Loetud ja kirjutatud. Saatejuht Peeter Helme. Tere minu tänane saatekülaline on Eesti ja Soome Kirjanduse läti keelde tõlkija maima kriinberga ja loomulikult ongi saate põhjuseks Läti 100, nii et palju õnne, aitäh. Tere. Mul on väga hea meel maima sind siin saates tervitada. Ja loomulikult, põhjus ongi selles, et tahaks rääkida natukene läti kirjandusest, sellest, mis läti kirjanduses toimub. Kui õige või vale ettekujutuse üx eesti lugeja eesti keeles ilmunud teoste põhjal läti kirjandusest saab ja, ja mis seal üldse läti kirjanduses olulist ja. Ma ei teagi, kas äkki peakski alustama lihtsalt sellest, et küsida, et millest Läti kirjanikud praegu kirjutavad, millest Läti inimesed lugeda tahavad? On läti kirjanik, undaga Reps ja tema suur eestvedamine tähendab 13 romaaning sari. Tiit, 20. sajand, nagu annab kohe põhjust alustada, sest see on tõesti läti kirjandus, mida praegu kõige rohkem Lätis loetakse. Ehk nagu sellest pealkirjast aru saada, siis 13 läti kirjaniku said ülesandeks ühe teatud ajajärku Läti ajaloos alates 1905. aasta revolutsioonist kirjeldada. Ja nüüd on kõik 13 romaan ilmunud ja tõesti, sellest on tulnud selline suur edulugu. Mitte kõik oleks vale öelda, kui ma ütleksin, et kõike loetakse, tähendab, lugeja on soojalt vastu võtnud noore ykstena romaani ema abi, niisugune eesti keelde tõlgitud ja mis siis on 60.-te 80.-te aastate kirjeldus, siis suur menuk oli Maariseda Errnži romaan nimega tina maik, mis 40.-te aastate algus. Juutlus on teemaks väga hästi kirjutatud romaan, sellest on tehtud ka teatrietendus juba. Seda küll, erinevalt Noora romaanist ei ole väga palju tõlgitud. Kindlasti tahaksin mainida ka eesti keelde tõlgitud Inga kaile romaani klaas, mis on siis 30.-te aastate lõpud ja eugeenika, mis on ka eesti keelde tõlgitud. Ka minu enda üks lemmikromaane selles sarjas on Paulbankovskisse 18, mida eesti keeles ei ole, mida on inglise keelde tõlgitud ja mis siis räägib aastast 1918. Nii et see on selline kirjanduslik nähtus, milles tõesti räägitakse, mis on vägagi suur tähelepanu saanud lugejate poolt. Ja läti kirjandus läheb edasi ikka muidu. Tähendab, see on ainult nagu selline eraldiseisev seisev nähtus ja see, mis mind ennast rõõmustab, et nagu laieneb see haare. Et veel mõni aasta tagasi, no ütleksime 10 aastat tagasi, ma poleks võinud rääkida läti ulmest, nüüd on täitsa olemas ja seal on ka üks selline kummaline nuhmitte, kummaline, aga ilmselt tänapäevane nähtus, et üks kõige populaarsematest kirjanikust ehk Toomscrailberg kirjutab inglise keeles kirjuta läti keeles. Siis on näiteks ka, mida veel suht hiljuti polnud selline hästi kirjutatud, realistlik. Nimetan seda argipäeva traumalugudeks, eks siis asjad, kogemused, milles tavaliselt vaikitakse, on kirjanik nagu Jana Egle, ilmunud suhtlil Läti kirjandusmaastikul ja siis kui veel pisut sellisteks marginaalsemateks, aga väga väga huvitavatest asjadest rääkida, siis kindlasti mainimisväärne Richard pargaaess kes kirjutas. Ta on selliseid väga paljastavaid, teravameelseid, biograafilist stiili kirjeldused ennast ja teistest. Ja kuna ta kasutab õigeid nimesid õige tõestisündinud lugusid, siis üks kirjeldatud alustas kunagi tema vastu kohtu protsessi, midagi kirjanike võitis, aga ja tema toob näiteks sisse ka geiteema ehk siis homoseksualismi teemat läti proosasse. Siis on ka sellised huvitavad marginaalsed kirjanikud nagu Margarita pervenietska, kelle siis mõtlemislaad on nagu tavalugejale eksis mainstreami le täiesti arusaamatu. Ta kasutab teadussõnavara filosoofilise sõnavara ja nii et selles mõttes proosas toimub palju ja huvitav, vot ja täiesti sama ma sain ikka luule kaudu kes seal on igasuguseid asju palju ja noh, eks ma võin mainida sama hingan kailet, kes kirjutab väga feministliku ja ühiskondlikult terava luulet ja hästi kirjutab või siis iroonilist meie