Tere keelesaates on täna külas läti luuletaja ja tõlkija, kes on saanud hakkama tõelise vägiteoga. Ta on tõlkinud läti keelde meie eepose. Eelmises saates ütles folklorist Kristi salve. Lätlastel oli üks niisugune vanasõna, et kõik teed viivad Riiga. Aga ma pean tunnistama, et on tore, et toovad ikka Riiast Eesti poole ka. Tere tulemast saatesse Gundars koodi. Tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja kõigepealt palju õnne Läti 100. aastapäeva puhul ja palju õnne selle suure töö valmissaamise puhul, aitäh. Suur tänu. Kuidas see algas ja kui kaua võttis aega eesti eepose tõlkimine? Tegelikult juba 30 aastat tagasi ma proovisin ja tõlkisin mõned osad, aga siis hakkas laulma laulev revolutsioon ja siis oli midagi keerulised asju kuidagi trükkida, eriti Kalevipoja. Ja siis ma jättes maha, aga ma hakkasin tema Soome ja Eesti rahvaluulega ja ma tõlkisin ära soome kandeletaari, mitte terve, mitte kõik, aga valik. Ja siis pärast minu tõlkes ilmus eesti rahvaluulekogumik Kosovos hauge. Taevasse siin on see raamat kummade enne selgeks saite kas eesti keele või eesti rahvaluulekeele? Heino kindlasti võib-olla eesti keeles, aga ma ise õppisin ära eesti keelt ja Modon kuidagi suurt huvi, kus ma siiski oli muusik ja mul on väga meeldib musikaalselt keel. Ja see üks Eesti ja Soome on väga musikaalne minu meelest, kui ma vaatan ja see võib olla kuidagi võõraudan ka läti keelega, läti keeles me teame, meil on nii palju, s on Joundžeedi alles ja nii edasi, aga eestlased saavad rääkida õie Auai või jäääär ja ja see kõik kõlab hästi ja mul oli suur huvi ja ma hakkasin õppima eesti keelt. Te olete rokkansamblis ise tegutsenud, mida te seal tegite, laulsite mängisite pilli, ma laulsin ja mängisin muidugi kitarri, aga minu pill oli trompeti ja ma isegi arvasin ja mõtlesin, võib-olla ma lähen konservatooriumi, aga siis ma kuidagi muud tanud oma oma soovi ja, ja siis ma läksin ülikooli. Kas te olete laulnud ka eesti keeles? Tookord võib-olla rohkem inglise keeles, see oli meie muusika, tibab Raichib ja ja kõik neid ansambleid, aga pärast me hakkasime oma oma laulu tegema ja siis ma hakkasin kirjutama luuletusi ise. Läti keeles ikka tookord ja läti keeles ja eesti keelt. Mul oli võib-olla praktiliselt ainult natukene, hakkasin ainult nappima. Kui eesti keel on musikaalne keel teie meelest, siis kas meie regivärss on ka musikaalne? Minu meeles väga, ma tõsiselt, väga-väga uurisin teie rahvaluulekeel stiil poeetikat ja, ja muidugi see on väga musikaalne, kui me võtame üks laul või näiteks õie kesed hella, kes, et lähme Märda pühki majja mere, oota äiga majja ja nii edasi ja vanu sõnu on, on tegelikult väga huvi. Ja mina arvan tegelikult keel, mitte kunagi ei vananenud. Ja võib-olla ikka sõnu tuleb tagasi ja kuidagi Actoliseerib end ja see sõna elab edasi ka, võib-olla natuke vahe on natuke, muutusi tuleb aga niikuinii ja ma tean, meie luuletaja näiteks latti luuletaja uudist tõlgib väga palju koraanid ja ja, ja teist teoseid ja ise kirjutab ja tema väga kasutab vanu sõnu, näiteks vaatab kuskil müülenbachi Enseni sõnastikust midagi temale ja pea umbes seesama mina, kui ma hakkasin tõlkida näiteks rahvaluule ja kalevipoega, kuidas teil õnnestus siis Läti vanasõnad ja eesti vanasõnade nii-öelda kokku viia testi vanadele sõnadele leida läti vanade sõnade hulgast vasteid? No kui ma tõlkisin näiteks Kalevipoja, siis ma siis minu tunne oli täpselt seesama nagu ma ise kirjutan, luuletus, mitte midagi mehaaniliselt teinud. Aga siis, kui hakkasin ja siis ma järsku vaatan, ma kasutan sõnu, mida ma Te kunagi elus ei kasutanud ja siis ma hakkasin uurima. Ja siis ma vaatan, tegelikult see sõna on olemas, kas see on võib-olla