Kirjutamata memuaare Otto Viikmäe pool sajandit autoroolis Kui vana te olite, kui teil tuli hakata leiba teenima? Õieti olime kaheksa aastane, ema oli mõisas, karjak nagu nüüd nimetatakse, aga siis oli karjane lihtsalt. Ja siis oli muidugi emal abiks, tähendab sellest muidugi mulle ei makstud küll midagi. Emasaiu Valga emale lüpsis lehmi kaamanid, vastane, ütlen, et ema saaks nüüd kadedaks, kui ta elaks. Nüüd on pupeedad ja valged kitlid, isegi parun ei ostnud hommiku kell neli eks ema alati karjalauta lehmi lüpsma, päeval oli karjus kui suure orja. Nii pikk tööpäev, aga kui ma juba palkasin teenimise, on mul meeles. See oli 90. aastal enne esimest ilmasõda. Noppisime mõisa põllu pealt kartuleid ja saime 35 kokad päevas. Ja selle eest sai, kirus hukkunute naised, kes võtsid vao peal. Need saivad juba 50 kotkad, aga meie poisikesed olime järelnoppimine, mis naised olid juba võtnud siis mööblit, tegime järel noppimist. No ja siis tuli muidugi kõiki töösid, mõisas tehakse seal käia. Lehtesi riisumas parkis ja, ja, ja kivi noppimas põldudelt ja ega siis maal vanasti öeldi, kui sa nagu öeldi, et kui kaelaks kandmas piitsa tööd hakkama tegema ja nii oligi, palka tulite, kõik nii odavad. Minu vanaema jutustas neile, tema oli vaimutüdruk temast lugenud või kuulnud ju mikspärast neid vaimutüdruk vaimutüdruku juurde, sellepärast et nad öösel peksid mõisa rehte. Ja siis ta rääkis, et see oli väga raske muidugi öö läbi tööd, aga ütleb, et ega massi, et meil oleks kellaaeg ära läinud, pidin tegema pool päeva tagant otsa, tööpäev oli nii pikk, elasid ja väga vilets nagu vanaema meile jutustab, süüa süüa oli nendel äärmiselt vähe ja nüüd nagu tihtipeale kiiruseaganaleib. Või kas siin, aga neid keegi panda kandes rukkileib, puhastatud lihtsalt ära ja mikspärast seda nii vähe oli nüüd mõned küsijad olid ju ka maad. Muidugi, mis nende talumeestele anti maad, need olid ääremaa mõisa maad, soode ja nende servades. Ja siis töö tegemine oli vilets. Seda nihukest sahka, nagu ma mäletan, kui ma veel poisike öeldi, kui Saksamaa sahad tulid, see on siin sahtlis pöörama mulla ringi, ennem seda ei olnud, siis oli arg saage ja siis puu äge. No natuke kraapis muidugi see pidi ei kasvanud ja oli vilets sead kasvasid metsas peaaegu üles, mulike tuletad meelde, kui ma vaatan metssigu nüüd, metssead on suuremad, kui, siis olid nad niisugust pikka hästi karvased kaarid, need sead kasvasid, mõned kilusid süüa metsas pitseemise rohtu, Talv anti neile natukene, isegi hobusesõnnikut anti, nendele pandi natuke jahu, pluusid sinna hulka, mis lihaselt sai muidugi, võib-olla pühapäeval pandiks väike raskuda seal kapsasuppi, siis sellest kardulast ei olnud, siis mulle rääkis üks vanamees. Tema oli kuskil seal sulaseks üles ja see peremees tõi Raimuga, sain kardule seemet mõne naela tulevase hakkame kasvatama, tead, ei oska ette kujutada, kui kardulast ei ole, kuidas siis elati, aga vaat siis erati nii ja sellepärast siis vanaema ütleb, et oli kihikeses söömisega võrdlemisi kitsastes elu oli ikka väga raske. Kartulivõtmine oli niisugune juhutöö või hooajatöö, aga millal esimene kindlam koht rivaali see oli, kui ma olin 12 aastane kärneri poisiks, siis oli juba poole aasta punase kaupli hakkas aprillis peale kuni oktoobri lõpuni kärneri poisi töö oli niisugune töö. Et pidid siis paruni seal ukse taguse hommikus kõikesele liiva röhitsev ilusti ära teeb, selle kõik jälge ei olnud järsk lilles istutama, jahedas kaevama ja ja kruusa pidama mõisapargiteedele ja ja Cicerne poisid ju, aga see hakkas iko Caroomiku küllalt. Aga see ei olnud nii väga raske, aga siis, kui ma olin neljateistaastane, see suvi on, neil ei olnud, see oli eriti raske ja kolm kuud järgemööda äästasin kolme hobusega pehme põllu peal, mis oli küntud ja poisikesed pandi käest, vanad mehed ei tahtis teada, mis nad jala tittesid üles pehme mulle peal käia. Hommiku, kella neljast õhta kella poole