grotesk, meistrit, kaar Kaarlis, Verlynšit või, või siis sellise vormiga eksperimenteerida targalt ja väga mõjuvalt naise kogemuste maailmast kirjutavat. Anna aus on ja aga noh, on suhted raske rääkida asjadest, mida ei ole tõlgitud ja mida praegu eesti lugeja ei saagi lugeda. Näiteks ma tean, et Inga kaile vähemalt viis-kuus luuletust on tõlkinud Contra. Sest meil oli selline kirjanduslik üritus kolm pluss kolm, kus esines kolm läti luuletajat, kolm eesti luuletajaid. Miks ta ei ole neid näiteks loomingusse avaldanud, seda ma ei tea, aga need olid väga minu meelest väga head tõlked olid, nii et noh ja siis on loomulikult, keda ma veel kindlasti tahan mainida, on meie kirjanduslik rühmitus sorbiita, mis põhiliselt koosneb läti venelastest kes vähemalt noh, ma ei tahaks valetada, aga ma usun, et umbes 15 aastat ja nemad on nii mitmeski mõttes olnud väga selliseid uuenduslikke asjadega esile tulnud nii raamatut, et väljanägemise poolest kui oma luulevennad enamasti kirjutavad luulet ettelugemise poolest, meil on alati mingit show'd muusikaga ja videotega ja nemad on ka väga tähtsad inimesed ja loojad. No kui vaadata seda, mida läti kirjandusest eesti keeles on ilmunud, siis jääb tahes-tahtmata pilt nagu oleks tänapäeva läti proosas naised valitsevad. Kas see pilt on nüüd eesti keelde tehtud tõlgete tõttu natuke vildakas või vastab? See ei ole vildakas, see vastab tõele, sest tegelikult nii massiliselt kui kvalitatiivselt on alati olnud naised vähemalt nii, et nendel viimastel 40 aasta jooksul kõige rohkem on olnud naiste troosatletis naiste kirjutatud proosa, mida mehed teevad, eks nad kirjutavad ka. Aga jah, tähendab, see on üks ilmselt suuremaid vahesid, sest kui ma mõtlen kuni sellist väga üldist pilku üle lasta, siis loomulikult eesti proosas nagu tundub, et ta on valdavalt meeste kirjutatud, noh loomulikult Maarja Kangro seal keskel, kui väga põnev ja eraldiseisev nähtus, aga Lätis on ja on, on väga palju tugevaid mehi, aga see nagu see üldkujutlussoni aafrika naiselik Aga kui sa enne ütlesid, et esile on kerkinud ka Läti ulme, et nii-öelda žanrikirjandusel läheb järjest paremini, siis kas Lätis on ka üritatud Põhjamaade eeskujul selliseid süngeid kriminaalromaani kirjutada? Vaat see on küsimus, millele ma kardan vastata, sest ma ei tea vastust, kuna ma ise ei ole huvitatud sellest žanrist, ma lihtsalt ei tahaks valed, tähendab ma ei tea. No tegelikult see, et sa ei tea, tähendab seda, et järelikult vähemalt läbi ei ole löödud nende asjadega võib-olla. Aga läti luule on ju ka alati väga tugev, aga väga teistsugune kui eesti luule olnud hoopis teistsugust traditsioonidega ja sa mainisid ise ka, et ka praegu on väga tugev ja muidugi luulega ongi see probleem raske mingisse teise keelde vahendada ja ta jääb alati kuidagi poolikuks, aga, aga milline positsioon praegu Läti luulel on kui tugev, kui oluline see on proosa kõrval? No ta on kindlasti tugev ja seda näitab muide ma hiilin otsesest vastusest kõrvale, aga see, et seda näitab kas või see Nendest umbes 40-st raamatust, mis on inglise keeles ilmunud Londoniga seoses, nii enne enne ilmus siis 25 raamatut tähendab inglise keelde tõlgitud läti kirjandust on uskumatu ja nüüd veel on ilmumas nüüd selle järgmise aasta jooksul 15 nende hulgas uskumatult palju luuleraamat. Ja tähendab ka need meie nii-öelda meie kirjanduse eksportijad. Isaim imestasid, et see, et alguses oli, nad üritasid, noh, loomulikult no romaane antakse välja, eks ole, nad üritasid neid kirjastajad sellest huvitada ja siis neid kutsuti Läti loomulikult ja ja äkki ilmselt siis tutvustati luuletajatega nendele loominguga ja ma ütleksin, luuleraamatuid on 40 hulgas ja see on palju. Ja seda on palju. Ja muide, kuna ma ikka õudselt tahan rõhuda sellele, et mida saab eesti lugeja lugeda, siis mul endal muide oli üllatus, ma ei teadnud, et on olemas selline raamat nagu tibuke mida on aastal 2016 tõlkinud Aare pilv ja see on seesama orbiida punt. Ehk siis Artur Spundas, Semjon Haanjanssergeet, Timofejev, Vladimir Svet, Low kirjastus kiita. Ja väga hea, et on selline raamat olemas, siis täiesti geniaalne raamat ja, ja ma ei kasutata SÕNA geniaalne tihti, aga selle tõlge puhul ma kasutan või vähemalt konginiaalne on contra tehtud Edward Saydenbows. Mind ärge lugege, mis ilmus kirjastuses jumalikud ilmutused aastal 2014, eks see on siis läti luuleklassik. 