama täiesti uut maja. Seda maja ei ole praegu nähtaval kujul olemas, ei ole olemas, hoonet ei ole olemas sisu selles mõttes, nagu me teda ette kujutame. Aga sellel inimesel on võimalik täita mitme põlvkonna kultuuriinimeste unistus oma koolist. Tere tulemast saatesse kaunite kunstide kooli direktor Eero Raun. Me salvestame selle saate paar päeva enne eetrisse minekut, sest laupäeval saadetakse ära meie koorikultuuri alustala professor Venno Laul, kes on olnud mitte ainult konservatooriumi rektor ja kooriühingu esimees ja üldlaulupidude üldjuht ja kooristuudio asutaja vaid, kes, nagu ma järelhüüetest olen lugenud, on väga mitme põlvkonna noore laulja vaimne isa. Missugune on sinu kokkupuude Venno lauluga? Ja mina läksin kuueaastaselt poistekoori laulma. Ja sellest ajast saadik on ta mulle olnud kõige suurem eeskuju ja minu otsene suuna ja tegelikult üldse muusikat õppima puhkpilli kui ka pärast dirigeerimist. Ja viis aastat konservatooriumis Veneetsiasse. Akadeemias õppisin ma tema käe all. Ja ka pärast, kui ta ise aktiivsest dirigenditööst on loobunud ja tegelenud rohkem klaverivabrikuga siis kuna ma olen viimased aastad tegelenud palju eesti ekspordiga, siis me oleme päris palju ka sellel teemal temaga koos tegutsenud. Tõenäoliselt ei olnud ta sulle eeskujuks mitte ainult elukutse või või haridustee valikul vaid ka oma isiksuslike omaduste poolest. Kahtlemata kui me mõtleme ajale tagasi nõukogude aeg, kaheksakümnendad aastad siis ega ei olnud väga palju neid eestiaegse kasvatusega härrasmehi kes oma selja sirge hoidsid ja kes olid tõesti härrasmehed igas mõttes. Ma vaatasin Eesti televisiooni arhiivist üle ühe sinu saate, see on siis Venno laulu oma saar aastast 1998, te olite salvestanud suure osa sellest saatest Vilsandi saarel Venno laulu maakodus. Ja ma märkasin, et teie olete, kus või sellest, kuidas te vaatajaga suhtlete, on midagi sarnast. Te olete mõlemad äärmiselt vaoshoitud. Kasutate väga ilusat, puhast emakeelt. Teie olekus on midagi sarnast. See on vist eeskuju. Selline võrdlus teeb mulle muidugi au ja väga võimalik on, et see ongi otseselt eeskujust lähtuv. Ma ei ole ise küll otseselt Saaremaa verd, aga ma olen alati väga hästi saarlastega. Isa läks siis ma vaatasin seal Eesti televisiooni arhiivis ringi käies ja ühelt saatelt teisele klõpsates veel mõnda saadet ja ma sattusin ESTO 96 laulu ja tantsupeosalvestusele. See algab niimoodi, et kõigepealt on ekraanil noorukene Karmel Eikner, niisugune piitspeenike muhu tanu on blondide lakkidel ja sina seisad tema kõrval, sul on seljas must mulgi kuub. Ja siis näitab kaamera, kuidas Mikk Mikiver loeb laulupeo vahetekste, kuidas Roman Toi dirigeerib avalaulu, kuidas saabub esiritta ametlik delegatsioon, Tallinna linnapea Jaak Tamm ja Eesti vabariigi president Lennart Meri. Mul tekkis niisugune heldimusega kõike vaadates, nagu ma vaataksin oma isiklik, kelle lapsepõlvefotosid. Kas sa igatsed seda aega tagasi? Selles mõttes, et inimesed olid võib-olla avatumad ja ja lootused olid ehk suuremad. See oli kindlasti teistsugune aeg, aga ma ei ole päris nõus sellega, et inimesed olid sellel avatumad. Eks noh, kindlasti, väga palju mõjutab meid see, kui me ühe või teise asja kohta hinnanguid langetame, mis oli meie enda seisund, meie enda elukäik parasjagu mingil hetkel. Noorusaeg tundub alati ju parem, aga kui ma vaatan seda praegust aega meie ümber ja neid inimesi, kes on praegu tõesti noored, on koolis või lõpetavad kooli siis ma näen, kuivõrd avatud nemad on. Kuivõrd palju sa tegelikult Eestile lootust annab. Ja mul on sellest hea meel, selles mõttes ma kindlasti ei ütle, et mingi aeg 20 või 30 aastat tagasi oli kuidagimoodi parem. Iga aeg on omamoodi. Siis oli siis ja nüüd on nüüd. Sa kandideerisid kaunite kunstide kooli direktoriks. Sind valiti välja 18 kandidaadi hulgast. Miks sa kandideerima asusid? Kõige esimene inimene, kes seda mulle eelmisel sügisel tuli rääkima, et kui tuleb konkurss, sa võiksid kandideerida oli klaveriõpetaja Anu Nahkur, kelle matused olid täpselt sellel samal päeval, kui me lõpuks siis ministeeriumiga kokku leppisime. Ja nüüd, kui on lahkunud ka Venno Laul, kellele Ma tegin nii-öelda proovieksami ja vahetult enne seda, kui ma konkursikomisjoni ette läksin siis eks see paneb oma teatud sellise vastutussurve õlgadele küll. Aga selle võrra rohkem ma tahan õnnestuda. Kuidas see esimene kuu on sul läinud? Väga aktiivselt ja tempo läheb järjest üles. Sest et neid teemasid, mida tähendab ühe uue, kuigi traditsioonidel ja kolmel koolil põhineva kooli asutamine, need on tõesti seinast seina alates sellest, milline peab olema akende helikindlus kuni