siin oli see, võib-olla on vanasõna kuskil oli. Ja see oli väga huvitav, kui ma võib-olla mehhaanilised teeks ja tõlgiks võib-olla stiliseeris, kuidas tiliseerisin näiteks keele, siis võib-olla ei tule välja midagi, sellepärast see ei saa ja muidugi, kui me võtame kalevipoja keel ja, ja see keel, mida mina kasutan, praegu see on muidugi on erinevus ja teisiti ei saa, tegelikult ei saa, kuigi mul on ka väga palju vanu sõnu ja vorme ja, ja seesama, ma kasutan ka meie lati rahvaluulest vorme näiteks see kesksõnad, mis, mis meil on. See kuidagi meenutab ka maie ja nagu Eesti majja ja neid sõnu ja kuidagi nii suur hulk sõnu oli teie peas olemas, ilma et ise oleks teadnudki. Saan ma aru ei saa, ma arvan, igal inimesel elab nii, ma arvan, me ei kasuta, aga võib-olla kuskil alateadvuses meil on olemas ja see on nagu keele kuidagi arheoloogia minu meelest ikka meis sees on uskumatult palju sõnu, mida me võib-olla ei kasvata. Meie põseavalause laena mulle kannelt, Vanemuine, see seda võis olla vist suhteliselt lihtne tõlkida. See on lihtne. Aisad uued kuuekley Vanemuine Vanemuine, Vanemuine, Vanemuine maha jätta on muidugi see jumal, see on teie jumal ja teie muidugi võib-olla see võtame, see on rohkem nagu soome oma. Aga niikuinii seega muidugi ma kirjutasin väga palju kommentaare ja kus ma ka kirjutasin teie jumalatest ja teil on väga palju ja latti lati folklooris ka leiame noh, mõned võib-olla see samad nagu ema tulema või see on eesti rahvaluules, me leiame ja, ja muidugi ka läti rahvaluules leiame, aga teil on taara, mis meil ei ole ja see rohkem nagu liivi pärit ja tegelikult tuleb võib-olla liivi keelest siis isegi võib-olla rootsi keeles toorja, seda me ja teil on, Uku, meil ei ole, meil pole teised jumalad ja selles mõttes ma väga palju kommenteerisin ja lugesin, mida võib-olla sellest räägib August Annist või, või, või Eisen, kes uuris ka pseudomütoloogiat ja, ja nii edasi. Ma arvan, kommentaarid on väga, väga olulised ka, mitte ainult tekst. Lätlase jaoks eestlase jaoks ka. Tegelikult hea, ma arvan, eestlane eriti ei saa aru, või tema loeb, arvutab, no mis see on, kas see on eesti või soome keelt ja lõpud on nii palju, on kuidagi sarnased soome keelega. Te pidite ilmselt ka see tõlkimiseks lisamaterjale uurima ja süvenema, nii meie kui ka Läti teie endi ajalugu kohe kindlasti ja mul on minu see Kalevipojas on kirjas ka võib-olla, mida ma võib-olla lugesin, aga tegelikult see kindlasti on rohkem ja rohkem raamatuid. Ma tahaksin tänada väga muidugi Eesti Kirjandusmuuseumi ja Urmas Sutropi diaMarin laagi ja ma sain väga palju, ma sain väga palju materjali ja siis ma lugesin Juhan Peegli kõik uurimus de, milline keel oli Kalevalas ja milline keel on kalevipojas ja, ja siis ma väga kuidagi suure huviga lugesin ja mul on väga palju, aitas August Annist ja tema kommentaari. Tõlkisin ja vaatasin ja uurisin ja siis kuidagi ma saan aru, et tegelikult väga palju autentse rahvaluulest tuleb Kalevipojale ja meil ei ole nagu ikka eestlased räägivad, noh see on nii vähe protsent, aga see on kuidagi valesti, võib-olla ei ole täpne rahvaluule seal aga fragmente ja kõik poeetikat ja, ja isegi motiive me leiame, suur tamm näiteks või tähemõrsja ja see on väga palju ka rahvaluule, see ei ole nii ainult kuskil, võib-olla muistendite tuleb pai või kuskil muinasjutt tudest. Ja August Annist on kuidagi mainis, et iga rahvaluule, mida temal võib olla Kreutzwald kasutab ja siis mina ka tegin nii minu kommentaarides teil saate leida näiteks mitte ainult kommentaar, kui ma tunnen, see on Eesti rahvaluule rägi värss ja siis ma tõlkisin ära ja panin kõrval ja siis on võimalik, võib-olla hinemine saab kuidagi võõravdada, aa