Kas jõuab siis iga kord kirjutada memuaare? See saatesari vabastaks autori täna ja edaspidi paberiotsimise ja kirjatöövaevast. Pealkiri kirjutamata memuaarid kõlab ehk pretensioonikalt järgneb ju kõigest 30 minutit. Saateaega ei mahu sellesse terve elu. Elu peatükk, mõni lehekülg vast päev, mis oli teistsugune kui teised hetk, mis ei unune. Prantsuse reis hakkas muldudest kolm, kaheksa teema sain väikese Kerduslikkuses stipendiumi Tartu Ülikooli poolt selleks et ette valmistuda romanistiga alal. Aga seekord oli juba aeg palju süngem. Ja kui ma Prantsusmaale jõudsin, no siis oli see enne Müncheni lepingut. Ei kooli, Pariis oli pooltuledes ja ma mäletan, et kui ma seal pimedate pulmi tänavatel käisin, siis kuulasin ühel õhtul, kui üks lehepoisid, üks Karjus ütles. Titamatu, ja siis ostsin, millele lugesime, sest seal olid Müncheni sobingulises juba tehtud tsehhimaa oli ära lõhutud ja tõi ja mul on meeles veel selliseid pärase Müncheni sobingud. Ja hiljem tulid sakslased sisse, tungisid olli tsehhi saatkonnahoone täiesti mustas mustade looridega ümbritsetud kõikjalt. Ja siis sees oli suur raamat. Leinarüüs puha jões, kus oli suur postamitel suur raamat, küünlad olid kõikjal, purse põlesid nii, nagu mingi sark oleks olnud ja seal seisis au valge kogu all juures ja sellesse suurde raamatusse tohutu inimeste rodu ootas järjekord, Kirta oma nimi, nii et minu nimi on ka selles protestiraamatus seal sees. See nimi on Bent. Nurme Kund. Ene viies köide ütleb tema kohta. Eesti Nõukogude keeleteadlane, magister 1935, filoloogiakandidaat 1968. Õppis 1930 kuni 33 Tartu Ülikoolis, täiendas end Kopenhaagenis, Berliinis, Pariisis ja mujal romaani ja germaani filoloogia ning idakeelte alal. 1940 kuni 41 ja alates aastast 1955 Tartu riikliku ülikooli õppejõud. Algatanud Eesti NSV sporientaal keelte õpetamise ning uurimise, asutanud Tartu riikliku ülikooli orientalistikakabineti. Mina olen sündinud Pärnumaal Kilingi vallas. Vesiveskis et sa oled metsad, suured lausheinamaad, põllud viletsad kivised, liivased jõudsi, kirju kirved, põllud, üks lapp niisugune natuke teistsugune mädasoid ja mõdu kohti. Ühesõnaga mitte midagi niisugust ilusat ei ole, aga ta oli siiski kuidagi nii ürgne ja kummastunud meeli haarav end vägisi meelitas lugema. Geoloogiaalaseid, raamatuid ja sellised. Aga kuidas siis võõrkeeled välja tõrjusid, geoloogia ja ei, tol korral ei võõrkeeled tõrjusid no see oli juba niisugune teadliku otsuse juhus, juhus oli, juhus oli, mina tahtsin arstiks saada. Aga, ja siis, kui ma olin Pärnus keskkoolis siis seal on nii, et kolmandast keskkooli klassist hakkas hargnemine reaalharu ja humanitaarHarrotaar, mina läksin reaalharru, aga reaalharu oli niivõrd ülekoormatud. Humanitaarklass aga tühi. Siis tuli Pärnus põõsaste gümnaasiumi direktor Oskar Mälk ja nägi mind seal ja ütles, et sul kraest ilmselt poist, mis sa siin teed? Sinu koht pole siin ja tiris mind nii poolvägisi teise koridori otsa, kus oli jumala, kes seal hakkas ladina keel ja siis hakkasin nii. Nägin, et siia pandud janu õppida tuleb ja ja kuidagi hakkas suupäraseks maks saama, kui varem. Avaülikooli tulles mõtlesin siiski kaua aega veel, mida teha. Ja võib-olla olekski arstiks hakkanud, kui mul oleks natuke rohkem raha olnud, sest ega arstina arsti