Tänan sind, jaan. Kallis sõber. Sa võtsid kinni mu käest ja viisid mu sellesse maailma kus sa ise hingasin. Hingasid muusikat. Olid õieti need kes tutvustasid mulle seda ehmatavat kosmilist ruumi. 200 hingad välja muusikat läbi oma flöödi. Ja mina proovin lugeda kolabriniooni sinu raamatust. Sulle. Kui ussid mu lihaga endid nuumavad kui mu ihu sulav Rammusesse kalmistu mulda siis ärkan taas ellu issand, iseenda teisikus, ilusamasse, õnnelikumas ja paremas. Mis tean ma sellest, mis oleks teisik enam väärt, kui mina. Sellepärast taastub jalulima õlgadele ja näeb kaugemale ele minu haua kõndides. Oo, teie, kes te minust sünnitage, seotev valgust, milles enam ei supleminu silmad, mis valgust armastasid. Teie silmade kaudu ma naudin tulevaste päevade ja ööde viljasaaki. Näen üksteisele järgnevaid aastaid. Maitsen ühteviisi seda, mida ma ette näen. Ja seda, millest maitia kõik möödub minu ümber. Kuid ainult sellepärast Mina lähen ikka kaugemale, ikka kõrgemale. Teie kannate mind. Ma pole enam seotud oma väikese omandiga teispoole mu elu teispoole, mu põldu, pikenevad muitsmed. Nadembavad maad. Nad sammuvad üle ruumi. Nagu Linnutee, katavad nad oma võrguga kogu taevassinise laotuse. Teie olete mu lootus musa ja mu seene, mida ma olen igaviku külvanud, suurte pihutäitena. Ma olen kindel jaan, et see ei ole mitte meie viimane kokkusaamine. Sellepärast ma ei pane seda raamatut sulle kaasa. Puhkerahus, valge klaar. Täna nädal aega tagasi teisel aprillil lahkus meie hulgast üks Eesti armastatumaid muusikuid flöödikunstnik Jaan Õun. Jaan Õun sündis esimesel oktoobril 1945. aastal. Ta on pärit Kohtla-Järvelt, kus algasid ka tema muusikaõpingud. Edasi tuli Tartu Elleri muusikakooliflööt ja viiuliõpingud. Järgnesid Tallinna muusikakool, Tallinna riiklik konservatoorium Assistentuuri aastad Leningradis. Professionaalne muusikutee algas 1973. aastal Eesti riiklikus sümfooniaorkestris, kus Jaan Õuna oli kuni viimase ajani flöödirühma kontsertmeister. Tõelise entusiastina oli ta paljude muusikute kokku viia kammeransamblites. Nagu ERSO puhkpillikvintett jagame ratto Tallinn ansambliga määrata Tallinna elulukku jäävad lugematud esinemised, teatri kontserdilaval heliplaadi salvestused, mis kuuluvad alatiseks eesti muusika tippu solistina orkestri ees seistes ja meeskonnamängijana orkestri sees või ka üksinda oma flöödihelidega ruumi täites oskast alati leida erakordselt vahetu suhte nendega, kellega ta mängis ja nendega, kellele ta mängis. Jaan õunahuvist ja professionaalsusest on saanud tõuke paljude eesti heliloojate flöödiansambliteosed. Ta on katsetanud koos heliloojatega selle kauni pilli kõiki mõeldavaid võimalusi ning otsinud tavatut kontserdivorme. Ta oli paljude teoste esmaesitajaks. Sügava lugupidamisega meenutab Jaan Õunaõpetaja tööd Eesti Muusikaakadeemia professorina. Terve koolkond noori andekaid flotist kõikjal muusikaelusfäärides, kus vajati oma ala tõelised professionaalid. Kompetentsete arvamust oli Jaan Õun oodatud ERSO kunstinõukogus sümfooniaorkestri keerukaid probleeme lahendamas paljudes riides muusika ja muusikute taset vaagimas. Helikunsti sihtkapitali nõukogu koosseisus, kus haigustada, katkestas