siin on, oli Kreutzwaldi tiiv sellest rahvaluulest, mis tegelikult on tervik, on kommentaaridest. Ma arvan, ma esimene kord nii teinud ja ei näinud kuskil näiteks Saksa või, või inglise või vene või, või kuskil mujal. Öelge palun, kes Lätis teie seda tõlgitud kalevipoega loevad? Eestiski on ju tegelikult niimoodi. Nooremad põlved loevad ümberjutustust, kuigi noh, meie jaoks on kalevipojad tüvitekst ja need lood ja legendid tulevad erinevates kohtades ikka välja. Aga kelle jaoks selle tõlkisite, ma arvan, ma praegu vaatan teglikult see huvi nii suur, et tegelikult ma natuke imestan, mul on ainult intervjuusid nii Eestis kui Lätis ja inimesed ostavad ja isegi kirjutavad mulle kirju ja e-postile ja ütleb, et see on nii hea, kõlab. Ja see on midagi uskumatu, huvitav, ma arvan, Lätis on tegelikult see rahvaluuletraditsioon on väga tugev ja iga lätlane teab peast omi rahvaluule näiteks no võib-olla mitte kõike, aga meil on, muidugi on lihtsam, meil on ainult neljarealised rahvaluulet nagu haikud ja see on väga lihtne meeles pidada. Aga huvi on suur ja ma tõsiselt mõtlen, et kui ma tõlkisin ära lutsi muinasjuturaamatu, mis on ka, on väga suur ja ma ka mõtlesin, kes keegi loeb. Ei ja siis keegi lätlane ütles. No kuule, Gundars, no mida sina räägid, milliseid eestlased elasid Latgale. Ja siis muidugi, Latgale elasid väga palju eestlasi ja tegelikult oli värv sentimeetrit paks ja, ja terve, terve küla oli, kus on ainult eestlased, elasid ja viimane eestlane, kes räägis lutsi, keet suri ära aastal 2006 ja enam ei ole, muidugi aga jääb muidugi muinasjutud ja jääb kommentaari ja, ja ja nii edasi. Kuidas kõlab siis Kalevipoeg läti keel ja? Aga enne veel ja alevipoja nimi Vanemuise nimed ei tõlkinud ja tema on Hiiumaal, aga kalevipoeg, lihtsurelik, tema nimede tõlkisid ja ma tõlkisin, ma arvan, see oleks natukene naljakas, kui ma palex võtaks nii Kalevi Po, eks Essiga ma arvan, siis eestlased ainult naeravad. Ja see see on tegelikult on Kalevipoeg. Ja sellepärast ma tõlkisin Kalev taas ja, ja kaane peal me jätsime kunstnikuga koos, see oleks nagu Eesti Pealkiri Kalevipoeg, et eestlane saaks aru see, millest on räägitud. Aga Läti traditsioon on, kui me võtame nimed ja see on natuke imelik. Muidugi, ma, ma tean, kui tõlkisin Tõnu Õnnepalu piiri ringi ja siis ma rääkisin, kuule, see on sinu raamat tegelikult võib-olla see sinu nimi läti keeles oli tänu enne palu ja, ja niisugused lugu, aga ma arvan, et see on õige, ma, ma tõsisad kalevipoeks, oleks, see on natuke nalja, kas, aga kuidas varem on tõlgitud, sest Kalevipoeg ka Kaleviaeg ja aga läti enda eeposes on tegelane kala puis, kes on ju ka tegelikult kalevipoeg. Ja seal on 100 protsenti meedia tegi. Aga no ikka see see prototüüp ikka on võib-olla, et kalevpoeg misse kalapoiss tähendab. Kas see on kalapoiss? Ja poiss jah, jaa. Õnged, sa, kalamees kalapoiss käis Lätis õlgitsevas ja nii, aga kuidas kõlab Kalevipoeg läti keeles? No esiteks, eesti keeles tuule tuhing tuiskas vilelaane laadvil laule majja pikki puidu puhuma aia mööda metsi Maura majja sundis suvel sõude Vaida lehe Cecile või mai. Väga musikaalne keel ja veel töötasin, et oleks ma valisinutente, näete, see mina kasutan all kriime, mis on Läti rahvaluules, ei ole nii tugev traditsioon kui eesti rahvaluules, aga meil on ka, me saame leida mõned mõned rahvaluulest, kus on olemas Algriimed ja see on näiteks tiriti riided ära. Palliopulapa, see on seesama traditsioon, mis on eesti rahvaluules, aga Eesti rahvaluule põhimõte on niisugune, et üks sõna otsib teist ja teine. Ja Ma arvan, see on, oli kui juba esimees, et eestlased kirjutasid, räägiksid, laulsid oma rahvaluule rägi väes. Sellepärast no näiteks