täpsusele pärast meiegi palju midagi kõrvalt ja ei saanud praktikumid ja, ja need kõik ju rivisid, aja aga keeleteadlasena ands ladina keel tunde ja oli aega Kerdaga rohkem. Ega te ei kahetse seda direktori poolvägisi tehtud otsust? No praegu niisugune asi, et ma just ei kahetse, aga siiski mõtlen, et kuid istmete oleks läinud, ega ma võib-olla kahjulik vaatan praegustikatega, arst on küllaltki õilis elukutse. Ja ta saab võib-olla inimestele palju rohkem kasu teha, kui nad lüps kirdal. Selles mõttes küll praegu vahest ja mõtlen, et kui nüüd teist korda villas elada, siis katsetaks arstiteaduskonnast. 1934 läksin ma Tartust Kopenhaagenisse, Riias ostsin laevale. Läheksime Kopenhaagenisse. Jäin seal siis maale, just siis sügisene meri ei istunud hästi ja veetsin ühe talve ja siis Kopenhaageni siis jänesena, käisin ülikoolis, õppisin taani keele ära ja siis kuulasin Kopenhaageni ülikooli loengud, mis, mis maaga sain. Kuigi mul ju ei olnud mingisugust legitimatsiooni olnud. Parulda visati isegi loengult välja. Aga tipto dokumente kontrollima mul ei olnud. Ja räägime ja kutsusid jälle uuesti tagasi. Ja nii ma siis ilma rahata ja kõigeta seal olin. Korteri andis mulle üks lätlasest sõber, vana meremees. Peab ütlema, et kommunistlik maailmavaadetega nimeliselt kommunistiks Julisel tööline kui mingisuguses tünni pesemisvabrikus seal. Ja mina sain temaga omal ajal tuttavaks Liivi rannas, kui ma tudengina seal käisin liivi keelt õppimas ja tema kutsus tulla tule nii korteri, annan süüa. Aga no tuli muidugi endale ka ikka muretseda, kusagil disainiga, siis töötada, mõju, seal ei tohtinud muuli passi sees pandud tempel, et mul tööõigust ei ole. Aga siis tema olitel teised sõbrad, üks taanlane, kes oli ka niisugune juhuse tööd teha ja kui on Kopenhaagenis, on üks suur unistus see, kui tuli lund, 100. lund, siis lumerookimine pealt teeniti tohutult, palju seal võis, mina ei tea, 10 krooni Taani krooni päevas teenida ja vot see sõber võttis mind kah mõnikord kaasa lund kühveldama. Aga mina ei osanud, kuivõrd taani keelt. Ja nüüd ta on üldse väga uudishimulik rahvas ja tuleb minuga rääkima. Et järsku kaebavad, et vot siin võiks välismaal ja töötab. Aga siis minu sõber, kes ta kaasa võttis, rääkisin maha, mees on pärit Bornholmi saarelt. Bornholmi saarelt kõneldakse Skandinaavia keeld, mis ei ole taani keel. Ja mis ei ole. Mul on kuidagi nii, ometi, aga millest taanlane aru saab? Ja kuidas selle oli rääkinud, ära rääkinud, siis oli ei tundu enam minuga näpuga näidata nii ja, ja niiviisi. Ja olin jälle selline alibi minule antud. Ja see mees ise seda Jensen, sellised jooniansson, sellised ja nüüd on ta tohutult palju ja majas, kus ta elas, olid reas viisensemite. Nii et algul tema otsimisega oli tema jaoks, aga pärast sai mulle selgeks, et need neli Jentsenud elasid all temale kõigi üleval ja oligi niisugune asi, et tema oli vaevalt tööta tööline, aga siis sai suts jalg abisusse. Ja seda sai teatud. Priorbi ilma aga nüüd Ta tahtis, mine juttimale, tahtis naise ka kaasa võtta, kaheksat naisega elasid ja nüüd tahtsid raha Kuuda, nii sotsiaalabi ja muidugi selle panid siis suurema osa kõik paigale ja siis peale selle tegi lisa selligeta tee, et teie haigevoodis ja tuli arst sinisele ja selle eest sai, ta ei ole haigekassast