Kui Moskva riikliku laste muusikateatri väikesesse saali jõudsin, oli kevade proov juba alanud. Miks ta siis nüüd ei mänginud, absoluutne? Ja praegu ei aita, aeg on nii kaugel. Oleme koerus lõpuvari kohe lõpu var, palun. See käik Moskvasse oli pöialpoisile tõsiseks katsumuseks ja heaks õppetunniks. Pealegi oldi kodust nii kaugel esmakordselt ja veel Moskvas Moskva riiklikul laste muusikateatril, mis on tuntud legendaarse Natalja satsi teatrina on palju traditsioone. Üks nooremaid on väikeste sõsar koolide ja kultuuriasutuste laste taidlusmuusikateatrite kohtumine. Kokkutulekuks seda ei saaks nimetada, see eeldaks suuremaarvulist osa võtma. Neil kohtumistel on osalenud siiani korraga kolm sõsarteatrit, üle-eelmisel aastal kolm Moskva oblastist, eelmisel aastal Moskvast Moskva oblastist Leningradist ning sel aastal siis Usbekis pas kirjest ja Eestist. Geograafiliselt oli viimane kõige laiahaardelisem. Nende väikeste sõsarteatritega võis putnikutega, nagu moskvalased ise neid nimetavad, on suurel laste muusikateatril tihedad sidemed. Nende tööst ollakse teatris huvitatud, neid jälgitakse, käiakse vaatamas. Mõte koguda Moskva laste muusikateatri ümber. Õpilasteatrid algatas 1964. aastal alma linna kultuuripalee laste taidlusmuusika. Teater. Sõbralikud lapsed. Alates hakkasid Moskva laste muusikateatri peanäitejuht Nõukogude Liidu rahvakunstnik Lenini preemia, Nõukogude Liidu riikliku preemia ja Nõukogude Liidu Ministrite nõukogu preemia laureaat Natalja sats ja tema tütar, teatri kirjandusala juhataja vanasats Karpova koguma üleliidulises ajakirjandusest andmeid koolide ja teiste laste taidlusmuusikateatrite kohta. Nii jõuti jälile ka pöialpoisile. Hilisemad kaks kohtumist Eestimaal kinnitasid, et Haapsalu laste ettevõtmine väärib tähelepanu. Ja kui viis aastat tagasi Haapsalus esietendus Alfred Benderi Pöial-Liisi seisis kavalehel dekoraatorina Moskva laste muusikateatrikunstniku Olga Kozlova nimi. Ja nüüd siis konkreetne kutse tulla esinema Moskva laste muusikateatri väikese saali lavale Ülo Vinteri muusikaliga kevade. Haapsalu lastemuusikal pole enam see, millisena teda maikuus oma saates tutvustasime. Ülo Vinter muusikat juurde kirjutanud, vana, veidi kohendanud, nii et kevadel on uus rüü kodust välja sõideti kindla teadmisega, et Moskvast tuleb uus variant tervikuna ette kanda. Sihtidega algasid üllatused, mis tõid kaasa suure segaduse. Vähemalt esialgselt. Moskvas selgus, et ei usbeki ega pas kirja teater taha ega saagi momendile anda tervet etendust. Ja nii tehtiga pöialpoisile ettepanek esitada kahe tunni pikkusest kevadest tunniajaline montaaž. See võitis kõikide näod tõsiseks ja pani peas mõtted tormilise kiirusega 11 taga ajama. Meeled olid kurvad juba kodus saadik pidi teatri igipõline dirigent õpetaja Tõnu Paomets Moskva asemele ootamatult haiglasse minema. Tundsin südamest kaasa õpetaja Helga Kariis-ile, mis sest, et lavastusega algusest peale koos kasvanud võõras miljöös ja niisuguses ootamatuseks pidi ta oma kätte võtma lisaks koorile ka solistide orkestri. Tema nahas olla küll ei tahtnud. Kui proov lõppes, koor ja solistid lavalt alla tulid. Orkester, mis proovipäeval alla saali oli paigutatud, sest saalis eraldi orkestriruumi ei ole. Pillid kokku pani, oli ahastus hinges. Tunda andis väsimus ja minnalaskmismeeleolu, ei mingit nooruslikku sädet. Selline sõit, mõtlesin, on alati väga õpetlik igale kollektiivile, siin tulevad kõige paremini ilmsiks nõrgad ja tugevad küljed, igaühe vastutustunde suurus. Just sellises olukorras peavad kõik koos mõtlema, kui üks mees ja väiksemgi tähele panemata märkus või nõuanne maksab palusti kätte kõigile. Ime sündis veel samal proovipäeval Haapsellest ehk käsutusse anti kõikemõistva pererahva poolt balletisaal ja uus proov algas uue täie jõuga. See võiks tahapoole linna see oli tahapoole, keskmine kõht