seesama pealkiri, mis on väga kummaline, kui me võtame Eesti rahvaluule riia rikkumine. No kas tõsisad eestlased tulid meid, Riia rikkuda? Ei tulnud, aga see riimi juba annab selle teine tähendust võib-olla uskumatu, võib-olla Syriaalne natuke näiteks sibulast tegin silla ja see on, see on nagu juba Laaban ja ta natukene juba sürrealist või Andres Ehin ja nii nii on, tegelikult nägi, väestan tähti ja ja mina, kuid tõlkisin mad, proovisin umbes sama. Muidugi ma vaatasin, et see tähendus, see, see sisu oleks täpne. Aga kui ma näen aasse sõna mulle ei kõla nii hästi, võib-olla see sõna võib-olla ei kõlba mul vaja natuke teine häälikut või midagi, niisiis ma kasutan näiteks, kas siin on imi või kohalikult nimi, et way vaikus küll, võib-olla vanu sõnu ja, ja niisugune niisugune printsiip mul oli, umbes sama nagu vana eestlane laulis ja oma laule ka see algriim on üks naljakas asi selles mõttes, et siis nüüd on tähtis, kas sisu või vorm, et eestlased läksid Riiga rikkuma, aga eestlaste jaoks oli Riiaga rikas linn, eks ole, et kas siis nüüd on tähtis sõna või sisu, kuidas teile tundub? Ma arvan, et see on tähtsam, oli see ornament ja see keeleornament on kõige vanem ja võib-olla see tähendus kuskil kadus ära võib-olla tõsiselt. No see riia rikkumine, see on teine asi, aga, aga kui me vaatame rägi värsi ja, ja siis ma ka uurisin kuidagi uskumatu, kui ma leian niisugused sõnade ühisus. Et see ei saa olla, aga on olemas ja see on nagu ornament jääb ja inimesed mõtlevad, aga mida vana eestlane võtles ja, ja see on nagu arheoloogia tegelikult ja keelearheoloogia on väga huvitav asi võib-olla isegi huvitavam küll, kuid tavaline arheoloogia. Me leiame igasugused juured, sõnade juured ja, ja me vaatame, mis see oli ja seesama nägu. Räägi veel siis seesama Al kriimiga ja tegelikult see on mõtlemisviis, üks sõna otsib teist ja siis tuleb juba välja üks tähendus ja võib-olla see tähendus uskumatu. Võib-olla see tähendus on midagi kuidagi vastuollu, aga ikka on olemas ja, ja niisugune mõtlemisviis eestlastele oli, Lätis ei leia meie leia niisuguseid asju, et oleks nagu riimi pärast näiteks tehtud mingisugused niisugused palju tähendusi. Kummalised teete, panete lätlased ka mõtlema selle üle, millest vanad eestlased mõtlesid? Ei no ma arvan, igale traditsioon, neljal traditsioon, ma arvan. No ma ütlen nii, et kui ma loen lätlastele eesti rahvaluulet või isegi kui nad vaatavad ja ikka on huvika suure huviga vaatab, et midagi muud, kuigi rit, millised on umbes sama. See ei ole neli põlve, need rohelus, aga see on nagu traditsioon ja eesti rahvaluules täpsose sama ja, ja lati rahvaluulesse sama. Muidugi ma lugesin väga palju ka eesti meetrikast ja siis ma mõtlesin, kuidas tõlgin üldse Eesti rahvaluule eesti rahvaluules, kuna tõlkisin, ma kasutasin rütmi ja rütmi ja, ja kuidagi kokku, nagu eesti keeles on, tegelikult on olemas. Kalevipojas ma siiski valisin kuidagi võib-olla rohkem sarnane, eriti et see nii tohutav palju teksti ja sellepärast ma mõtlesin, siis on lihtsam lugeda. Kuigi kui mina uurisin eesti rahvaluule ennema, uurisin muidugi muusikat ja etnomuusikat ja siis ma sain aru, et tegelikult muusikat teeb. Nii raames kuidas te paralleelismiga hakkama saite, parallelismi, et meil on ka, on olemas rahvaluules ja selles mõttes paras paras peremees ja, ja meil on väga palju ka niisugused nagu riti, riti, riiderassane näiteks ja see, see võib-olla ei ole nii nii raske, aga see on väga oluline asi, see on rahvaluule, põhiasi tegelikult paralismi kordusid ja, ja muidugi ka me teame, et rahvaluules ma ei saa tõlkida ükskord ma tõlgin nii ja võib-olla üks väljand midagi vanasõna või, või kuidagi võib-olla sõnasõnad