19. sajandi lõpp siis contra on lihtsalt geniaalsed teinud, seal on kõiges, seal on sisu, vormitunnetust kõige nii, et lugege Eduard Homsi ja siis on luulest veel, kindlasti tuleb mainida Liivia viituvali tegevust, sest tema kirjastuses Librylivoonia on ilmunud nii klassik Aleksandr straks luuleraamat, igavene Riia. Nii Waltarnstradi tõlkeraamat nagu lumehelbed talvel. Astrid Ivaski luulekogu Mere silmad ja nüüd alles hiljuti nuts Guyani eksis seeme lume all, mida tõlkis Mats traat. Et selles mõttes, kui eesti lugeja tahab ta mingit ettekujutust võib saada mõne luuletõlkijad olid Loomingu septembrinumbris, mis oli pühendatud. Ja selle oleks pidanud kohe saate alguses ära mainima, et tõesti soovitan ka kõigil kuulajatel leida üles, ma ei tea, kas seal müüakse, aga raamatukogus on olemas Loomingu septembrinumber, mis on Läti-teemaline, kus on väga palju põnevat. Aga me rääkisime raamatutest, mis on ilmunud, mida on tõlgitud, aga kui nähtav on Lätis kirjandus, kui palju sellest näiteks televisioonis või raadios räägitakse, kui palju ajalehed kirjutavad, et kas Läti lugeja leiab raamatut kergesti üles? Läti lugejal loomulikult leiab raamatuid kergesti üles a-, kui ta tahab, nagu alati, kui ta tahab, sest ärme unusta sotsiaalmeedia rolli. Aga kui me nüüd mõtleme raadiost ja telekast Televiisoris on vähemalt minu teada ei ole väga sagedane televiisorivaataja, aga kultuuris saadetes, mis on iga päev vist 10 minutit, on kultuuriuudist saade. No sinna ikka, kui midagi väga tähtsat toimub, eks nad tulevad hea meelega kohale ja tutvustavad nad on tulnud ka tõlkeraamatute esitlustel või teinud väikseid süžee sind näiteks ka eesti kirjanikega. Nii palju siis telekast, aga raadios on eriti siis meil on nagu need ühiskondlike raadiojaamasid viis ja siis eriti esimene ja raadio klassika, mis on siis raadio kolm seal on suht palju kirjandusega seotud saateid ja nad on alati väga vastutulelikud ja ja jälle, kui kuulaja tahab, siis ta saab kõike teada. See, mis on võib-olla selline pisut omaette nähtus, on selles samas raadio ühes on selline nähtus nagu väike lugemissaal, mis on tegelikult, tähendab seda väga Lätis väga armastatud näitleja undar saabuovinš loeb. Noh, ma ütleksin, ta salvestab fragmente, ta loeb 10-st raamatust, mida siis need saadet tulevad umbes poole aasta jooksul. Ma väga sügavalt räägin nüüd, aga kas tema vastas istub, kas kirjanik, tõlkija, ta loeb, salvestab, räägib selle kirjaniku või tõlkijaga ja kuna ta on nii armastatud, siis seda saadet väga palju kuulatakse, nii et see on ka tegelikult raamatutele liu hea reklaam ja see, see on muide erakapitali toetatud saade, selline sihtasutus nagu Boris Uninaarastajate Refons, kes tegelikult toetavad enamasti teha, vaid nad on meie suured teatri metsonaadid, aga sel puhul siis ka kirjandust. Ja siis on see trükimeedia asi, mis on noh, suht valulik, kuna meil sellist asja nagu looming või Vikerkaar ei ole juba aastaid see, kus saab kirjanduslikke tekste lugeda. See on selline. Nüüd vist juba kolmandat aastat ilmuv Läti Kirjanike Liidu ajaleht kontekst siis on kuus korda aastas ilmuv kirjandus ja publitsistikaajakiri tuuemus riime. Ja siis vahel saab lugeda kirjandust ka Maalehe ehk Latvijas Saviv kultuurilisus kuudur sõimas, seal on ka vahel kirjandus. Kõik on muutunud