selleni, millised peaksid olema õppekavad millised töörühmad tuleb nüüd käima panna selle jaoks, et see kooli sisu kõikvõimalikes nüanssides välja arendada. Tööd on palju. Mõtlen selle peale, et otsa kooli eelmine direktor sunniti lahkuma kollektiivisiseste vastuolude tõttu või kui ma mõtlen selle peale, et Tallinna balletikool ei ole ju kunagi tahtnud muusikakeskkooli ja otsa kooliga ühineda, vaid on tahtnud jääda iseseisvaks toom peale, kuitahes tagasihoidlikud ruumid seal ka pole siis see tähendab seda, et sa pead hakkama tegelema minevikust kaasa tulevate suhtekorralduslike pundardega, millest sinul ei ole mingit osa. Oled sa selleks valmis? Ma pean olema valmis ja noh, selles mõttes olema enesekindel, et ma arvan, et ega ehk ei ole ka mõnda teist inimest, kes oleks mingil põhjusel rohkem valmis kui mina. Sest et ma olen ise ju kogu selle muusikaõpetuse raja lasteaiast saadik läbi käinud. Kõik need inimesed, kes on olnud murelikud ühel või teisel põhjusel kogu selle saaga pärast on minu enda kooliõed koolivennad. Ja kui inimestel on hirmud, siis ma olen veendunud, et nendel hirmudel on teatud mingid algpõhjused ja inimesi ka ühes nende hirmudega eelarvamustega tuleb austada ja nendega tuleb lihtsalt suhelda. Vaatame siis, mis sul seal kujuteldavas seljakotis on kaasa võtta elust, et uues ametis väga hästi õnnestuda. No kõigepealt ma arvan, et abi on sellest diplomaatide koolist ja ja tööst välisministeeriumis diplomaadina, et ma ei kujuta ette, et suudaksid kellelegi pahasti öelda. Mida sa teed, kui elu peaks seda sinust. Nõudma vaat see on selline, kuidas ma ütlen suhtlemistaktika või ka juhtimistaktika küsimus. Et mulle on loomulikult omane pigem selline Pehme väljendusviis või diplomaatiline lähenemine. Aga elus on ikka paratamatult ka selliseid hetki, kus ja reljeefsemalt väljendada. Ja siis on minu ülesanne mitte karta seda teha. No palun anna nõu, et kui sa oled öelnud ühele inimesele viisakalt ja diplomaatiliselt kaks-kolm korda, aga ta ei saa aru Siis tuleb väljendada lühidalt võib-olla isegi järsult ja täiesti üheselt mõistetavalt. Sellepärast et seda tööd tehes ma ei aja ju enda asja, ma ei kaitse enda kui eraisiku huvisid. Ma kaitsen selle kooli huvisid ka, isegi selles praeguses olukorras, kus ma olen justkui ilma koolita koolijuht siis tegelikult minu kaitsta on need unistused, mis on olnud aastakümneid väga paljudel inimestel. Muusikakeskkool on näiteks 61.-st aastast alates tegutsenud alates 69.-st aastast Kivimäel ja sellest ajast peale võin ma vilistlasena väita. On kogu aeg räägitud, et see on ajutine asukoht 50 aastat jah, varsti juba 60. Ja see tähendab seda, et need unistused, mida juba mitu põlvkonda on riietanud ja mitte ainult muusikakeskkoolis, vaid ka otsa koolis ja balletikoolis. Või laiemalt tegelikult kogu see muusika ja tantsuüldsus, kes on Eestis ikkagi väga lugupidamist vääriv väga võimsate ajalooliste traditsioonidega. Neil tuleb aidata see unistus ellu viia. Mind valiti selleks, et ma tahan seda teha. Sinu töö Eesti Televisioonis, kui palju muusikat, ka saateid, ma vaatasin arhiivistki, neid on alles tohutud sarjad, Pravissimo, kammertoon, visiitkaart, džässi jälgedes siis muusikapäeva üritus, et sa oled teinud väga palju muusikaüritustest ülekandeid. No rääkimata sinu tööst, Aktuaalse kaamera ankrut, et sul on niisugune otse-eetri pingetaluvuse kogemus. Mida sa sealt võtad kaasa direktori ametisse, kiire reageerimise, ootamatust olukordadest välja tulemise oskuse, mida veel? Jah, seda Aktuaalse kaamera otse-eetrikogemust ma olen natuke taga igatsenud, sest loodus on mulle andnud sõna otseses mõttes külma vere. Ja see tähendab seda, et kui mõnel teisel inimesel adrenaliin tulvab nii palju soontesse, et juskui kontroll kaob siis mina sellisel hetkel tunnen ennast pigem just nagu sellise teotahtelised ja kana ja väga hästi. Sest siis on see õige tunne, et nüüd läheks, teeks otse-eetrit sama aeg-ajalt proovida siis kui ma Viini Filharmoonikute kontserte kommenteerinud. Seda tööd ma olen juba 20 aastat teinud. Ja see on suurepärane nauding. Mida ma võtan sellest kaasa koolitöös, eks klaarub ära siis, kui kool reaalselt käima läheb. Ja see igapäevane koolijuhi töö hakkab pihta. Praegu on ikkagi üks suur ettevalmistusperiood, mis peaks siis eeldatavasti lõppema. Esimesel septembril 2022. Kas see sinu nägu oli igas kodus tuntud Aktuaalse kaameraaegades näiteks? Kas see häiris sind või sulle tundub, et praegu, mitukümmend aastat hiljem hakkad nagu dividende välja võtma, et sellest on kasu ka. Ma ei tea, kas praegu isegi nagu see mingit mõju avaldab, jah, ma olen aeg-ajalt ka olen tähele pannud või