ja aga siis pärast juba muud ei, see on nagu vormulit, nagu kuidagi, kui juba elab juba neid sõnad ja siis ma ka vaatasin, et oleks väga kontsekrendsalt ka Kalevipojas. Te ütlesite küll, et teil olid palju sõnu, oli lihtsalt kuskil peas kuklas olemas, aga te pidite tegema ikkagi ka päris uusi sõnu, läti keelde, on, mul on ja ja see ka ei ole, ei olnud kindlasti mehhaanilised Maanumad praegu siis mõtlen välja midagi uusi sõnu, ei see tuli ka järsku ja ootamatult tuult. Aga no näiteks ma väga palju võib-olla teinud nii. Näiteks substantiivi idest ma tegin näiteks värve ja näiteks meil on üks no nime sõna nagu rusikas tuure. Ja siis ma teen nagu tegus sõna Toureid, noh niisuguseid sõnu ei ole läti keeles ja see tähendab nagu lööma rusikaga. Vai näiteks Sestrinaad, Janssen, sästresson, jahe. Aga ma teen juba nagu jälle tegusõna siis Tsestrina nagu jaheks teha või midagi nii. Ja siis mul muidugi rahvaluules võib-olla vähem, aga Kalevipojas on üks sõna tuuslar, mis on väga vanasõna võib-olla datest Ta seisab, ma mõtlesin, kas see tuleb võib-olla soome keeles, seda me praegu 100 prodendid ka ei tea. Aga siis tuuslar tähendus, muidugi me teame seda nõid, aga mina ei tõlkisini. Kuulge, meil ka läti keeles on Purvis, aga ma otsisin, mida ma saan kasutada ja siis ma kasutan paaslist, mis on tegelikult lätlasi ei tea. Ma, ma seletasin, aga mul vaja veel riim ja siis tuleb väljas suu mu paaslissvee ja kraap Sleis. Aga eesti keeles meil on Soome tuuslar tuule tarka ja mis on tuuletark? Tuuletark? Selles mõttes mul on läti keeles peaks olema nagu v ja Kudrays v ja viiendaist, aga mul on tuisupea W kraad siis miks? Sellepärast ma tean juba tähendust. No kui me võtame Soomet, Uuslad, kes varastab Lindat ja toob ära ja mida tema teeb, tema tegelikult on tuisupea. Ja kui me ütleme, et ema on nõid, kes võib-olla kõik tuuled teavad, see on jama seal natuke irooniliselt, Kreutzwald juba kirjutas ja sellepärast ma kuidagi luban endal teha nii et see tuleb nagu Soomed, tuuslar. Tuisupea Mul on otse tõlgime tagasi. Kahju, et ma ei oska läti keelt. Tekib soov lugeda läti keeles epast. Aga te nimetasite ka eesti luuletajaid. Kas Andres Ehin ja Artur Alliksaar ja Ilmar labane, kas, kas nende tõlkimine on aidanud ka teid jõuda Kalevipoja tõlkimiseni? Mul on vastupidi, ma arvan, Dorboli kui mina tõlkisin enne Eesti rahvaluule ja siis pärast, kui ma tõlkisin juba ilma Laabanitroosess elaviste, isegi mõnede asju, mida ma saan tegelikult tõlkida läti keelde ja eriti Alliksaar ja Alliksaar ka tema ise kirjutas. Kui mina teaksin rägi väär, siis midagi ma ei saa kirjutada. Ja tegelikult Alliksaares me, me leiame seesama printsiip, sõna otsib teist ja ma natuke võib-olla fragment, loen Aliksaariast. Ja muidugi ma ei saa tõlkida niisugune luule nagu ruuge, ruutjuurpuude suude, suuri tuulisluu muul siis ma pyha nagu teest luuletus tegema, aga, aga mõned ma saan näiteks. No näiteks niisugune, mõnikord tuled satassa nagu tuul ja kuulad mu kummaliste laulude kumine või see teinekord toob su hooga voogevdooga väärikalt välja mu rõõmude ääred, siis saad tunnet, tatt mu lähedusse tähendust ja läti keeles. Ja jälle ma mängin muidugi alge riimedega ja teisiti ei saa. Alliksaar ei ole ainult mõte, ei ole ainult aforism. Alliksaar on väga-väga tugev poeetika, väga tugev, ka see hea, see muusika, see musikaalsus, keele musikaalsus on väga oluline, aga ma isegi tõlkisin ka. Ilmar Laabanid ja Ilmar Laaban. Rooses, ela 15 ja üks tema aforism oli kõik Roomat roomavad Rooma. Ja mina mõtlesin, no kuidas ma saan tõlkida, et oleks ka kõla ja ma tõlkisin vissi, ruumi esse, Rooma rauamaak, meel, Rua maad, tegusõna nagu teil on eesti keeles roomama ja meil