Võitjad TD. Tere päevast alustame oma sarja teist saadet. Me lõpetasime eelmine kord sellega, kui 26. juuli varahommikul 1944 lõi alles põleva suitsuvines Narva kohale lehvima punane võidulit. Narvast alustame ka seda saadet, sest siia riigiküla alla tulid hiljuti kui endise Eesti laskurkorpuse suurtükiväelased et tähistada Narva vabastamise 20 viiendat aastapäeva. Et meenutada ja oma silmaga üle vaadata endised positsioonid, tulepesad kaevikud. Tõrvala ja riigiküla alla, tulid veteranid üle terve Eestimaa. Ja ka päris kaugetest paikadest meie kodumaal ei peetud pikaks teed, et jälle näha vanu võitluskaaslasi. Oligi nagu ette arvatud palju kohtumisrõõmu äratundmisi, kaelustusi, käepigistuse, nagu lahingupäevilgi tunti jälle õla kõrval, sõbra õlga. Kokkutulekule sõitsime ka meie. Avame mikrofoni Narva jõe idakaldal. Seal, kus veerand sajandit tagasi olid Narva vabastajate lähtepositsioonid Aga selge on, esimene divisjon meie divisjoni esialgu eks Insai kaevatud ja ikka tööd ja vaeva tehtud. Ja öösse kõik see mäng käis ja see käis öösel laeval ei saanud liigutada ja ega siin nüüd ütleme niisugune raskerelvade tuld kui sellist sakslasel oli vähe, põhiliselt oli, kõik oli nii kuulipilduja, ikka kergerelvade tuli oli laskerelvad, temal oli seale üksikud Raskamannikus, seal oli raske relva rehista, kallasime, lõime, lõime urus, oli priska männikus raskepatarei siia kaldale alles arvestas, need andsid kaugemalt, et siin hoid tal kergelt relvad ka, kuulipilduja siis olid tal need täpsus, Need laskurid olid nendega tema nukk nuku naiperitega siis, mis sellel kõrgendikul asus, kus me praegu oleme? Siin kindlasti oli mõni suurtükiväe vaatluspunkte minu arvates seitse, seitse, üheksa suurtükipolgu esimese divisjoni, teised hilisemad smuutid selle siin pidi olema. Või teine oli seal, kui ma olin seal, meie löök oli seal sinna juudi surna juure ja sealt sealt läks jalaväe üle. Kas maastik on selle 25 aasta jooksul muutunud, muutunud on üksikud kaevikud, on näha, et kui me siin, et ta on, aga muidu on ta metsa, kasvas isu. Metsa latvu ei olnud puudel, kõik olid puru, ilmad olid sama ilusad kui praegu, ilmad olid ilusad jah, ilma täitsa na kuumad ja ilusat ilma. Kas mõni mees on ka ära tundnud koha, kus ta just täpselt oli? 25 aastat tagasi kui me siin? Ma ei tea, kas neli aastat tagasi käisime, siht tundsime küll koha ära, aga no meil on, mul on praegu koht sealpool, ei tea. Meil oli plaanis oma vaatluspunktides kindel plaanis, läheks edasi, minu arvates meie marsruut peaks olema siin allpool. Saame tuttavaks ka, kes mu kaks vestluskaaslast tundma 25 aastat tagasi olite. Ma olin 23. suurtükiväepolgu teise divisjoni side jaokomandör Richard komusse. Mina olin seitse, seitse üheksa, esimene divisjoni juht rõõmusides nooremseersant, eris üksik, mõlemast side. Tol ajal me olime, meie olime ämblikud, ämblikud, mis tähendas, asi oli meie keeles nii võrgu ahsoo. Muuseas, siin äkki korraldasin, pidime kasutama, kahtesid liini, muidugi kasutasin mister maalne ja raadiojaamadele oli ka raske siinsetele, kuna vastane avastas raadiojaamast, tõmbas tule peale, pidi olema kahe juhtmeline side ja toimub siin side rohkem telefoni teel oli aku rünnak oli, siis läksid juba raadiojaamad kaasa või? Mida see tähendas kahe juhturile side siis tema ei, ei ole võimalik seda nii pealt kuulata ka juhtmena maaga siis tavaliselt ei kasutata seal selgelt. Eks sellel ettevalmistusperioodil vist üldsegi ei tohtinud kasutada, nüüd liine oli vist käsklused ja anti korraldused anti edasi külgatsetega aktivirgasite kaudu, aku lahingtegevus läks lahti, siis oli kogu aeg seid, ehk