nõnda et tegelikult kõige huvitama originaalse ja tõlge kirjanduse pildi saab internetiväljaannetest, ehk need on siis kaks satuuri LV ja eriti tuntum, aga sajand punktel v. Nad tõesti avaldavad kõige huvitavamat, mis läti kirjanduses ja siis läti keelde tõlgitud kirjanduses toimub, avaldavad just need kaks portaalis ja kriitikat on loomulikult nendes kõikides ja samuti veel ka päevalehe Diena kultuurilisas, nii et ma ütleks, et isegi hea või huvitav millegipärast lätlastele eesti kirjandust võib saada viis kuni seitse kriitik no see on, kui ta on näiteks Riiaga seotud nagu Matzini sinine kaardivägi, siis ta saab seitse arvustust. Muidu normaalne arv on nagu sellist kakskolm. Aga noh, need on ikkagi raamatuid, mida siis märgatakse, selge, ma kujutan ette, et ilmselt on Lätis sarnaselt Eestile ka veel terve hulk kirjandust, mis nende kohta ilmu, ühtegi arvustust. Sul on õigus, see on absoluutselt õigus ja on ka tõlkekirjandus. Tähendab ma siin tutvustasin selle oma nimekirjaga on raamatut, sealhulgas ka eesti keelest tõlgitud, mida tegelikult mitte keegi ei tea, mida ei tutvustata mitte kuskil. Ma ei, ma isegi ei tea, kui suur on nende trükiarv, kuhu nad jäävad, aga näiteks mina ei ole küll poes näinud Lauri Vahtre raamatut eestlane seest ja väljast või Lembit uustulnd süvameri Ma tõesti ei ole näinud neid. Kindlasti nad on, kuna nad on tõlgitud ja ilmunud ja nad on statistika sees. Aga kuidas muidu, lätlased võtavad eesti kirjandust vastu, et kas tuntakse huvi selle vastu, mida sa vahendad Malleti lugejatele? Tead, ma loomulikult me peame arvestama sellega nii soome kui eesti kirjandusest rääkides me räägime nishikirjandusest. No ei ole nii, et terve Läti riik loeb eesti kirjandust, kuigi on vähemalt üks sõnadesse on Andrus Kivirähk keda tõesti armastatakse nii lastekirjanduse poole pealt kui ka romaanide ja novellide poole pealt. Noh, ta on, temal on suur lugejaskonda ja ta on Lätis ka skandaale tekitanud ja noh, tähendab, kuna mõned emad arvavad, ta kirjutab kirjutab Mihkel jubedalt laste jaoks, aga muidu on jah, see on nishi kirjandus, selle südame peame arvestama. Loomulikult ilma Kultuurkapitaliprodukte. Ta sai pilt nii ilusa ei oleks, nagu ta praegu on, sest eesti kirjandust ilmub ikka Lätis üks, seitse kaheksa raamatut, sest iga aastal ja see on palju, nagu me teame, vastaspidises suunas ei toimu see üldse nii hästi. Ja loomulikult see on väga paljuski troducta teene teiselt mis tähendab, et, et eesti kirjandus huvitab näiteks seda, tõestab ka see, et väga tihti on eesti kirjanik raamatud olnud tähendab raamatute tõlked nomineeritud kirjanduse aastaauhinnale, siis tõlge kategooriale tõesti väga palju peaaegu et iga noh, OK, iga teine aasta viimased näited. Friedenthal Li mesilased ja Jaan Unduski novellikogu olid nomineeritud tud Krossi kolme katku vahel ja, ja nii edasi. Rääkisime tõlkimisest ja sa valisid tänasesse saatesse ka muusika ja üks nendest paladest dist seostubki kuidagi tõlkimisega. Just nimelt jah, sa andsid mulle ülesande muusikat valida ja loomulikult ma tahtsin, see muusika oleks kirjandusega seotud kuidagi ja siis mul on miskipärast kohe tulid pähe kaks Läti bändi. Üks on ehk siis esimene, mida me nüüd kuulame, on Läti kultusbänd, saatoni, Pastmegi kollased postiljonid, mis tegutsevad aastast 1979, nad olid osaliselt keelatud. Nad on sellised uue lainestiili eelkäijad ja pioneerid Lätis. Ja aastal 83 Nad salvestasid mitmed laulud luisk ärali sõnadega nii-öelda raamatust Alice imedemaal. Ja ma valisin selleks saadaks laulu, mis Jaan Krossi tõlkes kõlab nõnda väike nahkhiir vilkvilkvilt, mis mõtled naljatilk tiire mööda taevateed niikui väike kandik teed viltvilt vilk siis läti keelde, inglise keelest tõlkis Tagnia treiga ja see on üks nii bänd kui see plaat. Ta on tõesti noh, selline üks kultusvärk ja väga armastatud muusika. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja minu tänane vestluskaaslane on Eesti ja Soome Kirjanduse läti keelde vahendaja maima kriinberga. Nii et seega räägimegi läti kirjandusest ja rääkisime nüüd enne seda toredat läti New Wave'i lugu sellest, kuidas on läti kirjandus nähtav, kui palju sellest ajakirjanduses kirjutatakse ja kindlasti kirjanduse positsioonist ühiskonnas räägivad ka kirjandusauhinnad Eestis, ma julgen väita, näiteks Kultuurkapitali auhinnad ikkagi väga oluline sündmus, mida väga suurelt meedias kajastatakse. Auhinna võitjatest tehakse kohe ajakirjanduse veergudele superstar staarid või vähemalt midagi sinna sarnast. Kuidas Lätis on laudaauhindade ja kirjanduse ja kirjanike nähtavusega just niimoodi auhindade kaudu? Jah, tähendab meie aastaauhinnad, mis oleks siis nagu teie Kulka auhindade vaste on iga aastaga muutunud suuremaks sündmuseks oli aeg, kus tähendab, ma ütleksin, et see on olnud üks kaheksa aasta jooksul selline areng, et seal on tõesti kaasatud inimesed, kes oskavad promo teha. Ja nüüd juba nominent pantakse raamatupoodide akendesse, mis varem ei olnud sul üldse ja nii nagu arusaadav. Ma julgen väita, et siiani see, et sa oled nominalt, et see ei suurenda läbime, kihvt, nagu see on ju näiteks Soomes Finlandi, aga nii kui on nominendid, teadoni kirjastaja juba hüppab õnnest. Lätis nii ei ole, aga see on tähtis, seda ma tean, kas või selle tõttu, et et mul on, noh, minu sotsiaalvõrgustikus on nii mõnigi läti kirjanik ja ma lihtsalt näen, kui tähtis see on, nendele, kas nende raamat on häiritud, kas ei ole, kuidas sellest räägitakse, loomulikult sellele reageerib ka ajakirjandus. Kui sa näiteks tahad summasid peale muidugi siis ma pean tunnistama, et me selles osas ma ei ole veel jõudnud Eesti samaväärsele tasandile, sest meil nagu melon vist viis ja meil on viis neid kategooriaid ja iga kategooria võitja saab 1500 eurot ja siis elutöö auhind on 3000. Nii et see, ma tean, et see on väiksem mis siis siis teine tähtis ja millest on tehtud ja põhjusega tehtud tähtis auhind on Läti lasteaia noortekirjanduse nõukogu, Jaanise balt Fiksi nimeline auhind, kus siis iga aasta premeeritakse lastekirjaniku lastekunstnik kokku balti regiooni välismaise kirjaniku ja tema tõlkijat ja see on väga hästi meedias kajastatud sündmus. Ja siin ma võin kohe noh, nii-öelda kuna meil ju kõiki huvitav, kuidas eesti kirjandusel Lätis käib, siis seal on väga tihti need välismaised olnud eestlased. Andrus Kivirähk on kaks korda saanud, Aidi vallik on saanud Aino Pervik. Ja kindlasti veel keegi, keda ma olen praegu unustanud. Nii et see on selline, millest on osatud väga tähtsate sündmuste ja, ja seal selle auhinna rahaline suurus on 1400 siis on Ventspilsis väga hästi tegutsev kirjanik, tõlkija, maja, kuhu ma muide kasutan juust, kallid eesti kirjanikud ja tõlkijad, vaadake Ventspils House'i kodulehekülge ja kandideeri, kes on väga koht töötamiseks, aga selle reklaamipausi lõpuks ütlen, et see siis rahvusvaheline kirjanike ja tõlkijate maja koos Ventspilsi linnavalitsusega on tekitanud kirjandusauhinda hõbedane tindipott. Seal on läti kirjanikul, seal on läti tõlkijal, seal on läti kirjanduse tõlkijal võõrkeelde. Ja siis on ka selline huvitav nähtus nagu Läti autoriõiguste agentuuri hakala autori auhind üks 111 euri ja ka nemad oskavad seda nähtavaks teha siis asi, mille üle ma ei väsi vihastamast ja selle üle vihastas ka Maarja Kangro oma toredas auhindade raamatus on see õnnetu balti assamblee preemia, millel on siiamaani olnud null ma ütleksin ajakirjanduse tähelepanu ja vähemalt Läti poolel on seal täiesti süüdis. Mis see nüüd on, see Baltimaade ministri nõukogu? Ilmselt on. Ministrite nõu tähendab nende suhtumine, sest siis, kui ma olen ise umbes 10 aastat tagasi seal istunud kaks korda selles žüriis, siis