On märtsikuu seitsmes päev ja aastanumber on 1009 92 päris mitu tundi käiv, ärev ja pidulik sagimine Haljala rahvamajas ja siia on üle Eestimaa kokku sõitnud oskatega umbes öelda, kui palju näiteseltskond ehk kaks on, kõik kohal ka juba ei ole, kaks on puudu. Aga teised on kõik raskuste kiuste ikka kohale jõudnud. Ja. Mis ametite tüdrukud siin peate siis praegu? Põhiliselt siin aitama kõikidel, kes ei oska midagi leida, midagi üles, siis me näitame neid ära. Et kuidas pääseb saali ja kuidas pääseb pepsid jooma ja kus on peeglid ja kus on tualettruumid ja kus on riietehoidja. Ja enamgi veel, kus on näiteks ööbimiskoht, see on siit rahvamajast jupp maad edasi täis kaugeldav olevas võimlas. Pilleja Terje on teil esimest korda sedasorti kohustusi täita niisuguste suurürituste puhul või olete juba kogemustega tüdrukud? Ei, mina olen küll esimest korda. Mina olen siiamaani lillakad. Sina oled Laura, sina täidad ka esimest korda sedasorti ülesannet ja no kas on ka palju sinu käest küsitud? Tsiteeriti palju, kas see peab minema nendega kaasa, juhatavad sinna koolimajja nii tüdrukud, kas te ise kolmekesi näitemängus ka kaasa kuskil? Meil on siin ahelas käsil üks näitemäng ossede Ottokari. Me oleme kultuurimaja näitering, sest seal on ka suured natuke niimoodi tülikas, ei ole ka teised lapsed lippavad rõõmsalt mööda ja kes hakkab limpsi jooma ja kes aia pugima ja kes niisama puhkama. Aga teie peate siin veel enne oma suuri esinemisi tööd ka tegema ja teisi juhatama. Ja mis te arvate? Teise loogika, see, muidu teised eksivad ära ja ei leia ülesse, mida, nagu on väga kuulsaks saanud suure vene teatrimehe Stanislas, ütleme need teater algab garderoobist, kus peab täiesti paika, eks ole. Kõik need tähtsad asjad, mis kahel päeval sündima hakkavad, saavad ka alguses sellest, et kõik päris hakatusest peale kenasti sujuks. Ja siin on juba täiskasvanud inimene, ma loen sildi peal. Jah, teie olete Haljala keskkooli õpetaja vist olen küll. Ja mina siin panen kõik kirja, kes tulevad, kui palju on, kuhu sööma lähevad, sillal oleme, lähevad. Sellised muud asjad igal juhul tänu teie toimekale ja rõõmsameelsele seltskonnale siin all fuajees tundub, et elu on siin hakanud sujuma ja kõik läheb kenasti ja üsna-üsna varsti on ka esimesed trupid oma etendustes valmis. On ikka, on ikka, praegu ongi žürii nõu pidamas ja koor, üks läheb lahti. Niisiis on üsna üürikese aja pärast algamas. Keskastmeteatripäevad Haljalas üldnimetusega kooliteater 92. Taoliste teatripäevadega tehti algust poolteist aastat tagasi ja siis löövad kaasa siis viienda kuni üheksanda klassi õpilased. Tere teile kõikidele, hea meel on, et lasteteatrielu Eestimaal on läinud elavaks See, millise mõnuga korraldasid millegagi, millise mõnuga mängisid lapsed üle Eestimaa maakondade teatripäeval. See on sõna otseses mõttes midagi enneolematut ühe pealt, esimene tänu õpetajat. Ja teine tänu on muidugi selliste teatripäevade korraldajatele kõikides maakondades, kes seda tegid. Ja muidugi siin Haljalas. Tänu nendele inimestele hakkab täna peale järjekorras kolmas keskastme kooliteater 92. Niimoodi südamlikult need teatripäevad siis sisse said juhatatud ja mõne minuti pärast algas esimene etendus. Tabasalu keskkooli näitetrupp mängis väikest printsessi, nende juhendaja Merle