Sa tahad, oligi sidemeeste kiirelt üle jõe viia ja kogu aeg olla jalaväega ühes siis on võimalik tuld juhtida, sest muidu ei saanud ju nii juhtida. Võiksid ka tulistate oma mehi kohata, ka pidi olema hea sides, alati tulesuundasid ette vaenlase pihta, nagu oma mehed juba sinna jõudsid, jälle, tuli, läks edasi ja ma olen veendunud, et kui läksime siin ülejõesidega, siis saksa sideliinid juukseid kasina tagalasse. Siis kasutasime mõnikord nende liine tooksime, võtsime tangidega liiniga kihi tagant, teine sidemes ühendas ära ja kasutasime lihtsalt nende Liined. Et võita aega nende liinide vedamisega. Ta tal oli niivõrd kiire, oli temal minek, tal ase saapanaela jäljed olid näha ja selja, rotid ja ülejäänud varustus. Kõik oli maha visatud, jahuku lippasid aga seal Tallinna maantee suunas, et seal pääsedast edasigi jaheks. Rünnagi liikus nii kiiresti kui kiiresti. Fritsud jõudsid lindude lennuliiklus, samuti ka nii kiiresti. Nii me sammusime veel kaua mägisel kaldanõlval. Sideväelane leidis üles oma vaatluspunkti, hoidis kaua käes sealtsamast rinnatasilt võetud mullapeotäit ja vaatas üksisilmi teisele kaldale, mis tookord oli nii ihaldatud ja kauge. Leidsid midagi teisedki, kes roostes padrunikesta, kes mürsukillu mõnes sõjast säilinud puu varemetes, mis oma surnud halli värvitooniga elus metsa taustal eriti silma torkas. Kõik leidsid aga hulga kalleid mälestusi, mis siia tookord edasi tungides maha jäid. Nii nagu mõnedki nende endi hulgast. Võitjad TD. Kokkutuleku kolm päeva läksid lennates ja peagi kõlasid viimased käsklused. Sõltuvalt küljel Eesti laskurkorpuse suurtükiväelased rüüstatud laagri lõpetamise puhul kannab ette erupolkovnik poolus. Tervist, seltsimehed. Vabalt. Mikiväelaste tugevate käte poolt tõstetuna lendavad taeva poole. Armastatud kindral ja polkovnik kokkutulek on lõppenud kuid kindlasti ei jää see viimaseks. Ei ma. Ei? Ei. Eeessi. Nüüd aga meenutame seda, mis toimus rinnetel. Pärast seda, kui Nõukogude väed vabastasid Narva, kindlustasid Hitlerlased sinimägedes. Siia toodi lahingutehnikat lähedalt ja kaugelt juba looduslikult ülihea positsioon kujunes tõepoolest mõneks ajaks suuri ohvreid nõudvaks takistuseks läände edasi tungiva Leningradi linde teise löögiarmee teel. Seda vastaste kaitseliini rünnati kuni neljanda augustini, kuid taga järjetult. Aga kui ei saa otse, võib minna mööda. Olukorras, kui teise ja kolmanda balti rinde väed edukalt ründasid. Peipsi järvest lõuna pool ei olnud edasine pealetung nii tugevasti kindlustatud maagitsusel nagu sinimägede või niinimetatud Tannenbergi liin. Otstarbekohane. Teise löögiarmee juhataja, armee kindral Fed juuninski andiski siin käsu üle minna kaitsele. Eesti laskurkorpuse väeosad nendest lahingutest osa ei võtnud sest pärast võitu Narva all olid nad arvatud korpuse reservi. Uuesti kohtame neid lahingutegevuses seitsmeteistkümnendal septembril, siis kui mindi forsseerima Emajõge. Sinimägedes aga võitlesid paljude teiste rahvuste pojad ja nii mõnelegi jäi see kõrgustik viimaseks puhkepaigaks. 21 aastane seersant Giorgi Amiaga oli kuulipildur. Nelja lahingupäeva jooksul võttis ta üle 10 vangi, hävitas oma kuulipildujaga ligi 50 hitlerlaste ja lõi koos seltsimeestega tagasi 16 vasturünnakut. Tema eestvedamisel vallutati ka Peeter risti kõrgustik kus ta tegi relvituks ja vangistas ühe majori ja ülemleitnandi. Need mehe teod jõudsid loomulikult ka diviisikomandöri kõrvu. Kui ta vaprat sõjameest autasustama tuli ja küsis, kas mees ka väsinud on, vastas küsitu. Silm näeb, kõrv kuuleb, käsi ei värise. Ja kuulipilduja on korras, mis sõduril veel vaja. Niisugune mees oli seersant