üheksani, kolme hobusega. Aga võib-olla sellest ajast ongi pärit maadleja vastupidavus. Vaat ma pidingi seda ütlema ja siis selle häästamine, hanede äkked, ma pidin vankri pere tõstma, aga need olid küllalt rasked minu 14 aasta siis ma mõtlen, et mul raudkang ei olnud nagu nüüd on siis tõesti neid äkki peale ja sellepärast võib-olla mõni tugevasti läksingi. Jaa, jaa. Hobused nagu kõik olime, kuulete, hobuste targad loomad, mõisas oli suur Kell posti otsas järkuid, lõuna hakkas keskhommik hakkas hommikul kella kaheksast kella üheksani, lõuna oli poole kahest kella kolmeni, mitte nende munameeste parasjagu hobuse perse hobustest süüa, seda hobust asist muidu ära. Aga kui kell lõi, siis vahest olid nii pealtpoolt, tuult jäi kuuld. Hobune kuulis, alad jäi kohe seisma, keeras pea tahapoole, umbes nii, et ära enam sunni, lähme nüüd sööma. Siis muidugi võtsid nad ruttu lahti ja hüppasid siis kõige kobedam hobusele selga, jala ei viitsinud minna, muidu kogunele ka väsinud, aga võisid poisikesest küsifrondi hobuse selga. Ja siis oli niimoodi, et munamehed nad ju hommikul. Ta sai ju nii vähe magada, Kuda seal kell üheksa läks ära oma hobused ära pane, kui ta ükskord koduleht minna oli ka seal kilomeeter või poolteist ja kuidagi magama kell 11 ja kell kolm ta pidi tõusis, päeva tõusis, pidid nad tõusma juba, olen ma juba seal töö juures. No ja siis muidugi need mõisatöömehed, nad olid sellega nii harjunud, tulivad keskhommikul need palju olnud lõunaks nende perekonnaliikmete süüa järel, ega meil mingisugust puhkemaja ei olnud, aga natsi sõitsid hobusetalli, kui seinad olid enda peale olid kui silgud reas kõik, ja nii, kui nad söönud kohe viskas, kohe magas. Meie poisikesed muidugi, kas meil pole tundega midagi, milleks on suured tiigid, ütleksin tiiki ujuma ja püüdsime kala ja ja muidugi juba hommikul kell neli pidime tõusma, siis oli see väga raske see tõusmine, tähendab ma tean, oli siiski on niuke juhus kus valitseja oli niisugune pool hulluga, tähendab seda mõisa tuli hiljem oli meestega tülli, aga nad olid nii hästi nagu kollektiivike, kui nad tulid kõik koos need mitukümmend meest, nad üks hakkas tulema niukses varem ja teine hiljem valitsakas tori meile need Kirs ringideks tagasi midagi saanud, teab mis sa lased lahti või nii lühikeseks tegelikult möödas juba väikse vastavalt kolhoosiori välja juba. Plast kaks pool kilumetsa talu mõis. Et seal, parun Ta ei olnudki parun, ta oli Bon õieti Bon lillevelt, oli väga hea mees, nagu ikka kõikide hulk, see üks on allpoeg, oli päris metsaline, mis tema järel sai, see suri 10. aastal ära ja sellest need rääkisid. Ikka tead, et see oli niisugune, juhtis elasise, tema oma maa peal ei lubanud viiendal aastal kedagi peksuga maha lasta. Ja siis oligi Rapla oli, kus praegu juba väike linn on, seal ei olnud mitte midagi neli, viis mõisamaja ja see oli ka alu karjamõis ja teine oli veel Sykeldi ja tema ei lubanud oma maablega seal karjamõisa peab siis kirikuõpetaja kirgelson lasi kihelkonna kaabel maha lasta leeride otseseid, mis viiendal aastal. Ja tema oli niisugune tore mees, ta tükkis sõja läbi ja see oli niisugune mees ükskord ajas meestega. Ta ütles, et mina olen ju alu mõisa pärishärra, võib-olla minu poeg. Aga minu pojapoeg enam ei ole. Vaadake, tema nägi juba ette, aga ei saanudki tema poeg olla. Aga poeg, kui keeras pariteet pani kinni, ei tohtinud sedda pargis keegi läbi minna, kuigi otsetee oli ja mis ta kõik seal lollusi tegi ja ilmselt siis, ega see tähendab ikka lõppu. Ja nad tuligi lõpp selle asjale. Siis ta juba vaba ala. Astusi ma aru. No, ja siis, kui ma olin viieteistaastane, sain kutsari poisiks. Kutsari poisiamet on niisugune, kes aitab kutsari hobusid ette panna, puhastada need hobused, meil umbes 10 sõiduhobust ja kutsari abiline, ühesõnaga, ja siis Talibani amet mul eriti meeldisid Ames ratsahobusega ühest mõisast teise parunile kirja viia, isegi viina käia toomas