kui me üritasime rääkida, et noh, selle asemel et need mingid suurepärased õhtusöögid teha. Kuulge, palgake kedagi inimest, sest see on ju tähtis auhind, see peaks olema tähtis ja prestiižikas auhind. Ei see polnud nii-öelda ette nähtud ja mingit huvi ei olnud, aga ma olen kuulnud, et see asi hakkab nüüd paranema. Nii Läti kui Eesti Kirjanike liit ja ilmselt siis ka Leedu Kirjanike liit teinud võimsaid samme selleks, et sellest saaks asja lõppude lõpuks. Ja siis, see on küll nüüd väga selline kitsas, aga ma sooviksin mainida sellist auhinda nagu läti eesti keeleauhind, mis alguses oli Läti-Eesti tõlkeauhind, aga siis mingil hetkel sai saivad. Et siis see on mõlema riigi välisministeeriumide auhind, et siis seal sai keegi aru? Ei, ei ole nii palju neid tõlkijaid ja see on väga mõistlikult tauninud muudetud keeleauhinnaks ja seal vist iga võitja saab 3000 euri, see on vist siis nii-öelda lätlase seisukohalt kõige suurema ohvid. Ta võib saada. No sa juba nende auhindade-ga seoses mainisid äragi sellist nagu noh, rahvusvahelist dimensiooni, eks, et on olemas see nagu sa ütlesid, õnnetu Balti ühine kirjandusauhind ja siis on olemas Eesti-Läti keeleauhind, et need auhinnad siiski on natuke suunatud sellele, et Läti kirjandusele ka rahvusvahelist tähelepanu pöörata, et kuidas sul üldse tundub, et kuidas noh, võib-olla nüüd Eesti kõrvale jätame, et kuidas Läti kirjandusel rahvusvaheliselt läheb, kui kui hästi seda eksporditakse, kui hästi ja kuhu eksporditakse, kui hästi välismaal läti kirjandust vastu võetakse? No näed, see on noh nagu sa kindlasti tead veel paremini, minus siis London Londoni raamatumess, mis toimus selle aasta aprillis, muutis väga paljusid asju, Lätis leidus rohkem raha populari läti kirjanduse populariseerimiseks kaasata. D väga tegusaid ja hea fantaasiaga inimesi. Ja nii sündiski. Läti introverdid, on jah, mis tõesti on, on, ma ei usu, et nad ise ise arvasid, et selleks kujuneb nii suurejooneline üritus, ses et seal ei ole ainult mitte mõiste iseenesest, et noh, lati kirjanikkonna introvert seal on videoklippe, seal on koomikseid, seal on tähendab, seal on nagu terve rida neid kõrvalprodukte nii-öelda ja nad oskavad väga hästi ennast, ma ei saa kasutada sõna müüma, aga näidata näiteks Londonis üldse silmad olid peas siis ega sellest läbi introverbis mööda minna ei saanud, kuna ta oli isegi peldikutesse ees. Ja mul see mõte väga meeldib ja minu meelest on, see on väga hästi teostatud. See on nüüd siis see nii-öelda pinnapealne, kuna nagu ma juba rääkisin, seda raha raha oli rohkem, siis seoses Londoniga, nagu ma juba mainisin, on inglise keelde tõlgitud. On tõlgitud ja on tõlkimisel 40 raamatut, aga loomulikult teised keeled näiteks juba mainitud mara Ixtuna emapiim, nagu ma täna just helistasin ja kontrollisin meie Le Drian Dmitritšenko tüdrukute poolt seal tõlgete arv läheneb juba 20-le, siis hästi on läinud Janssoni Emsil raamatule Jelgava 94. Seal olevat umbes 10 tõlget juba siis palju on tõlgitud selliselt nagu osutas ämbrisse ja hinges olude, kus kindlasti on kaasa aidanud Euroopa Komisjoni auhind. Aga õnneks noh, nagu me teame, et need auhinnad vahel on antud raamatut kus nagu ei saagi aru, miks on antud, aga õnneks need on head kirjanikud ja mul on suur rõõm, et just nende nii-öelda maailma maailmasse minekule see auhind on aitanud. Siis näiteks väga hästi on läinud poliitik ja diplomaati Sandra kaunijate raamatule tantsukingadega Siberi lumest seks siis siberiteemaline raamat, see on umbes 15. keeles tõlgitud ja seoses Londoniga mitte ainult siis seal on ka muud keeled, on hakatud palju rohkem Läti lastekirjandust tõlkima, mis on ka väga tore. Näiteks Louise pastoore, lastekirjanik, keda minu teada praegu tõlgitakse ka eesti keelde, tema raamat Moscatška linnaosa koerdast Riias sihis, mis oli minu jaoks üllatus, et