ei ole, aga kõik lätlased teavad, kõik teed viib Rooma. Ja siis ma tegin Roomas tegelikult tegusõna vissi ruumi ees Rooma. Ja ma sain seesama jumal, Laabanid kõla ja ma saan tegelikult ka tema mõtte. Uhke. Ei, see on minu töö. Aga missugune on teie enda luulekast, see teie lauset? Üks sõna otsib teist, te nimetasite ka sõnamängu ja need luuletajad, kõik on ju sõnamängulised, kas, kas eesti regivärss on ka mänguline? On see on kindlasti mänguline ja võib olla, kui me vaatame muusikat eesti etnomuusikat, see muusika on tegelikult nagu kuidagi nagu rock, näiteks üks periood, kui võtame music ka üks periood, ainult kaks taktid ja siis on terve laul. Ja, ja kui me võtame näiteks tärtsa juba see kõrge juba rohkem ei ole näiteks. Ja, ja sellepärast sõnad on väga musikaalsed, muusika võib olla ebamusikaalne, võib-olla rohkem nagu retsiteerimine, see lugemine, see laulmine, aga lati rahvaluules ja läti muusikas on vastupidi näiteks väga palju musikaalsed efekte ja, ja nii, see on kummaline ja seda kama uurisin ja võib-olla sellepärast, et sõnad on väga mängulised. Aga teie enda luule, kas teie mängite ka oma luules midagi? Ma mängin ka? Mul on igasugused luuletusi muidugi, ja minu raamat ilmus juba ammu aastal 2000 ööd päike ja kus on minu luuletusi, mida kuna töötasin saatkonnas ja elasin kui Eestis ja siis ma kuidagi avastasin, et ma kirjutan luulet, aga mitte läti keeles, aga eesti keeles. Ja siis ma teinud oma raamatu ja, ja minut toimetajad ja tõlkijad ja aitasid muidugi tookord Iidee saks ja Doris Kareva ja raamat, et on võimalik võimalik näiteks lugeda, aga ma arvan, et kuskil kuskil ei ole enam. Näiteks see luuletus, ma kirjutasin eesti keeles väike luuletus minu oma linte, tiivad kordavad ja kordavad oma liikumist. Meri on määratu lind, kes ühe lendama õpib. Ja siis pärast ma tõlkisin eesti keelest läti keelt. Mul on igasugused luuletusi, aga võib-olla üks küll see mänguline, võib-olla oleks fragment või ma loen, see luuletus tõlkis contra. Ja see luuletus räägib, kui palju ma tõlgin tegelikult ja kuidagi mul on, kas ma pean seda tegema ja seda tegema ja nii vähema praegu ise kirjutan luuletusi, lihtsalt ei ole aega. Ja võib-olla sellest natuke, aga võib-olla väike fragment. Ja siis on kontsert tõlkes tõlgin eestlast ja soomlast, keeled segunevad, aiad lagunevad ja demullid, jumal on juba jaganud rollid minu sõnade näitlejaile. Auhinnaks näitus Eesti rahva rinnas, rubli publik, kirevat kirevam, Sibisidki vesideoffic kommentaatoreid naeru ja andnud tuu naisi, kes armastavad delfiini lokaat, toreid ja siis tuleb üks soomlane, tema küsib, mitte kuulu, mingi soomlane mulle helistab ja küsib, kuis läheb. Süütan enda kulu endas kulu süüdata, Ta tohib ja siis pärast veel tuleb, mida teed, helistab eestlane ja küsib, et mida teen, ütlen, olen Seczpirs, loed sihukeseks veel ja niisugune nalju luuletusega. Aga tegelikult no mul on väga vähe niisugust. Aga kontraga teil koostöö sujub, vastas tõlgite teineteist ja me tõlgime. Ja ma ei ütle need. Pärast poja varsti-varsti ilmub Contra poeg. Ma mul on, meil on juba valmis raamat ja see on juba teine raamat kontrale juba oli üks raamat, kus tema koos Kivisildniku ka pealkiri on abi labi see, et tegelikult on, tähendab, et mõlemad parajad poisid. Ja, ja Contra on väga populaarne Lätis ja ma ei ütle nii. Täna ma olen tartus, aga Contra täna Riias, no ma ei saanud ja siis kirjutasin. Kuule, siis me vahetasime juba kangelast, mina võtan kalev. Aga sina võtad siis siis sellepärast ema kirjutas ka, isegi laads klassis ka väga palju luuletusi ja siis me kontraga väga palju võtame ja mul on suur rõõm, kui kontra tõlgib väga palju läti kirjandust ja, ja see on tõsi, saad