parunil teisest mõisast ja meil olid suured Oroy traavlid mõniva küllaltki poiss, aga ei saanud selga, kui jala said, rahuldas seal selgeks ka, aga jalge seal rõhudes pidigi viima kuskile kivitrepi juurde, kust said seal jala Raudesse hobuse selga ja rasta ratsahobused ühest mõisast teise ja see amet mulle meeldis. Ja siis mis mul ikka nüüd on kahju, kui oli parunil külalised, siis oli neid mitukümmend, neid vanu kutsarid, nad olid palju käinud, sellepärast raudteed ei olnud. Ja siis, kui nad juttu ajasid, nad võib-olla natuke valetasid, aga nad palju paletti, teadsid siis mina niuke poisikene või oleks võinud öö läbi kuulata ja ma oleks võinud oleks pidanud üles kirjutama, ju kirjut ostsime kolm aastat vallakoolis käinud, oleks pidanud üles kirjutama, mis need kõik rääkisid, tead mul paar tükki on meelde jäänud, mis seal oli, oli niisugune lugu, ühel parunil ka muudkui ta oli purjus, teisest mõisast tuli kutserlikke kepiga selga, kutserteegita lasteaiast togida, tähendab, ja läks ikka ära. Ükskord tuli üks Juhan sinna, teadis kohe ja niuke tugev mees, nagu parun teda kepiga lõi, paar korda tõmbas paruni sinna pukki peale kõhuli, pea põlvede vahel, võitis paruni keppi ja tõmbas pality üles ja muidugi andis parunile korraliku nahatäie. Sa pead, need parunid olid ju kõik nagu oina, jalad kõverad, nad olid nii põldsporti teinud ega midagi teinud füüsiliselt. Kas ta siis kätte ei maksnud, hiljem mitte midagi? Läks siis. Helistas toapoiss, tuli sisse ja ütles, et tuleb kepp keppida, pani oma jalga-le keppida, Leold lüüa ta ei saanud enam. Lubas küll teda üles puua ja kõik saksa keel ja vene keel keele peale sõimas ja ta ei julenud sõnagi kellelegi rääkida, ta nahatäie sai, olid päris vakka ja seal, kus oleks läinud kellegi arsti juure hakkab näitama. Tõendas, siis oli kohtunud ja kõik kutserlaski ei lasknud kutse seitse eluaegseid pärast sõita kastile. Alati olen mina lustilusti, ta ei meeldi mulle. FDA natuke uimas ta uimastav, sellest ei ole suurt. Natuke uimas ta oli vastav, sellest ei ole. Laeva kõrgel kõrgel mäel kuppetantsid särgile laevas kõrgeldajaile särgile alati Olepina lustilusti ka alati meeldib mul ta. Natuke väsitab, väsitab, sellest ei ole suurt luu etemad natuke pääseid ta väsitav, sellest ei ole. Naabriety kinkis mulle uuriketi üle õue. Naabrneti kinkis mulle jõugu liiget alati jooned, linalusti, liiklus. Alati meeldib mul musi. Emadel natuke vesine v siis sellest ei ole suurt etemad, nad vesine v selline, selles ei ole. Katmiskleidid sõidavad ikka kollaseid maid, kandist läigib villaseid ja kingadele kollased. Alati olen mina lusti ka alati. Mul naine temaga natuke toorise baaris, et sellest ei ole. Etemad natuke toorisse kooriks, et sellest ei ole. Ligikaudsed ja vannitoas pöörlas Diamond Marina, kuulhoosilid Mainor siin ja ja mallaiiga ukse peal ja vannitoas. Vann. Öelge, millal te nägite esimest autot kui ma karjas on kaheksaaastane ja vihma 100. ja, ja tee ääres olijad on natukest teest eemale. Ja, ja siis ma vaatasin alu, härrad, tead, see pool lolliks asemele sai selle vanaisa asemele, see sõitis linnast selle autoga kodu, see oli ka niisugune 10. aastal ümber midagi tähendab. Ja siis ma ikka seda imestasin ja pärasnikuma olin 155 aastat autojuht, tähendab. Ja niisugune niisugune sõit oli, selle asjaga räägivad sellest, kuidas autojuhiks õppisite autojuhiks õppisin, ma niimoodi mõisa lõppes ära. Mõisad jagati ära ja tulin linna ja läksin autoparanduse töökotta õpipoisiks. Peremees ütles, et sa oled suur mees, et ma ei saa sulle palka maksta, ei oska midagi teha, mõtlesin, et et eksmaja läbi, mõtlesin, et ükstakõik, see nii vähe, kui on, aga mul sumbleliseid kihket õppeautojuhiks õppinud töökotta said. Sain töökotta nuia ja siis, kui nüüd vahest mõni küsib, et kas autojuhiks õppisid, siis ma ütlen, et ei olegi õppinud, kuidas sündist tead poisinaga seitsme kaheksateistaastane igal poolest seda