kogenud, kuidas üks või teine inimene tunneb ära. Aga, ja eelkõige on see vanem põlvkond noorem põlvkond, ütleme, minu enda vanused või eriti nooremad noh, nad võivad kokku viia, et nad on vist kuskil seda nägu näinud, aga mitte ei tea, kus kohas. Ja see nagu ka sel ajal, eks ole, kui ma olin tõenäoliselt Eesti televisiooni eetris kõige tihedamini eetris nägu, sest mul oli lisaks aktuaalsele kaamerale Kauma regulaarsed saated. Noh, ma võtsin seda sellisena, et see lihtsalt käib selle ametiga kaasas ja ongi kõik, aga noh, ma ei nautinud seda, mul ei olnud see ka vastukarva, ta lihtsalt oli nii. Ja ma teen sellega ka muidugi arvestama. Sa tegid, nagu öeldud, väga palju muusikasaateid lisaks siis ka orkestrimängud, kus sa võtsid läbi minu meelest kõik Eestis tol ajal tegutsevad orkestrid, mida oli mulle tundub, et oli vist isegi rohkem kui praegu tänapäeval barokkorkestrit ei ole, näiteks meil tegutsevad. Neid oli palju ja ma tegin seda tööd koos kadunud Tarmo Leinatammega, kellega meil oli tõesti suurepärane paarisrakend. Noh, mina olen selline inimene, et ma avalikkuse ees eriti pikem väldin nalja tegemist, sest ma olen hästi palju kogenud seda, kuidas inimesed, eriti tänapäeva killustatud ühiskonna tingimustes reageerivad naljale väga erinevalt, saavad sellest erinevalt aru. Ja ma ju ei taha ilmaasjata kellelegi haiget teha. Aga Tarmo oma suurepärase huumorimeelega ja ka kogemusega täiesti fantastiline partner. Ja siis ooperimuusikast te tegite saateid Pravissima või oli see sinu autor? See see oli põhimõtteliselt nautori saade. Me saime hankida selliseid väga atraktiivsed katkendeid kus esinesid Luciano Pavarotti, Placido Domingo, sellise tähed ka balletioli seal suurepäraste tantsijate esituses ja siis mina varutasin need mingite kommentaaridega sinna vahele ja nii ta läks ja 90.-te jaoks oli see selline asjakohane saade. Praegu peaks selliseid saateid võib-olla teistmoodi tegema. Kõik muutub, kõik muutub. Sinu elus on panganduse ja rahandusministeeriumi periood töö Tallinna pangas, Eesti ühispangas. Mida sealt kaasa võtta? Jah, no see tee algas üheksakümnendatel, millest need siis üks kõmuline teleseriaal on hakanud rääkima ja päris põnev oli seda elu seestpoolt näha. Ja omal kombel aeti tegelikult Eesti asja ka seal ka siis, kui käidi Lätis panka üles ostmas ja nii edasi ja nii edasi. Noh kindlasti sellest ajast kirjutatakse palju raamatuid. Ja minul, kes ma olin selle ajani teinud tööd põhiliselt kultuurivaldkonnas, televisioonis ja ka välisministeeriumis diplomaatilise korpuse hulgas, minu jaoks niimoodi erasektorisse sattumine oli muidugi hästi põnev. Ja see oli omamoodi nii-öelda täiendav kõrgkooli kursus aru saada nendest inimestest, kes raha turgusid juhtisid tegelikult kaheksale pangajuhtidele esinemisi, kõnesid koostada ja nii edasi ja nii edasi. Kuidas sa seal saadud kogemusi kas on võimalik kasutada laas avalikus sektoris kaunite kunstide kooli? Loomulikult? Noh, kasvõi sellepärast, et mul on sellest ajast saadik pangandussektoris päris palju kontakte inimesi, kelle nõu ma saan küsida. Esmaspäevases Postimehes kirjutas Siim Kallas. Ma ei tea, kas sa sattusid lugema soovituslikud jutupunktid Eesti vabariiki esindavatele inimestele, et et kuidas siis päästa Eesti majanduse mainet seoses Danske rahapesukriisiga. Ja igas soovituses, mida Siim Kallas andis, käib läbi sõnad Taani, Taani pank, Taani pangandusjärelevalve, Taani juhtroll uurimises. Kui sa võtad bioma suhtekorralduslikud kogemused, mida Eesti riik peaks praegu tegema, et oma mainet päästa? Jah, Siim Kallas kindlasti ei kasutanud seda rõhutust asjata sest et siin on nüüd vastakuti sattunud kahe riigi imago, kes tegelikult Ta on üksteisele väga head partnerid olnud ja kellel kindlasti on põhjust ka edaspidi omavahel hästi läbi saada. Mõlemad ohvrid selles jah, nii on. Aga selge on ka see Taani ametiasutused peavad, kuigi oli ikkagi enda inimeste mainet päästma. Ja mida nüüd tuleb rõhutada, et Eesti riik ja Eesti ametiasutused peavad oma inimesi hoidma ja aitama. Nii nagu me oleme harjunud nägema, et Ameerika ühendriikide esimene kohus on oma kodanikke igal kombel aidata, ükskõik millises maailma nurgas nad ka ei oleks. Ja noh, loomulikult me oleme palju rääkinud sellest, kuidas üks eestlane naljalt ikka teiste ei aita. Aga mina usun, et sellises olukorras Eesti riik tahab ja oskab oma kodanikke aidata. Ükskõik kui palju või kui vähe nad on selle olukorraga seotud või selle tekkimises süüdi. Kui kumbki riik Eesti ja Taani püüavad oma kodanikke kaitsta, kas seda on võimalik teha muul kombel kui teise riigi suunas näpuga näidates? Kindlasti on kas või sellisel kombel, et