raha. Aga ühel ilusal päeval, kui tema haige pärast olin, tulin unda. Ja tulin naine sinna, kus minagi elasime, seal sai minu kätt. Üldiselt tule homme hommikul meile, et Iron on praegu haige, aga lund tuli, tema tahab minna raha teenima ja tuli sinna ja roni tema seal voodis olli asemel hall. Ja nii saigi tehtud, et läksin ja jorn panime selga, riietüriad läks lund rookima ja mina mõtlesin oma maha ja pugesin temaga voodisse ja Kärsin selja väljapoole. Ja arsti oodata. Ja tõepoolest Hirmuga ootamine tehti uks lahti ja arst küsib. Haigel, kuidas on tuha, et praegu ei ole, magab maha pärast noomi teda siis ei tülita ja läksin minema ja tõtt-öelda vaadake, mina peaaegu oleks söönud. No kui sa jooksed või ta tuleb ja võtab tüki peal, ei olegi Jensen. Ja aknast välja hüpata ma ju ka ei saa. Neljandalt korruselt ja mina tulin ühese maaste vahel. Silvia harusin ja, ja tänapäeva Melsi, kuidas mul sipelgad jooksid üle Jeltsini asemel haigele. Taani keel on kuidas öelda, teda laulaks, keeleks ei loe, kuid. Tal on mingi suune kirjeldamata intonatsioon mida ei saa kusagilt õpikust, vaid peab selle endale kõrvadesse kuulama. Rootsi keeles on ju kõik on ka ju olnud laulukeel ja seal on ikka reegel. Millal sa sõna laulad ja millal mitte. Adonis ministrit ei ole, kuid on niisugune üldine laus, intonatsioon ja, ja ütlesime Taani keeri Istanbul alunud Silvalt mitte sugugi. Et kui mina ühe toonil rääkisin, nemad ei saa aru sellest. Ja ma püüan küll oma selgesti jälle tagasi, on taanlastele veelgi suuremaks surmaks. Ja keeld ei osanud saksa keelt ka seal midagi teha ei ole ja tahtsin sauna minna. Neil muidugi selliseid saunu ei ole, nagu meil siin on. Vihtlemist vihta üldse ei tunta ja nuh mõningad ühed samad on seal, kus on ka münte, nonii, keris ja kus on lava, aliselt nimetatakse v saunadeks nimetataks neid vihtumist, siis ei ole ta le, saun on valmidus. Ja mina vaatasin siis sõnastikust ära, kuidas Saksas Tani sõnastikud, kuidas siis taani keeles tuss võib olla saksa keeles pausubad ja taani keeles kirjutatud Pruuseppad. Ja võtsin siis otsin siis oma pesuga kaasa ja õppisin siis selle koha Jurgusse on ja leidsin kätte ja ja hakkan sealt daamikest piletit ostma, taani keelt ei oska, ütlesin siis sõnapruuk, sepad, puusepad, puusepad, midagi aru ei saanud mitte midagi aru, räägib midagi seal midagi. Hoopiski luugi kinni. Mina jäin vaatama sinna, mõtlesin, et nüüd ei ole muud midagi teha, kui pean ootama, kui mõni tuleb. Ja siis lähen kohe ja kuulan, kuidas tema ütleb, ütelda ja pean tundi või mis, ma ootasin ja tuleb üks mees särgid, püksid kaenlas, pesu seal libedad. Ja kohe sinna kassa juurde, mina ka kohe kuuleme ja kurdan tunds. Kohe antipilet ja kõik ja ja nii kui tema läinud olin, mina ka pea siis ütlen, kahvandi pilet mulle. Ja kui nad aru said välismaal, siis kirjutati 50 uurisena paberi peale ja ka ja, ja pikk jutlus peeti mul tagantjärele veel, kui minna trepist üles läksin, mis, mis ma ühtivise arvasin muidugi midagi ütles, et vaata kohe nii-öelda. Ja siis sain ma teada, et on minemas Kopenaalist üks laev kohamasse ja jätsime kõik sinnapaika, aga laev oli ära läinud? Ei, siin ei saa, läksin, emontsetasin ennast ühele tahi laevale, mis läks Prantsusmaale Jungana ja jõudsin 11. juuni hommikul Dankerki