Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis grafis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Varast päikeselist peale lõunat eetris on taas olukorrast riigis stuudios Andrus karna, Ahto Lobjakas. Tere, head raadiokuulajad, me räägime täna sellest, et no teater on otsustanud oma tegevuse lõpetada. Räägime uuest erakonnast tõesti 200-st, sel skandaalidest tõesti kontserdis samuti sellest, kuidas on läbi kukkunud järjekordne regionaalprojekt, nimelt siis on, on kiire interneti projekt osutunud pigem siis kiire interneti osutamisega paigaldamiseks Harjumaale, aga mitte siis kaugematesse piirkondadesse, kus selle järgi on tõeline vajadus. Ja saate lõpetuseks räägime riigireformi sihtasutuse ettepanekutes taas kord. Ega nendest midagi uut ole, aga kõneleme ikka. Alustame uudiste edetabeli ka sel nädalal uudis number üks kahtlemata konkurentsitult NO99 teatri avaldus, millega öeldi, et lõpetatakse tegevus ja me räägime sellest saates muidugi pikemalt, aga ette juba võib öelda, et Eesti ühiskond kaotab nii ühe väga olulise poliitilise tajuorgani. Siis nagu öeldud, et Eestis on nüüd uus erakond Eesti 200, laupäeval oli erakonna ametlik kasutamine. Erakonna esimeheks sai teadlane Kristiina Kallas. Erakonnale. On praegu 543 liiget. Uudis number kolm, nagu kuulsite, ka iga tunnistas raadiouudistes juba ette. Kaitseministeeriumis on valminud seadusemuudatuse eelnõu millega tahetakse anda sõjaväeluurele õigus süvendada taustakontrolliks, mis sisaldab elemente nagu varjatud jälgimine, konspiratsioonivõtete kasutamine ja nii edasi. See kõik puudutab kaitseväkke, kandideeri vaidleja kaitseväes teenivaid kaitseväelasi, teenistujaid, ametnikke ja nii edasi. Kriitikud, eriti siseministeerium, kardab, et tegemist on veel ühe vastuluureorganisatsiooni vastuluurevõimekused tekkimisega. Ilmselt kardetakse seda õigusega arvestades sõjaväeluure varasemaid ambitsioone, mis siin kümnekonna aasta eest ära nüristati arvestades ka Eesti luureasutuste kasvavat konkurentsi ning võimalike luuratavate kontingendi ulatust. Kuna Kaitseväega puutub kokku Eestis väga palju inimesi. Uudis number neli tuleb tartlaste riigikohtust nimelt sai sel nädalal avalikuks üks riigikohtu otsus, nimelt olime 10. oktoobril riigikohus teinud määruse, millega ta on otsustanud, et eraisikute maksuvõlad, juhul kui need on antud üle kohtutäituritele aeguvad. Seni oli tegemist riigi eest, siis maksuvõlgade puhul eraisikutel tegemist sellise eluaegse kohustusega, mida mida inimese surma korral tuli kanda ka tema pärijatel. Aga nüüd on siis riigikohus leidnud, et ka need maksuvõlad aeguvad viie aastaga. Et juhul kui kohtutäiturid ei ole viie aasta jooksul suutnud maksu kätte saada, siis On võlga aegunud ja inimene või tema pärijad võivad kergemalt hingata. Uudis number viis Est-For tuntud tselluloositegemise ambitsioonidega ettevõtjate ühendus või ettevõtte, siis tegi reedel valitsusele saadetud kirjas ettepaneku muuta Ta eriplaneeringu algatamise korraldust selliselt, et see riigi eriplaneeringuala hõlmaks ka Pärnu maakonnas Saarde valda ja Lääne-Virumaa Viru-Nigula valda. Seda ilmselt valitsus järgmisel nädalal ka teeb, vähemalt selliseid signaale kostab sahinaid, kostab kuluaarides. Kui ta seda peaks tegema, siis muidugi muutub üha arusaamatu maks selle instrumendi riikliku eriplaneeringu instrumendi mõtte Tartule ei sobi, Viru-Nigula sobib väga küsitava väärtusega ja üdini politiseeritud Patti tegemine tundub olemas olevat siis valitud ettevõtjate jaoks. Olukorrast riigis. Ja alustame pikkade teemadega. Teater NO99 lõpetab tegevuse etendusega 33 milleks on kihnu Jenn. Võin öelda, et käisin ise ka vaatamas ja tundus ta mulle toona, kui ma seda vaatamas käisin, üks kuu aja eest. Sellise loomingulise kriisi võimaliku ühe lahendusena sellest on ka arvustustes kirjutatud ja see tundub see kihnu, Jenny, see aspekt tundub mulle muidugi teise järgulisena. Midagi on läbi saanud. Sellest on väga kahju iseenesest selle teatri väärtuse kohta ütleb minu arvates väga hästi nende enda veebile riputatud lahkumisteksti üks rida, tsiteerin, mängisime iga etendust nagu viimast. Sellist asja Eestis väga tihti väga laialdaselt ei tehta, aga pole tehtud, aga ilmselt ka ei tehta. See ei olnud klassikaline teater, see oli rohkem midagi. Riituslikumis andis meile sissevaate sissevaadet eriti poliitilistele, poliitilistesse, teemadesse, otseselt poliitilistesse teemadesse, viisil mida ei suuda ükski analüüs ega ükski kolumnist ega ükski. Isegi ma ütleksin parteiline kriitika teiste parteide aadressil, see teater tekib poliitikutele hirmu ning küsima endalt seda, kes seda Eesti ühiskonnas veel suudaks teha, siis üldiselt vastuseid ei ole. Võib-olla tänasel päeval EK, aga see on muidugi sedagi võib teatud määral vaadata, kui no 90 üheksat vulgaarse antiteesi, mis suuresti ilmselt ongi ellu saanud kutsutud teatud mõttes no 99 tegevuse jälgedes. Ühtse Eesti suurkogu idee on üle võtnud endised rahvaliitlased ja muidu muidu oportunistid, kes seda loevad kui poliitilise tegevuse käsiraamatut ja mis ma sellega öelda tahan, on siis see, et no 99 pärand kindlasti jääb Eesti poliitikasse tajutava vähem teataval viisil aastateks, kui mitte aastakümneteks. See on jah, kummaline ühest teatrist me räägime, kui mitte poliitilisest erakonnast, siis pigem sellisest politoloogiakeskusest ühiskonnakriitikakeskusest, et teater peaks ennekõike tegema kunsti. Aga selge on see, et eesti keeles on mõtet teha teatrit, millel puudub poliitiline sõnum või ühiskonnakriitiline sõnum võtta. Et kui vaadata ükskõik millist teatri lavastust, mis keskendub puhtale kunstile, igavikust, igavikust, igavikku, Lict, vabandust igavikuliste väärtustele, siis on näha, et see on juba ette läbi kukkunud, sellepärast et et näitus, mis meil teatrist teatrile ikkagi on, on ikkagi see teates öeldakse meile peale selle, et kuidas olla parem inimene, öeldakse meile ka seda midagi meie ühiskonna kohta. Ja selles suhtes, no teater kahtlemata sai oma ülesandega väga hästi hakkama ja kõike seda kuidas ma ütlen lõputult kiidulaulu neile ilmselt ei ole ka siin mõtet rohkem korrata, et kui nüüd vaadata millessegi, mis on kriitiline puhul, on minu meelest see, et et Eestisse ju teater on traditsiooniliselt, eriti riiklik teatramine, no teater oli. Või õiguste on siiamaani. Ta