Mul juhtus selline lugu ja see ei ole lugu, mida ma hea meelega niimoodi avalikult jagan. Aga nimelt. Ei, ma ikka jaga seda. Jah, okei, ja nii, et nii on parem. Ilusat saate alguses leiva. Tere, minu nimi on Ivo krustak, tere. Mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet pop pop pop pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop, pop kul. Turisti. See on päris hea teema, laul, see on kuidagi sihuke sihuke ülendav. Selline positiivne võtab kohe kaasnenud nakkusega marsimarsitaktis, eks ole niisugune väga-väga kohe käima tõmbab, me peaksime selle asendama oma Kõlli, sellega. Tehniliselt, see on nüüd tehtud, need tehtud kärilise välja ja lihtsalt paneme. Järgmisest nädalast aitab sellest telekamängu piidist, mis meisterdasid kokku kunagi. Ammu-ammu, see on ajast ja arust, kuidas sul, kuidas sul läheb naguniisama, sest tavaliselt me jõuame enne saadet nagu korra nägu kohtuda ja juttu ajada. Täna läks kuidagi nii selliselt intensiivselt, et ma ei pannud tähelegi No tänan küsimast, mul on endiselt põnevad ajad. Tulemas ja see erinevates linnades lausa üks on Tartus üks näidend, mille ma kirjutasin ja teine on Tallinnas tulemas, kus ma ise taidlen laval, et, et ma saan täiega elada seda oma oma teatriinimese elu. Seal sellepärast nii mõnus, et ma vahepeal enda jaoks pikalt ikkagi ei tegelenud sellega, nii et ma naudin täiel rinnal, kuigi ma olen ka väsinud siis ikkagi, see on niisugune hea väsimust, tead küll, kui sa ikkagi kuidagi ikkagi annad oma energia ära asjadele, mis sa tunned, et on sinu rida siis energia puudus vahepeal ei ole ka otseselt justkui nagu mingisugune energiapuudus otseselt, vaid see on pigem selline mõnus rahuldav rammestus tehtud tööst või, või kuidagi kuidagi nii. Mitme linna vahel reisimine tundub mulle alati kuidagi natuke keeruline või, või võib-olla sellega harjub ära, ma lihtsalt nii harva teen neid pikki otsima. Eile õhtul sõitsin ka Tartus tagasi, kuskil kahe kell kaheksa umbes läks rong ja ja mõtlesin, et niimoodi oleks ikka päris raske, kui peaks mitu korda nädalas siukseid pikki otsi rongi või bussiga sõitma, aga. No vähem kui vahepeal, tegelikult kui me sinuga alustasime, selle saate tegemist kunagi siis, kui me tegime seda sinu elutoas. Siis ma sõitsin ju väga palju ja alatise rutt kuidagi lõpetada ka, sest et Harry harilikult. Me salvestasime õhtul, onju, ja siis mul oli vaja jõuda viimasele bussile, mis mind Haapsallu ja ma mäletan, ma hakkan seal kätega vehkima, tavaliselt lõpuks andsin sulle märku. Tavaliselt oli oli saade läbi siis sa võtsid oma telefoni ja jooksid. Ja just, et ei mingit pikka hüvastijätu. Aga nüüd on vastupidi, et ei mingit pikka tervitust. Hüppame stuudiosse õlitama, hakkame tegema ja siis pärast, eks ole, kallistades lahkume, raadiomajast, räägime. Mis siis kõik oli, eks ole, ja mis kõik olla võiks ja nii edasi, et see protsess on täitsa ümber pööratud. Vahel on tore, kui elus niimoodi natukene natuke teise nurga alt asju vaadata. Ei, mulle ei meeldi, kui sa tahad, samaks, ei meeldi muutused. Võib-olla sinu jaoks on tore, minu jaoks on raske. Niisama on ju ma naljatasin, ma ütlen kohe ära. Ma naljad lesin, aga liiga tõsiselt võtta, aga nagu armastas öelda mu kolleeg, teatrimaailmast Joonas Parve, näitleja Joonas Parve on öelnud mitmeid kordi minu kuul, kuuldes, et igas naljas on ka terake nalja. Jah. Ma ei teagi kohe, mis selle peale öelda, kui, kui seda, et ma olen, ma olen Joonasega nõus ja nii, aga. Aga mida ma tegelikult kuhu tahtsin jõuda, sellega see pausele ebaloomulikult pikk, ma annan endale aru, kuidas sinna jõuda sinna, et et nali naljaks, aga mul tõesti on väga suuri raskusi kohanemisega. Ma olen ühest küljest nii kärsitu inimene, et ma kogu aeg igatsen mingisugust muutust, mingit liikumist edasi mingisse uude perioodi, uude keskkonda, uude tegevusse. Ja samas ma kogu aeg elan raskelt üle või elan, elan raskelt läbi siukseid muudatusi elus ja kohanemine võtab kuidagi kaua aega. Ja naljakas oli see, et viimati ma tundsin seda näiteks oma last lasteaeda, viies sest et ta nüüd läheb ühte teise lasteaeda ja kuigi me oleme selle võimaluse üle rõõmsad, et ta saab minna sinna teise lasteaeda, kus meile tundub, et tal võiks olla parem siis ikkagi see hetk, kui ma pidin ütlema õpetajale seal, et palun aidake tal siis äkki asjad kokku panna, et talle ju homme on viimane päev, me rohkem siia ei tule. Siis. Mulle tundus, et kõigi teiste reli nagu suva tütrel samamoodi. Aga ma ise nagu tundsin siukest nagu mingit korra kihvatas nagu sees, nagu et päris ongi viimane päev ja see on nii veider just sellepärast, et tegelikult meil puudub mingisugune sügavam emotsionaalne side selle paigaga või nende inimestega seal noh, et see kõik on kuidagi olnud lihtsalt nagu olude sunnil või või teosed. Väga kummaline iseloomuomadus, ühesõnaga ma kuidagi imestasin iseenda üle jälle, et et kui kaugele ulatub see see harjumusega Harju mine või kuidagi harjumustesse kinni jäämine, et isegi kui see ei puuduta otseselt mind, siis ikkagi igasugune sihuke muutus nagu mõjutab mind kuidagi. Ma olen ka sügavalt Tundnud seda vastuoluliste emotsioonide tulva endas igasuguste nende muutuste kontekstis, sest me samamoodi olen küllaltki kärsitu inimene ja tahan, tahan kogu aeg uusi väljakutseid ja natukene nagu teistmoodi asju teha ja läheneda ja hästi lihtsalt võtan kõiki üles, nagu, kui mingi teema mind huvitab, sest ma tahan hästi palju sellega kohe tegeleda. Hästi intensiivselt