reidile. Oli ilus ilm, päike paistis, meri oli vaikne. Tuli vastu prantsuse loots ja ikas läbi ruupori, tuul. No kust te tulete ja laevalt vastati Kopenhaagen Kopenhaagenist. Ja kui me lähenesime kerkile, siis hakkas kuidagi juba nii silmi seletama, et kõik sadamakai tulid rahvast täis, väga pidulikus riides olid, nad olid seal tütarlapsed kergendusriietes suured õlegi võõrad peas, mehed ka nii Morris valgi tüüpi kaabu peas ja valged püksid ja, ja siis saime teada juba lootsilt laevas. Ja et me küsime, mis piduseksisin, on ta siis muidugi püüdis kõnelda ja inglisekeelse oli nii väga prantsuspärane. BNS Jonal olidee saime Šoti, et on Parstilli päev ja terve linn muusikat täis ja mürtsus orkestri ja tantsu löödi tänaval. Nii et andis kahe päris vaadata noaga senna malevale, manab rohkem, ei jäänud ja läksin maale. Ostsin omale ka seljakott ja nagu Prantsusmaa kliima üldse tol korral oli väga soe suveti eriti roosid lõhnasid ja siis läksin mina vastavalt oma taskuvõimalustele, kas siis jala. Osalt sõitsin raudteel kuni roani Jaruanya lähedal Saimina aadressi kellelegi vana eestlase juure, kes kunagi ammust ajast oli Prantsusmaale välja rännanud ja elas seal pisikeses linnas uhas seltsi Sänna seni jõe kaldal mõtlesin muidugi väga hästi vastutaolisega, vaene mees oli, tema töötas vagunivabrikus. Ja vot elasin tolle juures seal. Hakkasin uurima normanni murret hakkasin kõigepealt läbi töötama, nimetatud müüs moondumine üks ajakiri, mis oli normanni murdes ja selle ma sain siis romaani linnaraamatukogus ja siis kuulasin seal ka rahvast, elas kunagi, kuidas nad seda keelt rääkisid ja kuigi peab ütlema seda, et Normandias siiski murre on, küllaltki, on suhteliselt prantsuse kirjedele poolt juba ära lõhutud. Ja seal siis Nurvanistruani oli Milt vaselsusenist üks, 12 kilomeetrit. Ja tavaliselt ma käisin sellel, läksin jala ja siis aitasin siis ta aiatööd teha sellele oma võrustajale ja maad kaevata. Jaa jaa, turul käisime. Jaa, ta muretses mulle jalgratta ka, sest Prantsusmaal ilusat teed asfalteeritud, nagu meil praegu Saigetud piima toomas prantsuse taludest seal. Ja siis siidrit, seansi õunavein, seda sai käidud toomas seal, kus teda tehti. Nägite, täitsa rahva elu, läheb, elu läks ja suvi otsa. Nüüd jääb jutustajal kirjutamata memuaarides vahele kolm aastat, millesse mahub magistritöö kirjutamine, koduskäik ja uuesti nurme Kund teel Prantsusmaale. Seekord Tartu Ülikooli stipendiaadina. Mina läksin jällegi tagasi Normandiasse, läksin sinna uuesti koguma normanni mured ja siis anti mulle siis sellesse tööliste linna osasside jääma, kus elas siis minu suguvend seal ja mulle anti siis terve pool barakki. Elamisload ja prantsuse niinimetatud asja sees oli see, mis asendas välispassid. Ja läksin järgmisel päeval linnavalitsusse. Riia registreerisin ennast ära. Et ma elan siin ja siin nüüd ja ja sääst muidugi teatati. Kui astus üle läve sisse sandarm politseinik kontrollima, kontrollima mind, et vot, et missugune mees kusagilt tema ei tea. Eestist pärit, mis asi see Eesti on või midagi polnud kuulnudki? Ei olnud kuulnudki, küsinud muidugi muu, mina annan talle oma rassi pisi kätte, tolku ei ole, mis mul loll? Midagi tea, küsib, mõtles, mõtles mõttes, mis te teete siin, ma ütlesin, et vot ma õpin prantsuse keelt, ei