esiteks, püüdes jääda objektiivseks ja katsuda anda võimalus erapooletuks uurimiseks, mis tõesti teeks selgeks, et mis siis tegelikult juhtus. Ja sellisele uurimisele muidugi ei tohi avaldada mõju. See, kui paks on ühe või teise pangandusasutuse või riigi rahakott. Ei ole kahtlus raha kokku hoida. Seda ka ja noh, teine asi, et külas sageli ju elus langetatakse hinnanguid ka selle järgi, et juskui püütakse soosida seda, kes on rikkam, targem, ilusam et see ei ole see koht. Selge sõnaga öeldud, me ei saa vahele jätta sinu tööd Eesti vabariigi presidendi kantselei avalike suhete juhina ja ma kujutan ette, et see ei ole mitte kellelegi olnud kerge leib. Seda näitab juba see, kui tihti ja kui kiiresti ajakirjanikud sellel kohal vahetuvad. Mis on see pagas, mida sa kadriorust kaasa võtad? Mida see töö sulle õpetas? Kahtlemata õppisid veel paremini tundma. Kui varasemalt õppisid tundma pangandussektorit ja enne seda muusikuid tees pidi kõiki oma saateid, siis Kadriorgu jooksis kokku kogu poliitiline eliit, nende juhtlõngad. Ja seal olid panused vähemalt niisama kõrged kui panganduses. Minu järglane samas ametis oli Toomas Sildam, kes pidas seda ametit 10 aastat, mina pidasin kolm aastat ja Toomas on öelnud, et ta ei kahetse mitte ühtegi päeva selles ametis oldud ajast. Ja ma arvan, et ma võin sama öelda. Sest et loomulikult igas töös on oma rõõmud ja mured ja seal oli keerulisi hetki piisavalt, aga see oli ikkagi tohutu kogemus. Ja ma selles mõttes saan panna ikkagi käe südamele ja öelda seda, et ma sain seda tööd teha lõpuni. Lähtudes omaenda väärtushinnangutest ja tõekspidamistest. Ja kindlasti tehes seda sellisel kombel, et Eesti riigi huvid oleks alati esiplaanil. Kas sul on etteheiteid ajakirjandusele sellest perioodist? Ei ole, meil oli tollel hetkel juba ametist lähtuvalt oli eriarvamusi aga mina omalt poolt nende eriarvamuste selgeks rääkimisel jäin alati vastaspoolt austavaks ja kui ajakirjanikud seda nägid ja sellest aru said, siis ei hakatud ka mind kuidagi isiklikult ründama või mingite selliste võtetega alandama, mida võib-olla hilisematel aegadel on tehtud selles mõttes tol ajal 2000.-te alguses olid ilmselt ka mingid sellised taktikalised võtted, rafineeritum, oldi lihtsalt inimlikult viisakamad üksteise suhtes, nüüd võib-olla on asjad läinud kohati natukene keerulisemaks. Tõenäoliselt oli see periood kokku puududes poliitikutega, aga selles mõttes otsustav, et sa ei ole kunagi läinud poliitikasse, et sa ei ole vastanud jaatavalt ühegi erakonna kutsele tulla oma erakonda häälte kogujaks. Jah, sest ma olen niivõrd palju kõrvalt näinud seda olles riigiametnikuna noh, ühe või teise poliitiku teenistuses. Et kuivõrd palju ikkagi poliitikas kaasalöömine paraku on mitte. Enda suurte ideaalide teoks tegemisele keskendub vaid pigem iseenda vahetamine peenrahaks. Ja ma leian, et selleks, et elus midagi saavutada ja midagi ära teha on ka teisi võimalusi. Ma arvan, et näiteks eraettevõtlus on kindlasti olulisem, et parem võimalus kui poliitika. Aga samas tuleb öelda seda, et need inimesed, kes tunnevad tungi poliitikas olla ja kes suudavad selle juures hoida pea külma ja südame sooja. Neid inimesi on kindlasti põhjust hoida ja hinnata, sest tegelikult neist sõltub niivõrd palju ja ilma poliitika poliitikuteta ei saa ükski riik hakkama. Sellega tuleb paraku leppida, jah. Millalgi jõudsid sa töö kõrvalt kaitsta Tallinna Ülikoolis magistrikraadi juhtimise sotsiaalsete strateegiate erialal. Millest ma järeldan, et sul on juba varem olnud motiivi või soovi olla juht. Mis on sind takistanud kandideerimast rahvusringhäälingu juhatuse esimehe kohale? Seda mõtet on mõni endine kolleeg mulle pakkunud, aga ma ei ole sellega kaasa läinud. Põhjused lihtsalt sellepärast, et ma näen, et on teistsuguste inimeste aega see tähendab, see tähendab seda, et on mingi teatud sotsiaalne tellimus. Et nüüd peaksid olema umbes vot selliseid tüpaažid selliste väärtushinnangutega sellise taustaga inimesed, eks ole, kes siis selle koha peal teevad, mida vaja. Samamoodi ma kunagi näiteks otsustasin, et ma ei kandideeri rahvusooperijuhiks. Kuigi sellegi suhtes oli ootusi. Ja ma arvan, et ma olen õigesti teinud noh, kuidagi nagu tajud selle ära, eks ole, et mis on see. Ma nimetaksin seda sotsiaalselt tellimuseks või ootuseks, eks ole, mis nagu valitseb, millist tüpaaži umbes otsitakse ühe või teise koha peal. Ja siis tuleb iseendale otsa vaadata, et ja siis endale aru anda, et kas sa oled see, kas sa oled valmis just nimelt seda tööd tegema. Ja kas sa oled valmis vastama nendele ootustele, mida parasjagu selles olukorras sellelt ametipostilt oodatakse. Ma