väga hea asi, et Lätis on palju eesti kirjandust ja ma ise olen tõlkinud eesti keelest ainult 39 raamatuid. Aga kokku mul on 51 mad, tõlgin ka soome keelest ja aga see kontrapoeg, kelle luuletused seal on siis kumavad, see on minu oma, oli, aga see raamat contra raamat ilmub siis põhiosa on tema eestikeelseid luuletusi, mida mina tõlkisin läti keelde, aga mõned juba luuletusi, mida Contra kirjutab juba otse läti keeles. Ja siis ma natuke natuke parandan või kuidagi me räägime ja, ja see on uskumatu, tema tunneb juba lätikeelne hästi, tema juba mängib läti keelega ja, ja ma arvan, lätlane seda ei saa välja. Näiteks näiteks üks luuletus kurjust nopitki atavad. Kus te ostsite niisugune ülikond? AinuValmieras rongijaamas? Ma küsisin, palun üks valge, aga usus vaoks ülikond ja uudised auku, see on vahulga. Tema juba sell, et tunneb ja Kalevipoja juurde tagasi tulla, siis kas teil on oma lemmikkoht ka sellest epases? Siin on ausalt rääkida seal palju lemmikuid aga tegelikult kalevpoeg on uskumatu, kuidagi huvitav, aga teisigi on, on, on nagu kriminullid tegelikult nagu põnevik ja aga kui oli esitlus Riia, siis Urmas Sutrop ja ütles, et tegelikult võib-olla, kui me vaatame praegu sellel ajal võib-olla siis tema istuks võib-olla vanglast. No kõik see Välgima, mida tema teeb ja nii mul on, mul on meeldib kolm esimesed osa ja ma arvan siis Kreutzwaldi oli rohkem aega või midagi, ei ole nii kiire ja kuidagi see on nagu valmis. Aga mõned muidugi, kui me vaatame, siis midagi nagu puudub või kuidagi võib-olla väga paljuga vastuolusid ja keeles ja, ja, ja isegi ka sisus. Ja kui ma tõlkisin, ma muidugi, siis ma kõige lähedam olen ja siis ma näen vigu. Ma näen ka kuidagi seo asju, aga Colema osad on, ma arvan, see kõige paremini maailma loomine ja maailma loomine ja mulle väga meeldib muidugi suur tamm. Seon teie uskumatu hea miit, sellepärast et sellest ka ma olen väga palju, palju uudis siin ja mõtlesin, miks näiteks kuskilt teised soome-ugri ei raiu maha ainult soomlased ja eestlased, tuletage meile meelde meie legend, heinu see legend on niisugune, et kui see suur tamm juba kasvas nii suur kui kui praktilised ainult vari, päike, me näeme, siis tuleb üks väike pisike mehike ja tema raiutu maha seesamane kale vallas ja see, see, see puuse suur tamm kukub ja langeb saare peale. Ja muidugi siis me saame, mõtled, et kas sa tõsiselt võib olla. Kas Kaali meteoriit võib-olla ja aga võib-olla on, sekka on võimalik, tegelikult see on suursündmus oli ja, ja kui me vaatame vanu tekste, eriti kui me vaatame ikka kala vallas ka on siin aga see, ma leidsin üks seesama sama lugu setu rahvaluules ka ja kus see suur tamm langeb saare peal? Ja Kalevipojas ka on, see motiiv on olemas ja see suur tamp tegelikult on oluline puu. See on, see on maailmapuu ja muidugi Läti, Läti rahvaluules kõnelejana, aga läti rahvaluule, siis me leiame ka kuidagi see, kes nagu see näiteks suur maailmapuu, meil on uba väga vapra Vapper Uba, kes ka kasvab taevasse. Ja, ja see on muidugi seal kolmailmad, tuleb kosmogoni ja Taivas ja siis elu, kus me elame ja kindlasti ka all mail vaid tuuenela, manala ja toonela manna last rääkida ka mul oli huvitav, sellepärast läti rahvaluules ka. Me leiame, seemseme Iizzaule ja see on väga huvitav sõna Iceaole nagu päikese taga, see tähendab. Ja läti keeles üldse sõna Saule on põhisõna. Me saame igasuguseid asju tegema, näiteks saunad, päike, passaule, maailm, Iceaole juba tuuendada Mannal ja ainult üks sõna, Saul, päike teeb niisugused asju. Kui kahte epast võrrelda ja paralleele tuua või erinevusi näha, kas siis võib välja lugeda midagi ka meie rahvaste kohta eestlaste ja lätlaste kohta. Noh, kindlasti võib-olla