Vaidla väga sümpaatsed lauludega näitemängu jälgis saalitäis lapsi päris hinge kinni pidades ja põnevust oli üksjagu. Ja kui etendus läbi sai, siis astusin publiku juurde, et küsida, kuidas Neile meeldis kenale laulud ja puha ja kust sa ise pärit olete Saaremaal Orissaares me eelmine aasta käisime, kõlbas festivali kokkutulekul teatud enda teatri trupiga enam me oleme varem ka teinud seal Saaremaal esinejaid ja kaua sa ise üldse näitemänguga tegeleb, see ikka sai rohkem keskastmes sai hakatud, oled seni rahul olnud? Jah, olen ikka sõbralik grupia. Muusikakool on ka veel peale tunde muusikatunnis, nii et kõik niisugused toredad kunsti jalas ja siin on Kiltsi Põhi koolitüdrukud ja poisid ja valmistuvad oma teatseks esinemisi, eks, aga enne ma tahaks teie käest küsida, et kuidas teile siis Tabasalu rahvas meeldis? Mulle meeldis väga omapärast olid kõik silmapaistva valguse kasutamine dekoratsioone, kuigi palju me pealt näinud, me tegime ettevalmistusi sinna laval olnud, vaata, saime nüüd. Aga teie etendati niisugust näitemängu, mille nimi on unenägu ja tee oma juhendaja Janek like mets on selle kirjutanud, mulle tundub, kui ma seda kavalehtede hoolega uurin. Kust siis tulnud on niisugune mõte, noh, tegelikult mina andsin mõte, kõik, mis lava peal varsti nägema hakata, on laste omalooming. Ja siis e-kirja pandud, nojah, tegelikult niimoodi ja siis veel aidatud ka natukene. Ja ma arvan, et kui lapsed ise teevad midagi, et siis on vaatajatele ka huvitavam, sest me peame mängima omasugustele nihukesele, noortele inimestele. Kaua see näitemängu tegemine seal Kiltsi põhikoolis au sees on olnud? Aasta poisid tulid hiljem, alguses olid tüdrukud ja paistab, et päris palju rahvast, ega see kool teil ju teab, kui suur pole või on? Ei ole, meil on koolis 150 õpilast, väikene maa kuu, ma vaatan, et peaaegu pooled on siinkohal. Meil on siis niimoodi, et kaks teist näitlejat, seal on oma helitehnika olemas kaasas, kes aitab ja lapsed on väga toredad. Kuidas kõigi nende dekoratsioonide ja kostüümide ja kõikvõimalike kulutuste kandmise teatritegemise tarbeks vaja lähevad, praegu on eriti raske aeg. Siis olen ikka kodus öelnud, et otsige üles vanad riided, sest nendega saab ka päris huvitavaid asju teha ja siis saab nüüd ümber õmmelda. Dekoratsioonide olen püüdnud ka lihtsamalt ökonoomsem olla, nii et kui pea tööle panna, siis võib teinekord päris odavalt läbi ajada. Mis te arvate, tüdrukud? Sirkel? Ei taha teid küll rohkem praegu segada, sest varsti algab ju teie etteaste ja siis te peate niimoodi iseendiga sinna ametis olema ja proovima ja vaatama, et kõik kenasti ja armsasti välja kukuks. Täpselt nii, nagu oli esimene etendus siin laval. Head õnne teile, aitäh. Nüüd ma sain kätega Tabasalu kooli näiteringi rahva ja nende rõõmsameelse juhendaja Merle Vaidla. No tehke, mis tahate, kiidavad teid, kelle käest ma ei küsi ja see väike printsess on tõepoolest nii kenasti välja kukkunud ja liikusid kenasti laulsite ja kui vana see Tabasalu keskkooli näitering õieti üldse on? Nelja aastane igal aastal. Me oleme teinud ühe muinasjuttu, nii et jõuluks teeme valmis ja mängime kuni kevadeni ja kohe oli kooris võtta nii palju tüdrukuid väikese printsessi etendusele, ainult tüdrukutega. Meil on poisteetendus kolm põrsakest, son