on, ei ole mitte ühe projektiteater või ühe peanäitejuhi teater. VAT teater on ennegi olnud institutsiooniga. No teata. Mis enne seda ju teatavasti oli vanalinnastuudio. Et et kui vaadata, mis selles projektis on nõrka, siis on ju see, et et kui paljudest projektidest, mida no teater tegi meenutada, siis minu meelest üks tähelepanuväärsemaid oli Savisaar etendus, kust siis ka siin saates vähemalt minu suu läbi on korduvalt ja korduvalt, et siis viidatud lausele, mis küsis Savisaare käest, kas sa valid võimu või sa valid elu. Savisaar valis loomulikult võimu ja seda me näeme nii Savisaare puhul reaalses elus. Ja näeme ka teiste võimukandjate puhul. Et just nimelt see võim on olnud nii magusat, et selle nimel ei ole selle nimel on valmis oldud kõik loovutama. Ja nüüd nii on see ka ju no teatri puhul, et mis minu meelest kriitiline ja minu meelest on väga halvasti selle teatrijuhtimise puhul välja kukkunud, on ju see, et et teatri peanäitejuht ja tema abikaasa, noh, ma saan aru, et seda teatrit juhiti tandemi, nad tegelikult on raske aru saada, kumb siis oli peanäitejuht, kes Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper ilmselt seal teatri oligi kaks juhti. Et et kui nad juhtisid riikliku institutsiooni, sest minu meelest oleks ju olnud õige juhtida seda niiviisi, et juhul kui nad ise väsivad, siis nende kõrval sirguvad uued inimesed, kes teatrit edasi teevad. Aga seda ei tehtud, et nad käitusid nii nagu nende etenduses Edgar Savisaar, et et kui oli valida, kas kas kunst või võim, siis nad valisid võimu ja selle nahka. Nüüd see teater siis ka läinud. Tegelikult ma arvan, et see, mida sa praegu kirjeldad, ütleb meile võib-olla sinu sinu poolt soovimatult, aga sedasama, mida mina tahtsin öelda ja võib-olla seda tegelikult, mida sa ei taha öelda, et tegemist on klassikalise teatriga, see teater on teatud mõttes palju suurem kui see, mida me tunneme Eestis klassikalise teatrina, mis jah, on mõeldud esteetilist naudingut naudingute andma mingile valitud publikule üheks õhtuks. See no 99 meenutab mulle palju rohkem selliseid Shakespeare aegu, kus truck, biitlid tegid teatrit ja trupp pilon vältimatult teatab hing ja need liikmed ei ole asendatavad niimoodi, et kogu see trupp jääks samaks ja teatud võtmetegijad, et lahkumisoli ikka väga palju inimesi asendunud, seda küll, aga on inimesed, kellest ei saa üle ega mööda ja need on ka näitleja, keda sa mainisid, minemata nüüd nende taustadesse, aga, aga sellest ma saan täiesti aru, et kui seal kellelgi aur otsa saab, siis see grupp riikliku institutsioonina jätkata ei saa ja see olekski absurdne. Sellel on üks teine dünaamika tagaja. Mida need Shakespeare'i võrreldes muidugi Shakespeari ise nende tükid on olnud tugevad ja ja, ja, ja see pool ei ole olnud nõrk, aga, aga ainuke mis seal, mis oleks muidugi veel parem olnud, oleks olnud. Võib-olla see, see, see Shakespeare aspekt, aga mida ma tahtsingi öelda, et kui me räägime sellest teatrist kui kunstinaudingu allikast, millele sa siin viitad otsesõnu siis mulle meenutab, no 99, palju rohkem midagi? Mulle tundub, et oleks päris sügavamale, meenutab mulle Läti Henriku kroonikas ühte stseeni, see puudutas küll liiblasemite eestlasi, aga võib-olla et ma arvan, see vahe ei olegi väga tähtis, aga ta räägib kusagil siin 13. sajandi alguses ühest piibli näitemängus, mida sakslased etendasid väga noores Riia linnas, kus mingil hetkel tõmmati mõõgad ja puumõõgad ja tehti sellist noh võitluse stseeni imiteeriti ja selle peale publikumis olnud liivlased jooksid hirmunult välja, suutmata vahet teha, on selle asja mõte selles, mis laval toimus, ei ole reaalne. NO99 kuidagi unikaalselt Eestis ma ütleksin, on suutnud selle aja jooksul, mis nad tegutsesid, tuua vaatajatesse selle tunde, et see, mis laval toimub. On on nagu päris ja seda joont ei ole võimalik tõmmata teatri ja publiku vahele ja kõige paremini tulin üldse välja, nagu ma üritasingi alguses öelda poliitilistel teemadel. Tuleme tagasi selle ühtse Eesti juurde. Minu arvates tuleks selle eest anda mingi Nad ja elutöö preemia inimestele, kes ajasid sellega poliitikutele tõsise hirmu naha vahele. See on, see on, see on midagi, mis kestab. Nojah, et üks oluline inimene on siin saates nimetamata jäänud, et ma usun, et traator Eero Epnerile on sellesse teatesse olnud ka väga suur panus. Ja, ja ilmselt põhjusi, miks seal lõpetamisotsus tuli, oli sõelased, et, et, et meil on enne seda veel, kui teater tervikuna kokku pani, oli teada, et ta lahkub esimesest detsembrist teatris, nii et et ma usun, et sellise tähtsusega võtmeisiku lahkumise järel oli ka selge, et pole mõtet jätkata, aga aga mis Noosse puudutab, siis eks seesama see sedasama Savisaare motiiv, et kas võtta elu, võta võim. Et ega siis ju, kuna NO teatri viimased aastad oleme vaadanud, siis, Mis poliitikasse sekkumise puutub ja poliitikute hirmutamisse puudutab, siis see etendus, mis me nägime selle aasta jaanuaris. Etendus, mis päädis justiitsminister Urmas Reinsalu kuulsa repliigiga kanakarja kambakas, et see ei ole mäletatavasti lõpetas meie praeguse võimul oleva valitsuse tegevuse kutsus esile valitsuskriisi, mis lahenes olukorraga, kus uut valitsust Külev armunud, aga vana valitsus lõpetas sisuliselt tegevuse, eksis jätkas lihtsalt istumist oodates uusi valimisi. Ja see omakorda, see kriis ju oli põhjustatud ühest varasemast kriisist, ehk siis sellest, et Tiit ojasoo vägivallatsesid oma teatri näitlejanna kallal. Et ka selles olukorras ju, kui me nägime digitaalse käitumist, siis kui oli valida võim või valida kunstis valis ta loomulikult Savisaare kombel võimu, et kui oleks olnud valida kunstis ilmselt oleks tulnud käituda teisiti, kui ta parasjagu käitus. Et jah, et see, see, mis teatrijuhid näitasid Eesti poliitikute kohta, siis tegelikult seesama seesama kriitika ju käib ka nende endi kohta tõenäoliselt nüüd. Kuna teatrimaja on tühi ja ka järgmise aasta riigieelarvest ma saan aru, on ikkagi juba sellele, tead, tühjale teatrimajale on toetus eraldatud, siis ilmselt mis saab no-teatrist edasi, siis? Minu meelest ju ainus lahendus ongi see, et nii nagu omal ajal, kui vanalinnastuudio oli ennast lõplikult ammendanud ja tuli titaaž, tegin oma 99. ilmselt nüüd see, mis saab olla, on see, et teatrikest läheb üle uutele noortele näitlejatele kes siis omakorda