nii seoses selle Londoniga, aga, aga ka mitte ainult on mõned riigid Itaalia, näiteks heal kirjastused näidanud huvi Läti klassika vastu ja nii näiteks nii, nii inglise kui itaalia keeles on ilmunud meie klassiku Simmons, Kuiš romaanid auberduse peos, kes on ka meie veel elus, aga ikkagi klassik. Kuna ma ise olen nüüd kaks viimast aastat olnud selles nii-öelda eksperdid Nende komisjonis, kes vaatab läbi neid välismaa kirjastaja soove, läti kirjandust tõlkida, siis loomulikult seal on ka mõned koomilised juhused, kus raha Albaania keelde tõlkimiseks tahab kirjastus, kes põhimõtteliselt tõlgib ainult inglise keeles Nad tõlgivad inglise keelest marssal prusti, näiteks see Anu või Götet. Eks seal alati tuleb arvestada sellega, et mitte kõik need kirjastused, kes seda raha taotlevad, on tõesti suured, suure levikuga ja tõsised tegijad. Aga kas muidu, sest tundub, et lati kirjandusel läheb rahvusvaheliselt hästi, kas lätlased ise rahul sellega või oodatakse äkki, et mingisugune megahitt jääks Lätist maailma vallutama minema? Ei no tegelikult, kui me nüüd mõtleme, et Norra X-vanaemapiim, ta ilmus läti keelt kaks aastat tagasi, nii et kui ta on juba praegu 20-sse keelde tõlgitud, no sa ei ole üldse halb näitaja, eks ole. Vaatame, mis saab siis, kui see Londoni järellainetus lõppeb. Kas kultuuriministeerium ikka veel eraldab raha selleks, sest loomulikult ega väikene kirjandus ilma omapoolse toeta, siis oleksime naiivsed, kui me mõtleksime, et oleks võimalik, suur kirjandus. Eksport ilma omapoolse panuseta. Noh seda muidugi, et selles mõttes tundub, et tõesti Lätis on üsna sarnased mured ja sarnased arengud nagu Eestiski, aga kuidas sulle tundub, et millised on üldse Eesti ja Läti kirjandussuhted, me oleme natuke tõlgetest rääkinud läti keelde, tõlgitakse eesti kirjandust rohkem kui eesti keelde, läti kirjandust, aga ikkagi stabiilselt midagi tõlgitakse. Aga kuidas sulle tundub, kuidas need kirjandussuhted meie kahe maa vahel on? Umbes viis, kuus aastat tagasi ma oleksin siin praegu hakanud nutma sest tegelikult peale Ita Saksa surma ja noh, ikka siis, kui lõpetas, vali helde oma tegevust ja ka oli selline hetk, kus eriti palju ei tõlgitud väga-väga vähe ja kuidagi noh mitte regulaarselt praegu mulle tundub ja ma loodan, et on tekkimas mingi selline nagu regulaarsus ja nimetame seda regulaarsuseks või siis et Eestis hakkavad tasapisi ilmuma asju, mis on nagu tähtsad Lätis seesama x täna emapiim või Jaanisson Jerzy, algava 40 94 või näiteks selles samas samal Randvelti kirjastusel, kus jalga vaja 94 ilmus kaks aastat tagasikamara saavaid viie näpu, ma küll olen kuulnud nende kahe puhul, et sõjal on kirjastus, on kitsi olnud toimetajatega, mis on loomulikult suur viga ja ja nii ei peaks tegema. Aga muidu meil on, kuule, mul on siin lehekese peal need praegu tõlgivad Hannes Korjus, miks Viesturs Screens, Aive Mandel, Contra joodeta auberga, Liivia Viitol kindlasti kedagi unustasin vabandust juba ette, ma saan vähemalt kuus tõlkijat. Noh, see on palju, see on isegi rohkem, kui on. Kui meid Lätis on selliseid regulaarselt eesti kirjandusega tegelevaid inimesi. Ma loodan, et nüüd hakkab see, nagu see tasakaal ikka taastuma, sest no eks läti lugeja, kes tahab jälgida seda, mida meie teeme, mida mina teen, midagi undaskuvad, pruuda karma teeb. Tema ikka saab suht head ettekujutust läti eesti kirjandusest, ma tahaksin öelda, kui on viitsimist jälgida, aga vastupidi vastupidi on. Ma loodan, et praegu, kui ma vaatan siin seda väikest nimekirja, kuhu on muide ka paar lasteraamatut, võiks veel lisada ja paar väga head klassikuid, mida ma muide tahan mainida. Need on väga head matud. Liivia viit oli juba mainitud, Librylivoonia on välja andnud anšlow, sega liidise romaani Pansson lossis ja Valendentsiaagabson nii romaani hommikueine keskööl ja see viimane on