keskkooli poiste etendus, see ei ole puhtalt poistel puhtalt poiste etendus. Nii, aga väikese printsessi heaks on nii palju toredaid, kenasid tüdrukuid leitud koolist ja, ja vähe sellest, et kenasti liigute ja juttu räägite, te laulate ju ka, kust need toredad asjad siis niimoodi ühtekokku ühte inimesse ära mahuvad? Ei tea, lihtsalt kõik tüdrukud, kes on tahtnud tulla näiteringi, siis nad on laual trootidelt, kellel nii hästi ei lähe, see lihtsalt ise saab aru ja võib-olla läheb ära, näiteringid. Veronika, sina mängisid peaosa väiksest printsessist, siis väikest printsessi ennast. Kuna sul natuke paluksin laulda sellest etendusest, siis. Tuli meil üksinda, ma olin taeva, Eesti luurehääli, kuna tal oli palju mu maa, reede ekraan, susla ja saabus haigena ning terve pika nädala siis teeskleb aasta ja, ja ei käi ju elu. Aitäh sulle, Veroonika muidugi ümbrus pole päris see, aga teisest küljest see, et sa praegu laulsid, näitab, et te olete kõik niisugused tüdrukud, et igal hetkel tegelikult olete te valmis ennast kokku võtma ja esinema ja eks mõnikord tuleb bussisõitude ajal vist ka neid laulmisi ette üheskoos. Vahest oleme jah, kui sõidame, siis laulaks, midagi laulaks siis tuleb alati midagi, aga iga kord muidugi tule. Mille peale ma küsin kohe, et kas neid bussisõit on ka palju ühte kohta teise kohta ja tihti te esinemas käite? Me käime esinemas nii et meil on kolm tähendab kaks ja kolm koosseisu ja me käime iga koosseisuga kord kuus esinemas. Meil on väga palju tellimisi Harju maakonda ja väljaspool seda. Ja me endale meeldib mängida ja tahame ka neid tellimusi rahuldada nii palju kui võimalik. Ja muusika kohta ma tahaksin veel öelda seda, et kõik need lood on kirjutanud meie muusika autor vastavalt siis igaühe häälele, arvestades seda, milline tüdruk keegi on. Noh, iga laul on tegelikult sellele tüdrukule näiteks teenija, laulan tõesti pikile kirjutatud ja Veera laul on seirale kirjutatud ja meie kunstnik seisab ka siin kõrval, kes teeb, milline imeilusal kujundused, mida te nägite. Et teil on küll igavesti vedanud tegijatega meeskonnatöö, täielik ja vahva, on see, et näiteks see keskkoolietendus, mis oli kolm põrsakest, kui me tegime selle tüki valmis ja valisime selle muusika välja, siis järsku avastasin, et need kolm peaosatäitjad, keegi ei pidanud nagu eriti viisi. Aga nad laulavad väga vahvasti ja nüüd isegi vist peavad viisi juba tundub nii ja kindlasti on see ka üks põhjus, miks teid väga näha tahetakse, sest et kui palju seda ilusasti lauldud laulu siis ikka iga päev kuulata võib ja kui sellele lisandub veel kena mängija, kaunid dekoratsioonid ja tore teatrietendus tervikuna, mida sa, hing, veel ihkad, see ongi meie taotlus teha ilusaid etendusi, et lapsed tõesti saavad tulla vaatama ilusat etendust, kus on ilusad kostüümid, ilus printsess. Kõik on väga ilus. Aitäh teile, palju jõudu ja teatripäevad, jätkuvad. Siin Haljala rahvamajas teatavasti kaks saali, üks on suur saal ja teine on väike saal. Ja etendused käivad siin nagu jooksval lindil. Vaevalt jõudis suures saalis väike printsess lõppeda, kui juba tulid kõik vaatajad kähku üle väiksesse saali ja siin saab vaadata siis Pärnu linna lasteteatri esituses. Kilpkonnade ja jäneste sõda ja Pärnu linna. Lasteteatri juhendaja on Rein Laos. Suured