saavad hinnata mitte ainult teiste poliitikatega, loodetavasti siis ka vanu tegijaid eesti kultuurilaval, et ja sealt edasi minna, et, et kas see võimalus avaneb, kas Eestis on selliseid inimesi, see nüüd järgmine küsimus. Räägime natukene ka suurest poliitikast, väljastpoolt teatrit. Meil on uus partei, Eesti 200 on ennast loonud erakonnana. Kas kompenseerib nüüd tühimikku, mille jätab, no 99, ma kahtlen selles isiklikult. Aga Eesti 200 osas ma ei tahaks ka kohe alustada selle uue erakonna kritiseerimisega, juba see on märkimisväärne, et tegemist on. Tegemist on rühmitusega, mis mis siis parteide edetabelites on juba murdnud ennast valimiskünnist ülespoole. Tänases Eesti poliitikas, ma arvan, see on suurepärane saavutus, eriti partei jaoks, mis ka tänaste peavoolu parteidega võrreldes on reljeefselt nendest erinev selle osas, et julgeb rääkida suurtest asjadest, suurtest teemadest mitte lihtsalt pensionitõstmistest ja, ja siin sellisest lapsikust või infontiilsest, maksu, kriitikast ja muust säärasest vaktsiisi, kriitikast ja muu sarnasest räägib haridusest, integratsioonist, teadusest, suurest pildist ja selle pealt on siis saadud päris korralik toetus seal taga on igati respekt, respekti vääriv tundub mulle hetkel inimeste kooslus või partei ees, täpsemalt on siis respekti väärem, inimeste kooslus. Ja seda julgetakse siis ka või seda parteid julgetakse esitleda kui populismi vastas teatud mõttes sellist antipopulistlik konti protestiparteid ning tundub, et, et sellel on ka potentsiaali. Et huvitav küsimus on keelelt, hakkab Eesti 200 võtma hääli, vaatame asjaolu, et selle partei liider on Kristina Kallas kes räägibki nendel samadel peamiselt heal meelel nendel samadel integratsioonihariduse ja teadusteemadel siis see tundub nagu sihtivat vasakut poliitilise spektri tiiba, samas on see partei Eesti 200, mulle tundub ka päris tugeva sellise liberaalse ambitsiooniga ning tundub Reformierakond tõukavad liberalismi niivõrd nimetada liberalismi, seda, mida Reformierakond teeb siis üha rohkem selle rahvusliku nagu elemendi suunas, mis tähendab seda, et Reformierakond, ma usun Eesti 200-ga hakkab ennast tundma üha rohkem surutuna paremale, kest tsentrist välja. Ja kui see nii peaks minema, siis Eesti 200 potentsiaal on päris suur, kui nad suudavad ennast sellesse Eesti poliitikas teatud mõttes sisu kaotanud tsentrist kehtestada. No kui lugeda Kristian Kallase esimehe kõnet, siis ju kaks märksõna, mis sealt kohe silma torkavad, on esiteks, et nad ütlevad, et neil on pikk plaan kõigil, teistel ühelgi teisel erakonnal ei ole mingit pikka plaani Teie jaoks, lugupeetud valijad, aga meil on see plaan. Teine märksõna on see, et Kristina Kallas deklareerib, et Eesti 200 on rahva ühendaja. Kõik teised erakonnad on rahva lõhestajad, aga nemad on ühendaja. Ehk siis, kui me võtame need kaks märksõna, siis me näeme, et tegemist on tüüpilise uue tulijaga poliitikasse protestiparteiga, kes üritab näidata oma valijatele, et nad on paremad kui olemasolevad erakonnad ja ja seetõttu siis see on ka peamine põhjus, et kuna nad on paremad, teevad kõiki asju teistmoodi, siis on see ka põhjus, miks valijad peaksid valima. Mis on arusaadav, et et ju selge on see, et kui poliitmaastik on jagatud, siis uuel tulijal peab olema mingi põhjus. Põhjus on nüüd see, et oleme protestijad. Et see väide, et ta ei lubata konkreetselt raha, et siis mulle ikkagi meenutab siin meenub siin üks intervjuu. Et kus Eesti 200-l oli väga konkreetne plaan maksude osas, siis maksude külmutamise plaan, et et noh, see ja see oli ju otse sõnuga mitte nüüd tõsi, mitte otseselt raha lubamine uute toetustega, aga ikkagi ju lubamine ettevõtjatele. Et kui senised valitsused on vastavalt vajadusele maksja siit-sealt kergitanud, siis meie oleme see, kes tuleb ja kehtestab maksurahu, nagu nad seda väljendasid pikaajalise, stabiilse maksukeskkonna ja mitte ainult maksumäärade osas, vaid ka siis nii-öelda maksu Plaan oli selline umbes, et et riik näiteks lepib kokku, millise summa maksed aasta jooksul siis kavatseb koguda ja nagu me praegu oleme sellises mõnusas majanduskeskkonnas, majanduskasvukeskkonnas, siis selge on see, et ka fikseeritud maksumääraga siis summad, mis kassasse laekuvad, on igal aastal järjest suuremaid ja siis lõpuks ma sain aru, et sealt siis hakkab tulema mingi selline maksutagastus, ehk siis ehk siis läheb ikkagi otseselt raha lubamiseks, nii et nii lihtne see päris nii ilus ei ole, kui esialgu sugeda. Sellesse erakonda muidugi on algusest peale sisseehitatud ja selline looritatud alguseks looritatud konfliktipotentsiaal, seal on see integratsiooni rahvusliku kuidas öelda nüüd lõimumise teema väga-väga olulisel kohal viisil, mis Eesti poliitikas on seni tundunud võimatuna ehk siis mingisuguse kahe kogukonna nagu koostööprojektina selle asemele, et et seda reklaamida kui assimilatsiooni sisuliselt nagu teeb seda, Reformierakond teeb kogu poliitika parem serv. Aga teistpidi on meil seal inimesed, kes on väga selgelt või noh, selgelt, aga väga varjamatult olnud parempoolse taustaga, kes on Isamaa juhtivad liikmed olnud alates Margus Tsahknat, kes on Isamaa IRL-i juht lausa olnud siin ainult natukene aega tagasi ja seal on neid figuure veel, kuidas nemad alla neelavad, sellise pöörde vasakule rahvusküsimuses jääb minu jaoks mõistatuseks võib-olla et valimiste nii suudetakse hoida seda distsipliini või üritada, võidakse teha Kristina Kallasele, Kaja Kallast ehk siis ta suhteliselt kiiresti vaikima sundida nendel olulistel teemadel enne valimisi. Seda saame näha nüüd järgnevate kuude jooksul ning kolmandaks on olemas ka muidugi selline seal selline ettevõtlik peaaegu et reformierakondlik. Impulss selles erakonnas, nende kolme balansseerimine saab olema huvitav, kui see partei peab ennast välja valimisteni niimoodi, et nad saavad üle künnise ja korraliku fraktsiooni siis au neile ja siis muidugi jääb ja, ja jääb üle oodata, mis saab juba reaalse poliitilise võimu lõhna tundmisel nende tänasest sellisest ühtsusest, mida on muidugi ma olen sinuga nõus, Andrus on, on lihtne üle hinnata. No mis puudutab seda rahvuspoliitika ettepanekut, siis ma saan aru, et see on ju ikkagi puhtalt kui Kristina Kallase soola selle partei programmis, et Kristina Kallase nagu varasematel aastatel teadlasena ja koolijuhina