tahapoole, palun teemasid Trasiidivas v ja teie tulete sealt palju rohkem palju rohkem välja tulgas Publica seal põhiline osa kollegi näppadega riisi. Sest ega palju aega ta täpselt ega seda saate palju orkestrist eemale tuletama, seal rivistatud. Ja pärast seda läheb kohe viimane veel. Mingit mööblit ümber ei tõstab. Taas rõkkab endale ühe tumba ettepoole kogu lugu. Kuni kuuenda jaanuari hommik talvises Moskvas 100. pehmet laia lund, mis andis niigi paksule lumevaibale värske sädeleva jume. Kelly kümnendat hommikutundi. Laste muusikateatri väikeses 320 kohalises saalis oli juba saginat. Tunni aja pärast algas siin külaliste kolme õpilasteatri esinemine. Esimesena astus publiku ette suurim kollektiiv pöialpoiss. Seepärast oli neid enne algust saalis ja laval rohkem liikumas. Ootesaal oli nende laulu täis. Etenduse alguseni oli pool tundi. Tunne, mis ta on, hea, on? Käsn veidi parem kui eile pärast proovi. Muidugi, ehkki tunne on hoopis teine. Tuju on parem, teine lisaproovi tehtud ja kõik asjad paika pandud. Aga mis teie jaoks Moskvas siis nüüd nii ootamatult oli, mis äkitselt kobige kõik teie elamise segamini lõi? See, et tegelikult etendus on kaks tundi ja siis öeldi, et peame tunniajalisele etenduse ära tegema. Mis siis järele jääb? Etenduses tolesti põld, laulud põhinevad, läheb täiele ja esipildi kujundi pildi, olgu see võrujupi, mantra kodus harjutasid ikka tervet lavastust. Seda kahjuks. Dirigent Kaus ja ja see on, see on üks teine pauk. Dirigendi õpetaja Helga Kariis on ka teiega harioride, teie temaga ka, eks te peate siis nüüd natukene tähelepanev likumalt laval tegutsevat, olete te jõudnud aga ka tutvuda? Me käisime üleeile õhtul vaatamas balletti sinilind ja siis nagu vaatasin seda maja ka. Kuidas meeldis? Muinasjutulik endis oli hästi väga kenasti tehtud. Tänane etendus ära, siis jääb teil veel kaks vaba päeva sees, mis siis plaanis. Siis päev on homme diskussioon mööda linna ja ülehomme siis pidi täielikult vaba päev. Suviljana taanel ooper, džungel, etendus tsüklikustelareeritega juba. Öeldakse õigel näitlejalikeks, veerand tundi enne lavale minekut tuleb rambipalavik sisse, nii et teil on veel natukene aega. Ma soovin, et ta teeb ikkagi, tuleks teile siis etenduse käigus kasuks, oleks. Ja nüüd olen vahendaja rollis jõudnud, selle kõige otsustab oma hetkeni Moskva riikliku laste muusikateatri väikese saali. Lavale tuleb teatripedagoog. Noorte külaliste hea ja hoolitsev haldjas Annageenina. Eesriie avanes ja siit edasi läks kõik mängleva kergusega. Ei mingit närvi, ei mingit kaost elamisega tundmatu saali harjumatu akustika. Lava ääres põlvitab Kentucky lõvi. Nutest tuleb kiir. No oli siin Kiilu saadlaigi vaadne. Laenud ole leida koole, mees, vabale mees, vasta mammale. On ära Nadonäära, laadad ära ka paadiarv ka ka ka armsad ja muuga, aga eel joodivane mõelda. Näebe eale liiga pangale. Nii. Need vastama Maale. Peidan ära, nad on ära, naeran ära. Esimese aplausi teenib Arno laul. Silvano Paju. Leenu oma mõttekunstil nii üksi toona sõuab vööle. Aga kuhu sa küll? Ruta sina rõhutad lehteise pilve ka saaga tooma. Päike. Ma toole ka. Ma ootan sind ka. Jal kui hommi Jel siis ei saa. See ei saa me siin kahe keesi vana paju. Mida keel siis lõi ja? Niidi ootamas või Leidamincilsa? Päike või haal? Ma tuule ka ma, ta on siin ka siinial, siinsel. Juba sikutab Toots tali pruuti Teelet tantsima. Tantsida Raboysi pruudiga või tantsi pruudiga, siis hoia piip ja prillid. Kui jää ägedamas tantsuhoos koivad vaeval seisvad koos siis põrandasse tekkiv auk ja igavene käib siis paugu. Petliku andes la igal olgu oma noos, kui tantsi loomaliigades kaua ilmas elada. Publik jälgib venekeelset kavalehte naerdes, vaadatakse, kuidas köster Tootsi saali pidi taga ajab. Aclodeeritakse nüüd juba igale koori ja solisti etteastele. Dile dirigendile näitlejale, mängijaile Anna geenina