ma noh, mingite asjadega üldse ei toimima, vahel nagu me siin saates, kelle me rääkinud, et mõtlen, et ma leian mingi laheda arvutimängu näiteks ja ma tahakski olla selline inimene, kes suudab sellist kätte võtta, läbi mängida või leiab mingi raamatu, vaata mis mind paelub ja suudaks kida nagu lihtsalt kätevõte läbi lugeda. Et mingite asjadega seal ei toimi, aga teisalt jällegi ma võin vabalt, et vaadata tundide viisi Youtube'ist, kuidas teksapükse õmmeldakse, sest see tundub nagu üliäge tahaks nüüd ka ja ma olen isegi ostnud omale mingit kangast ja lõikeid tellin internetist, et teha omale mingi ja lihtsalt nagu mingid asjad nagu tõmbavad kaasa ja siis kuidagi kaovad ära. Ongi kuidagi niisugune tunne sees, et nagu, et millal, nagu saabub selline stabiilsus. Kui ma mõtlen sellele, et üks hetk ma pean pensionile jääma, sinna on ikkagi veel päris palju aega. Et kui millal saabub see hetk, kus ma tegelengi ühe asjaga nagu niimoodi pikka aega lihtsalt niimoodi rahulikult, võib-olla popkulturistid ongi siis esimene asi, millega ma tegelen niimoodi rahulikult sellega ainult tegelengi, kuni pensionini välja. No see oleks väga lahe ju, saaks väga lahe, kui me teeksime seda kõike pensionini välja. Ja samas me läksime siis juba nii vanad ja siis me vist räägiksime tõesti ainult sellest nagu loojangu loojangu teemad oleksid päevakorral konstantselt. Aga ka meie kuulaja teieta vananevad koos meiega ja siis me relevantsed. Me saame kõik koos minna hauda ikkagi ja see on hästi tore, see on hea tunne, kui sul on keegi, kellega koos minna, on all üksi hauda minna, ütleme ausalt, ei ole eelistatav variant ikka koos, kui, kui üldse, siis koos koos koos koos. Sujuvalt jõudsimegi teemani, mida ma tahtsin talle puudutada. Aga enne Just nimelt vahe küll. Oi kui mõnus sõda ikka vahel kuulda. Sa juba mainisid seda, kuidas sa vaatad Youtube'ist mingisuguseid õppevideoid selleks, et omandada mingit uut oskust ja sageli ilmselt oled sa ju sattunud vaatama õppevideoid mingitel loomingulistel teemadel sina kui ikkagi niisugune kodumuusik. Meil on, kes on endale igasugu tehnikat kokku varunud ja kellele meeldid heli kallal nikerdada ja erinevaid kaableid ümber tõsta ja proovida, mida üks helikaart teeb ja mida teine helikaarte võrreldes selle eelmisega ja ühesõnaga, et see kõik on sind ju juba ammu huvitanud. Samamoodi oled sa. Sa sa pildistad üpris palju, eks ole. Praegu läksin mööda sellest fotograafiast oleksid hakanud see sõna oleks tekitanud judinaid sinu silmad, sest ma saan aru, et sa ei söanda kutsuda ennast fotograafiks. Noh, kindlasti ratsionaalses mõttes. Aga noh, aga sa pildistad palju ja sa oled ka fotograafiaga. Tegelenud süvitsi siiski ma julgen öelda, et see kõik kokku fotograafia ja muusika, need kuuluvad kokkuvõttes loomingu alla sellise kategooria alla nagu loom, loov tegevus, loov tegevus. Ja ma sattusin Trakadeemia 10. sünnipäeva puhul Trakadeemiandis. Algselt kirjutati seda lahti, nii oli draamakirjanike akadeemias pühendatud akadeemia. See on nüüd nüüdseks 10 aastat tegutsenud selline loovkirjutamiskool Tallinnas, kus on inimesed saanud nüüd juba 10 aastat, nagu mainisin, õppida näidendi kirjutamist, tutvuda proosa kirjutamise põhialustega ka stsenaristika kursused on seal. Ühesõnaga selline institutsioon, kus on võimalik õppida loovkirjutamise. Akadeemia 10. sünnipäeva puhul sattusin loovkirjutamise konverentsile mis oli esimene omataoline konverents Eestis vähemalt korraldajate sõnul ja noh, ega ma ei ole ka kuulnud, et tõesti midagi sellist oleks varem olnud ja seal keskenduti peamiselt siis loovkirjutamisele, aga eks see laiem teema ikka juhiljus kogu selle jutu kohal äkilised loovus, et kas, kas loovus on üleüldse midagi, mida on võimalik õpetada. Ja muidugi käis siis sõnavõttudest läbiga, käisin läbi need mõtted, et noh, me oleme harjunud, et kooliprogrammis, algkoolis, põhikoolis, keskkoolis on sees näiteks muusikatund ja kunstiõpetuse tund, eks ole, võib-olla ka tööõpetus tegelikult ju sobitub sinna loovuse alla, kui sa puidust seal midagi ikkagi kokku nikerdanud, siis paratamatult sa kasutad oma loovust selleks et midagi seal valmis teha või mingid käsitöötunnid, ühesõnaga, need on sihuksed alad, millega me oleme justkui maast madalast harjunud. Ja oleme omaks võtnud, et jah, neid oskusi täitsa ju annab arendada. Samamoodi inimesed, kes pärast keskkooli on valinud ülikoolist endale mõne loomingulise eriala, kõik need inimesed teavad, et jah, on ju täitsa võimalik õppida arhitektuuri, koreograafiat, isegi maalikunsti, sa võid minna ülikooli õppima. Aga millegipärast on jah olnud kuidagi nii, et kirjutamist ei ole õpetatud. Päris niimoodi. Ja, ja siis me natuke arutasime selle teema üle, et miks see nii on olnud või kuidas see nii on kujunenud. Aga ma ei tahtnud sellel praegu täna sinuga peatuda, pigem ma tahtsingi küsida sinu arvamust või sinu kuulata, et mis kogemused sul on olnud just selles osas, et kas sinu hinnangul on võimalik loovust kuidagi inimeses kureerida suunata õpetada ja, ja kui jah, sest ma eeldan, et mingil määral sa oled nõus, et mingil määral saab siis siis kuhumaani üldse saab inimest nagu järele aidata, mida sa ise oled tundnud kuhumaani, sind on mingid Youtube'i videod või mingid pikad põhjalikud artiklid aidanud näiteks fotograafia vallas või muusika loomise vallast. Ma kõigepealt küsiks seda, sest sa nagu viitasid noh, lugedes üles erinevaid aineid, mis koolis kokku puutuvad nii-öelda sellise