esinedes sedasama ettepanekud korduvalt ja korduvalt rääkinud, et kuidas lahendada Eesti koolisüsteemi probleem ja sealt edasi siis ka eesti lõhenemise probleem kaheks eraldiseisvaks kogukonnaks. Et sell Ma ei tea, ma ei saanud täpselt aru, mis sa mõtled sellega, et kas seal liikuma nüüd vasakpoolsusesse, kui sa mõtled liikumisena vasakpoolsusesse seda, et keskmisele eestlasele on ettepanek arusaamine, et eesti vene koolitaks lihtsalt kokku panna järjekordset ebapopulaarne, nagu me oleme näinud. Et noh, selles suhtes küll, aga, aga noh, pigem on see siis nüüd, et mitte mitte liikumine vasak või parempoolsesse, vaid liikumine siis nagu üldse kusagilt sellest praegusest konservatiivsest punktist edasi. Et loomulikult võime jätkata nii, nagu sa seni läinud on, sellepärast et praktilises elus näeme, on see, et selline kahe koolisüsteemi kahe kogukonna ühinemine siis igal pool mujal Eestis on juba toimunud välja arvatud siis Tallinnas, Ida-Virumaal ja siis nendes kahes piirkonnas, kus on tugev vene kogukond, siis me lihtsalt näeme sellist lõhenemise või, või lõhe alles hoidmist. Ja. Mis põhimõtteliselt ongi asja tuum, ma ei usu, et meie riigis oleks olulisemat teemat kui kahe kogukonna vahelise lõhe ületamine. Selle ümber on Eesti poliitikud käinud nagu kassid ümber palava pudru, viimastel aastatel on hakanud need noh, kuidas öelda nüüd katsed, ilmselgelt mittetöötavat staatus, kood kuidagi muutma ka muutuma aktuaalsemaks poliitilises retoorikas. Ja noh, me räägime Ida-Virumaast, Tallinnast, me räägime kokku umbes 300-st 1000-st inimesest, see ei ole mingi peenraha, eks või niisugune väike probleem, kui ma viitan siin vasakpoolsele impulsi Eesti 200. mida esindab Kristina Kallas ja noh, isegi kui see on tema soolo, siis ta valiti selle soolopealt nädalavahetusel selle erakonna esinaiseks, nii et ma seda ei alahindaks. Aga vasakule kaldub ta selles mõttes, et, et et kui me vaatame, mida Reformierakond suurim opositsioonijõud täna pakub, siis on see assimilatsiooniprogramm vene kogukonnale, Eesti koolis, alates lasteaiast ja lõpetades ülikooliga ning sellega võrreldes pakub Kristina Kallas ja siis oletatavasti koguni 200 alternatiivi, mis ma pakun, et ei ole lihtsalt edasiliikumine sellest konservatiivsest tõotus koost, mis täna on, nagu sa ütled, meil tekkinud vaid siin on tegemist selge jõulise ja läbimõeldud alternatiiviga just Reformierakonnale ning vähem alternatiiviga sellistele erakondadele nagu Keskerakond ja sotsid, sotsiaaldemokraadid, kes küll valitsusvastutust kandes noh, on on sunnitud hägu hägusamat liini ajama ja sellega võrreldes ma arvan, magusaliiniga võrreldes eriti Kristjan Kallas on nagu sõõm värsket õhku ja ma kordan veel ei ole Eesti ühiskonnale olulisemat probleemi, kui räägitakse siin riigireformist või maksureformist või minu pärast haldusreformist ja nii edasi siis kõik see eeldab, et meil on riik, kus neid asju teha ning selleks, et meil oleks riik, kus neid asju teha, tuleb lahendada pigem varem kui hiljem. Kogukondadevahelise just staatuskvoo probleem, mis ei ole midagi 25 aastat lahendanud. Nojah, et Eesti 200 esimees Kristina Kallas on selles küsimuses kindlasti keerulises olukorras, et arvestades seda, et seda ideed rünnatakse neid igast suunast, aga, aga muudes küsimustes, kui me vaatame Eesti 200 programmi, siis ega sealt väga konkreetselt ettepanekuid ei tule, ei ole ja ma saan aru, et ka erakonna liidrid on deklareerinud, et ega nad väga konkreetsed ettepanekud ei kavatsegi teha, et et pigem räägitakse suurtest probleemidest, mis, mis ka kahtlemata on õige, aga. Kui palju see muuta suudab? No ilmselt kui tegemist on sellise minimaalse suurusega fraktsiooniga viie-kuue-seitsme inimesega, mis, mis riigikogusse tuleb, siis? Ega sealt nüüd väga suurt muutust ilmselt see kaasa ei too. Seal on väga raske ennustada, aga ma täiesti kujutan ette situatsiooni, kus seitsmest saadikust võib saada kaalukeel ja Eesti. Riigikogu on meie poliitiline süsteem, on, on, on niimoodi üles ehitatud, et, et selline võimalus on pigem tõenäoline kui, kui, kui vähenenud Jah, aga ma ei näe seda karismaatilist liidrit, et see esialgne ootus, et meil on siin arvamusküsitlustes, on erakonnale näidata isegi 15 protsendilist toetust, et et see, et see 15 protsendiline toetus nüüd tõesti formeeruks, siis ka vastavaks kulgeks häält, eks siis eeldab karismaatilist liidrit tugevalt organisatsiooni ja, ja siis ka veel tervet hulka inimesi, kes valimisringkondades suudavad hääli võtta, et juhul, kui meil on üks tugev kandidaat, Margus Tsahkna Tartus ja, ja ma saan aru, et ka partei esimees läheb Tartusse, eksis kogu teravik koondub ühte valimisringkonda, siis võib siin tekkida küsimus, et kas üldse õnnestub valimiskünnist ületada. Aga keegi peab kindlasti kandideerima Tallinnas ja rääkimata Harjumaast, aga ma olen seda öelnud mitu korda varem ja ausalt öeldes ma ei oska selle kohta kusagil mujal mingit analüüsi näinud, aga ma loodan, et lahendatakse ära see seis, millega ähvardab praegu maid, võimalused nendes olulistes valimiseelsetes teledebattides ETV-s näiteks on kohal Kaul Nurme, aga ei ole Kristina Kallast ja kui me vaatame neid kahte erakonda, mida nad kumbki esindavad, siis noh, üks on selgelt, et teel välja ja teine on selgelt sisse, kuidagi tuleb leida võimalus e 200 esindatuseks ka nendes suurtes debattides mitte et ei oleks niimoodi, nagu on kippunud olema. Viimaste kuude jooksul, et Kaja Kallas ütleb ära anda programmilised lauset laseb Mart Helmel võtta sisuliselt üle opositsiooni juhtimise selles debatis ning jätab Jüri Ratasele väga lihtsa Vastasleeri või väga lihtsa olukorra, millest ratas käib vilunud poliitikuna väga kergelt üle Mart Helme ohjamisega ei ole tal mingeid raskusi, samas kui tõsise liberaalse kriitikaga ma arvan, et oleks ratast võimalik väga päris efektiivselt nõelata või isegi talle poliitiliselt valu teha. No vaadates vabaerakonda kui ka Eesti kahtesadant, siis mul on ikka raske aru saada, et mis on nende parteilast peades, kui nad ei nihuta oma kõige olulisemale positsioonile kogenud poliitikuid, et raske on aru saada, et miks sa, Andres Herkel oli vaja hääletada, noh, ma mõistan seda parteisisest, vimma ja tülija vihaga lihtsalt vaadates tulemust, siis tulemus on ju õnnetum kui enne ja sama küsimus tekib, kui Eesti 200 puhul, et