Jaan õunakunstnikutee, viis teda Eestit esindama kontserdireisidele eesti kultuuriesindusfoorumitele, Rootsi, Saksamaale, Soome, Austraaliasse, Itaaliasse, Venemaale paljudes riikides, orjaanunale, mõttekaaslaseid, kolleege, muusikuid, kellega teda sidus oma ala sügav tundmine, avatud suhtlemine ja optimism. Kõikjal tema ümber oli rõõmu ja peent huumorit. Ka kontserdilaval suutis Jaan Õun luua inimlikult vaba ja sundimatu, samas loominguliselt kirglikku ja tundliku õhkkonna. Vaid mõned kuud tagasi lugesime ajakirjas teater muusika kino vestlust Jaan õunaga. Saime osa tema kunstniku tööd kokku võtvast mõtisklustest, elu ja muusika üle mis olid täidetud sügava elutarkuse ja tulevikulootusega. 50. juubelil sõprade keskel talveaias juba haiguse küüsis välja öeldud siiralt soovil saaks veel tööd teha. Polnud antud täituda. Sõbrad saadavad teda täna metsakalmistule. Tal oli palju sõpru, veel enam aga neid, kes tema läbisaid tunda muusika, sügavat puudutust. Niisugust missiooni pole antud paljudele. Eesti vabariigi valitsuse nimel avaldan sügavat kaastunnet Jaan Õunaperele omastele ja sõpradele. Ja kui tulevikus kuuleme metsakalmistu mändide latvu tema kalmu kohal kohisemas toogu nad meile meelde neid kauneid helisid mida tema flööt meile kinkinud on. Kallid leinajad. Abikaasa ja tütred, kolleegid, muusikasõbrad. Professor Jaan Õunasurm kõige õitsemas loomi EAS on nii ülekohtune kui üks surm üldse olla saab. Meie muusikaelu on kaotanud. Flöödi õpetamise ja flöödimängu suurkuju. Võib ainult ette kujutada, millest on ilma jäänud. Millistest kontserdielamustest on ilma jäänud muusikasõbrad? Millistest rikkalikest kogemustest ilma jäänud? Flöödiõpilased. Ja võib ka ette kujutada, millistest uutest teostest on juba ilma jäänud Eesti helilooming kuna ja nõuna oli ehk kõige aktiivsem Eesti muusikaettekandja ja meie heliloojate nööbikeeraja. Ainult selline tugev isiksus nagu Jaan Õun suudab niivõrd julmas olukorras Nakatada ka meid, kõiki teisi oma töötahtega ja isegi elurõõmuga. Kallisioon annaks jumal, et. Kui meile veel elavatele, langeks ka sellised katsumused osaks, et me saaksime kah nendest selle suure hingejõuga, mida sa neile vapustavalt demonstreerisid. Nende pikkade kuude jooksul. Et ka meie saaksime sellises olukorras On lahkunud, flöödikunstnik lahkunud Jaan Õun. Sean, kaotas omastele, kaotas ersale, kaotas kogu eesti kultuurile. Jaan Õun mängis ERSO-s üle 20 aasta. Talimaitsega muusik hea kõrva ja arenenud kriitikameelega pillimees. Vahel oli ta rõõmus, vahelaida, väsinud, kuid alati läbinisti professionaalne. Veel aasta tagasi lihavõttekontserdil siinsamas saalis mäletab eesti publik jaani musitseerimist. Me mäletame ka seda, kuidas haigus murdis mehe. Sügisel oma 50. sünnipäeval oli Jaani suurimaks unistuseks, et uuesti saaks võtta pihku pilli. Seda usku jätkus tal lõpuni. On inimesi, kes lahkuvad jälge jätmata. On kunstnikke, kes jäävad igavesti tundmatuks. Jaan õunapanus on tohutu. Tema antud ei saa alahinnata. Nüüd Jaan Õuna enam pole. Teistega koos jääb ka ERSO leinama oma head kolleegi ja kontsertmeistrit. Suurepärast interpreedi ja ansamblist. Me mäletame sind, kallis Jaan. Puhka rahus.