klassikalise loovtegevusega ja ka noh, ütleme kursused ülikoolist, kas sina, sinu mõttes nagu, mitte kuidagi halva pärast, aga kas näiteks loodus- või täppisteadlane on selline nii-öelda on olnud loov inimene, et kas nagu teadlane kui selline selline akadeemiline, tead nagu me neid ette kujutama, et ma ei mõtle siin näiteks nüüd kunstiteadlast või või, või muusikadoktorit, vaid siukest, filosoofia, loodus-täppisteaduste doktorit, kas sa arvad, et see on nagu selline loominguline amet või, või pigem mitte? Pigem mitte pigemini aitäh. Sest mina minu nägu? Ma nagu ise lähenen sellele, et peaaegu iga tegevus või, või iga asi mida saab teha, on, on kuidagi nagu oluliselt kvaliteetsem, parem jaa, jaa. Huvitavam kui sellele läheneda loominguliselt või kuidagi niimoodi, et et mina näengi nagu iga tegevuse juures kuidagi, mis ma ise olen vähemalt elus teinud seda loov loov aspekti. Et jah, et ütleme nüüd sihuke matemaatikaga tegelemine ei ole nüüdsama, mis, mis romaani kirjutamine aga samasse nagu protsess, mida aju peab tegema, mingit uut infot luua või mingit uut oletust või mingit uut nagu nägemust luu on, on mulle tundub, et nagu väga sarnane. Et lihtsalt sa pead nagu, kas ühte suunda sellega oma aju treenima või teise suunda või sul on nagu eelsoodumus näiteks mingites kontekstides näha ühte või teist asja, et ma praegu loen sellise ameerika Kuulsa kunagise füüsika nagu Richard Faehlmanni elulugu. Ma olen lugenud tema autobiograafiat, Šolly Yokin. Läheb, õhtu on, tegi keel, läheb käest ära. Sholi Yoking, mister Finland. Kus ta siis mis on nagu tema enda siukestest lugudest anekdootidest kokku pandud. Aga praegu ma loen siukest nagu kohe-kohe päris kirjaniku kirjutatud elulugu temast ja, ja siis niimoodi näha kui loominguliselt tema lähenes füüsikale eiratlaski väga palju seda, mis tol hetkel oli see standardpraktika ja, ja kuidas tema nägi seda nii visuaalselt ja nägi matemaatikat nii kuidagi kuidagi hoopis teise nurga alt kui see, nagu me ette kujutame matemaatikat ja tihtilugu parimad matemaatikud maailmas näevadki hoopis teisi nurki, muidu nad muidu nad ei lookesed uut väärtust. Et siis nagu minu minu kontekstis see loo, loomingulise nägemuse või loov tegevus, pimine kuidagi käibki lihtsalt erinevatele inimestele kuidagi erinevat rada pidi, aga see põhimõtteliselt on kõik seesama sellise kuidagi uute ideede, uute nägemuste, uute väärtuste loomine, et sa võid sinna juurde arendada väga selge käelise tegevuse näiteks joonistada, sa suudad oma ajuga väga täpselt juhtida seda, kuidas käsi liigub ja mõnel on selleks kindlasti palju suurem eelsoodumus kui teisel või sa võid sinna juurde mingi mingi liikuvusliku aspekti koreograafia või, või mingi muusikaloome või kirjaloom aspekti arendada. Aga see kõik nagu eeldab õppimist, et noh, et keegi meist noh, eriti tänapäeva loomingut või mitte isegi seal isegi tänapäeval on lihtsalt kui vaadata inimloomingut, siis on hästi selline meie kultuuri ja traditsioonide ja, ja selliste nagu ühtsetele alustele üles ehitatud, et olla hea kirjanik, sa pead kõigepealt aru saama, mis on üldse kirjandus meie kontekstis maailmas ja siis sa sisse saad olla nagu väga hea kirjanik ja samamoodi peatse läbi töötama kunsti selleks, et olla hea kunstnik või teaduse, mis on enne sind tehtud, et aru saada, kus sinu nagu uus väärtus või uus nägemus välja tuleb, et minu meelest see kõik ongi nagu osasele loominguõppest ja ma olen kindlasti 100 protsenti nõus, et seda saabuda püüda, seda peab mõtlema iga ala juures. Ja, ja see, mida, mida rohkem sellele poolele keskendumist, suuremat nagu väärtust oma tegevusse juurde loome. Et noh, kui sa tõid välja minu muusika või fotograafia või, või, või ma täna ka väga aktiivselt tegelen videograafia õppimisega. Et need kõik on aidanud mul näha mingeid aspekte oma kasvõi tavalise ametniku töö juures või, või, või minukeskkonnaspetsialisti töö juures või keskkonnateadlase töö juures, mis, kus ma olen nagu nende abil õppinud mingeid protsesse teistmoodi lahendama. Et noh, selles suhtes nagu. Ma ma olen nagu selle pigem selle poolt, et et kui räägitakse sellest Stemm õppest, et Science Technology Engineering mäts et siis oluliselt tähtsam on rääkida stiim pest ehk Science Technology Engineering enne või nüüd seal läks kaks täht segamini, aga ma ma ütleks, et et minu jaoks need kõik asjad käivad nagu alati, käsikäes. Ma olen ka selle lähenemisega kokku puutunud jah, et üleüldse. Inimeksistents toetubki loobusele paljuski, et loomingulisus ei ole mingisugune eraldi Oskus või eraldi mingisugune tegevus või distsipliin mis võetakse kasutusele siis, kui on vaja midagi joonistada. Vaid loomingulises loomingulisus on ellujäämise juures üks väga oluline tööriist või vahend. Sest et kui nii võtta, siis me ju kõik kogu aeg improviseerima, eks ole, et me noh, mõned sõltuvalt oma usundist võib-olla tunnevad ja mõtlevad teisiti, aga, aga minu. Mulle tundub, et me kõik elame, elame esimest korda. Elame esimest ja viimast korda praegu siin selles seltskonnas, sellistena nagu me oleme ja mingit väga head üldkehtivat elamise manuaali pole ka nagu kuskil pole veel leitud. Pole nagu leitud jah. Jällegi mõne inimese jaoks ei ole nii, mõni inimene on leidnud enda ellu selle alusteksti mis toidab ja õpetab tõesti järjepidevalt aastakümneid, võib-olla tõesti elu lõpuni välja näiteks tõde ja õigus näiteks. Aga mina, mina ei ole leidnud ja, ja sellepärast tõepoolest see, see elamise juurde käiv