et hoolimata sellest, et tegemist on erakordselt sümpaatse inimesega, siis kus on see poliitiline kogemus või ka tema nime tuntus selle nimel, et uut erakonda, et vahe väheste valitud kuude jooksul valimistele viia. Et minu meelest on see viga, aga noh, eks iga partei enda otsustada Tahad ma vastan selle küsimuse sulle ära, Andrus, sina ei ole vist kunagi olnud ühegi partei liige. Mina olen olnud enda elus partei liige ja näinud seda poliitilist elu enda varases nooruses küll seestpoolt ja vahe. Andres Herkeli ja Kristina Kallase vahel on selles, et Andres Herkel ja ma ei taha midagi halbade kohta öelda poliitikuna inimesena, aga lihtsalt ta ei inspireerinud enam ammu kedagi. Kristina Kallas inspireerib. Kaua see kestab, ma ei oska öelda. Aga kui sa vaatad edukaid poliitikuid, eriti läänemaailmas, mitte lihtsalt senistest korporatiivsed, kork, korporatiivsus kalduvate süsteemides, nagu seda on Ida-Euroopa ühiskonnad, kus sa vaatad edukaid poliitikuid, neil peab olema see võime kaasa haarata enda kuulajaid, seda kvaliteeti on Eestis. No ütleme niimoodi, mitte päris jalaga segada. Nojah, et inimesi on meil vähe ja eks me ise oleme ka osa läänemaailmas toodetavast ikkagi, et aga aga noh, ja mis puhtalt parteide siseelusse, siis, eks ma üht-teist ikka sellest tean, ilma sellesse kuulumata, aga. Ei, ma mõtlen seda, et mis tunne on inimesel, kes valib ühte või teist liidrit parteilasena või isegi valib hääletajana, eks seda ma üritan seal öelnud. Nojah, aga, aga kogemus ei ole kõik, muidu ma valiksime kõik väga vanu mehi. Tänapäeva poliitika, televisiooni ja sotsiaalmeedia ajastul seal on väga suur annus show business, et ja, ja show business'is. Ma ei tea, kas Fredi Mercury ta on nüüd olnud peaaegu 30 aastat surnud, aga tema näonimega müüakse ikka veel tooteid, et samast ma lähtun seda, et kui sa ütled, et Andres Herkel ei ole inspireeriv esimesena. Mis mu järgmine küsimus, et kes neil siis sinna veel üldse jäänud on lahkumist, kes neil sinna veel jäänud on, selles, selles kategoorias? Artur Talvik inspireeriva esimehena selle üle me võime pikalt vaielda, et noh, seda ei olnud ja me nägime tema esimene karjäärist, et ta ei saanud selle rolliga hakkama, ta oli inspireeriv enne seda muidugi sellega ma olen nõus. Inspireeriv protestikandidaat, mis vabaerakonnal oli vajalik selleks, et tulla protesti, porteerida üle künnise, et kus on Eesti 200 inspireeri protestikandidaat. Jah, aga vabaerakond, oleme nüüd ausad, on, on zombi elavatest surnutest E 200 on hetkel väga palju elus ning kui nad enda kaardid korralikult välja mängivad, on neil roll mängida ka järgmises riigikogus. See on see Noh, kui ma näiteks mõtleme selle peale, mis ta oli neli aastat tagasi enne valimisi, näiteks see, millise maksuprogrammi vabaerakond suutis välja mõelda ja palju pakkuda, see oli minu meelest väga asjalik, et noh, see, kui uus erakond tuleb, ütleb, et poliittehnoloogilistel kaalutlustel ei, ei esita ettepanekut, sellepärast et äkki need kellelegi ei meeldi, äkki kuidagi lihtsalt suurte lubadustega tuleme üle künnisena, no tõenäoliselt nad tulevadki, aga aga mis see siis ühiskonnale annab või mis mõte sellel erakonnal siis üldse on, kui meil ei ole ettepanekuid meile, meil on ainult selline ebamäärane visioon, et laske meid võimule ja siis me võib-olla kuidagi teemia teie elu paremaks. Vabaerakond lasi villaks, pani põõsasse, on mitte maksupoliitikaga mittemõistlike ettepanekutega, neid kahtlemata neil oli, sellega ma üldse ei vaidle, aga neil puudus julgus otsustada, kus nad seisavad küsimustes, mis on ühiskonnale täna tähtsad, alates kooseluseadusega ja lõpetades kõikide nende, nende, nende neokonservatiivsete teemadega, kuhu nad vaikselt triivisid, aga olles viisakad ja suutmata päriselt otsustada, Nad ei suutnud kunagi konkureerida ei EKRE ega isegi minu pärast Isamaa suhteliselt nõrga Isamaa radikaalsusega nendes küsimustes. Nojah, aga millega siis üldse eristub meie uus erakonda Ta ei ju, mida päev edasi, seda, seda nõrgemaks jääb tema uudsus, see uudsuse võlu kahtlemata on, sellepärast et igal valimistel hulk valijaid, kes otsivad midagi uut ja noh, need uued hääled, nad saavad need endale. Aga mis edasi? Ei oska öelda. Olukorrast riigis. Räägime mõne sõnaga Eesti kontserdist, mis on selline hübriidteema, siin on meil olemas minister Indrek Saar, kes ma saan aru, oli kunagi tegev või oluline tegija, no 99 taustal igal juhul selle ministri haldusalas on toimunud mingi midagi, mis astudes meenutab NO99 etendust, mille peategelane on siis Laine Randjärv, kusjuures no 99-l on olnud isegi etendus, kui ma ei eksi, mille pealkiri oli, kuidas seletada pilte surnud jänesele ja siin on tegemist mingisuguse? Noh, kuidas öeldakse, et kas arengule, kus elu elu on parem kui kunst, võib olla igal juhul, meil on siin pikalt käinud see farss või toimunut või jah, käinud forssis, kus Laine Randjärv tippReformierakonna tipp-poliitikuna on endale kuidagi välja rääkinud koha Eesti Kontserdi juhatuse esimehena ning tema ahnus ajastanud upakile. Ja kogu see asi pisiseb, et Indrek Saar on kutsunud tagasi Eesti Kontserdi nõukogu selle nõukogu. Veel üks probleem tundub, et, et, et on siis puudutanud võimetust toime tulla raamatupidamisega, seal on puudujääk muuhulgas vanamuusika, ansambli, Hortus muusikuse arvetega, ma saan aru aruandlusega ning kõik see siis jätab nüüd suhteliselt kehva muljega Kultuuriministeeriumi kultuuriministrist, ainuke asi, mida ma loodan, on siis see, et selles segaduses Laine Randjärve advokaat ei saavuta olukorda, kus temaga väidetavalt sõlmitud suuline lepe taas kohtute kaudu jõustatakse ning ahtri poliitikul tekib võimalus siis see rasvane Palace ikkagi üles korjata, mis on ju Eesti Kontsert Eesti kontserti, juhi koht. Vaatasin täna hommikul, enne kui ma hakkasin sõitma Tallinnasse no teatri etendust, et kuidas seletada pilte surnud jänesele, et see oli väga kosutav vaatepilt, kuidas kuidas siis majanduskriisi ajal tehtud etenduses skulptuuri inimesed aru said Ühest ministri rollist, et. Et eks see paljuski kehtib ka praegu, et rahakultuuris puudu eriti kui tegemist ei ole show business i ka, et et selleks, et anda klassikalise muusika kontserte selleks, et pidada üleval suuri kontsertmaju ja ka Jaani kirikut Peterburis, et, et see kõik nõuab raha ja siin on nüüd mitu