kuulutab välja vaheaja. Ja juba võtavad saalist suuna lava poole hulk täiskasvanuid, märkmikud käes, selge, kohal on Moskva ajakirjanikud. Püüad neid ennetada ja veel enne kui eesriie lõplikult sulgub, olen laval dirigendi, Eesti NSV teenelise õpetaja Helga Kariis juures. Õpetaja Kariis, kas tohib nüüd teie käest küsida, kuidas on tunne? Nii nagu oleksite veest läbi tõmmatud? See oli ikka liiga järsk töölevõtmine, aga ma tundsin, et lapsed, me hoiame kokku, hoiame nagu võitlesime selle eest, et õpetaja metsa ei olnud ja püüdsime siis seda tasa teha, nii palju, kuidas me suutsime ja kuidas me oskasime omad, jäin lastega väga rahul. Käsi oli siiski võõras ja, ja koor ja orkester kokku panna ja, aga siin laval läks palju, oli meil palju varem. Eile proov oli natukene ajas hirmu peale läbi magedad. Ja lapsed võtsid teiste kokku ja see oli hea õppetund meile ja kasvatab kollektiivi küll mulle see meeldib, et lapsed õpivad sellises kollektiivis 11 arvestama ja oskavad ka arvestada seda, kui on raske ja kui peab eriti ennast kokku võtma. Kuidas siis teatri direktor rahul on, et üldse läbi kõik närveerimise selja taga? Muidugi oleks võinud minna paremini, aga alati aga siiski meeme rohule. Kohati võib natuke unisust, oli, aga väga hästi võeti vastu Koorits, solistide laulmine? Jah, muusika, see ei vaja tõlget, mida Arno Tali laul oli esimene, mis teenis aplausi. Laval ei pannud tähele, ei pannud nagu tähelelaeval täiesti uued, tavalised tingimused, kas see kartsega? Võib-olla nii palju, et, et siin on need pingid on täisnurga all istuv rahas, nii et nad on sul nagu mõlema külje peal. Meil kodus on, vaatad otse rahval, Mcoga, siin sa pead, et ei jääks, kummalgi pole, aga siis pead nagu mingi siis niisugused lahendusi. Muidugi natuke harjumatu, ta oli küll. Niisuguse amfiteatris pole ennem teinud midagi. Mida ütlevad nähtu kohta Moskva, Usbeki Baskeeria lapsed? Haapsalu lastega võis tõesti rahule jääda, kogu kollektiivi paigutamine lavale andis häid tulemusi. Kõik kuulsid ja said üksteise jälgida. Jaga dirigi, mägi, kõiki. Rõõm oli saalis istuda. Hea oli taas kuulda kiidusõnu. Pöialpoiss oli ka ainukene tõeline muusika teater oma solistide, koori, orkestri, tantsijate ja enda hulgas direktoriga, kes lavastuses mängis Arnut. Taškenti Jeneftecamski teatrid kinnitasid seda kõike ja ütlesid ausalt, et kadestavad meid. Neil kummalgi pole orkestrit, ka niisugust koori mitte. Nemad laulavad oma ooperid ja muusikalid klaveri saatel. Pöialpoiss oli ka ainuke kooliteater. Usbekis tuli Moskvast Taškenti Naboy nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri õpilasstuudio Solnuško päikseke. Nemad esitasid katkendeid Usbeki rahvusooperist Chanat, mille 1947. aastal kirjutanud Moskva helilooja Jevgeni Schwartz jutustab see kahe rahva usbekkide alge venelaste sõprusest. Ooperi muinasjutuline idee pärineb suures isamaasõjas aset leidnud sündmustest. Taškenti surnuks ka oli healt kõige vanema, tema tegevus ulatub 16 aastani. Bash kirja ANSV Nifticamski linnaehitajate maja noorsooteater. Nii nad end nimetasid, tegutseb alles viiendat aastat. Nende repertuaaris on senini neli klassikalist muinasjuttu muusikali. Muide, see on oma linnani, ühte Kamski ainuke teater. Nihvtecamskylased jäid meelde hea näitlejameisterlikkuse ja säravate karakteritega itaalia helilooja Antonius podavicki tuhka. Triinus. Üle kolme tunni kestnud teatrikohtumise järel oli südamest hea meel selle töö üle, mida tehakse Haapsalu esimeses keskkoolis. Seda mõtet väljendas ka Moskva riikliku laste muusikateatri kirjandusala juhataja Oksana sats kes lõpuks kutsus lavale kõigi kolme teatriõpetajad. Esimene üldsegi mitte lihtne samm on edukalt astutud. Joodame, et sellele järgneb peagi teine fakt. Pöialpoiss võib ükskõik kui soliidse teatrilaval meie koolide muusika au kaitsta. On olemas heataktideile pöialpoisid.