olen päris palju öelnud endale, et ei, vaat see ei ole minu aeg. Sa annad mõista, et kahe avalik-õigusliku institutsiooni, mida sa nimetasid siis rahvusooperi ja rahvusringhääling, et selle juhilt oodatakse suuremat paindlikkust, kui sina saad endale oma põhimõtete järgi lubada. Isegi mitte seda, see on võib-olla ka mingi kogum noh, muidugi ka eelnevast taustast, kogemustest, eks ole, aga ka isikuomadustest, mingisugustest tõekspidamistest või ütleme, ka juhtimise stiilist. Ja lihtsalt see aeg meie ümber on soosinud küllalt sageli natukene teistsuguseid inimesi, kui mina oleksin ja oleksin ka juhina Aga sa tajud, et, et see, kes sa oled, oled oodatud kaunite kunstide koolijuhi kohale. Jah, osalt ka sellepärast, et need inimesed, kellega koos me seda kooli teeme ja loome nemad on mind kooli ajal näinud juba liidrirollis. Sest et koolipõlves tõesti ise seda tingimata nagu taatlemata, lihtsalt läks, nii et ma olin liider, ma olin valmis seda vastutust võtma, teised usaldasid mulle selle rolli ja siis tegime näiteks. Rahvarinde eraldi õpilaste põhise tugirühma et mida oli tol ajal 30 aastat tagasi veel vähe, et reeglina tugirühmad koosnesid õpetajatest, muusikakeskkoolis oli kaks õpetajate tugirühma, üks oli siis õpilaste oma, mida mina vedasin põhimõtteliselt koos Annely Peevoga, rajasime muusikakeskkooli õpilasesinduse panime käima, mis töötab muidugi tänaseni. Et noh, kõik sellised asjad kuni selleni välja, et ma ju tegelikult juba koolipoisina kooli kõrvalt korraldasin rokifestivali, et noh, oli põhimõtteliselt Eesti ajaloo ühed suurimad punk rockikontserdid siis toimusid tollases Kadrioru jäähallis. See on küll huvitav, huvitav kuulda? Jah, noh, see ütleme võib-olla paljastab minu, kuidas mõtleme rokkari olemust, mis on selle taga, et ma olen ikkagi põhiliselt klassikalist muusikat õppinud ja, ja sellega tegelenud. See tähendab, et sa oled muusikalises mõttes omnivoor kindlasti. Mis see on, mis sind erinevates muusikastiilides liikides žanrites köidab? Mida sa otsid muusikast? See on nüüd väga kompleksne küsimus. Veid kompleksselt, lasteta see kindlasti kvaliteet, pühendumus, miks mitte, kirg, mille pärast näiteks tango on paljudest teistest tantsudest peajagu üle või mille poolest näiteks? Põhja-Aafrika islamiusuliste rahvaste muusika on tohutult kaasakiskuv. Ja kindlasti ma pean lugu sellisest muusikast, mis on tehtud nagu ladina keeles öeldakse solideo glooria. Ehk et väärtustades seda muusikat ennast ja seda absoluudi otsingut. Et muusika oleks tehtud tõesti sellest sisemisest missioonist kantuna mitte lihtsalt kommertsprojektina. Kaja loodimisel on täna kaunite kunstide kooli direktor Eero Raun. Kui me saate esimeses pooles rääkisime sellest, mida Eero sa oled saanud kaasa võtta oma varasemast elust koolidirektorina ennast kehtestada, hästi hakkama saada see kool sisuga täita, siis saate teises pooles me räägimegi rohkem sellest koolist. Kas nüüd on vundament pandud paika? Tallinnas Pärnu maantee 59. Sõna otseses mõttes mitte, see vundament pannakse paika alles 2020. aasta alguses. Seni on seal parkimisplats. Aga sõna kaudses mõttes, me paneme sellele koolile vundamenti just praegu paika. Kuigi jah, ütleme, vundamendiks on need kolm kooli, mis on juba aastakümneid tegutsenud koos oma ajalooliste traditsioonidega loomulikult ka kõigi nende suurepäraste õpetajatega, kes nendes koolides õpetavad. Et noh, ütleme siis käivad parasjagu kolme olemasoleva vundamendi selles mõttes ühtlustamistööd, et loomulikult iga kooli huvi ja soov on säilitada enda nägu, jääda mingis mõttes iseendaks. Ja nüüd ongi vaja, noh, see on nagu justkui selline arhitekti töö katsuda siis need kolm erinevat vundamenti kuidagi koos toimima panna. Nii et nende peale saaks kerkida terviklik hoone, milles ei ole pragusid. Kas ei saa ju olla kolme näoga, Jaanus? Ei, seda mitte. Aga ma usun sügavalt sellesse, et on mingid teatud üldinimlikud väärtused, mingid printsiibid, kas või alates sellest, et kvaliteedi esikohale seadmine on sellised, mis on olemuslikult sarnased. Iseloomulikult kõigile nendele koolidele. See tähendab, et muusikakeskkool säilitab oma senise olemused sinnastuvad esimesest klassist alates lapsed ja lõpetavad siis, kui nad gümnaasiumiosa lõpetavad. Jah, et iga õpilane, kes on astunud siis õppima põhikoolis, saab lõpetada just nimelt sellise põhikoolitunnistusega või eks ole, kui ta läheb juba gümnaasiumi, siis ta saab ka selle gümnaasiumitunnistused et ei tekiks selles suhtes ootamatusi. See kool saab olema esimene Eestis, kus tõepoolest on ühendatud ühte kooli nii põhikooli kui gümnaasiumi kui ka kutseõppe. Lisaks veel eelkool mudilastele