asja, et, et üks asi on see, et siin räägitud puudujäägist, mis on Eesti kontserdil sel aastal tekkinud, et see puudujääk on nii väike, et see on kaduvväike suurus Eesti kontserdi eelarvega võrreldes. Et siin mingit reaalset puudujääki tegelikult pole, et et aga keerulisem probleem on nüüd Andres Mustoneniga, sellepärast et et kui nüüd see kõik on nii, nagu on nendes auditi dokumentides, mis ERR-i portaalis ilmunud, et et noh, selline tegevus, kus ühe asja eest küsitakse kaks arvet, nii nagu lugupeetud Andres Mustonen on teinud ja kuidas olles ühe üheaegselt siis eesti kontserdi palgal samal ajal lastes endale ka siis veel eralepingutega raha üle kanda ühe sama kontserttegevuse eest. Et kui see kõik on niisiis noh selle kohta on olemas ju üks sõna, mis vargus ei midagi enamat, et see on umbes samasugune asi nagu Villu Reiljan vä? Võisin veel terve hulk tuntud tegelase siin Tallinna linnaski, tuleb terve hulk inimesi, kes on sellest kohtu alla antud, et ma, ma saan sellest aru, et, et selleks, et teha suurt kunsti selleks. On vaja ületada piire, aga noh, lõpuks, kui küsimus läheb rahasse puudutab lepinguid, siis noh, minu meelest on ikkagi asi niimoodi, et kui inimene on ühekordse kontsertorganisatsiooni palgal histan selle kontsertorganisatsiooni palgal ja kuidas oma kontsertide eest võtab vaevaks siis veel topelttasu nõuda kuidagi mingite muude skeemidega, siis see ei ole aktsepteeritav isegi siis, kui tegemist on Hortus Musicus. Andres Mustoneniga. Ma kuulan püha viha ja mõtlen, et sa tahtsid öelda, et selle asja nimi on vargus, ei midagi vähemat. Sa ütlesid, ei midagi enamat. Aga no see selleks, ma tahaksin tulla tagasi selle asja poliitilise aspekti juurde. Igas mõistlikus ühiskonnas oleks ilmselt meil käinud juba teist nädalat debatiga küsimuses, kas kultuuriminister võib ja saab ametisse jääda. Meil on veel üks näide sellest, kuidas Eestis ole, hoolimata demokraatia vormilisest olemasolust ei toimi võimu ja opositsioonivaheline suhe ning meil on nüüd ka väga hea sissevaade sellesse, miks ta antud juhul ei toimi. Need põhjused on veidikene erinevad igas küsimuses, aga hetkel kui Eesti kontserdis valitseb selline segadus, nagu seal valitseb, selles vastutab ilmselgelt kurt kultuuriminister, aga opositsioon on maid, keegi ei nõua Indrek Saare tagasiastumist, keegi ei esita talle umbusaldushääletust. Miks aga sellepärast see ootakse, et sellepärast, et Laine Randjärv, nagu ma ütlesin, on Reformierakonna üks juhtivaid, eks juhtivaid poliitikuid, kellele on terendama soe koht riiklikus struktuuris ning see on siis üks põhjus, miks Reformierakonna suu on vett täis tegelikult olulises küsimuses, kus igas mõistlikus demokraatlikus süsteemis opositsioon ründaks valitsus nagu jaksaks, sest et valitsus näitab nõrkust ja Indrek Saar on see karjast maha jääma, hakkab loom, mille iga mõistlik opositsioon ära sööks, Läänes vähemalt. Issand, kui kaunis, et mis see nüüd see Indrek saares, sest see probleem on, et kui me mõtleme nende Hortus musicus lepingute peale, siis ma saan aru, et tänaseks on Eesti Kontsert korra majja löönud. Jaa jaa, Peeter Vähi Ühinguga koostöö lõpetanud, kustkaudu enamik neid topeltarveid kas nii kord majja löödud, niisiis nüüd? Mis see järgmine küsimus on, see, et nõukogude kord valida siis otseses ümber Laine Jänese küsimusest? No mina ei saa nagu sellest aru, et mis Indrek Saare küsimus seal on, sellepärast et et milleks siis üldse on ühel riiklikul kontserdikorraldaja nõukogu, kui nõukogul ei ole võimalik otsustada ja sealhulgas siis ka oma meelt muuta. Et see ongi selle nõukogu pädevuses, et et see, mis, mis minu meelest tekitab küsimusi, on see, et kuidas nüüd ma ei saa ikkagi täpselt aru sellest, et mis see põhjus on, miks see oli Eesti Kontserdi nõukogu vaja laiali saata, kas siis põhjus on selles, et Eesti Kontserdi nõukogu ei kinnitanud jänest ametisse, no vabandust, laine järele, randjärve ametisse jätta. Et pildid surnud jänesele, et selles mõttes, et minu meelest, kui nüüd Eestis oleks veel alles poliitiline teater, siis minu meelest oleks kohane edendada järgmine tükk, millel siis pealkiri võiks olla, et kuidas seletada pilte surnud saarele, et et, et. Sa jõudsid selle jutuga praegu enda küsimuse vastamiseni minu meelest probleem tagasi, probleem on just nimelt siis nõukogu tagasikutsumiseks siis niivõrd otseselt poliitilises sekkumises, et no näed siis, sinu jaoks pole Saar isegi mitte vigastatud umbes surnud loom, seda ma tahtsingi öelda, et igas poliitilises normaalses poliitilises süsteemis see see surnud olek või vigastatud oleks, saaks premeeritud opositsioonipoolse rünnakuga, aga jah, aga ta ei tee jah, aga mitte selle eest, et et kusagil on 300000 eurot puudu. Aga ise ütlesid, miks kutsus ta tagasi Eesti kontserti nõukogu? See on väga ebaselge mulle ja sulle ja seda üks kultuuriminister ei tohiks lasta juhtmega. Võiks olla niimoodi, et Eesti Kontsert ei ole mitte mingi iseseisev asutus, vaid ta ongi Kultuuriministeeriumi osakond ja siis minister määrab osakonna juhatajana. Parasjagu meeldib täpselt siin me jõuame nüüd selle riigireformi küsimuse juurde, mida me võib-olla natukene arutame, aga nii palju Eesti avalikust sektorist on nõnda öelda sihtasutuse sündroomi käes, kuhu siis sisuliselt läheb, mitte sisuliselt, vaid päriselt läheb hästi palju riigi raha ning mida poliitikud, kes on parajasti võimu juures, koht kohtlevad kui enda või enda parteikaaslaste lüpsilehma, sest et sihtasutuste ülal praktiliselt puudub efektiivne kontroll. Ma loen siin riigikontrolli samalaadseid mõtteavaldusega aastast 2014, mis ütlevad meile põhimõtteliselt seda et. Ühesõnaga, kontroll, efektiivne kontrollimine tegevusele puudub ja mina pean siin igal juhul süüdlaseks, antud juhul siis ministrit, kes juhib seda haldusala Sel nädalal tulid siis nüüd kuidas nüüd öelda ühtegi head uudist selle teistpidi halvad uudised tehnilise järelevalveametist, mis teatas siis, et on kuulutanud ettevõte nimega elektrilevi, tegemist on siis Eesti Energia tütarettevõttega ettevõttega, mis jagab, haldab jaotusvõrke on kuulutanud selle konkursi võitjaks asele konkursi. Näiteks oli siis see, et ehitatakse Eestisse nendes majapidamistesse kuhu tavalised telekommunikatsioonifirmad, sest turutingimustel tegutsevad telekommunikatsioonifirmad ei ole nõus või valmis