kapsapead. Põneva ja köitva tegevusega näitleja mängu mängisid Pärnu linna lasteteatrilapsed, Haljala rahvamaja väikeses saalis ja kuidas meeldis? Tea väga, etendus toimus triigis ja kilpkonnad koli jäneste riik, siis pidi publik selja pöörama kilpkonnade mängumaale ja, ja vastupidi ja nii see publid kogu aeg keerutas ennast ja mäng toimus kord ühel, kord teisel mängupinnal. Oled sa varem niisugust asja näinud? Ei ole. Marko on su nimi, loen ma siit rinna, Beati, kust teatrist seise pärit oled, ema, Vaida Põhikool. Liitlased on teie näiteringi nimi ette rutata sööma jah, head isu. Pärnu linna lasteteater sai oma etendusega need maha ja paistab, et publik ei väga rahul kuule igal juhul hoidva tüki mängimise käigus ma vaatasin vägagi elevil, kuidas teile endale tundus, kuidas läks. Ei no Veski normaalselt ja. Meie publik kui säri sineli toredal publikul pole kunagi publik ka muidugi kodus anname peaaegu iga kuu kaks etenduse kodus on liiga väiksed seal kõikidele kindidele pihta. Igal juhul siinne publik tõesti reageeris teksti peale hästi palju. Nii ütles teie juhendaja Rein Laos ja kas siis kodus käivate Pärnu linna lasteteatri põhiliselt päris pisikesed vaatamas. Põhilised jah, me oleme ikka lasteaiad esimestele klassik, Rowling käimil viies klass umbes ongi tegelikult lastele mõeldud. Aga on teie kavas ka siis niisuguseid momente, mänge, mis suurematele lastel. Pole tervitust sillamaadele. Ungari laste komöödia ja sellega me näeme päris tükk vaeva. Lavale jõuame, iga hea asi nõuab ikka vist vaeva eksalaga kui vana ajalooga Pärnu linna lasteteater, nüüd on. Eelmine ausalt öeldes näitering on 15 aastat ja me julgesime nimetada möödunud aastal siis 15. näiteringi aastapäeva puhul lasteteatriks, kui tihti nädalas proovid on ka kaks korda. Mõnikord on ykskord etendusi, proove ja kust te neid etendusi Pärnus annate? Ahhaa, see on teie tarbeks korda tehtud, vabandust üle. Sedaan on juba meie etendusele, nagu juba ehitate sellele meetodit. Meil on väga ilus maja. Ma usun, et vabariigis ei olegi nii ilusasti restaureeritud maja laste jaoks. Vajan 200 aastat vana ja meie saime endale pööningukorruse, mille kuuri mehed välja ehitasid. Nii et meil on. Me oleme tõesti erakordselt õnnelikus seisus, meil on oma ruum. Ja lastel on seal laoska oma kodund siis ma usun, et mitte teiste näiteringide lapsed ei saa uhkeldada, et igalühel on oma koduriietusruumi. Siis on teil vahvasti küll läinud, need peremehed omas kodus, ausalt öeldes. Meil on Pärnus kaks teatrit ja see teine teater keskkooli kooliteater, meie kuulume veel sinna keskmisesse astmesse ja loodame, et see rühm kasvab välja ta nüüd vanemaks rühmaks ja meie moodustame ka nagu kooliteatri muud, aga päris ühtekokku on siis Pärnu linnas kolm, võib öelda suurt teatrit. Päris professionaalne teater ka ja siis on lasteteater ja siis on kooliteater, nii et rikas linn. Aga paistab, et vaatajaid jätkub ja see on kõige tähtsam ja tegijaid loomulikult nagu näha. Nonii, päevakavas on siis nüüd see söömaminemise punktkirja, nüüd on see kõige igavam ja kõige raskem ja kõige tüütum koridor. Millal te siis sööma jõuate? Järgnevalt selge, no head koristamist ja tulevikus head isu, suur heameel kaugemaks tulevikuks, ilusaid uusi näitemänge. No lõunaaeg on nüüd siis siin