ninapidi kõrval kõige enese pidid osasid pesema siis nihukese lukussepa käe all eksinud kamandas, kui see oli tore mees, kõik seletas ära need nupud ja vändad sidurid ja käigud olid kõik selged ja siis katsusid hoovi peal peremehele veoauto, vastaksime puit toomas, peremees, sa sõidad sinna ja sa sõidad tagasi, muidu on, aga tahtsid kõik sõita ju. Luba lubasid põll luba polnud mitte mida number ka ja, ja siis parandasime kõiksugu autos või, või ükskõik kelle autost oli kõiki, parandasime seal. Tallinnas oli kolm töökoda, kes võisid anda autojuhtidele poisid eksamineerija, aga nagu ma olin tema töökojas õppinud, ta teadis, et ma sõita oskan ja see luba mul praegu alles. Vot on auto minu autoparandustöökojas õppinud autoparandust ja võib Sophöörina ametisse asuda, niuke luba on mul praegu alles. Ja siis ma läksin veoautodele Palka vedama, pidasime pilla, palus palkasena jaama, tähendab, veo kolmetonnine Wyatt oli siis ma olin üheksateistaastane, tead, ja no sel ajal üheksateistaastane noor autojuht oli siis tehtud mees ja talumehed ei tulnudki siis hobustega üldse tee peale. Me kolme autoga vedasime ja veoautode hirmsat laristasid, nad sõitsid ringi kas või 10 kilomeetrit pärast, hobused ju kõik kartsid, et 95 protsenti hobusid kart meeles, üks juhus, kus teed olid kitsad teed olid ka kitsa ja seal veoauto, kuigi palgikoorem peal meil taga veel raudrattad, seal läks hirmsa raginaga. Teab üks tore juhus oli. Sebraakel ütleb, et lähme Ambla alevist läbi minu sõit Ambla alevist läbi õitsema, et köied on otsesed meedias palka väljas, meil veel sealt 20 paari hobust, kes pargiti metsast, väljaveoköied on otseselt, lähme kooperatiivistame köik. Ja niigumisena alevist sisse, siis kohe esimene maja vasakut kätt, meierei. Ja see plats kobusid täis koduselt. Üks sai ühe Vandke praegu nüüd järsku nendesse Larinaga tori, mis siis juhtus selle platsi peale võite arvata. Piim läks nagu jõgi ja niuksed nõudeni läks hanker ümber, piim läks kõik. Ma mõtlesin praakile käisa nüüd kuu peale peksa naiste käest, ei, ta saadab ainult teisest otsast välja. Ja, ja muidugi oli seal muide ka meid süüdistab Reksandanukse hobused, kinnisidumine, hobune või nii olla. Niisugune lugu juhtus, siis oli üks niisugune juhus, üks tõi hobuse, Tiier pani puugil kinni, tõmbas puruks päitsed peast ja tugev hobune ja mees panid raud trangi kaela ja panin sinna esimene päev. Ta läks märjaks, kohese hobune, tead, nii hirmul juba autot, iga üksuse tegime kolmneli otsa, vahetpidamata, autod sõitsid. Teine, kolmas päev oli juba nii rahulik, pandi heinad ette, sõidad end välja, oleks võinud kõhu alt läbi sõita. Siis ta tõi selle ükskord, ma tulin tasa ja peretütre ülementega õunusena. Vastaja pidasin auto kinni ja ta auto juurde veel, ma panin veel suuremat uurits, raud tuleb peale ja ja meie saare õnnelik hobune on nüüd tehtud selle kond igal pool sõita linna ja maale sügavamale mujal ka näinud, kuidas hobune ära harjub, seda eestiks väriseb ja nii oli see vanasti ahned. Naised olid veel nendega kõige rohkem hädas, tähendab, naised kartsid rohkem veel kui, kui hobune, Cartiski, kui auto tulid ja naised pandigi rätiku pähe, hobusele ta värises küll, aga ta ei näinud seda autot ja siis pandi rätik, suurrätikud naiste rollist, rätik pandi hobusele üle pea ja teine hoidis kinni ja nii mitte midagi, värises küll, aga auto läks mööda. Aga kuidas linna vahel sõit oli? Liiklusmärgid olid üleval mingisugust märki, mingisugust määrus mingisugust märki laseb taas pikast jalast üles-alla ja nii kuidas tahad paremat kättpidi paremat kätt ja mis nüüd, vahest mõni ütleb, et et no nüüd siis oli hea sõita, mitte midagi polnud parem sõita, nüüd autojuhid vähe eksinud, mõned uksed teises lisanud seda. Aga puuri meil ja, ja selle Hobusemehel, temal polnud mingis keeras risti ette, tähendab, ja Ast ratta alt ära maksa välja, temal ei olnud mingisugust mingisugust mäe pidi väga