ja täiskasvanute täiendusõpe. Väga lai spekter. Ja see tähendab ka suurt hulka õppekavasid. Aga see peaks andma aga hästi palju arenguvõimalusi nendele andekatele noortele, kes sinna kooli õppima tulevad. Et tõesti leiaks igaüks endale sellise arengutee, mis on just talle kõige sobima. Kas siis Akadeemilisemal kombel lähenemine nagu on, eks ole olnud aastakümnete muusikakeskkoolis või natukene vabameelsem veidi teistsuguse graafikuga voolusäng nagu on, otsa koolis on? Loomulikult peab seal saama õppida nii klassikalist muusikat kui ka rütmimuusikat nii klassikalist balletti, eriti kui ka kaasaegset tantsu. Et need kõik arengusuunad, mis praegu on nendes koolides välja kujunenud, peavad säilima ja edasi arenema. Kui rahvusvaheliseks kujuneb? Täheskond õpetajaskond on juba praegu rahvusvaheline ja tegelikult ka õpilaskond on üksjagu rahvusvaheline, balletikoolis on erineva päritoluga õpilasi kuni Austraaliani välja. Ja kindlasti on see ambitsioon sellel koolil ka, et järjest rohkem saada rahvusvahelist kandepinda juurde. Järjest rohkem näiteks katsuda korraldada selliseid konkursse, kus õpilased saaksid mõõtu võtta enda eakaaslastega mitte ainult Eesti siseselt, vaid miks mitte ka Lätist, Soomest. Ja tuua seda vahetut rahvusvahelist muusika ja tantsuelu. Nii palju, otsekui võimalik, et see tunnetus, mis tegelikult toimub rahvusvahelisel muusika tantsuturul, oleks võimalikult selge, et õpilastel oleks ootused paigas ja nad oleksid võimalikult valmis astuma sellesse tohutult kiiresse voolu, mis tegelikult maailmas on ja mis on tohutult konkurentsitihe. Ma usun Eesti laste andekusse ja näen, kui palju meil on seda potentsiaali. Aga näen ka seda, et ajad meie ümber on niivõrd palju muutunud ja muutumas. Et meie kohus on aidata lapsi nii palju kui võimalik. Et kui nad mingil hetkel sellest lõputu harjutamise tunnelist välja pääsevad ja saavad oma kooli lõpudiplomi kätte, et neil ei oleks siis seda kogemust, et juskui ristisuunas tuleb mingisugune kiirevooluline jõgi, mis nad jalust käib vaid nad peavad nagu jalgele jääma ja siis noh, tegelikult saavad ka selle läbi enda karjäärist artistina paremini rõõmu tunda, ennast selles karjääris paremini kehtestada. Eestlased on alati uhked selle üle, kui meie kunstimeistritel läheb mujal maailmas väga hästi ja kui me jääme hetkeks veel tantsu ja balleti juurde, siis me oleme kõik väga uhked. Toomas Eduri, Age Oksa karjääri üle Inglise kuninglikus balletis ja Eve Mutso. D balletis ja Tiit Helimets Kanadas ja neid nimesid võib ju veel lisada, aga kui lähete rahvusooperisse balletietendust vaatama, siis on seal hästi palju võõraid nimesid. Kas sa näed siin mingit vastuolu või kas see on ikka kõik tänapäevale hästi omane ja loomulik ja sellest ei tohiks teha probleemi? Need on teemad, mida on ju mitte ainult balleti juures väga palju arutatud, vaid kas või spordis, et kui palju ikkagi rahvuslikus jalgpallikoondises võib võõrleegionär olla. Ja samamoodi ka ERSO puhul. Aga ma usun, aeg on pannud selle asja paika, et et ikkagi pigem on areng selles suunas, et oma rahvuskultuuri hüvanguks ei ole mingit probleemi kaasata ka nii-öelda võõrleegionäre eriti sellisel puhul, kui nad jäävad seda kohapealset kultuurikontekste rikastama pikemaks ajaks. Tähendab tõesti ise on ka huvitatud sellest pühendumisest. Nii et jah, kindlasti ka see kool peaks kaasama nii õpilasi kui ka õpetajaid Eestist kaugemalt. Ja eks aeg paneb paika, mis täpselt selle nimel tuleb teha ja, ja milline on see kõige parem lahendus vorm. Sa pead direktori ametis kindlasti harjuma ka sellega, et sinu käest küsitakse seisukohta ja arvamust kõikvõimalikes eesti kultuuri puudutavates küsimustes muuhulgas ka selles juba aastaid väga valusus küsimuses, et Eestis ei ole oma kutselist segakoori selle kooli likvideerimine jääbki igaveseks Eesti Raadio hingele. Et iga kord, kui meil on vaja väga head segakooripartiid või esitus, siis me kutsume Läti riiklikkusega koori meile laulma. Kas sa näed siin mingit väljapääsu, mingit uut lähenemist või me jääme selle juurde, mis meil praegu on? See teema on mulle väga tuttav sellest ajast, kui ma olin Kultuuriministeeriumi muusikanõunik ja minister Laine Randjärv tegelikult püüdis seda teoks teha. Ja olid olemas ka eelarvelised vahendid, aga kuna just just oli ikkagi see masuperiood pihta hakanud, siis lõppkokkuvõttes need rahad kulusid mujale ära. Mis oli ka selles mõttes tol hetkel ilmselt õige lahendus. Et enne seda oli muusikaprogramme väga kõvasti kärbitud, mis tähendas seda, et heliloojate honoraride kõvasti väiksemaks, et kutselistele kollektiividel palgaraha jäi väiksemaks ja kõik see raha tegevuse