Haljalas, teatripäevadel. Ei saanud ja mulle tundub, et siin vist aplausiga tervitatakse tuttavaid või mis siin toimub, praegu istume kõik jälle Haljala rahvamaja suures saalis ja rattale, kolmas keskkallab, kaasasin kihvti proovile või kes seal ka, nii et kogu aeg elu käib. No kuidas lõunasöök maitses, väga hea oli eriti just magusaid, eks ole, sina ise oled Edward ja ja Kullo huvikeskuse noorte teatripoiss. Ja teie tüdrukud, kust me oleme siin praegu niisama vaatama nagu ei esinegi, aga me muidu ka näiteringi liikmed puhtlast, see on väga vahva nisugune. Laupäeva ettevõtmine tulla, vaadata, kuidas teistel läheb ja igatpidi korda läinud päev, eks ole, mul on küll meeldinud, siin on niisugune nõue kõikidele osavõtjatele. Etenduse pikkus tohib olla maksimaalselt pool tundi. Aga mis teie rahvas sellest arvas? Meil ongi pooletunnine 25 minutit kestis, oleme juba korra esinenud, ta esietendus on meil läbi, esietendus oli emadele. Nojah, aga ma kujutan ette, et see on päris paljud trupid pidid ilmselt oma oma etendust ikka päris tublisti lühendama. Või siis võib-olla isegi mõnel natuke meelehärmi valmistada ein, see meile televalmistanud, meil oligi kavatsetud pooletunnine etet rohkem mees, kui ma nagu mõelda välja. Nojah, siin Tabasalu keskkooli tüdrukud olid küll natuke õnnetud, et nemad said nii-öelda ainult esimese vaatuse ära mängida ja lõppes kangesti kurvalt, see lugu tundus ka, et need nagu ligi poole pealt lõps nagu etenduse ära, et ei kirjuta. Aga midagi pole teha, esinejaid on palju ja kõik tahavad jõuda, näidata, millega nad on hakkama saanud aja jooksul, nii et paratamatult tuleb niisugune aja valik teha. Kaua sina, Eduard Kullos, oled käinud juba sealses noorte teatri septembrikuus, tulin just enne oma sünnipäeva. Ennem tahtsin näidendit teha. Ema hakkas, vaatame, kuidas ma kodus mängime. Maal vanaema juures olen ka väga palju näidendeid, mängin tavaliselt. Ma mängin mänguloomadega, mängin etendusi. No ma ei tea, siis heal päeval nagu ema tegi mulle sünnipäeva kingituse keset lähme ja see oli just üks päev enne sünnipäev. See on tore, kui sa niisugust käiku oma emaga siis endale lausa sünnipäeva kingituseks pead, siis see näitab, et see polnud sugugi asjata, et sinust selle teatri väike näitleja sai. No kas Haljalas tulek on sinu esimene suurem väljasõit oma koduteatri seinte vahel ja siin on mu esimene nagu öeldes koduseinte vahelt väljaminek? Selge, kuidas Haljala kultuurimaja on teie meelest tüdrukud? Ideaalne mängukoht minu arvates, see on hea lava ja Vik, tore saalia, lausa kaks lava ja see on tõesti kaks avania. Mõni teatergi oleks kade nii vahva saali ja lava eest, sest ma mõtlen seda suurt saali. Ja meil hunta siia ei ole ausalt öelda. Kõik on puhas ja ilus ja korras ja nõutakse vahetusjalatseid ja see oleks ikka vajalik ka. No väga ilus, eriti SA. Meil näitemajas on palju väiksem lavene, natuke siin salaja, kui esimene vahetus läks, sööme, siis plaanisime endale etendust ümber. Et kust otsadest tulek ja tore kutsung on siin Haljala rahvamajas ka. Seal näitab, et suur vaheaeg hakkab läbi saama haarata ja kohe-kohe saame näha Kiltsi põhikooli näiteringi, kes ja nemad mängivad siis meile unenägu. Head vaatamist teile kõigile. Kiltsi põhikooli näiteringi etendus unenägu algab sellega, et lava on