ettevaatlik olema, oks, hobuseid, mainitud kest hobustega linnas, need kartsid, hüppas poe aknast sisse, kui sai. Nii et selle sellega oli hobusse kooli linnas kah igavene, oli Sisvooriumistel lisateenistus. Kuna tehti üks kord kindlaks, üxwoorime poistel talve jooksul kolm korda head auto all, need härrasmehed sõitsid ja hakanud seal kohut käima, maksis välja, keera seal ette pimedasse öösse ja härra võttis taskust väljamaks kohe seal välja ja mis siis oli, läks sepa juurde, oli selle asja otsa üles ja nii ka tehti niukest sohki tähendab. Ja siis see autotahtsi, muidu kaks arm ja nüüd ma olen ikka neid tänapäeva autojuhile vaest rääkinud, et kuidas ei oska, kuidas, kui kuus tundi Viljandis sõita Tallinnas mõningas jubedaks, magasid vahepeal kogu aeg sõitsime, aga see oli aprillikuu seas nagu praegu, kui orhidee lagumine, selg, euroopad, nüüd ei ole Euroopa Diana. Aga roopad olid sees, ta viskas roobaste peale üks otsal, ühest pool Roobastasid, teine oli teises teed ja autod olid kerged lahtisest autodel siis mul hea Ameerika masin, vot selline nurga ja, ja kuid sõita kuus tundi Viljandist Tallinnasse ja kogu aeg sõita 15 kilomeetrit tunnis viskas vahest nii riskikeelelt vaata kas tõsta või ära lase edasi alkondon kraavis tagurpidi ehk näiteks 25. aastal sõitsin uue renoga Haapsalusse kolm ja pool tundi on Haapsalusse, võib tunni aega peaaegu sõita, üks ratas läks Euroopasse ja siis, kui palju vihma sadanud nagu oktoobrikuus, kui Aaltola sõitsime ratast, viskas üles, tuul tõi selle tagasi, sulle vastan silm ja autoriga poriga koos. Ja siis niisugune võrdlus, kui me Pärnu sõitsime, teadsime seda Pärnus oli 15 kilomeetrit munakivi teed. Siis ütles, et noh, nüüd saab natuke sõita, munakivi, tee peal ja roopad ja kõik. Ja nüüd, kui teed olid juba ilusaks tehtud ja ümmarguseks tehtud, siis ütled, lõpeks kurjevam kividi ära, raputab teine pagan teab. Niisugune vahe oli siis selle teedel, aga nüüd on nad elu, kus asfaltteed ja nüüd teed palju õigemaks aedikus taksojuhid seisid Tallinnasse tasusid ei olnudki, siis ei olnudki taksosid üüriauto alla 500 marga v pandud autodesse käima, tahtsid sõita, Linden, restoran oli kohe seal, kus praegu see viru küll on, jah. Ja seal oli see, kui tahtsid sinna sõita 100 meetrit pikem, pidid maksma, niivõrd ostsid seitse Tallinna peal, kui sa polnud, siis veel ei olnud, bussid tuligi poistlikeni hakkaski juba Wordid tulemist 22. näiteks niisugune portbuss oli tagant uskist sisse ja läks Marjenbergi mäest üles, piiridel ei käi mitte Alt pärast, juba tehti kodanlikul ajal juba alt CD-d ja nüüd pärast lehti päris alt, aga ennem läksime paremalt poolt, seal üles läheb, eksime sealt üles bussi läinud sealt üles ja ega siis rahvas ei olnud, kapriisne tulid pealt maha ja auto läks ülesse mäest ja naersid, läksid, ronisid uuesti peale, autojuht ütles valmis, lähme edasi, läksid jälle edasi ja sai tuli, ta oli parem kui jala minna ja nii see bussipark muidugi arenes, see auto asi nagu iga asi areneb, nii. Aga keda ma pean ütlema? Seindri Vortoniks tark mees, kas tema või insener või tehingud, temal oli kõik teisiti kui teismelised. See esimene Wordsi, tema oli, kõik oli tal teistmoodi kõikul tagurpidi kui teiste autodel, aga kõige lihtsam on hästi lihtsalt tehtud selle karburaatoriga, kas bensiini jookseb selles mõttes 20 sekundiga? Kruvi lahti, on see pooleks karburaator, see oli nii lihtsalt tehtud kleidi temale, kui te nüüd vajutate tahad autot seisma jätta, vajuta siduri välja, aga siis kui vasaku jalapedaali all tal kolm pedaal ühesugused, täpselt jala jalaga temal gaasi ei olnudki anda, see tuli anda käega ja see oli väga hästi pandud sellega sõrmega, seal rooli all oli nii mängida kui sellega ära. Ja siis oli niimoodi, et kui panid esimese käigu vajutas pedaali põhja, seal niuke lamell pigistas kinni ja temal oli käigukastis ja mootoris üks sama õlidad, ühe korraga pandi siis ja siis oli teise