pidev kohanemine ja pida pidev improvisatsioon ja pidev leiutamine. Mis sa siis muu on kui mitte oma loovuse rakendamine? Põhimõtteliselt ellujäämiseks selleks, et üldse navigeerida inimsuhetes, et üldse olukordi enda jaoks kuidagi mõtestada, et tulla neist läbi parimal võimalikul moel? See ju nõuab meilt loovust. Aga võib-olla niimoodi me üldse tõmbame selle loovuse väga-väga laiaks mõisteks, sest et mult küsisite, praegu huvitab, on siiski see, et konkreetselt sina kui inimene, kes on palju süvenenud fotograafia, kunsti ja muusika kunstionju, et sa oled teadlikult valinud endale mõned niuksed, õpetajad, mõned mõned õpetlikud ja harivad tekstid, videod ja oled nagu süstemaatiliselt üritanud arendada neid oskusi endas. Et kuhumaani sa tunned, et sind on üldse nagu aidanud selline oma mingite loominguliste ambitsioonide viimistlemine nende käsitööoskuste viimistlemine, et kuhu maani saab üldse inimest aidata, tegelikult üks juhendaja, kui tegu on sellise loomingulise erialaga Vot see on see oluliselt keerulisem küsimus, sellepärast et et noh, ma olen nagu hästi tehniline inimene oma nagu üleüldisest lähenemisest, et minul nagu esimene esimene viis kõike lahendada ongi hästi tehniline seisukoht võtta, arendada ja proovida seda nagu niimoodi. Et kui võtta fotograafia näiteks siis enne seda, kui ma fotoaparaadi ostsin noh, tegelikult nagu esimese päris enda fotoaparaadi siis ma istusin mitu kuud Youtube'is ja vaatasin videosid, kuidas inimesed õpetasid mulle, kuidas pildi tegemine käib või, või noh, millist kaamerat osta, kuidas neid kaamera seadeid sättida kuidas pildil ühte või teist efekti tekitada ja lihtsalt nagu tundide tundide viisi nagu püüdsin ennast kurssi viia sellega. Et kuidas, nagu tehniliselt üks hea foto tegemine peaks käima ja kui ma siis oma kaamera kätte sain, ma, ma teadsin tehniliselt, kuidas seda käsitleda, aga see ei tähenda, et ma veel oleksin suutnud väga head pilti sellega teha. Noh kindlasti mõni tuli välja. Aga niisugune pool kogematagi. Mul on niisugune lugu, mida ma tegelikult tegelikult räägin, mis ma abikaasa on ilmselt juba ära tüütanud. Et kui ma alustasin seda fotograaf õppimist oli siuke ülitehnilise vaatenurgaga, et siis mu abikaasa on kogu aeg olnud pigem ka hariduselt, et kunstnik ja, ja olnud väga andekas joonistaja ja üldse nagu igasugustes loovtegevuses, aga andekas ja siis mina esialgu nagu olin hullult tuupi seda tehnilist värki ja arvasin, et ma suudan kõike kaameraga teha ja tegin ikka kehvema pildi, kui tema, ilma selle üldse mitte mingi tehnilise teab, et lihtsalt võttis kaamera kätte ta nägi selle kaadri ära, mida ta tahab saavutada ja tegi kohe nagu oluliselt parema pildi ja isegi täna, kui ma olen mingi kuus aastat tõesti nagu väga sügavalt fotograafiaga tegelenud ja püüdnud nagu leida seda enda enda käekirja ja, ja noh, nüüd ma juba tunnen ka seda, et see tehniline pool on nagu kõrvale pigem jäänud, et et nüüd ma nagu teen pilti, et siis ikkagi mingid aspektid nagu, nagu stseenide seadmine, kui on vaja noh, nagu mingit mingeid vaikelu pildistada või siuksed asjad, et on, on mu abikaasade parema pildi rahulikult oma telefoniga, kui mina suudan nagu kogu selle tehnilise teadmise asjadega nagu valmis panna. Et siin see on, siin on nagu ma ise ise kogu aeg tihti mõtlesin, et kus see piir on, et noh, et loomulikult saab. Ma olen kuue aastaga väga kehvast suvalisest fotograafist saanud, ma ise vähemalt tunnen, et ma teen täitsa arvestatavaid pilte, täitsa kenasid portreepilte, mida ma olengi nagu eesmärgiks võtnud portreefotograafia. Ja, ja ma mõtlen, et kas on mingi selline kontekst, kus tõesti, et noh, mul, et saada nagu mingiks tõesti tipptegijaks, mul peaks enne mingisugune kõva anne olema all. Aga ma pigem arvan, et, et see anne on see nagu eelis alguses, aga lõpuks on see ikkagi see nii-öelda, kuidas ta kutsutakse 1000 tundi või 10000 tundi või midagi sihukest, et teed need ära. Ja siis alles oled nagu tegija. Ja muusika kirjutamisest mäletan Vaiko Eplik oma intervjuudes kunagi omal ajal ka väga tihti rääkis seda, et selleks, et kirjutada häid lugusid, pead sa kõigepealt 1000 halba lukku kirjutama, nii et noh, lihtsalt kogemus. No muusik, kes minu teada veel ei ole kirjutanud tuhandet halba lugu, aga mine tea, võib-olla need on jäänud avaldamata ei ole neid kuulnud, lihtsalt võib-olla avalikkus ei ole ainult kuulnud, eks ühel hetkel me peame ise temalt seda küsima, aga meie tänane muusikaline külaline on EIK, kellel on meil aeg-ajalt ka saates juttu olnud ja Eikil on praegu veel, siiski võib öelda värskelt välja tulnud album pealkirjaga unerohi ja põhjus üks paljudest põhjustest, miks mulle meeldib Ivo sinuga seda saadet siin raadios teha, on see, et ma saan kuulata vahel ka muusikat, mida ma polegi kuulnud, aga olen tahtnud kuulda vahel sina mängid mulle seda muusikat. Ja täna on olukord, kus ma saan iseendale rõõmustada. Kuna pole saanud Eigi albumit siiamaani kuulata, siis nüüd ma teen otsa lahti. Nii enda jaoks kui ka kõigi raadiokuulajate jaoks. Siin on albumi unerohi avalugu. Mäletad Ma kirjutasin sulle sinu sünnipäeval. Kiri oli kingiga kaasas, vahel karbis ja ma sooviksin lihtsalt teada, kas sa said selle üldse kätte. Lebavad selle tükid praegugi 40 silmakareses sõnade emad ei tunne enam neid nägupidi ära. Ehk tukub sahtlipõhjas, pole esimesi lauseid nähes nimme seda lugenud. Ehk sa oled seda lugenud ja ei vasta kunagi. Ehk sa ei tahagi vastata, ei ole vaja vastata