tähelepandav selle tõttu, et see on, need on siberi kogemused, need on tema enda valan teinud tsooni kogemused, aga nad on kirjutatud valdavalt humoristliku võtmes ja selle pärast loomulikult mõjuvad mõjuvad veel rängemini just sellepärast, et inimene, kes seal on olnud ja, ja ta on lihtsalt väga hea kirjanik. Nii et kes ei ole hommikueinet keskele lugenud sadamasse. Soovitan kohe väga soojalt. Nii aga sul mingi küsimus, mida ma nüüd unustasin, ma, ma, ma küsisin, et kui ülevaatliku pildi eesti lugeja saab läti kirjanduses selle põhjal, mis tõlgituna Ei eriti kui ta näiteks viitsib vaadata veel ka mõned raamatut, mis on ilmunud näiteks mitte ainult need, mida ma siin nimetan, need on enamasti näiteks viimase nelja aasta jooksul ilmunud eesti keeles. Kui inimene viitsib Rahvusraamatukogu kataloogist vaadata, Ta pisut ka varasemaid asju, eks tal ikka tekib midagi. Sest ma täna ise tegelesin sellega ja noh, õnneks ei ole päris tühi põld, aga. Aga kas on midagi väga olulist viimastel aastatel Lätis ilmunud, mis lätlasi väga kõnetanud on, aga mis, mis eesti lugejani jõudnud ei ole? No kindlasti mõned romaanid sellest ta ajalooliste romaanide sarjast tõlgitud on siis praegu kaks sellest sarjast, eks siis hingan Kayla raamat klaas mis ilmus Loomingu raamatukogus ja nooreixtana ema piimsi ilmus kirjastusel hunt. Aga mul väga meeldiks, kui tõlgitaks selle Maaris Vernži kina maiku. Võib-olla võiks huvitav olla ka Andres Sagmendinghirmoon, õpetajad, mis on 70.-te aastate küla õpetajate elu ja mitte ainult loomulikult, aga noh, peategelased on külaõpetajad, aga see on ka seal on väga haaravalt ja nostalgiliselt kirjutatud tekst. Mida sa julgeksid sellest, mis eesti keeles ilmunud, on eesti lugejale soovitada, et kui keegi, kes võib-olla ka läti kirjandusega väga kursis ei ole, mis seal see raamat, mis kindlasti tuleks läbi lugeda? No kuule, kõik, mida ma olen siin nimetanud loomulikult. Aga see on nüüd tõesti, see on lihtsalt minu isiklik maitse Sansa hingaga ele klaas. Ma tõesti armastan seda raamatut. Ja ma armastan käia, Hannes Anier siia algavad. Mis on, nad on loomulikult väga erinevad raamatut, üks on siis 30.-te aastate lõpp ja teine on 90.-te aastate metallmuusikat. Aga jaa. Ja see on tõesti, ma arvan, raamat, mis kõnetab vähemalt mind ja ma arvan, minu põlvkonnakaaslasi kõiki, et see, kui ma seda lugesin, seal oli väga palju äratundmist öelda, et elu oli samasugune nagu siin ainult dioodi, teisi marke. Nojah, ilmselt plaate ka või kassette sõid, sõideti kuskil mujal metsas ostmas. Aga ma tänan maima kliinbergaa selle vestluse eest, loodetavasti suutsime äratada mõneski kuulajas huvi või siis suuremat huvi läti kirjanduse vastu, kui seni. Nimesid kõlas siin saates tõesti väga palju. Ja tegelikult päris mitu nendest nimedest, keda sa nimetasid, on ju autorid, kelle raamatuid on praegugi raamatupoodides saadaval, rääkimata Ta raamatukogudest, nii et minge tutvuge läti kirjandusega. Aga saadet jääb lõpetama muidugi veel üks muusikapala, mille vaima sina ka valisid, seal siis üks, teine Läti lugu, räägi sellest, tabalomisson. Ja see on ka kirjanduslik lugu, ehk Lätis tegutseb kolme mehe bänd nimega Sigma mida eriti iseloomustab see, et nad kasutavad enamasti läti luuletajat luuletusi oma lauludes ja kirjandusega seotud on ka üks muusikaautoritest ja laulja jaanis soo, võimshon, kirjandusteadlane tegelikult jaa. Hiljuti sel aastal ilmus nende plaat mütoloogiat, kus on siis noh, kremdel akrem läti luuletajaid ja nende luuletusi. Ja ma valisin Inga kaile Inga kaile sõnadega laulu guugu mari ja mis siis võiks lühidalt nii-öelda, et räägib naistest ja sõjast. Veel kord aitäh selle vestluse eest maima krinberga, mina olen Peeter Helme ning loetud ja kirjutatud on taas eetris kahe nädala pärast. Väär tahavad. Võtta arti kuutel. Nii et kui ta Ei oska? Seda.