jaoks omamoodi. Ja võib-olla see teema, nii valus kui see ka ei tundu, kompab meie jaoks neid piire, et mis on Eesti riigi suutlikkus. Sest selge on see, et kujuteldavalt Pätsu-aegses Eestis oli teiste riigil täita funktsioonid ABC. Kui Eesti riik taasloodi, siis oli mõni funktsioon juurde tulnud. Nüüd tänapäeva tingimustes on need funktsioone aina lisandunud. Samas me näeme, eks ole, mis toimub demograafias. Et neid inimesi, kes makse maksavad ja kes teatri kontserdipiletid osta, vaid neid paraku ei tule juurde. Ehk tegelikult see, mis on ka praeguse valitsuse tegevuskavas see kõige esimene ülesanne. Ja mille kohta sageli kas öeldakse või jäetakse ütlemata, et nojah, et see ju ei teosta nagunii kunagi, eks ole, et see rahvastiku taastootmine ikkagi nagu pöörduks jälle tõusule. Et see on ikkagi esimene ülesanne ja seni kuni ei ole sellega hakkama saadud, siis on see jätkuvalt juurprobleem absoluutselt kõigele kõikidele probleemidele, mis teiste elus on, et me lihtsalt ei ole piisavalt maksumaksjaid, tarbijaid, kõiki neid inimesi, kes vahendavad rõõmu, tunnevad kes kõnnivad tänaval ringi ja, ja kes kogu seda Eesti elu edendavad. Kõik jääbki selle taha. Jah, ja midagi ei ole teha selles iseseisvaks riigiks olemises, mis iseenesest on võime. Nüüd ja edaspidi tuleb meil järjest rohkem teha valikuid, mida me saame endale lubada, mida mitte. Jah, loomulikult koorijuhina, mul oleks tohutult hea meel, kui oleks selline asi olemas, aga selgelt see on üks nendest teemadest, mis kompab selle suutlikkuse piir. Tuleme tagasi selle uue koolimaja ehituse juurde. Vundamendist rääkides mul ununes küsimata, et kuidas need arheoloogilised väljakaevamised seal, millest mul juba algusest peale oli hirm, et need panevad ehitused toppama. Kuidas need on sujunud ja kas nendega on nüüd asi klaar? Aitäh, need kaevendit on ammu juba liivaga kinni aetud ja sealt leiti küll luukeresid, aga mitte täpselt neid luukeresid otsiti, oodati nii, et loodetavasti ka meie seast on lahkunud, on rahu saanud ja uue kooli saab nagu rahulikult ära ehitada. Kaunite kunstide kooli hoone on projekteerinud Austria arhitekt Toomas puhver. Mida me peaksime temast teadma? Ta tegutseb kratsi linnas. Võib-olla noh, paljud ei diaga ratse linna muul moel kui läbi selle, et sealt on pärit Arnold Schwartzernegger, aga väga ilus linn väga ilusa vanalinnaga. Ja ta on korduvalt valitud austria arhitektide absoluutsesse koorekihti tippu. Ja ta on teinud päris vägevaid projekte. Aga see on kahtlemata ka tema büroo jaoks eriline projekt. Eestis aitab projekteerimist, et läbi viia arhitektuuribüroo kolm pluss üks mis on kahtlemata ka üks juhtivaid büroosid ja kellega meil on päris tihe koostöö. Vaidleme aeg-ajalt, nõustume selle vaidleme, aga lõppkokkuvõttes ma loodan, et saab hea projekt. Kas sa käisid enne arhitektuurikonkursi lõpliku töö väljavalimist vaatamas Euroopas teisi vastavaid kunstide kõrgkoole just tänapäevase mõttes, et mehitaksime tõesti tuleviku jaoks kooli? No tegelikult ütleme nõnda, et see eskiisprojekt suuresti valmis enne seda, kui mind ametisse valiti. Ja arhitektuurikonkurss toimus juba aastal 2011 ja tegelikult seisis sellest ajast saadik kindlasti osalt ka rahapuuduses osad ka sellepärast, et kogu aeg see ruumiprogramm või see tellimus, eks ole, milline see kool peaks olema, see kogu aeg muudkui muutus mingisuguseid koostisosi jäeti kõrvale, siis võeti jälle uuesti kasutusele, et noh, tegelikult, et need kolme koolidirektorid, kes on selle projekteerimise protsessi juures olnud on näinud, kui mitu korda kõik on seda juba uuesti uuesti ümber tehtud. No loodame siis, et nüüd on selline suund, mis nagu viib tõesti selgelt sihile ja et see projekt, mida praegu kokku pannakse, siis tõesti ka lõpuks teostatud saab on põhjust loota. Neljakorruseline suure siseõue ka. Kuidas veel kirjeldada? Jah, see on moodne arhitektuur, mis on küllalt palju kuvadratne mis püüab ära kasutada uusi moodsaid materjale. Ja kindlasti uut tehnoloogiat, aga pakkuda kõige selle juures sellise heategevuskeskkonna kõigile nendele inimestele, kes seal hakkavad tegutsema. Sest et olgem ausad, kindlasti päris paljudele õpetajatele või ka õpilastele on see mitte lihtsalt teine kodu vaid ongi sageli see maja, kus nad veedavad aega rohkem kui omaenda kodus. Kaks kontserdisaali, helisalvestusstuudio keldrikorrusel, balletisaal kõige kõrgemal korrusel. Jah, balletisaale on seal erinevas suuruses kokku kuus ja erinevaid kontserdikohti on ka päris mitu, kõige suurem saal on siis 400 kohaline. Loomulikult me tahame saavutada võimalikult head kvaliteedi, et seal oleks akustika suurepärane. Eesti parimad jõud