oska juba Hans Noor ikka rohkem ja Brontsete normanni murret, tahan õppida sellest temale aru saanud, milleks seda vaja on ja me ei hakanud seda seletama. Ja nii, et ei osanud midagi rohkem küsida. Aga ikkagi selgus tal ei olnud, mis mees ma olin ja siis küsis demage mult. Nii järsku, nii väga, nii südamlikult, et missi, titt, moa küpousse uudidleja. Härra, ütelge mulle midagi, mõtled Hitlerist ja mul ei olnud pikka mõtlemist vaja, ütlesin ytle. Täitsa suvalisel etter, surnud metsloom. Kava näeb, langes mulle kohe kaela ja ma ei mäleta, võib-olla vist ikkagi pole vist musu kuhugile põse peale või otsese surus ja kuidas ta siis hakkas siis mulle kõike head soovima ja kumaldusi tegema, ise taganes kogu aeg läve poole ja ja mina, vaatled, lävepakk on niivõrd kõrge, et mütsi mees, kui nad asendada minna, et siin läheb komisjonis enne ja ülepärale maha. Mina muidugi hüppasin kohe kiiresti ja võtsin Tacitkedes küljed, mis ja tema arvas, et leidsin uuskasutus on minu poolt ja ja siis ta mulle jäi. Veel kord pöörasin ta ringi, et ta nägu oli ukse poole veel kõike, headviljadi lõplik, parimat puhkust ja ja õppige prantsuse keelt ja, ja pärast seda, kui needa linnas nägin, tuli vastu. Ma pidin siis õppima Sorboni ülikoolis romaani keeli ja põhiliselt huvitas mind idakeeled ja selleks siis ma õppisin vabakuulajana ida keeltekool nimetati prantsuskees egolmnaasionaldi Laansoriendabi koondu elavate ida keelte rahvuslik koos lõpliniinaja jaapani keelt ja Malaiad, kuulasin. Nii et teiskordsel Prantsusmaal viibimise alal ma siis olin Pariisis ja mul oli natuke raha rohkem stipendiaat ikkagi. Ja üürid omal ikaga korraliku toa ja ma õppisin siis tugevasti ja tegin plaanini muudu. Et kuidas siis oma seda aega jaotada. Ma sain siis loa Pariisi prefektuurist kolmeks aastaks Prantsusmaale jääda ja selle ma mõtlen siis nii ära jaotada, et üks aasta Pariisi ülikool, teine aasta Lõuna-Prantsusmaal Montpellier Ülikool ja kolmas aasta mõnes Araabia ülikoolis, Casablanca või Marrakesh'i. Ja vastavalt sellele ma siis ka oma õpingutes sealisin, tegelesin ka muuhulgas ka tugevasti araabia keelega Glasgles araabia keele kõrval ka veel Magrevi murdega ja siis, et kuhu ta siis oma kõrvale ta elavat keelt siis saab väga tihti, mina käisin selles paigas Pariisis, kus asetses sääsiiri sõjakool. Seal sõjakooli ümber olid kasarmud, kus olid pajutud just koloniaalväed. Seal olid siis mustad ja, ja kollased ja, ja araablasi, araablasi, araabia ratsavägipäevasid ja ja vot seal siis ma käisin, saalisin ja kuulasin, püüdsin, esmakordsel olen, püüdsin võtta siis ta, mis aga. Nii et mina läksin ikka hommikul ülikooli ja õhtu tulin ekskorti tagasi. Vahepeal võib-olla paar tundi sai jalutatud ka seal Luxembourgi aias pukinistide juures sai omale kirjandust ostetud seenejõe kaldalt olid betoneeritud ja sa oled niuksed määrbetoonist äär ja sinna peale olid monteeritud siis pukinistide kastid. Sellisena ta tuli omal hommikusel Monteeriskaki lahti seal ja seadis raamatut siis välja ja rahvas käis, vaatas seal raamatut, seal oli kunstikaup ja kõikesuguseid, aga eriti rahva rikk. Kas olid need ikkagi pühapäeviti, pühapäeviti, siis olid nii, kui voolas sealt ja see oli väga head kirjandust, sai kunstiesemeid ja odava raha eest odava raha eest. Ja mina