Georgi Amiaga. Sinimägedes sai temast Nõukogude Liidu kangelane ja sinimägedes taga langes. Reservkapten Endel Rummot ei võidelnud 25 aastat tagasi küll sinimägedes, sest tema sõjatee läks Narva alt Emajõe alla kuid sõja ja sinimägedega on ka tema elus. Siiski üks episood sinimägedes oli meil Eesti diviisi Sõjameestel pärast sõda üsna mitmel korral tegemist millest ülesandeks domineerida lähedal asuvad alad. Teha puhtaks lõhkeohtlikest kividest mürskudest ja anda need rahvamajandusele kasutamiseks. Huvitav, võib-olla märkida? Sinimäed olid kaua aega võitlustandriks just mööda sinimägesid, läkski sakslaste nõndanimetatud Tannenbergi liini eesserv. See pidi olema kindlaks nõnda lukuks mis ei pidanud lubama edasi liikuda Nõukogude vägedel. Teatud mõttes ta kujuneski Leningradi rindevägedele tõkkeks, tõsi küll, lühiajaliseks Augusti keskpaigust, kuni septembri keskpaigani ei tehtud katsetki rünnata, sinimägesid otselöögiga ja venda, juhatus planeeris Läbimõõde, teises kohas on juba Emajõel, aga sellegipärast õnnesin seisis tükk aega. Lahingud olid siin suhteliselt ägedad olnud. Seda võis järeldada juba kas või sellestki, milline paigutus oli mõlema poole vägedel. Nagu juba öeldud, sakslased olid kindlustanud sinimägedes ja umbes 200 250 meetrit sinimägede kõrgeimast nõlvapoolsest mäest jooksiski meie vägede esimene kaevikute liin, see oli küllaltki lähedal siiski väga lähedal, praktiliselt võiks öelda. Nagu räägivad, sakslased vaatasid kaeviku põhja. See tähendas ka paljusid ohvrid kindlasti sellepärast, et lõhkeohtlikke kehi nagu meenson nimetasime lõhk ohtlikke esemeid, mürske, miine oli siin ümbruses rohkesti. Positsioon oli vaenlasel hea ka, seda muidugi tublisti sai siin tööd tehtud. Eksperimendi korras otsisime sinimägede tol ajal veel täiesti lagedatel nõlvadel mõtlesime välja ühe meetri suuruse ala ja lugesime ainuüksi maapinnal enam kui 10 mürsukildu. Jah, aga Eestimaal vist teist niisugust kohta ei olegi noh, võib-olla Sõrves ka, aga küllap sinimägedes siiski vist rohkem, kus verd valati ja kus rauda lõhkes. Raua poolest. Lõhn sünnivad kindlasti väga rikkad miiniotsusega ei saanud üldse töötada, saime ainult otsimisora abil. Miiniotsija näitas igal pool, igal pool näitas maas on mahun rauda täis. Praegu majanduste jutu Sinimäe peaaegu kõige kõrgemal tipul seisame omaaegse vaenlase vaatluspunkti või varjendi suu ees. Kumb ta siis on? See oli tõenäoliselt eesliinivarjend. Ja selle me avastasime esimesel aastal, kui me siin temine 1000 952. aastal, siis oli ta veel võrdlemisi hästi korras. Ülevalt umbes seitsme, kaheksa meetri kõrguselt viib alla sisenemisavasse viis tol ajal trepp mitmeplatvormiga. Seal siis üleval olid Nissid ja pesad vaatlusriistade jaoks. No ja kui arvestada, et sinimägedest näeb ka palja silmaga Narva siis umbes kümnekordse suurendusega vaatlusriistad võimalusi sakslastel läbi vaadata kogu nõukogude vägede tagalat ja võisid näha isegi Narvat umbes nii nagu palja silmaga paari kilomeetri kaugusel. Nüüd aga pilk Eesti NSV kagupiirile. Esimeseks augustiks pärast Pihkva vabastamist jõudsid kolmanda balti rinde väed Petseri lähistele avangardi Solel 67. armee kohtas siin jällegi vastupanu. Üheksandal augustil Tartu vabastamise eelõhtul oli vaenlase jõududest selles rindelõigus 30. jalaväediviis ja 12. väli lennuväediviis. Täna 25 aastat tagasi ilmus ka 67. armee komandöri kindralpolkovnik Romonovski käskkiri, kus muuhulgas oli öeldud. Armee murrab läbi vaenlase kaitse. Treutza pangevitsajoonel hõivab Petseri diaforsseerinud Piusa jõe arendab viie diviisi jõududega lööki Võru suunas. 