käib kaks käiku, tal oli ja siis teise käiguga oli ikka nagu nüüd on neli käiku või viis käiku, on ikkagi see, mis mootor käigukasti taga on, siis üks teeb välja, nii oli see käigukast on oma rada, see autoni. Ja spordil oli siis teise käiguga teise käiguna rüks heebel see lasid alla, teine käik sees, tõmbas, keskel oli väljas, tõmbasid taha pidur peal käsipidur, nii et näeme kui praktiline. Ja siis oli niimoodi, kui teine käik oli sees, kui vastab mäge liivas või raske oli vedada, ei olnud tarvis teist käiku välja võtta ka meiega vaidlust esimese käigu pedaali peale sõitsite esimese käigu kantsituurid lasid seal esimese käigu tagasi, teine käik oli sees ja läks uue kogu aeg edasi. Ja siis tagurpidi käik oli, oli keskmine pedaal, panid tagurpidi käigus vajutusele pedaali, aga siis pidurit ei antud, kohespant tagurpidi see teinud mitte midagi tagurpidi nurga taha jäi, siis ma mäletan, kui ütlesin, Charlie Chaplin, Ameerika koomiksi tegi maailmavigurid seal Wordiga seisan seisma, kui ta ka edasi-tagasi edasi-tagasi edasi-tagasi ei olnud seisma panna. Ja süütevärk on temal teistmoodi kui teiste autodel, muidu vanad autod olid ju kõik magneediga siis talvise akumulaatorid. Aga temal polnud kombeid, polnud Mageetega Pealtakumulaator vaid uurata peal ja see jooksis õli sees, see andis voolu ja läks käima ja siis, kui sõitsid nagu, nagu poiste jalgratas praegu sõidad, kiiresti on valge, tuli, sõidad, tasapinnani oli port ka umbes sellega ta läks käima. Ja mis tal oli, üks halb viga, kui neid oli külm palve. Kui sa vändaga saartel ei olnud peale ja nii sa vändaga tõmbas, tuli kord otsa sulle kohe ma mäletan, kui meie selle plangu ja Wordi vajaliku haridus appi, ta nii ei olda sind ära pigistas päris, aga õli oli paksis. Et lihtsam olla sul otseselt tõsteti üks ratas üles, üks tagun, rattasse käis ringini, olgu selleks siis lasteratas maha ja siis siis võid edasi sõita, see tähendab, niisuguse vigur oli Wordi oli üks nihuke tore lugu, pritsimees seisis üks vana, missuguseid esimesi kinnisveel vask radiaatorigaks üldiselt aine pottsepalt, üks lepiku vana seal ees ja järsku tulid kaks härrad kõvakübarate inglise keelt jõuks daam inglise keele ja üks eestlane kaasrääkis eesti keelt. Ja eestlane ütleb, et kas ta lubaks. Sellel daamil on Londonis ka oma port. Äridad, palun. Need härrad istus kolmekesi kõvakübaraga taha ja see daamistes ratta taha ja lepiku vana daami kõrval ja siis oli see vene jumala putka oli keskelt seda keskväljakut või Viru väljakut seal, kus trammitee ja need hargnevad. Ja nii kui see daam selle ümber tahtsime, sadam poole keerad nagu keeras nöölise portkülje peal ja kõvakübarad olid, läksite seda, tahaks nagu virinat kõvakübara, mingi väike kabel seal väljakul, kes jah, sorri, keskel, kabeldjad seal ja, ja noh, muidugi preili oli natuke õnnetult niux tegijaga, mis vana port läks nii, kuni tiivad liikus, küljes? Võis kahe mehe küljes, lükkad tagasi ratast, täiesti autojuhid tulid sealt platsi pealt ka ja nende arvad ka, lükkas selle üles ja siis istus lepiku vana, ise rattad aega autol midagi viga, ajul viis sadamasse ja peale vana oli jälle oma fordiga väljasolija kodunt läbi käinud ja puu pakuga ja haamriga natuke löönud värvi peale tõmmanud ja teised küsida, et kuidas oli. Vana oli ütelnud, et no võiks iga nädal korraldusi ümber ajada, nähtavasti olid rahamehed, maksid hästi välja, et nüüd juhtus niisugune äpardus. Kui ma ei eksi, on õnnestunud sõita pool sajandit vist ilma avariid. Jah, selle olen küll õnnelaps, ma olin 16. baasis seal siis veel ükskord kirjutasin, mul on sõitnud 50 aastat olisi sõitnud ilma avariid ja muidugi peab ette, vaata käit, juhid, tormad ja mina tänapäev, mõtlen, et mina tean, vast ma ütlen, mitte kaua tagasi, paar-kolm kuud sõitis Volgaga veoautol, tee peal otsa seisis. No kas sa pime, ei ole hullu, veoautojänes ei ole mõni inimoleks veel lund täis teed, sõidad sellele otsa