investeerima, ehitatakse nendesse majapidamistesse siis kiire internetiühendus. Ja nüüd, kui me vaatame selle konkursi tulemusi, siis on konkursi tulemused väga omapäraselt, nimelt ühtpidi on hea, et tervelt 40000 majapidamist saab siis Eesti riigi toel endale valguskaabli. Aga me vaatame reaalset olukorda siis reaalne olukord on selline, et Eestis on vähemalt 80000 asustatud majapidamist. Majapidamisi, kus valguskaablit ei ole, on kaks korda rohkem, aga noh, suvilaid ja neid maju, kus keegi ei ela, ei ole mõtet arvesse võtta. Võtame need majad, kus keegi reaalselt elamine 80000 ehk siis reaalselt sellist teenust vajaks kaks korda rohkem majapidamisi, nendel ei ole isegi lähema viie aasta jooksul lootust seda saada. Ja teine probleem, mis nüüd veel selgub, on ju see, et kui me vaatame siis, kuidas need 40000 majapidamist, millel elektrilevi Ühenduse ehitab, Eestis paiknevad siis oh üllatust-üllatust, ligi pooled neist paiknevad Harjumaal piirkonnas, mis on, nagu me teame tänu rahandusministeeriumi andmetele, mille jõukuse tase on üle Euroopa Liidu keskmise, siis sellesse piirkonda, siis suunatakse veel täiendavat Eesti riigi toetusraha selleks et selle piirkonna arengut veelgi kiirendada. Ja kui me vaatame siis maakondi, hajaasustusega, maakondi, kus tegelikult oleks vaja, siis Pärnumaal näiteks saavad umbes pooled majapidamised, kes kunagi soovi avaldasid, selle projektiga liitumiseks saavad ühenduse. Ja kui me vaatame siis minu kodumaakonda Läänemaale, siis seal on nüüd niimoodi, et et selle projektiga soovis liituda ligi 2000 majapidamist. Aga reaalselt elektrilevi on valmis ehitama sinna 48 ühendust ehk siis mitte midagi. Ja see vist tuleneb osaliselt sellest, et Läänemaal on suhteliselt tugev Imatra positsioon elektrienergia edasiandjana või kuidagi on, kas ta, mina, seda ma ütlen sulle ausalt, ma ei ole siia suhtelnud, aga. Loomulikult tuleneb see sellest sellepärast, et vaadake, kui aga miks nad siis kui Imatra on elektrileviga konkureeriv jaotusvõrk, siis kõik saavad ju aru, et elektrilevi ei hakka oma konkurendi mingeid teenuseid juurde ehitama. Aga tuleme nüüd tagasi, mis on selle konkursi mõte? Konkursi mõte oli katta majapidamised, kuhu turutingimustele ühenduste ehitata ja see pole oluline, et, et milline ettevõte neid ehitavaid riik oleks pidanud selle tellima ja selle nõude täitnud Misest täitmist nõudma. Nii, aga mis on tulemus, tulemus on see, et riik annab lihtsalt need 20 miljonit oma riiklikule ettevõttele, kes, nagu nüüdseks juba teada on riigi dotatsiooni toel toetust saanuna kavatseb veel seda äri laiendada, eksis, asuda konkureerima, leida endale uus ärinišš ja mis siis saanud on saanud see, et, et see raha, mis oleks pidanud minema regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmiseks on läinud lihtsalt ühe riigifirma järjekordse äri ambitsiooni katteks ei midagi enamat. Sa oled rääkinud ära nüüd minu jutu, mida ma tavaliselt räägin riigifirmadest kui kohutavatestki määridest, mis ei täida endale pandud ülesannete, mis rikuvad või solgivad turgu, kohtadest, meil on mingisugune funktsioon ja antud juhul ma põhimõtteliselt on sul ainult nõus olla. Ja kui ma tegelikult juurde tahtsin, enne kui sa mulle selle valgustava loengu pidasid, nüüd aitäh. Ma tahtsin jõuda sinna, et riik seab ja seda mitte ainult riigiaktsiaseltside riigiettevõtete kontekstis, aga üldiselt ka. Aga noh, antud juhul siis riigiettevõtete kontekstis sihte mis eeldavad, et riigi ja kodaniku suhe on olemuslikult turusuhe, ei midagi enamat. Ja sellises olukorras noh, ta on, jätame kõrvale selle, et, et siin on tegemist ilmselgelt ebaterve konkurentsiga võrreldes erafirmadega, kes on tegevad samas sektoris, kellele riik oleks pidanud siis leidma võimalused samadel tingimustel kas või regionaalselt osaleda selles konkursis. Või siis, kui ma selle jätame kõrvale siis tulemus ja sellega ma olen sellega 100 protsenti nõus. No mitte sellest sihi seadmine sõltumata sellest mis on reaalne vajadus ehk siis kaugel elavad majapidamistega inimeste ligipääs internetile, vaid tulemus sõltub sellest, mis on kasulik kasumit toob riigiettevõttele ning oletatavasti riigil on siin jänese kasu motiiv sees, sealt tuleb natukene dividende, sealt tuleb natukene ettevõtte eelarvesse raha juurde, aga aga see, mis üks riik on, sellest tundub mulle ei ole mingisugust adekvaatset arusaamist hetkel ei valitsusele ega ka loomulikult inimestel, kes on nende riigiettevõtete eesotsas, kuigi nendelt võib-olla ei saagi nõuda, et tingimata seda oksa saaksid saaksid, mille, millele on graveeritud nende töölepingud. No ma jätkan seda, valgustavad loengut nagu armsat irooniliselt ütlesid, et lihtsalt, et kuulajatele, kes võib-olla ei mäleta seda lugu, et see, kuidas see projekt alguse sai, see projekt sai alguse sellest, et Euroopa liidu toel on Eesti kaetud lairiba internetivõrguga aga see on kaetud niiviisi, et, et on rajatud nii-öelda magistraalvõrk siis kogu Eestit katva magistraalvõrk kust ei lähe siis üksikutesse majapidamistesse liitumisi ja Eestis on reaalne olukord, on selline, et et paarisaja meetri kauguselt majast läheb siis ülikiiret internetti pakkuv valguskaabel. Aga sealt ei ole võimalik siis mingil mõistlikul tingimusel saada majapidamisühendust ja see on reaalne olukord üle Eesti ja ainult üks majapidamine istes sellise erand, see on siis president Ilvese kodutalu, eks ole. Et aga see on siis reaalne olukorda, kuna selline reaalne olukord oli tekkinud, siis tekkis maakondades idee sai alguse Pärnumaalt väga suurest ajastusega maakonnast sai mõttealgused, et ühendaks siis ühiselt kõik need kauged majapidamised juba olemasoleva internetivõrguga ja sealt sai alguse selline peaaegu rahvaalgatust. Siis meenutab liikumine, kus majapidamised ise teatasid, et kes soovivad, kes tahavad noh, iga inimene ei taha, igal pool ei elatagi. Niiviisi kogunes üle Eesti andmebaas, mida me praegu näeme, on see, et näiteks ette, mida elektrilevi elektririvi tegi, seda, et nad ei võtnud seda olemasolevat andmebaasi arvesse nad ei võtnud arvesse nende inimeste soove, kes olid juba teatanud see ametlik põhjendus, mine elektriline välja mõttes oli see, et see on seotud isikuandmete kaitsega, nimelt nad väitsid, et kuna majapidamised on teatanud ühele teisele organisatsioonile oma soovist, siis nemad firmal