10. augusti varahommikul asusidki väeosad rünnakule. Ja juba järgmisel päeval vabastati Petseri ning kaks päeva hiljem võru. Võrru jõudsid kõige enne 122. laskurkorpuse eelväed. Korpust juhtis tookord kindralmajor Marten sukk. Võrru tuli peagi ka vabariigi valitsus ja Võrus peeti ka Eesti NSV ülemnõukogu esimene sõjaaegne istungjärk. Seega oli Võru juba teist korda esimene kord aastal 1918 vabariigi valitsuse asukohaks faktiliseks pealinnaks. Sellest aga pikemalt meie seitsmeteistkümnenda septembri saates. Samal ajal, kui rinnetel lõid lahinguid regulaararmeed võitlesid sünnima vabastamise eest ka arvukad partisanisalgad ja luurajate grupid. Need olid mehed ja naised, kes hädaohtu kartmata valisid kõige raskema ja ohtlikuma võitlusviisi okupantide vastu. 1942. aasta lõpust alates juhtis seda võitlust Eesti partisaniliikumise staap kes planeeris partisanide luure- ja diversioonitegevust ja muidugi koostööd Nõukogude armee väeosadega. Edukalt tegutses Pärnumaal partisanisalk Ilmar Jürisson juhtimisel. Aasta jooksul hävitati 440 vaenlase sõdurit ja 10 vanemohvitseri juhiti rööbastelt välja. Neli vaenlase ešeloni. Laske õhku seitse silda. Surju raudteejaama piirkonnas katkestati liiklus 20-ks päevaks. Kõige suurema ulatuse võttis partisaniliikumine 1944. aastal. Koos eesti partisani salkadega keda juhtisid siis kogenud komandörid Eduard Taarte, Leonid mätting, Aleksander Kallaste, Jakov Jaltsev, Arno avarsoo ja paljud-paljud teised võitlesid siin ka Leningradi partisanid. Üle 3500 hitlerlased, neist 47 vanemohvitseri ja kaks kindralit said surma või haavata partisanide käe läbi. Samuti tekitati vaenlasele materiaalset kahju. Suurt kasu tõid meie vägedele ka luurajad. Täna ongi meie külaliseks üks selline mees, kes täpselt 25 aastat tagasi langevari seljas sünnimaapinnale laskus ja oma esimest luureülesannet täitma hakkas. See mees on Tallinna puu- ja juurvilja kaubastu direktor Kuuno Jaanson. Kui te oma sõjamehe teed alustasid. Aitäh, kas te olite valmis niisuguseks asjaks, et tuleb nii ohtliku tegevusega tegeleda, nagu on seda luuraja töö? Ei selleks valmis küll olnud. 41. aastal ma olin 20 aastane ja nõukogude armeesse, mind kutsuti, kui kutsealusena. Kui ma olin 42. aastal Podolski sõjakoolis, mis asus sel ajal Ivanovi linnas, siis seal kohtusin ma partisanid kooliministriga ja siis ma mõtlesin kogu aeg. Vaenlase tagalasse rindel olla on ikka lihtsam, selles suhteliselt kindel rinne. Pagan sul kõva tagala. Aga kõlav kõrvale sõber kõrval on sõber ja sõbra kõrval on talle laaber väeosa. Aga partisanide tegevus seal kohe vaenlase tagalas, kus ei ole sul mingisugust abi oodata ainult Omar käel ja omal jõul peatse läbi saama. Ma jään siis, ei teadnud ka veel arvatagi, et teil endal varsti sama tee seisab, ei teadnud seda üldse. Niisugused asjad olid ikkagi vabatahtlikud, kes tahtis, läks, kes ei tahtnud, see ei läinud ja vabatahtlikkuse alusel ja öeldi niimoodi, et kui te leiate, on et see on teil väga raske või kahtlete või tunned hirmu, et siis muidugi võite loobuda, aga see keegi teil peale ei sunni. Ja jäta oma sedasi. Minule niisugune mõte, kui meenutan soovitatud polgu poolt siis ükskõik, kus mul tuleb sõdida, niikuinii on tarvis Eesti vabastada ja võib-olla see on niisugused koha peal rohkem osutada abi meie vägedele. Ja andsin nõusoleku, näe, siis tulid ettevalmistuspäevad väikse ümber kvalifitseerumise. Jah. Ümberkvalifitseerumine läks võrdlemisi ruttu veel. Käesoleval ajal ütleme, 25 aastat tagasi asusin juba oma esimese lahinguülesande täitmisele, nii et nüüd täna on meil üheksas. Et on see täpselt meeles, oli see siis just täna, 25 aastat tagasi, täna 