veoauto, eestlased Ottokoloni surnuks tohulduda, sest sa saame ikkagi aruta. Muidugi, seal on see liiga tormakaks. Ega meie vanasti meieni, Norman, aga kui tarvis oli, sõitsime Kaaga niietatud käänu peal kuskil linna vahel ma vaatan, kui tuleb need kummid vilistavad all mees seda, kui tarvis oli, sõitsime ka, aga meil ei ole tarvidust, kes meie sõiduriga määrustel, selliseid kriitilisi olukordi on olnud muidugi elu jooksul küllalt, eks need selle aja jooksul näituseks see oli nüüd tänapäev. Põlevkivipaarkümmend aastat tagasi sõitsin toiduainete autopealsel kuudeks, baasis läksin Paljassaare ja sügisaeg oli puhas jää ja poisid sõitsid raudadega seal tee peal. Muidugi ma andsin signaali, teate, niuksed poisikesed, kes tema, pane uisutajad. Ja ma peaaegu nii esimese käigu pikkamööda nägin ja annan signaali ja üks poiss tuli, nägi, et ta sõidab mulle otsa, nüüd viskas pikali maha ja jooksis pikali maas, jää, vean mulle tagumise ratta alla, kohe põigiti, aga mul juba auto seisis. Naised hakkasid muidugi poissi sõimleme riidlema, aga mis oleks ikka mulle autonid liikunud veel kiiremas ma sellest poisist veoauto seal raskeveoauto pile läinud, aimasin seda olukorda, ma nägin seda nuia vii, pikkamööda oli, on elu näidanud, nii et ükskord tuli seal ei anna, tulin nõmmelt ja üks vana, niisugune võib-olla 80 aastaseks poisike hoidis käe alt kinni, taineid järve enne järve jaama, kas üle tee minemine, see vana imbuks libedaga maha ja poiss jooks ära, jäid seal pikali maha teada. Aga siis ma oleks seal jälle, et sa pead ju kole ruttu otsustama, olid suured lumehanged, keerasin esimese otsa lumehanged piduritega, polid juttudeks, nagu kelguga all oleks, sellele inimesele säilivad niisuguseid juhuseid muidugi kõikide tuleb ikkagi kõigi selle pika aja jooksul, et paberid on täitsa puhtad. Jah, selles suhtes on mul puhtad, et mul ei ole midagi erilist juhtunud. Kui Jooru veskis laena kahtsi silma kui luuveskis, la kahtseeneesi ma seal kreeni Määrata staabimoos vangistada seal reedi junda, taadi, muuse taandma, kesta. Napis neiusiini lille kinkis oma armsamale nupis neiu teeni. Lille kinkis oma armsamale Neville. Murran sul ikka meeles, et sina meeles surmani ja kui tarvis kauemgi. Kui ees surmapea kui homse lõunani ta ohvrisurmani ja kui homse lõunani Too saare ja laulu kuuliku dialu vaadaiks ka Sullu unelaul. Toppis neiu sinilille kinkida oma armsamale tihti oma armsamale sinilille, murran sul, Etti, näita meeles, mul meeles surmani ja kui tarvis kauemgi. Viljandi maadlemisega tegelema hakkasite, maadlema hakkasin ma tegema siis juba juba nii, mõtle, läksin raskekaalu, oli nii tühi, et pandi juba kohe paari aasta pärast pandi mind juba rahvusmeeskond ja kui palju te kaalusite, mis ikka 100 ikka ikka nüüd ma oleks poolraskekaalus olevad, aga siis oli 87-st lõpes 87-st lõppes see poolraske ja hakkas rasked. Ja siis nii et oli ja siis Palusalu Kotkas ei olnudki veel kotkas, tuli hiljem. Mittekotkas tuli hoopis hiljem putkas mulle järjest 35, ma läksin Tartu ja siis oli, läksin Tartu ja Tartu mehed tulid vastasesse. Liikme täna sul ei ole enam anaga Saku ahvastame, kaks noort meest ei ole vastavuses, muidu oleks vahaga, Sakkov oli vana raskekaalu mees. Tublisi vahend oli kingsepp. Kingsepatööd kodus ja mindi, öeldi, et viskan lihtsalt nurka tule maadlema. Ega ta oli nii kohusetruu või, või natuke viskas nurka, tulimaatiline tühjas kirjutab, meile kaotab, me olime raskemad ja tugevamad. Eks siis see on ka esimene kotkavastane muidugi raske kaasa ei saa ju kese kerge kalu mehega teha ja siis et ka muidu ja nendel on kaks noort meest, nüüd vastas kasakov, ei olegi su lasteaiast tartu mehed mõtlikusteni tekstides, nii et ma pole kuulnudki, et ma küll näete. Varsti nägin, kui mati peale läksid, oligi kotkas vastas ja, ja toredad sihvakas poiss, kotkas neid ükskord, ütles raadiused. Viikmäe lükkas mind nagu pressrauaga üle selja. Ma ütlen, et