või vaikib maad. Ehk ma olen su elu jaoks mõttetu mutrike ja kui need read lõppevad, mõistan, et põled mulle võrdselt. Tere tulemast pardale. Tere tulemast pardale. Mikstrit kardate? Vallimäe viie minuti pärast. Tere tulemast pardale. Tere tulemast pardale. Mikstrit kardalt. Väljume viie minuti pärast istungile, võib-olla selle tramile jälgi. Võtamisemalt maanteetrenažööril või oma ema keldris Lopaniideegeevitavalt turvad täisministriks jäänud täismehed, samad näod, samad, samad majad, muuseumi interaktiivne eksponaat, mis näitab ainult korduvaid fotosid, klippe ja need kõik rääki vajavad samaviisi, erilised tuuleseda pala juba enne seda kuulamist. Teist kuulis esmakordselt tundsin, kui see puudutas mu hinge rahulikult. Istun kella 300 trammile ja sõidan, kõrvad lähevad iga lõigu pealt. Vahest oled ainult ise koos nendega ehk põskkoopapõletik ehk halverelt kuulda kedagi kusagilt ragisema sadamaga veduriradareid, segajaid, lambad. Talle servas, divisjonis helistame kohe roheroheliste nõlvade lillade kaljude Toomasele kulda lihtsalt valetama, laatuse kohale, Tra. Seda kivimus südamelt naljalt veereta. Ülisoodsa, keda killak siiski poistega klapitaks. Puista supidki lõhna, ninna saanud räni põletavad läbi, muinassuitsetavad ära nyyd fosforiidist tuunitud mootoriga niimodi printsi valt silmadest naeratas kivad paljastatud vereimejaid kella kollase trammiga ületurgude. Siin ma kirjutada ei suuda, siis pidevalt keegi Kukis Ülemiste vanake, kes tahaks teada, kas on valmis, kas saab mõjutada läbipaistvat läbipaistmatud inimesed valgete kindlalt. Tere tulemast pardale. Tere tulemast pardale. Miks kardate väljume viie minuti pärast. Tere tulemast pardale. Tere tulemast pardale. Mikstrit, kardate? Vallimäe viie minuti pärast passipudel aknalauale ja õnged lippu, nagu kunst olen, tõuseb, seljandik põle ning klibu raba. Ja kus see õnnelikuks olgu, kasvõi valusus. Valgustust, päike loojub taas rahulikumalt, vaatamispinsbest loobus, voolus saand rahulikumalt, oled sinine organisse tunnetatud luugades oliivipuud istutada kollasele daamile. Rahulikumalt, trummid taovad kõrvalised prillisangad Leilanud küljes rahulikult. Ma kirjutasin sulle laupäeval ja sa said selle kätte ja seal rääkisid lõpuks ometi täiesti ootamatul momendilgi. Ometi. Lõpuks ometi sa kuulasid veel kuulama? Uue albumiga unerohi kõlas ava track, tramm ja ohohoo. Seda ma tahan küll edasi kuulata, väga mõnus. Eikon, eks mu lemmik inimesi Eestis kuul täiesti arusaadav. See on, see on nii uskumatu kui vaata, vaata siin jällegi me räägime sellest, et jube palju abi, kui ikka nagu andekust ka, kuigi ma olen täiesti kindel, et ta on oma seda nii-öelda oma seda oskust ja oma oma. Kraft kas eesti keeles on head vastu käsitöö, käsitöö, oma käsitööd või oma oma riimi ja produktsiooni ja kõike seda nagu oskust väga-väga palju lihvinud ja teinud ja ilmselt noh, ma ei tea, EIK võib meile kunagi kirjutada, kuid kui ta meid kuulab praegu kui palju tema siis neid nii-öelda lugusid enne pidi kirjutama, kui nii häid lugusid hakata kirjutama, aga täiesti võimalik, et tema, tema nagu see alguspunkt ongi juba nii kõrgel tasemel, et nüüd me siin näeme näiteks 15 aasta jooksul, kuidas ta sellest kõigest veel nagunii palju kaugemale areneb ja, ja niipalju veel paremat asja hakkab tegema, et ma nagu mind väga huvitab. Sest see on, see on tõesti väga lahe plaat. No mul on mõnus avastusretk ees, võib-olla täna jõuame veel ühe loo kuulata, aga üldiselt saab ilmselt omal eraviisiliselt saan minna ja avastada ja nautida. Aga tagasi loovuse juurde sa oled ise noh, nagu sa oled mitmeid kordi öelnud muus elus ka. Lihtne ametnik kuid ometi ühtlasi ka ekspertteadlane. Ja saate alguses küsisid minult, et kas kas loodusteadlane või täppisteadusega tegelev inimene, kas tema kasutab oma töös loovust või kas tema ala on minu meelest loominguline, siis. Kuidas selle valdkonna inimesed ise tunnevad või identifitseerivad ennast, kui palju üldse on juttu loovusest selles valdkonnas? Ma saan aru, et sa oled ise kokku puutunud selliste käsitlustega võib-olla jällegi ma ei tea raamatuid lugedes, podcasti kuulates või YouTube'is ringi kolades, aga kas omakeskis on olnud sellest juttu, näiteks kui sa doktorikraadi tegid või varem või? Mu enda jaoks tegin selle avastuse vist ise aga kuidagi nagu mul mulle endale tundub, see hästi loomulik või mõistlik käsitlus. Aga selles suhtes on, on küll nagu tõsi. Et teadlased nagu omavahel võib-olla võib-olla ma olen valedes ringkondades olnud või, või see on asi, mida inimesed võib-olla hiljem oma elus avastavad või võib-olla ei avastata või võib-olla see ei ole nagu teema, mis peaks õhus olema inimeste arvates, aga aga ega väga ei räägita nagu just sellest kontekstist, kui oluline aspekt on loovusele. Ma ütlen nagu iga igas kontekstis mu elus. Ma tunnen, et sellest on nagu abi, et see, see on nagu lisaväärtus või see on nagu, mida paremini sa oskad nagu loomingut defineerida ja, ja, ja, ja enda jaoks nagu lahti mõtestada ja uurida ja õppida seda, seda nagu kasulikum, see on. Et noh, Me ju ühiskonnana mõistame tegelikult kultuuriväärtust. Noh, kindlasti on neid, kes vaidleksin vastu, et me ikka tegelikult ikka väga süviti mõista või väga hästi mõista. Aga teisalt jällegi ju. Me paneme lapsi minema kuhugi mingitesse, eks ole, kunsti kunstimuuseumi ekskursioonidele ja, ja õpetame neile kuulsaid maalikunstnikke ja, ja me sunnime neid käima koolis ajal teatris ja balletis ja, ja