me palju muutusime muidugi. Aga mulle väga meeldib, et Kalevipoeg on, ei ole mingi mingisugune kangelane, maa, nii suur kangelane, ma midagi teen, ma viin, aga tema on ka kuidagi seiklusmees. Ja tema on kuidagi mulle meenutab ka võib-olla isegi Nipernaadit ja võtame, ja see on, on, on huvitav ja hea. Meil on laadžibleesist natuke teistsugune, et tema nagu kangelane ja tema võida ja, ja, ja tema ei tee niisugused vigurid nagu kalevpoeg ja muidugi kõik see vägistamine ja, ja siis edasi tema papp, no näiteks seesama Soome poega. Ja siis edasi vaatame, mida tema teeb, tema ainult magab ja midagi midagi viskab Kiived ja nii, aga mul see meeldib, see on väga loomulik. See eestlased teevad niisugused kangelaseks ja ma arvan, see on teie teie mõtlemisviis tegelikult. Pateetiline ja tema sepateetikus ja kangelased on väga oluline asi, ma ikka vaatan, see on kirjanduses ka me seda näeme, eriti kui me vaatame natuke vanu kirjandust ja seda ma näen, jah, sõdalane Te nimetasite ka, et Lätis on rahvaluuletraditsioon tugev. Et lätlastel on tihedam side oma rahvaluulega kui eestlastel, rehi värsiga? Jah. Tõsiselt, noh, võib-olla sellepärast, et tõsilati rahvaluule on väga-väga lühike. See on tõsiselt, meenutab haiku ja väga-väga range vorm. Mina olen tõlkinud eesti keelde läti rahvaluule. Ma üks, kaks saan. Võib-olla ikka me räägime. Ja mul oli nii lihtne tõlkida läti rahvaluulet eesti keelde. Sellepärast ma esiteks ma uurisin põhjalikud Eesti poliitikat ja rahvaluulepoliitikat ja, ja siis muidugi ma kasutan neid samu vorme, mis on eesti rahvaluules, on olemas, aga teisiti see rütm ja mõtlemisviis ja kuidagi sarnuses on väga lihtne tõlkida inglise keelde. Väga raske. Tegelikult ma mõtlesin, võib olla võimatu tõlkida lati rahvaluulet, see on natuke naljakas, tuleb välja ja, ja kui on vene keelde tõlkida, siis võib-olla tuleb välja kas vilinat või midagi nii usku, et ja see on kanali wanna, aga vaatagi kuidas kõlab buddy buddy vee ja Maatemeti Amiier vastu gara Tarzas, Laabast, WC-liides usudenia liigoyas, puhu puhu tuuleema olevaka õhtu eeli head hellad hingekesed üle v veel liikumas ja siis ma saan veel teha üle v veel liikumas. Või näiteks Igauniskist liialt seal ja ma olen ja Eskribee matsid Igaunis kirunadias eesti keeles laulab kuupnokk maantee vääre valjusti, tahan ise õppida eesti keeles rääkima. Meie laulis eestlane. Ja lätikeelne Kalevipoeg sai teil valmis Läti vabariigi 100. sünniaastapäeva eel, aga tegelikult mulle tundub, et see ongi rohkem kingitus Eesti 100. sünnipäeva puhul. No meil on see aasta on oluline, aga tõsiselt kui ma tõlkisin, ma mõtles selle peale, ma mõtlesin, kui on valmis, siis on valmis. Ei saa teisiti olla ja ühes intervjuus kuskil lätis. Ma räägisin, võib-olla taara oli või Uku oli minu kõrval. Ja kuidagi nii sattus, et see kalevipoeg ilmub täpsemalt, et seesama aastal, kui meil on 100. Aga see ei ole spetsiaalsed, aga mul on suur rõõm, kui tee juhtus ja tegelikult väga palju ka inimesed räägiksid, see on väga tore. No siis me saame juba teada rohkem, kuidas on eestlased elasid ja mida nad mõtlesid. Sellepärast karvpoeg ei ole ainult tekst, see on tegelikult elamisviis ja kui me vaatame, kui palju terminoloogiat ja mina pidi õppima ära näiteks ma mitte kunagi ei tea see, mida naised teevad, see kudumine või midagi. Ja siis ma uurisin ja kõik rõivad ja riided ja, ja see on uskumatu, raske töö tegelikult ja, ja ma arvan, Eesti ja Läti vahel meil pole eriti palju. Erinevusi ei ole, aga ikka on, ikka on ja terminoloogia näiteks veel ja, ja selles pisiasjadeni saite eestlased selgeks, jah, jah, jah, jah. Aitäh kontarskodisse selle suure töö eest ja palju õnne teile ja Lätile, aitäh.