see pole õige, mis sa rääkisid. Ma vaatasin sugu, kuus-seitse minutit juba kahest Euroopa meistrivõistlusest läbi käinud ja juba seal nii palju nihvisi õppinud, et ma petsin su ära, tõstsin üles, üle enda heitsin, seitsmendal, kuuendal seitsmendal minutil läksid sa seljale. Vot kui asi tõsiselt võtad, nagu kotkas oli ikka mati peale alati koos, kui tal vastast veel ei olnudki. Tuld oli ta mati peal ja kanguli rinna peal ja siis sillas, tegi, tõstis kangi ülevasse rinna peal, tähendab, ja ja nii nad võtsid meheks ka ikka nii kergelt ei saa. Sama oli see väli meil, mis on ka 32 korda Euroopa meister ja olümpiavõitjaks. Ma tean, mismoodi ta harjutas niux suurvõistluse eel. Kaksütel maadelt oli kaks meest, vastaseks ühe Kadi 20 minutit ära. See istus maha, võttis teises, lõi sellega ka 40 minutit, no vot siis oli ta niuke tuur, kui me olime Prahas 31 Robamisist üks seitsmele hotelli külla, tema kalu mees Amsterdamis oli teinud ja kallistas Välid ja ütles, et nii kui diiselmootor ei lasknud hingata ka kurat, et üks, 13 minutit vaatasin, seitsme süda ütles üles, langes kokku. Vot nii kõvasti käis väri peale niipidi harjutama, nii et ega ega isegi, kui tipuneks tahtsid saada ja iki ette, siis pidid ikka palju harjutama ka, tähendab. Te olite Eesti meister ülemaaline, õieti ühe aastaga, ma kuus aastat olen ma Eesti rahvusmeeskonnas olnud, ma olin ikka, kui võtta kokkuvõttev oli siis ma, aga minul ei olnud alati aega, mul oli, mul oli ikkagi töö ja seal ka ja ma pidin sõitma. Mul isegi niisugune tore lugu meeles, ma olen ikka uhkustanud, et et pargusalud olümpiaadil seal hästi võitis minu teen, et mul hea käsi. Ma olin sõidus läbi olnud, käisin Narva-Jõesuus, tuli ees ja oli niuke, tähendab, Kats palu oli juba määratud parkimisala, läheb sinna Berliinile ja et lähen vaatan, kas see võistlus käib vaatamata nagu muuseas sisse lähen, rahvast väga palju ei olnud, treener ütleb, järgmises pandi pliikme ja Palusalu mõisniku pean, mina ei tee ta padrik Sagasman, kus siis kõik Garclige männikud ja, ja palmid ja kus need kõik on, vot keegi pole tundjad, teavad panusele, peab välja minema ja noh, hea küll, las ma siis larbin see 20 minutit ära. Ja tegingi ära, tähendab, ja, ja siis kõige toredam oli see teadet. Palusalul oli ennem kui ma pükse läksime, jalga panen, poisid, jõudsime üteldi parusalvunud pruut pealt vaatamas, kui me pükse jalga panin, mõtlesin Kristjanile täna ma panen su pruudi ees pikali. Kristjani üheksa katsub Narva 20 minutit aega, seal saab aru saanud, selle panna või tema pankaminud seriaalidega Tartus on 20 minutit ära ja mõni tige, naersin selle parusele, panin, et see on minu töö, et sa selle kena naise saidetrosmosu sellali pan. Pruut oleks, ütleme seal niukse meiega teed liikme kauni seljani, tähendab. See süüa kiiksa kääksa. Ta on ka ju nii, näeks ja vaatlik ta laksaks magada sunni, kes jaksa ott. Ta jookseb siis supika pääs ja too tööle silbist lepp, tantsu, kuigk, maks. Järk peaks ta-le, kes läheb metsa, kes läheb lakka, kes jättu nurka vaka laudas ta lappas märgid, no ka keegi räägib kuulda, ainult, vaid ei saa siin äradoose valuutamann näole õlekubu lasta. Muidu. Rohkem ma ei taha usu. Me kas. Taevasele läks nii ka üks sees ju. Mitu aastat te olete üldse olnud autoroolis? Vart saab 60 74, lõpetasin kaks aastat pensioni, ma olen vahest niisama sõbra Moskvitši juhtinud, aga aga siis päris päris kutsel juhtunud ma täpselt 55 aastat. Nii et selles mõisas poisist sai pärast siis kutseline autojuht, tähendab aga nii, et transpordi kõike mul meeldikuseni kutsele poisikese autoga, tähendab, see on ikke loodud vist nii, et kohe ma pidin olemaks transpordineer paga paruni toapoisiks ja ja ma pean, nende parunite kohtab hellitamine ikka nagu täispuhutud konnadega. Teiste hinnangul, nii kui orjaimega ta sinust ikka nii kui inimesed ei pidanud näginjonid palgist ballesse tähendab, ja kõiki teod, mismoodi nad olitud