kus iganes, sest me, me näeme, et on väärtus sellel, kui inimene puutub kokku erinevat moodi loominguga ja, ja kultuuriga. Ja ma usun, et see väärtus on, on palju sügavam, suurem, kui me suudame seda mõtestada ja see oli nagu minu jaoks teadusega nagu hästi suur kokku puutub, punkte on hästi siuksed, lihtlabased käsitlused nagu populariseerimine, et noh, et see on ju väga hea, kui sa suudad ennast visuaalselt väljendada seda, mida sa teed teadlasena kui inimesed, kui sa suudad selle neile kas visuaalselt või suusõnaliselt või kirjalikult edasi viia põneval viisil. See on ju ilmselge kirjaoskus, kommunikatsioonioskus, foto tegemise oskus, joonistamisoskus, loodusteadlased, ajalooliselt on olnud suurepärased kunstnikud, sest nad on pidanud üles joonistama neid keerukaid taimede loomade, noh, ütleme seda visuaalset poolt või seda, mida sa mikroskoobis näed, sa pead väga täpselt üles joonistama, sest sul ei olnud kunagi võimalust seda pilti teha. Aga kui sa käisid kuskil kaugel saarel loodust uurimas, pidid ju kuidagi selle endaga kaasa tooma selle teadmise ja võimalikult detailselt, et ka teised saaksid uurida, et ma usun, et see kontakt on tegelikult ülitugev. Aga ma ei tea, kui palju me täna nagu sellest räägime või defineerima. Väga huvitav. Ma jah, siit me jõuame jälle selle selle käsitluse juurde, kus loovusest me räägime, kui ühest elamise vahendist üleüldse. Aga millest te seal konverentsil rääkisite või mis see sinu enda tunnetus on? Et kas, kas loovus on õpitav või? Ma pikka aega otsides ise alustava kirjanikuna endale mentoreid ja püüdes aru saada, kuidas siis on õige kirjutada ja nii edasi. Ma lähtusin sellest, mis kuidagi, mis mul õnnestus leida ja mis mind kõnetas. Ja kuna sel hetkel, kui mina debiteerisin kuskil null, null ndate alguses ei olnud olemas näiteks akadeemia sugust institutsiooni siis ma paratamatult õppisin ainult lugedes ja, ja mitte ainult ilukirjandust lugedes, vaid ka sageli intervjuusid lugedes erinevate kirjanikega, kus nad siis aeg-ajalt ka puudutasid oma kirjutamismeetodeid, avasid oma kirjutamisharjumuste, taustasid ja nii edasi. Ja. Ma kogu aeg nagu kuidagi elasin selles lootuses, et Tottes ei saa ju nii olla, et kirjutamine on see üks müstiline loominguline eriala, mida ei saa süstemaatiliselt õpetada, kõiki muid alasid saab, aga vaat seda ei saa, onju, et mis, mis sellest siis, mis sellest kirjutamise siis on sellist, mis paneb inimesi arvama, et sa kas sünnid heaks kirjanikuks või ei sünni ja siin ei ole mitte midagi pikemalt arutada. Et ainus asi, mida sa saad õppida, on põhimõtteliselt saad õppida seal õppida, rääkima ja kirjutama, saad õppida lugema ja siis vaata ise, mis sa nende oskustega oskad keerata, et kas suudad kirjutada järgmised vennad, garamaazovid, järgmise tõe ja õiguse või siis käkerdud mingit oma soga. Et keegi ei saa aru, et ma ei tea, mulle see niisugune kirjutamise müstifitseeri mine kunagi ei meeldinud. Ja Ma elasin selles usus jah, et, et peab olema ju mingisugune viis. Aga naljakas kal kombel, nüüd viimasel ajal ma jaga vesteldes paari kirjanikuga, kes, kellel kelle looming on olnud mulle elus väga oluline ja ja mind on palju mõjutanud mul mõlemalt inimesed, oli võimalus küsida, et mismoodi nemad suhtuvad sellesse, et kas saab õpetada kirjutamist ja nad mõlemad vastasid kuidagi sarnaselt, et pigem ei. Sest et sest, et looming üks neist kuidagi laiendab seda niimoodi, et see ei olnud minu aevastus, aga jäägu see saladuseks, kellel oli aga ega ka minu imalik, et siin stuudios on keegi veel, kellel võib-olla läks, läks midagi minna või ma ei tea, mis juhtus. Mittenil kus ta ühesõnaga. Lihtsalt taevastasid? Jah, ühesõnaga, kallid kuulajad, tõepoolest, meil on eetris kotermann. Kellega ma aeg-ajalt räägime, ühesõnaga ma tahtsin öelda seda. Et see laiendus, mida üks kirjanik tegi, oli see, et see, millest head kirjanikud kirjutavad tugineb ikkagi isiklikul, mingil isiklikul, väga sügaval obsessioonil. Et igal kirjanikul, Igalühel kirjanikul on mingisugune oma teema, mille suhtes tal on täielik obsessioon ja siis ta lihtsalt järgneb sellele oma pimedale tungile põhimõtteliselt. Ja, ja see obstruktsioon peab olema tõesti, see peab olema obsessioon, seda väärima, selle sõna kaalu. Sest et kirjutamine, eriti kui kirjutada midagi mahukamat nagu näiteks romaani, see nõuab meeletult palju aega, energiat, kannatlikkust, tõesti, see võtab väga palju aega. Ja no kui sul ei ole mingit obsessiooni peale siis mille kuradi pärast sa peaksid üldse istuma selle ülesande otsas, nii pikalt, mis hoiab sind käimas, on ju, see peab olema mingisugune, väga sügav, mingi isiklik huvi, mingi tung, mida ei ole võimalik mitte kuidagi teisiti justkui leevendada või rahuldada kui minnes sellele pikale pikale teekonnale. Aga mulle tundub isiklikult, et see on see punkt lihtsalt või see piirjoon, kust alates algabki see see tundmatu maa või see X-faktor, see, see siis, mis nagu sinu endaga kaasa tuleb. Puhtalt sellepärast, et milline su maailmatunnetus on, milline su tundlikkus on üleüldse ja nii edasi, et sealt edasi, jah, ma olen nõus, ei saagi tegelikult, et inimesed nagu käekõrval aidata Nobeli preemiani aga, aga kuskile maale siiski mulle tundub, et et võib-olla isegi ei olegi jah, seda, et õpetajad saavad anda edasi mingisuguseid reegleid, et kuidas tuleb ütleme kirjutada, kui me räägime kirjutamist, kuidas tuleb kirjutada ja kuidas tuleks kirjutada, see on kõik ju nii individuaalne, kellele, mis