ei saa neid andmeid kasutada, nad korraldasid nii-öelda oma andmete kogumise ja see nii-öelda oma andmete kogumine siis noh, ma ei tea täpselt, kuidas see neil välja nägi, sellepärast et näiteks Läänemaal minu teada nad terve selle aasta jooksul ei ole korraldada, teatanud ühtegi korda avalikult nad uuesti andmeid koguvad ja ma kahtlustan, et ka teistes maakondades seda ei teinud. Et ma arvan, et see, nende nii-öelda oma andmete kogumine tähendaski seda, et nende insenerid võtsid Eesti kaardi ette, vaatasid, millistesse piirkondadesse, kuidas oleks kõige odavama rahaga võimalik neid ühendusi rajada. Ja siis niiviisi see kaart joonistus, sest nagu ma ütlesin, pooled peaaegu pooled riigi rahal tehtavatest ühendustest tulevad Harjumaale. No kuulge, andke andeks Harjumaal, kus ei ole inimestel enamasti probleeme sissetulekutega ja kus elatakse ka Tallinna ümbruses suhteliselt kompaktselt koos, et miks peaks riik toetama seal täiendavate doteeringlistega, siis internetiühenduse ehitamist, mina sellest aru ei saa? No mina saan väga hästi aru, aga me juba sellest rääkisime võib-olla kolmandat korda ei ole mõtet, nagu ma nüüd küsin sult seda, et kas sina taotlesid selles rahvaalgatuslikus korras kiire internetis saamist Läänemaal kusagile? Jah, see oli Haapsalu linnas. Eks ei, haapsalu minus mitte, kuigi nii kummaline, kui see ei ole, siis ka Haapsalu linnas on tehnilise järelevalveameti hinnangul terve hulk selliseid tänavaid ja maju, kus ei ole lähemal ajal normaalse kiirusega internetiühendust võimalik majapidamistesse saada. Ja tegelikult need valge, see valge ala nimetatud valge ala, ehk siis alad, kuhu ei ole turutingimustel valmis telekommunikatsioonifirmad investeerima. Seal tehnilise järelevalveameti poolt kaardistatud. See oli mõeldud retoorilise küsimusena ka aitäh jätkuma. Olukorrast riigis. Teemat jätkanud, aga meil on veel üks teema, mille ma tahan ära katta ja see, see, las jääb siia praegu see fakt, et mina tegelikult ootasin Noarootsis hästi Karu põrgusse seda ja, ja mina olen üks nendest inimestest, kes ükskõik mis on suvekodu, eks, aga meil on siin üks teema veel ja see on riigireformi sihtasutus, jälle sihtasutus täitevvõimu või siis reformikavade täitevvõimu peatüki avalikustamine ja ma esimest korda ma mõtlesin vist möödunud kord möödunud kord juba, et, et see on päris respekt tabel katse, mis puudutab nüüd seadusandliku võimu, siis ma arvasin, et see on naiivne. Täitevvõimuga täitevvõimureform annab mulle nagu vanad parema sisse vaata minu arvates selle riigireformi sihtasutuse nii tugevustest, nõrkustest tugevus. Ma arvan, et on ära öelda see, mis on meile kõigile selge eesmärk. Peaks olema Eestil olla efektiivne riik, milles on võimalikult vähe bürokraatiat ja poliitilist suva. Aga sinna me ei saa. Sellega lihtsalt, et me ütleme, et riigikogu peab debatti, tiib, valitsuse moodustab asjatundjad ilma ilma siis poliitilise patrognoosita. Ja kõik see on õige, aga Ma vaatan seda, mida tahab. Riigireformi sihtasutus siis mulle tundub, et ainukene võimalus, kuidas seda saavutada, kui nende analüüs eriti on õige, ehk siis et võim on meil natukene käest ära läinud, siis võimu kaudu seda teha ei saa. Tänane valitsus ei vii kunagi sisse neid muudatusi, mida tahetakse, seda on öelnud juba ka ministrid alates Janek Mägist ja, ja on olnud ka Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ja neid inimesi on kindlasti teisigi, kaasa arvatud reformierakond. Ma arvan, et ei ole, arvab, et tänast tänast süsteemi pole vaja vahetada või oluliselt reformida. Aga et midagi muutuks, tuleb reformida kahte asjaparteisüsteemi kui sellist ja sellest rääkis kunagi juba see harta 12 ja rahvaalgatuse, mis seal rahvakogu programm kuidagi tuleb avada parteide sisemine parteidest, sisene otsuste tegemine demokraatlikule kontrollile, aruandlusele ja, ja teada, läbipaistvaks, et parteide keskaparaadid ei saaks kontrollida kõike seda, mis, mis toimub ja mis on input valitsusse ning teiselt poolt tuleb muuta ilmselt valimissüsteemi, mis samuti annaks kandidaatidele suurema autonoomia. Erinevates ringkondades võtaks nad nii-öelda Anastega autonoomia partei juhtkondade osas ja seni, kuni sellised asjad ei muutu, võime lugeda nendest riigireformi plaanidest, aga nende teostatavus on enam-vähem null. No kui riigireformijate, sest ärimeestele ei meeldi see, kuidas Eesti parteides asju otsustatakse, siis nad võiks seda sissejuhatuseks avalikustada, seda, kuidas nad kuidas nad oma sihtasutuses asju otsustavad, et et ma mäletan kevadega ta sihtasutuse lõid, siis oli jutuks mitte kõik ettevõtjad näiteks ei olnud nõus nendega liituma, et äkki siis täielikku avalikustamist nõudesse ja siis sellist uut lähenemist nõudes siis võib-olla avalikustas kõigepealt need, et asjad. Aga mis puudutab seda üldist muljet, siis mis see kõik on õige, mis sa räägid, et see kõik on positiivne, et üleskutse, et ministeeriumid, ministeeriumiametnik ei tohiks politiseerida kõrgemaid riigiametnikke, ei tohiks politsei politiseerida, see kõik on õige. Aga üldine pilt, mis välja joonistub, on ikkagi selline riigireformi sihtasutuse loojate meelest. Eesti riigi juhtimist tuleks muuta nii et võim koonduks peaministri kätte. Peaminister, siis mitte ministrite või ministeeriumide asemel siis riigikantselei abil see laiendatud volitustega riigikantselei abini juhiks kogu riiki. Riigireform räägib küll Parlamendi suuremast siis võimust, aga praktikas mulle tundub, et ikkagi pigem sealt joonistub välja see, et parlamendiliikmeid on vähem. Parlamendiliikmete saamine on võrreldes senisega, muutub ja mulle ja ma ei ole kindel, kas muutub paremuse poole. Nii et me näeme sellist autoritaatsemat riiki kui seni. Katsed kehtestada efektiivsemat riiki, aga väga naiivselt positsioonid, mis puudutab eriti poliitilist protsessi, ma leidsin üles ka selle, tegelikult seal on kõik, on varem tehtud ja öeldud riigikontroll aastal 2014 ütles sihtasutuste kohta, mis on üks poliitilise absurdikasvulava, et seal on domineerivaks valitsemisala ministeeriumi arusaam või päevapoliitilised helistasid. Ma ütleks, et midagi ei ole muutunud nelja-viie aastaga, aga sellega sa saadaga praegu lõpetab olukorrast riigis oli eetris stuudios Andrus karna. Lobjakas meie saade on järelkuulatav raadio kahe kodulehel, tänane kuulasite, kellega hästi