aitavad meid selles. Loomulikult tahaks, et seal toimuks hästi palju põnevaid kontserte, festivale kindlasti ka salvestusi saaks teoks. See maja on selle jaoks Ja muusika ja teatriakadeemia on ju nii lähedal seal Tatari tänaval siis Liivalaia ja Pärnu maantee nurgale. Jah, no esialgu, kui kavandati uut hoonet, kuhu näiteks siis muusikakeskkool Kivimäel võiks kolida, oli ju selleks eraldi lausa krunt kohe üle Rävala puiestee Muusikaakadeemia vastas. Aga ju siis aeg ei olnud küps igal juhul see krunt jäi seisma oma aega ootama. Lõpuks need, kes olid selle eest vastutavad, lõi käega ja sinna kerkis hoopis korter elama. Sellest on natukene kahju, aga ma usun, et hea potentsiaaliga on kase praegune asukoht. Ja eks siis tuleb see sünergia tekitada seal teistmoodi. Omaette põnev on muidugi ka see fakt, et sellesama Liivalaia ja Pärnu maantee ristmiku ümber saab olema neli erinevat kooli. Ja need on tõesti väga erinevad koolid. Omamoodi kvintessents sellest, mis Eestil on hariduse vallas pakkuda ja mis on see Eesti tase. Nii tehniliste erialade juures mõeldes polütehnikumile ka venekeelse hariduse juures ka rakenduskõrghariduse juures mõeldes tehnikakõrgkoolile ja nüüd siis tuleb see kunstide valdkond sinna juurde. Ta on väga huvitav kooslus, palju noori inimesi hakkab seal olema ja ja mine tea, missugused sünergiat ja koostööd sellest võivad tekkida. Jah, no siiamaani, kui seal üle ristmiku minna, siis ei ole veel tulnud seda tunnet nagu Tartu kesklinnas, et kuidas tudengielu pakatab ja, ja kuidas nooruslik energia pulbitseb. Aga mine tea, äkki tulevikus see kõik saab teoks. Nii humanitaarsee inimese, kui sa oled sinu käest tahaks veel küsida seda, et mida arvate Arvo Pärdi keskuse ehituslikust küljest. On seal olnud võimalik seal käia, vaadata ringi? Jah, ma olen käinud. Eks ma olen seda projekti niimoodi kõrvalt jälginud algusest peale, sest ma olin ka tegelikult Arvo Pärdi keskus asutamise juures. Sellest majast on väga hea meel. See maja tundub tõesti olema vääriline kodu Arvo Pärdi muusikale. Ja see on nii palju omapärane. Tasuks kindlasti ära käia igal eesti inimesel vähemasti kord elus ja sinna viia oma külalisi. Ja ma usun küll, et need Pärdi perekonna lootused, et sellest kujuneb Eesti jaoks selline rahvusvaheline tõmbekeskus, magnet väga paljudele muusikahuvilistele, et see saab teoks. Sest et kui me vaatame, Neid asutusi, mis on natukenegi analoogsed näiteks Philip klaasikeskus Californias siis ega seegi ei ole mingis sellises väga käiduvas paigas, vaid siin on vaja jõudmiseks on vaja natukene vaeva näha. Ja sama ka Arvo Pärdi keskusega, aga seal selles Laulasmaa õhustikust tuleb kuidagi palju selgemalt klaarimalt välja. See Pärdi muusika olemus või see, kus tema juured on. Needsamad metsarajad, kus samal ajal Arvo Pärt koos oma õpetaja Heino Eller jalutas. Mereavarus silmapiiri kaugus ja nähtavus. Naerust ja see pikas perspektiivis hakkab midagi väga olulist rääkima Eesti kohta nii meile endile kui meie külalistele. Kas sinu uus ja väärikas amet paneb selles mõttes piirid, et sa ei saa enam esimesel jaanuaril uus aasta kontserti kommenteerida eestikeelsele televaatajale või see töö jääb sulle? Oi, sellest kaotusest oleks mul küll kahju, et ma katsun seda tööd edasi teha ja tegelikult juba novembrikuus on taas eetris üks Viini Filharmoonikute kontsert, mida ma kommenteerin. Ja teletöö ma sain kuulda just äsja, et eelmise aasta, kas oli sügisel olid sa osaline teleülekandes, mis tõi meieni Eurovisiooni koorivõistluse Riias. Nii et esimene armastus ei unune. Jah, need ametid on elus päris palju olnud, aga noh, see on ilmselt selline töö, mida ma oskan teha, kindlasti teen seda südamega. Ja, ja mul on niivõrd head kolleegid, kellega me oleme koos seda tööd saanud teha, Heidi Pruuli, Tiit Kimmel, Külli survel ja paljud teised. Kellega, noh, see üksteise mõistmine on niivõrd hea Me oleme selle tunni jooksul aru saanud, et tegemist on värskes ametis inimesega kellel on väga hea pagas, et selles töös õnnestuda. Ja ainus, mida mul jääb soovida, on see, et sa ei väsiks et sa ei laseks ennast kõikvõimalikest kaika loopimistest häirida, intriigide segada, vaid kindlameelselt viiksid ellu selle, mida sa oled tahtnud teha. Aitäh Ma tahaks seda loota, sest ma tean, et ma ei ole ainult iseenda päralt. Et mul on kohustus. Aga loodan, et kohustust, saadarka, kirg ja suur soov see koolimaja valmis ehitada ja sisuga täita, see ellu viia ja seda veel kaua juhtida. Täna oli meil külas kaunite kunstide kooli direktor. Juba teist kuud selles ametis Eero Raun, saatejuht Kaja Kärner ja järgmine saade uue saatekülalisega nädala pärast. Kuulmiseni.