meetod sobib kellele, milline lähenemine paremini sobib kellele halvemini. Aga mida saab teha ja mis ongi minu meelest näiteks erinevate kunstikoolide suur pluss näiteks teatrikooli suur pluss? On ju, võib ka öelda, et ah Ta juba oskas näidelda maid juba koolist oli põhimaid pullivend klassis ta kogu aeg, noh, ta on kogu aeg andekas olnud ja ongi nii, et mõni tõepoolest ongi. Lihtsalt ongi loomupäraselt hea esineja näiteks, onju, aga mida näiteks sihuke teatrikoolilaadne institutsioon või ma kujutan ette, et näiteks minnes maalikunsti õppima või muud loomingulist eriala mida see pakub, tegelikult see kooli tugi on ju ka see sulle luuakse keskkond, kus sul on võimalik pühenduda süvenenult oma erialale. Ehk siis mingid muud segajad on mõneks mõneks aastaks nagu kõrvaldatud või eemale lükatud, need on vaigistatud, on loodud tingimused selleks, et sa saaksid intensiivselt minna süvitsi, sellesse oma teemasse, saaksid võtta mingit süütunnet tundmata, et see tuleb millegi arvelt, saad võtta selle aja ja lihtsalt maalida neli aastat näiteks kolm aastat või mis iganes või, või, või võtad selle aja selleks tegeleda muusikaga, kompositsiooniga, helikompositsiooniga, mis iganes. Et see on väga-väga suur väärtus, sest et nagu me ju kõik teame, kes, kellel on loomingulisi hobisid muu töö kõrvalt. Et sa pead ju pidevalt tohutult nagu varastama justkui endale seda aega kõige muu kõrvalt, et pühenduda sellele oma loomingule ka veel lisaks, kui sa ei ole professionaalne loominguline inimene, on ju. Et see on see suur eelis koolidel ja, ja võib-olla kohati on isegi suurem mõjutegur Loomingu õpetuses kui, kui see, et keegi sulle raiuks mingeid põhitõdesid nagu pähe salati, kohati, See alguspunkt, kus alustasid selle kirjanikke, kirjanikke, teemaga mul mulle nagu väga ei sobi just peamiselt seetõttu, et sa obsessioon käid nagu hästi paljude elualade hästi paljude inimestega kaasas ei ole nagu kindlasti kuidagi seotud kirjanduse eripära või kirjelduse olekuga. Selleks, et teha majandusanalüüsi Excelis on sul vaja nagu obsessioonis selle teema vastu, et sa nagu pead tõesti tahtma, seal peab tekitama kirge ja saad aru. Ma ma tean väga hästi, mis tunne see kirg on, ma olen istunud laboris kirjutanud numbreid oma katsetest oma vihikusse, et minna arvuti taha, et sisse trükkida, teha analüüs, Excelis on nii äge. See tunne, mis sa saad sealt, on nagu väga sihukest sihukest nagu eufooriat rahuldustpakkuv. Ja, ja ma kujutan ette, see obsessioon on nagu üks aspekt kindlasti selle kirjutamise puhul, sest tõesti sa istu lihtsalt tühja-tähja pärast maha aastaks, et kirjutada valmis romaan. Just aga teha ühel õhtul loome balangus või siis, kui inspiratsioon järsku tabab ja on tohutult mõnus olla, et niisugune mõte siis kiirelt panev kirjastusel aga aega. Aia ja aiaaugu nagu sassi ajamine, aga kirjutamist, seda, seda nii-öelda loomingulist protsessi, ma usun, on võimalik õppida see distsipliin, kas sul jääb seal puudu või tahtmine, et noh, see on nagu omaette küsimus. Aga kui sul on tunne, et ma tahan head raamatut kirjutada aga sa ei oska, sa pole kunagi kokku puutunud, siis on võimalik tegelikult lähtudes teiste kirjanike parimatest praktikatest, nendest üldlevinud reeglitest või rikutavatest reeglitest, mis ühiskonnas on, sul on võimalik võtta ja tegelikult õppida see selgeks, kuidas kirjutatakse nauditav romaan. Ja ma usun, et kui tehisintel tehisintellekti algoritmid jõuavad kord sellele tasemele, on meil võimalik arvutile õpetada selgeks, et me võib-olla ei saa aru, kuidas ta seda teeb, sest sest algoritmid on sellised toredad asjad. Tegelikult me aru ei saa ju, mida sa arvuti teeb või miks ta midagi nii teeb. Ma arvan, et meil on võimalik õpetada arvutialgoritmile, kuidas kirjutatakse Naudi tuntav kirjandusteos või maalideks. Pilt. Et seal midagi väga huvitav koht, kuhu sa selle arutelu nüüd viisid? Ma küll ei tea, millel su usk tugineb, et reaalselt on võimalik õpetada kedagi kirjutama korralikku ja päriselt head romaani. Ma ise olen pigem skeptiliselt meelestatud selles osas. Sest ma tõesti usun sellesse seletamatusse yks faktorisse ka, ma ei usu ainult sellesse, selles mõttes ma ei kuulu nende kilda, kes arvavad, et sa lihtsalt kas oled andekas või ei ole. Ma pigem nõustun Voldemar Panso ka, kes ma ei mäleta, kuidas teie protsente jaotas. Teatri teatritudengid ja teatriteadlased kindlasti teavad une pealt seda öelda, aga kuidagi noh, jaotas selle talendi ja töövahekorda kuidagi nii, et talent tan, metan suvaliselt, aga see oli kuidagi nii, et talent on, ma ei tea, 10 protsenti ja töökus või töö on 90 protsenti. Neid protsente hästi palju väljendatakse siis 98 ja kaks või kuidas iganes, aga töö on alati suurem, eks ole. Aga ja see, mida sa kirjeldasid, et kui ühel hetkel on võimalik õpetada robotit kirjutama suurejoonelist ja suurepärast romaani või loomagi originaalset kunstiteost, mis on kõikide kriteeriumite järgi täiesti pädev võimas, täiesti päris kunstiteos. Vaat see saab olema väga-väga huvitav moment inimkonna ajaloost ja ma olen mingisuguseid siukseid, mingeid siukseid katsetusi näinud, kus ma ei tea, i loob ise mingisuguse digi kompositsiooni, eks ole, mingi pildi või mingit muusikat on ju tehtud hästi palju jah, kus i eks ole, komponeerib, ise, paneb mingeid helisid ritta ja proovime nii. Kallilt kuulajatele alati jube hästi informeeritud erinevatel teemadel mille meie ei pruugi olla nii teadlikud, kui te teate mingit head näidet