25 aastat tagasi lendasin Leningradis lennukiga välja. Ja öösel langevarjuga maandusime Vasalemma lähedal. Nojah, koht oli varem küll valmis, nii enam-vähem vaadatud ja ega muidugi kehilised vastu ei võtnud. Koha valimisega oli niisugune, et seda me märkasime ise näitasime kaardi peal ära, kuhu me tahame alla hüpata, need sinna, kus avaldasime soovi senda ka viidi. No ja kellena siis pidite esinema sünnimaal sünni Valbedid esineva Narvast evakueerunud politsei ametnikele tsooni, et ikka läbi ja lõhki okupantide käsilased ja dokumendid olid niivõrd ausad, et Igastahes nende sissekukkumist ei olnud karta? Ega te ei olnud üksi? Me olime kahekesi. Ja väljaõpe oli meil ka niimoodi, et kui ühe või teise, kui midagi ei juhtu, siis meil oli täielik niisugune kindel alus all, et mõlemad saime tegutseda iseseisvalt. Milline oli siis teie ülesanne? Ülesanded on muidugi palju ja millised ülesanded? Vilante, täitsa tekkel, muidugi me olime siin oma õigete nimede all. Ja muidugi alguses ikka liiklus on niimoodi, et öösel liikusime, päeval, varjasime ennast metsades ja tegime luuret. Suvel metsas elada pole muidugi eriti raske, aga eks siiski oht on ikkagi olemas, vaatamata nendele dokumentidele, mis teil olid, oht oli ja teiseks see augustikuu ööd juba sel ajal ikka olid, metsasid kuusemetsas ikka võrdlemisi pimedad ikka see liikumine on väga raske, tundmatut rajad ennem kunagi elus seal pole käinud. Ja no ikka tükk tööd oli ikka selle asjaga isegi oli niisugune juhus, kus me sattusime eesti leegioni meestega kokku. Hageri juures ühes talus ööbisime ühes lauas sõime. Ja hommikul läksime jälle igaüks oma teed edasi. Nemad ei teadnud, kes meie oleme, muidugi meie teadsime, kes nemad on. Aga no luuraja pidi, et ta haiglas pole, nägemist. Teine operatsioon, mis me viisime läbi põhimine, operatsioon, see oli Sõrve sääres, kui meie rinne jäi Sõrve säärde pidama, siis olin parajasti Leningradis puhkusel. Kutsuti puhkuselt ära. Meeldivat, et niisugune olukord on, et tarvis on luureandmeid Sõrve säärekaitseliini kohta ja on ettepanek, et kas meie, et näiteks selle ülesande ära, kas siis olite selle sama mehega jällegi kellelegi juba esimene kord, käisite sama mehega, oli hea kahekesi. Tema nimi oli Kundla, Guido. No ja oligi ka niisugune olukord, et öeldi, et ka vabatahtlikkuse alusel, see on väga raske operatsioon, et seal kui müttidel ei oleks niisugust kergelt ettekujutus, siis ütlen teile, et 99 protsenti on seal surma, üks protsent on elu. Aga on tarvis andmeid saada. Tuligi hüpata alla vaenlase vormiriides vormis Saksa sõjaväevormis oli. Olite siis lihtGrenoderid või hääletaja ohvitserid, mina olin jefreitor. Kundla, Kundla oli lihtsõduril. Nojaa, viieks päevaks hüppasime alla, ütleme niimoodi, viie päeva toidumoonaga. Kuid poolteist kuud olime seal. Ma kujutan ette, et see poolteist kuud oli ikka küll vist midagi. No see oli ikka väga-väga raske oli ja lõpp, mida kaugemal läks, mida rohkem me väed peale tungisid, seda raskemaks olukord läks. Selles suhtes eespool olid sakslased. Kuskil taganeda ei olnud. Vastas olid omad väed, nii saime sakslase käest tuld oma käest tuld. Nüüd middle tule all. Tahtsime läbi rinde tulla. Sakslased nägid, et lähevad liinilt läbi, lõid tule peale, viskasin pikali, peitsime ära, omad mehed panid teistpoolt tule peale, võib-olla veel saksa vormis, nii et oli seal väga-väga põnevil. Võõrad küla ju. Kes teab, mis need? Neil kalmu puurküla tuur kes teab, mis nii? Seal kuskil võõra küla juures kes teab, mis on valm. Seal kuskil võõra küla juure kes teab, mis nii on. Neid veelgi seovad sõja u muldonnis. Kohal männi o.