ostsin seal kokku suurepärase idamaised abilt just Arabistika alase raamatukuhja romanistikaalas, raamatukogu, mis mul jäi Pariisi, sest et ma ei saanud seda kaasa võtta teine maailmasõda ja tõmbas kriipsu läbi. Augustis 39 mäletan seda, mina olin Põhja-Prantsusmaal, Ma olin vastel Sürsenis, jätkasin seal siis oma tööd ja tuli teade, et mul minu stipendiumiraha on saadetud Pariisi ühte panka. Et ja siin oli ka Raburs ja sõitsin, see oli esimese septembri hommik mäletanud seda hommikut, me ei teadnud mitte keegi, et sõda on hakanud ja mäed on, et inimesed läksid kartulid võtma seal ja ja päike paistis ilusasti ja kõik oli rahulik ja mina läksin uuesti jaama ja sõitsin Pariisi. Võtsin oma rahanatukese välja ja seal paar eestlast kah veel Tartust jahil arstid ja kes seal olid, kes olid seal mingisugune ekskursioonile tulnud ja sain siis nende kokku seal ja kes nende hotellis ja siis jalutasime väljas ja läksime ühte väikesesse bistroos seal läbi kõrre siis veini imema. Ja mina vaatan, järsku läks must ajalehepoiss mööda. Saksa armeed ründasid Poolat. Ja vot sellest peale see oli peale lõunat kella nelja paiku kell 16 ja sellest peale hakkas terve Pariis muutuma. Kohe ilmusid postidele kuulutuspostidele mobilisatsiooni käsud, patri, Windowsi isamaa hädaohus ja hakkas ka kohe mobilisatsioon peale, mina olin paar päeva veel rongid enam sinna põhja poole ei sõitnud, kõik oli segi löödud ja mina enam ei saanudki oma residentsi minna. Ja jaamade nimetused, kõik tõmmati värviküljel, nii et sa ei tea, kus olid. Olid Mallute mind võetud prantsuse vägedesse, ma oleksin võib-olla hakanud kassolladeks, aga varemat seal ülikoolis käisid juba lehed ringi välismaalastele võõrliigina astuda, allkirja vastu võõrleegioni tahtnud minna ja siis ei olnud mitte minu taganis välismaalaste vastu, eriti meie minu taoniaadi, kes me olime kuidagi nii prantslasest erinevate aastate sakslase pidama ja väga nii toored oldi. Ja siis sain mina ja koos nende mõne eestlasega üks oli doktor Haldre. Mäletan, kes end ja saime siis ühte rongi, mingisugune niisugune kaubarongitaoline oli, isa, oli ta sõjaväerong või ma ka ei tea. Ja sellega hakkasime siis belgia Pole kolistama, kõik pime Prantsusmaal oli täiesti pime ja enam ei tea, millistest jaamadesse oled või? Jõudsime niisiis vastu hommikut Belgia piirijaama diviis ja belgia säras tuledes. Ja sealt siis hakkasime minema, mida ta sõidukitega asjadega ja imestas minul, et kui väike on Belgia meie hommikupalveks valgel, olid juba Brüsselis. Ja mees sõidusihte oli Antwerpeni ühes jaamas. Väga palav oli ja ma mõtlesin, et lähen toon, lähen joon ja 1000 vette ja astusin jaamahoonesse järsku. Järsku hakkasid omavahel midagi rääkima või nende seas ja minul oli juba nii, tulin hirmed. Need dokumendid puha ja uksest välja. Gazembul jällegi joosta, millal seda ei mäleta, enam ei olnudki. Käpukil rongide alt ja ronisin ja sain oma sinna vagunisse tagasi pimedasse ei saanud juua, imeti midagi teistele tuua ja enda joogina oli täiesti kadunud. Ja rahunesin siis, kui rõngaks liikuma selle jooksu. Pimedas jooksen jooksimine omal nurgia. Jah, ja Siptokiv minu arvates ikkagi oligi sõjaväerong, mille ühes ühes nurgas meie seal olime, seda mäletan küll, et kui see rong sealt pargist minema hakkas, et