sellest, et kuhumaani on jõutud tehisintellektikunsti vallas. Et kui, kui seal on olnud mingisuguseid tõelisi läbimurdeid, siis, siis andke meile kindlasti teada, meil oleks ka suur huvi kuulata ja uurida lähemalt. Facebookis võiks like meil vähemalt salvestamise hetkel on veel natuke natuke inimesi puudu 700-st. Ja ma nii ootan seda 700. See on täiesti sai. Kui me saaksime 700 täis, oi ma ei, ma täiega, see oleks lihtsalt, see oleks teine, teine kvaliteet, oleks teine kvaliteet teha tulla stuudiosse selle teadmisega, et meil on 700 laike. See on teine tunne, see on nagu vaata nagu siis, kui vaata, kuidas riietus muudab enesetunnet, näiteks või kui sa paned mingit head kingad järsku jalga, mida sa iga päev ei kanna. Kuidas kohe rüht muutub, on ja, ja kõnnak ja nii edasi. Vaat seda tahaks tunda seda 700 ligi rühti, nagu tahaks küll ja ja selle rühiga käia läbi elu, mitte ainult läbi stuudio, vaid läbi elu. Ja ega need ligid käivad kaasas. See laik. See on see, mis jääb. See on see, mis jääb, kui kõik muu kaob ja nagu saade algas, et koos meie lähme hauda ja nii edasi, onju, aga kui küsida, et mis jääb ligid, slaidid, slaidid jäävad? Facebooki serverisse need laigud jäävad kuigi see algoritmi kirjutatud tekstiga mul on alati see küsimus, et üks, üks asi on jah, see, et kas inimaju, kui, kui selline masin või, või, või mittemasin, kuidas keegi defineerib, seda suudab suudab kirjutada nagu teose, mis on meie noh, väga hea kirjanik suudab suurepärase teose kirjutada, mida hinnatakse väga kõrgelt ja, ja tehisalgoritm suudab kirjutada mingi teose, mis on ka nagu väga kõrge kvaliteedinäitajatega. Kas me saaksime aru? Vaata, see on omaette küsimus on, et kui me teame, et jah, tehisalgoritm on, tähendab, me vaatame sinna peale, Loeme, mõtleme ana tegelikult ikka noh, on näha ja, ja kui me ei tea, kas me saaksime aru, tegelikult on, kas me teeksime vahet heal, heal kirja see X-faktor võib seal olemata siis olla, aga kas me saaksime sellest aru näiteks, et see on, need on need küsimused, mis nagu minul alati tekivad, et fotograafias vähemalt küll juba katsetatakse siukseid lisaseadmeid sinu fotoaparaadile, mis õpetavad sind head pilti tegema. Et ütleb sulle, et muide, ma näen, et sa üritad päikesetõusu siin praegu pildistada või päikeseloojangut. Et äkki sa liigutad kaamerat natuke ülespoole, ah nii, on väga hea, äkki sa nüüd keerad, ava natukene kinni. Ahah, väga hea juba säriaega siin nüüd pikenda pane statiivi mida iganes, et ta õpetab sulle kuidas nagu paremaid pilte teha, näiteks. Ja võib-olla ühel hetkel aastal 2075 istuvad inimesed akadeemia konverentsil, kus robotid jaotavad, jagavad lahkelt loovkirjutamise põhialuseid, aga sellega me tänaseks lõpetame, saate juhatab välja iva üks lemmikinimesi Eestis EIK isiklikult oma uue albumi teise looga, idioot, aitäh, et kuulasite popkulturistid. Punkt com on see koht, kus on kõik, et ja varasemad osad ja no 700 laiki inimesed. Kinkige see meile, see on see, mis jääb son laitmise jääb. Õuevarrega tõmbab teki üle pea ja vedasin sotsiaalsetena siia tuppa helisüsteemi. Lõpuks tõepoolest reedeõhtune väsin teinud erilist teegi, sest et ma olen neli päeva maganud neli tundi käiku. Ärme migreen ning tööd on kuhjaga ning läbielamisi hunnik. Seega oled ära teeninud teeningaks Reedi. Veensin end, et väljast koera karva ning viiruseid pilv on liiga kaua, olen liialt pikalt loonud kurvameelne, katel põleb, saadab puusalt kuhugi rääkinud ja kui läheks sõpradega välja, röökima ja naerma, oleks esmaspäev. Kasumlikkus vaevalt usub vaeva, jalad seinale ja hambad varna, elab näe, jõudnud piisavalt maailma kaeda. Solvest igaühe vastu pisut liiga julm rääkimised, mõistmatus ja pere pulm. Andke mulle hämarusse raamatut. Soojuslik Buraanid. Olen koiduvalgel puhanum kui kunagi varem. Ja kõnnide taga lumi. Maanteede taha jäi keelkond, mulla murra unijärgselt olen kõnnide taga lumi. Ning maanteede taha jälgi. Mulla murrab uni. Mulle taustajärgselt olen. Vaatan lakke, seal on vana kooli näitlejad, naeravad, sisemiselt ütlevad. Armastan aeglaselt. Eilsest õhtust saadik parim lavapartner. Lemmikbändid tuli välja kolmas album, Põhjamaade disainerite plekid, marketing eetris, kõlanud peaks veel läheb, kuidas? Valgus soovib veel rohkem. Oota, palun, eetrist oleks sõprust. Ja tervist. Olen Bernt Notke surmatantsul pole, tähendab jama, jahilonsust isegi nutan duširuumi nurgas pärast arvestust, sest hommikul on puhkenud uued lõngad, mis pärast kooli pärast armastust. Suured ambitsioonid elu alles ees on samaväärselt kahtlaseks. Tänavus süda ei karjunud. Muinaskeedits põhjast, põhjatuna näivat, bassein aega laialt käes, park brake, masseerib süüdistusele üldse rahul, roiutav garneering. Nad hauguvad sõnul läheb mööda. Tsirkus rajab kaugusesse, leiba, hetkel süüa ei söanda. Ja kõnniteel tarand omi. Selle taha jäi inimkond Poola mul rahu ja oli doseerima, lase järsk, et olen küüniline. Ligi maanteedel taha jäid inimkond murrangu, rahu ja oli Volgas. Patsifist relvi maaelus aga tuur diplomaatias viiske karjunud nagu märg sest ta pani müüa Vahtramäe nii nagu päriselukäik on illustreeriv, nagu tähendab Lennart Meri homne proovib taas tulevikuväetist. Liituja meri põlvedeni nagu Eiklast. Lepi sellega, sest meetod puhtalt piiriline, nagu ikka Morpheus sinitaevast kannatada palu lihtsam musta Mondlik pargis siiski igal sammul jalutusvirtsasekretär puurimas voolu korraks varuks. Idioot minu nime all aastal 2018 2008 t. Ahcal.