Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku 26. detsembri teise jõulupüha olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Lõppeval aastal tähistame meie rahvusliku ärkamisaja suurkuju, poetess Lydia Koidula 170 viiendat sünniaastapäeva. Me saame uhked olla selle üle, et eesti kirjanduse alusepanijaks on üks naisterahvas, seda on maailmas väga harv. USA president Donald Trump lubas, et valitsuse osaline seisak ei lõpe enne, kui kongress eraldab viis miljardit dollarit piirimüüri rajamiseks. Mehhiko. Jaapan teatas, et jätkab järgmisena aasta juulist vaalade kommertspüüki. Eestis toimusid täna kümnetes kohtades jõulumatkad, kus osales kokku sadu inimesi. Üks neist oli Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Iisakusse jõulumatkale tulnud inimesed jõudsid pärast metsarajal käimiste loomade jälgede otsimist tallu, kus neid võtsid vastu puuskulptuurid. Eeloleval ööl on ilm olulise sajuta, õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval sajab vihma, lörtsi ja lund, õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt lõppeval aastal tähistame meie rahvusliku ärkamisaja suurkuju poetess Lydia Koidula 170 viiendat sünniaastapäeva. Ester Vilgats. Lydia Koidula sünniaastapäevaga seotud ettevõtmise korraldab Pärnus mõistagi Koidula muuseum juhtus Pärnu vanalinna koolis, varem asus selles majas Lydia Koidula nimeline Pärnu. Teine keskkool üllatas oma rahvarohkusega. Kohale olid kutsutud väärikad esinejad luuletaja leelo tungal ja kirjandusteadlane Rein Veidemann. Pärnu kammerkoor esitas laule Koidula sõnadele. Nii tulebki tõdeda, et Koidula pole unustatud. Rein Veidemann. Minu arvamuse kohaselt küll jah, ja kas või täna nakkus, mis siin oli, see läks mulle väga hinge, sest et see aktus oli sama väärikalt tehtud, nagu me sel aastal alustasime 140 aastat Tammsaare sünnist. Nii et 175 Koidula sama väärikas oli, mis tähendab seda, et Koidula on endiselt mitte ainult meil südames mitte ainult peas, vaid ka meie üldiselt avalikus teadvuses. Siiski nagu tunnistab Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink, ei käida muuseumis eriti palju. Aga ehk teame me Koidulast niigi kõike ja muuseumisse pole asja. Elmar Trink. Kui meile tundub, et me, et me teame Koidulast kõike, siis see ei ole nii, kui sa jälgid seda Koidula elu Jansenite elu esimese laulupeo sündi, teate, siis saaks nii palju filmistsenaariume, mis tõstaks meid võrdseks teiste rahvastega veelgi enam. Me saame uhked olla selle üle. Eesti kirjanduse alusepanijaks on üks naisterahvas, seda on maailmas väga harrastada. Edasi välismaalt USA president Donald Trump lubas, et valitsuse osaline tööseisak ei lõpe enne, kui kongress eraldab talle viis miljardit dollarit piirimüüri rajamiseks. USA valitsusasutuste osaline tööseisak kestab juba neljandat päeva. Demokraadid ja mõned vabariiklased on tagasi lükanud Trumpi valimislubaduse ehitada illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks piirile Mehhikuga müüre. President kinnitas aga oma esitatud väidet, et ta on kiitnud heaks lepingu 185 kilomeetri pikkuse müürilõigu ehitamiseks Texase osariik. Kuigi valge maja ei ole projekti kohta üksikasju avaldanud. Presidendi sõnul on tema eesmärk vaata 2020. aasta valimiste ajaks rohkem kui 3200 kilomeetrisest piirist Mehhikoga taraga umbes 800 kilomeetrine piirilõik. Jaapan teatas, et jätkab tuleva aasta juulist vaalade kommertspüüki. Jaapan on liitunud rahvusvahelise vaalapüügikomisjoni vaalapüügi moratooriumiga, kuid kasutas siiani ära sätet, mis lubab teaduslik vaalapüüki septembris teatas tookivad soovib taastada kommertspüügi, sellel oli taga vastu Austraalia, Euroopa Liit ja USA. Jaapan lubas selle peale, et lahkub rahvusvahelisest vaalapüügikomisjonist. Aastas püüab pan vaikse ookeani põhjaosas umbes 130 põhja ja seda 70 kääbusvaala ning Antarktikas üle 300 kääbusvaala. Ja tagasi Eestisse lõppeva aasta on olnud produktiivne Saaremaal elavatele kirjanikele. Vähemalt saarerahva seas on nad populaarsed sellepärast, et näiteks raamatukogus peab end nende lugemiseks lausa järjekorda panema. Margus Muld annab teada. Kuressaare raamatukogus ei saagi näha lõppenud aastal Saaremaal kirjutatud menukeid, sest kogu kohalike kirjanike looming on väljas lugemisel. Liivi Veskimäe, Saare maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja. Lembit uustulnd ei, avamerele on praegu neli inimest järjekorras ja Katrin Pautsi, minu Muhumaa oli nii tahetud, et tavalise nelja eksemplari asemel, mis meil tavaliselt üldse ostan endale tuli meid neid seekord võtta 10, sest et järjekord läks üle 30 inimese ja me ei