seal saatja tulid ja soldatid siis läbi akent ja seal siis oma kallimatega jumala jätsite eurong minema, hakkas sisu hulka aega, Lipendasid Velned, nätsikud seal nende sõdurite kaelas ja siis seal maha kukkusid ja siis maha jäid. Söjasõitjad, kogu aeg karjuti ikkagi alamasi, muu alamasinluu. Oli see niisugune diviis tol korral. Ja siis ma jäin B9 meistriks veel Kopenhaagenis Kopenhaageni Ülikoolis, seal veel õppisin seal ma olen sihuke varem õppinud ja ja s tuli tagasi minna 40. aasta alguses. Missuguseid geelide tunnete peale emakeeleriist? Oi seda ma ei, tõesti kui loeksime üles, ma pean enne kirjutama paberi peale, ma tõesti ei tea. Kuule, põllu on ikkagi ja selle juurde tuleb ka siis teha, mitmesuguseid tarkusel, kõnelda, kui nii öelda võib-olla lugeda ja võib-olla ka nii enam-vähem kõnelda ja kolmandat, võib-olla mida on võib-olla vaja, oskan lugeda ja tõlkida ja saan aru, aga põdenud ei ole ja neljandalt võib olla selliseid. Palju, ma ei ole kunagi kaari 10 Rinu rohkem ikka natuke rohkem visuaal, paar, 10-ga pealsele tulnud, kui mina õppisin ülikoolis, siis oli ju meil neli ainet romaani bioloogia, seal tulid kõik romaani eeldi, sest eksaminõuetes olid, eksamil on, peab kõikides tähtsamates romaani keeltes lugeda oskama ja ka üldJoonskab kergemast proosast aru saama. Romaani hiired on juba peaaegu tähtsad, kõik, mitte ainult need uued kired, vaid sarju, keelaadvust, vana prantsuse keel kui palusi õpitud vana itaalia keelde vanu hispaania keelt. Need olid humalal vana rumeenia keelt, seal õppisin, nii et seedima, see annab kokku lugeda. Ei tea, kui palju tuli inglise filoloogia. Noh, seal tuli peale inglise keeles tunda sa oled või keskaegsed inglise keelt Sosside aegsed keeld siis vanainglise keelt ehk anglosaksi, keda Beowulf pidime meie lugema. Šexpyri aegset keeld germaani filoloogia, germaani keeli pil tuli Skandinaavia keeli tunda nii hästi ajas kui ka ajaliselt kui ka ruumiliselt Jursioonigani suuri suruse pärl induropageeritades, mis oli ju tohutult hulga, nüüd on, nüüd on võrdlev kirjutades ja pluss õppisin mõjusimitistikat ise juurde. Nüüd on kahju, terve rida oli ja siis tegelesin kõrval hiina jaapani keele kunagi juba koolipoisipõlves sai tegeldud ja soome-ugri keeli ühte või teist maa. Olen õppinud liivi keelt, jaapani aafrika keeled, mida ju sai juba prantsuse olles maha istunud seal pinge kooriceroneerite kõrval ja suahiili suahiili vähe suahiili Prantsusmaal ei kuulnud. Aga just need vooloff ja läänepoolsed Soa helid, mõtlesin, et ma ei eiti, ei mäleta, millal ma sellega tegelema hakkasin Indoneesia, Indoneesia ja ei, ma vaid need on, põlevad mul midagi. Kooristelt Parist Malai, mis on tegelikult Indoneesia keel aluseks. Siis Indoneesia moderniseeritud Malaiel kasutab ladina tähestikku, Malaigil kasutab aga araabia fifty. See oli see jah, nüüd on jah lõunapost, armeenia keel, tema ju oli ükskord isegi Jerevani ülikooli juures, eks seal nonii, vahetus õppejõuna olin ja ja nuiasid Kesk-Aasias olema ju väga palju käinud Tungani keelt ja õppinud seal ja mul jäi üks uurimistööd ungari keel ja, ja siis seal seal kogudes seal kirgiisi ja nende. Nii et ei ole vist raske on öelda nii et selliselt tuleb istuda üks päev otsa ja kirja panna, mis kuidagi millega tegelikult on nii kerge öelda.