mängivaid lapsi täis. Ja siis jäävad äkki tasakesi millegile mõtlema. Ja nüüd nad tõid kõik oma mänguasjad päris lava serva äärde. Liiguvad nad niimoodi aeglaselt ja pisut tantsusammul, nii et tõepoolest meenutab see kõik võib-olla pisut unenägu. Niisugune poolmüstiline ja salapärane see unenäoetendusse soli omapärane nagu enda välja mõeldud. Kaua ta ise teatritegija, tüdrukud olete olnud? Me alles algaja Rakverest kolmaski teatrist saab igast asju teha. Ei pea tantsima või laulma, esse saab kõike teha, saab ennast väljendada, igal pool käia, aga muidu ka teatris. Eks, kui aega jääb, lemmiknäitlejaid on Marie klient. Virko Annus, teie olete täiskasvanute žürii liige ehk idee päristeatripäevade pidulikus sissejuhatavas kõnes ütlesite ennast ümber ja ütlesite, teie olete nüüd hoopiski? Sümpaatiaga, hindab kodu ja kõige tähtsam žürii on õpilaste endi zürii. Ma usun, et õpilaste žürii vastuvõtt, noh, vaadates võib, aplaus ei olnud vastavat, on päris hea. Ja kui see täiskasvanute žüriid võtab seda asja väga suure sümpaatia, ega siis läheb kõik hästi. Te olete päris mitmeid kordi ju seda tööd pidanud tegema ja just tänavune lõunalt tulime, te ütlesite väga kenasti. Huvitav küll, aga nende teatripäevadega on alati, eks naljakas ja tore asi, iga kord paistab päike ja, ja rääkisin tõesti, aga ka ja kõik ütlevad köögi ei mäleta teatripäevade ajal teatrifestivalide ajal oleks väga vihmane ilm olnud. Nii et muidugi see on väga hea ja väga ilus. Aga samas on see, et kui tulevad esimesed kevadised ilmad, esimene kevadine päike tuleb välja, see on päris raske siin saalis istuda, ütleme siis vaadata seda võluvam kui see huvi, see tohutu suur osavõtjate rohkus nendest teatripäevadest siin Haljala rahvamajas 1992. aasta märtsi algul. Ja, ja tore on see, et, et noh, see maakondades ja tervel Eestimaal on kui teatriharrastuse vastu tõusnud kohe päris tugevalt. Ja peaaegu igas teises koolis on oma oma õpetaja, kes kes viitsib teha ja oma õpetaja oma näitetrupp, kes mängib. Sest et see oli ju teada, et enne kui pääseti siia Haljalas tuli läbi teha konkurss oma maakonnas. Ja tegelikult eks põhipidu oligi seal seal maakondades, kes oskas omal seda teatripidu suureks peoks teha ja täna on siin Nendel kahel päeval teatripäevadel 20 trupis. Ennem ei ole kunagi püüdnud kahtekümmend trupi kahte päeva panna, see on üks üksjagu hull ettevõtmine. Aga noh, loodame, et peame vastu, et lapsed peavad vastu. No loodame, et järgmise aasta teatripäevad siis keskastme koolilastele toimuvad sama kenas ja külalislahkes kohas nagu nad tänavon Haljalas. Eks nad peaksid nüüd täna ja homme siin selguma, kus järgmine aasta toimub. Kas tuleb mõni teatrigrupp ütlema, et meie tahame järgmine aasta teha, toimuma ta peab, sest et lapsed näivad tahtvat? Jaa, kindlasti. Kuuldavasti hindas õpilaste žürii väga headeks Rakvere kolmanda keskkooli, Tabasalu keskkooli ja huvikeskuse Kullo teatritegijad. Täiskasvanute niinimetatud sümpaatiad hindav kogu aga nimetas laureaatideks Viljandi neljanda keskkooli, Pärnu linna lasteteatri ja samuti huvikeskuse Kullo näitemängu ümbrid. Ent samas polnud ühtki truck pihke silma, tunnustuse ja kiidusõnad ta koju tagasi oleks läinud. Seega põnevust ja rõõmu jätkus nii tegijaile kui vaatajaile. Aitäh ja kohtumiseni aasta pärast.