oleks suutnud kõiki soovijaid lihtsalt ära teenindada. Ainult hetkeks on kogus tagasi Lembit uustulnd avameri, mis kohe-kohe nimekirjas järgmist laenutajat ootab. Uustulnd on eesti kirjandusmaastikul üldse praeguse seisuga eriline kirjanik ja lugejate jaoks pop mitte ainult Saaremaal, jätkab Lembit uustulnd. Avamere puhul on tegu selles suhtes raviteediga, et eesti kirjandusmerest kirjutajaid maa peale enda praegu ei tea. Ja see on selline asi, mida võib-olla inimesed tulevad vaatama, et millest siis seal meres kirikuks. Aarne Mägi andis oma eelmise raamatu välja enam kui 10 aastat tagasi ja piisab tema seekordses raamatus margu lugu ehk mõningatest koha viidetest. Et Saaremaa lugejad poeraamatutest tühjaks ostavad. Seal on mõned seigad, mingid kohad, mingid fragmendid elus, aga see on ikkagi ainult. Ma pakun, et vähem kui 10 protsenti. Loomulikult see, mis on seotud sedasama vana kaevu majaga see absoluutselt tõsi. Meist hulk on aga näide, kuidas ootamatult ajakirjanikust sai kirjanik. Lühikese ajaperioodiga on ta valmis kirjutanud kaks mahukat ja pikka eeltööd vajanud saaremaise sisuga ajaloolist romaani. Foogt ja kuningas. Kas see on sinu, Sandra? Praegu kindlasti on küsitud jah, et kas võiks ka mõnedel muudel teemadel kirjutada. Kindlasti ei välista seda, aga praegusel hetkel ma tahan ikkagi kogu oma energia suunata selle looja nende lugude lõpuni Gustamisele. Merike Jalakas Kuressaare Rahva raamatu kaupluse juhataja Mina saan küll öelda, et on olnud produktiivne aasta, sest et tõesti, et nii Lembitu ustundi mehist tuldi, Arne Mägi, et kõik kõik on oma raamatutega tuimad, nüüd siin just aasta teises pooles ja see on nagu väga hästi läinud. Margus Muld rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest Me läheme Kuressaarest Ida-Virumaale, Eestis toimusid täna kümnetes kohtades jõulumatkad, kus osales kokku sadu inimesi, üks neist ka Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Seal käis Rene Kundla. Iisakusse jõulumatkale tulnud inimesed jõudsid pärast metsarajal käimist ja loomade jälgede otsimist tallu, kus neid võtsid vastu puuskulptuurid, millel oli näo andnud talu peremees Kalju Tarum. Tal oli iga kuju kohta rääkida ka oma lugu. See on siis tahaks olla mingi nokkloom nagu ette. Ega ta midagi erilist ei ole, aga minu meelest on eriline see, et et neid mina siia ei ole, sooveldanud sisse neid silmi, need silmakohad on seal olnud. Mina ainult panin sinna värvi, nad paistaks nagu siis rohkem silma. Aga nyyd on olnudki. Rohkem kui 70 kilomeetri kauguselt Väike-Maarjast pojaga Iisakusse matkale tulnud Märt maadla imestas, kuidas asjas, mida enamik vaatad, tavalise puutükina võib mõni inimene erinevaid kujusid näha. See on nagu unenägu siin pigem hoopiski. Näed hoopiski, kuidas keegi on tulnud või näinud täpselt suuna nagu minu meelest siin mõnel puuskulptuuride oli mitu nägu, kalju, Tarum. Ja kui sealpool on karu mammu, siis vaat siinpool on jänes Jõumees. Jõmmu on siinpool. Iisaku matka eestvedaja Anne Nurgamaa sõnul võiks tänavu aasta läbi toimunud vabariigi juubelimatkadele punkti pannud Jõulu matkadest kujuneda hea traditsioon. Eriti nii pikkade jõulupühade ajal, loomulikult võiks jääda, et see on seal ainult. Teretulnud, et saab ka natuke liikuda. Iisakus käisin matkal paarkümmend inimest ega väga suure seltskonnaga emodkagi, siis ei kuule, ei näe mitte midagi, nii et väiksem seltskonda mõnusam. Kokku toimus täna Eestis üle 70 jõulumatka Iisakust raadiouudistele Rene Kundla. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Järgneval ööl on Baltimaade kohal kõrgrõhuhari. Lääne-Eestis on siis pilvi hõredamalt, ida pool on taevalaotus pilvisem, ent ilmunud sajuta. Paiguti on nagu udu ja jäidet. Puhub loodetuul, mis pöördub hommikuks valdavalt edelasse kolm kuni üheksa meetrit sekundis ning õhutempera tuur langeb miinus kolme kuni miinus kaheksa kraadini vaid saarte rannikul võib-olla kohati null kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval mõjutab ilma taas madalrõhulohk, mis don nõrka sadu. Lääne-Eestis sajab kohati vähest vihma või lörtsi, ida ja Kesk-Eestis on aga päeva esimene pool peamiselt sajuta. Alles õhtu lähenedes on oodata kohati kerget lumesadu või lörtsi. Ja ka homme päeval on paiguti udu ja püsib jäiteoht. Puhub edela ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul pöördub tuul Lääne-Eesti saartel läände ja loodesse. Õhutemperatuuri maksimum on homme Ida-Eestis null kuni miinus kolm kraadi. Lääne-Eestis tõuseb pluss ühe pluss kahe saartel kuni pluss nelja kraadini. Aitäh, te kuulsite Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.