Tere õhtust, kell on kuus ja eetris rahvusringhäälingu pikem uudistesaade, stuudios on toimetaja Mart Linnart. Riigi haldusminister Janek Mägi usub, et Tallinna väljakuid arendades peaks riik edaspidi keskenduma oma suurematele keskustele sest võrreldes väikeasulate jagub seal positiivset mõju rohkematele. Pärast pühade-eelset langust. Eile suure tõusu läbi teinud toornafta hind läks täna jälle langusesse. Kui meil viimased kaks nädalat on olnud nii-öelda risk-off Maud kõige ees varaklassilised suhteliselt valimatult kõiki müüdud, siis eile oli lihtsalt suur põrkepäev. Kuna Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamiseks vajatakse algselt plaanitud 10 meetri asemel kuni 40 40 meetrit maad teada riik maaomanikega läbirääkimisi, et maad juurde osta. Et see riik on liiga ahned. Algul 10 meetrit, nüüd need 30 meedikuna. Järgmisest suvest võib Eestis toota sõjarelvi ja laskemoona. Homme püsib pilves ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi, õhtul Kagu-Eestis ka lund ja õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Tartumaal hukkus täna kahes tulekahjus kolm inimest. Elva vallas roigaste külas põles ühekorruseline elumaja, kus hukkus 71 aastane naine. Veidi hiljem teatati tulekahjust Tartu vallas Äksi alevikus. Seal kaotas elu 85 aastane mees ja 82 aastane naine. Jätkame pikemate teemakäsitlustega. Rahandusministeerium ja kultuuriministeerium otsivad vastust küsimusele, kas ja mis raha eest minna edasi linnasüdamete arhitektuurivõistlusega. Vastust ootad ka küsimus, kui suur peab linn olema, et selle keskväljak riigi tuge vääriks. Madis Hindre räägib lähemalt. 15-st projekti hea avalik ruum raames leitud arhitektuurilahendustest, mõned on juba teoks tehtud, kõik 15 linnaväljakut peaks uue ilme saama ülejärgmisel aastal. Nüüd tegi Kultuuriministeeriumi ettepaneku kirjutada hea avaliku ruumi jätkuprojekti järgmiste aastate riigieelarve strateegiasse, räägib Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Indrek rünkla. Ruumi poolt vaadates on see tegelikult kõige puhtam regionaalpoliitika, et kui me tahame, et inimesed elaksid jätkuvalt väljaspool suuremaid keskuseid, siis tegelikult, kui riik panustaks väiksemate kohtade avalikku ruumi Siislast, muutuks meie riit elamisväärsemaks üle kogu selle territooriumil. Just regionaalpoliitilise mõõtme tõttu usub rüütlejate ettepaneku järgmiste aastate strateegiasse peaks tegema rahandusministeerium. Tema sõnul kuluks ühele arhitektuurikonkursile ligi 40000 eurot ja igal aastal võiks korraldada umbes kuus konkurssi. Riigi haldusminister. Janek Mägi aga kirjutas kultuuriministeeriumile, et enne kui me korraldame arhitektuurikonkursse, peaks olema selge, kas raha leitakse ka linnaväljakute väljaehitamisega. Kas me oleme sellel seisukohal olnud jah, et oluline ei ole mitte nagu projekteerida ja läbi mõelda ainult, vaid ka ellu. Kui siiamaani me sõime rahastust Euroopast, siis praegusel hetkel seda rahastust ei ole. Indrek rünklaga ütleb, et ehitusraha oodates ei saa planeerimisseisma panna, sest kui tuleb aeg, mil riigi või Euroopa Liidu eelarvest lisaraha saadakse, võib arhitektuuri konkurssidega kiireks minna. Ja see on nagu see, mille pärast võiks need väikesed investeeringud teha, eks ole, enne ära valmistada ette ja siis tegelikult olla valmis sel hetkel, kui see võimalus, eks ole, see aken sellele rahale nagu avaneb teine koht, on see, et ega tegelikult võib juhtuda, et need sekkumised, mida on mõistlik teha, mida pakutakse, et neid on võimalik teha ka kohalike vahenditega ära. Janek Mägi ütleb, et seda, kas raha arhitektuurikonkurssideks, aga ka linnasüdamete väljaarendamiseks leitakse, hakatakse arutama kevadel, siis kui valimised peetud, aga lisaks küsimusele, kas linnaväljakutele üldse raha anda, tuleb vastata ka sellele, keda täpselt toetada dada riigi haldusminister, kirjutas Kultuuriministeeriumile. Riikliku toetuse puhul peaks eelistama maakonnakeskusi ja teisi suuremaid linnu, kuna neis elab rohkem inimesi ja sestap on ka arengupositiivne mõju tõenäolisem. Indrek rünkla ütleb, et see, kas me investeerime ainult maakonnakeskustesse või ka mujale, on riiklike prioriteetide küsimus. Aga noh, seda võiks tegelikult siis kontrollida nagu oma valijate peale nende inimeste, kes meil tegelikult on, elavad. Janek Mägi selgitab, et praegu on eelisarendatud keskused ainult Tallinn ja Tartu. Selliseid keskusi võiks olla rohkem ning hiljem saab seda ringi üha laiendada. Ja ma arvan, et nakkame suurematest kohtadest pihta ja võib-olla mõne aja pärast on neid, kus on ilusad ja korras lina südame näiteks 30 või, või isegi rohkem. Toornafta hind on tänases kauplemises taas kukkunud. Eilsel kauplemispäeval toimus tugev tõus. Brenti barreli hind on oktoobri alguses saavutatud aasta tipust praeguseks langenud umbes 37 protsenti. Janek Salme avab teemat. Toornafta hind tegi kolmapäevase kauplemise käigus ligi kaheksaprotsendilise tõusu, mis oli suurim hinnaliikumine alates 2016. aasta oktoobri lõpust. Brenti toornafta barreli veebruari hind tõusis nelja dollari võrra ning lõpetas kauplemispäeva 54 dollari ja 47 sendi tasemel. Tänases kauplemises on Brenti toornafta barreli siiski rohkem kui protsendi jagu odavnenud LHV Pärsia lahe fondijuht Joel Kukemelk ütles, et kolmapäevasel nafta hinna tõusul polnud ühte suurt põhjust, kuid samal ajal toimus tugev üles liikumine ka USA aktsiaturgudel. Kui meil viimased kaks nädalat on olnud nii-öelda riskoffmoud kõiges varaklassides, et suhteliselt valimatult kõike müüdud, siis eile oli lihtsalt suur põrkepäev lihtsalt turud tervikuna oli väga ülemüüdud ja, ja noh, mitte siis lihtsalt aktsiaturud, vaid tegelikult kõik varaturud, kaasa arvatud naftaturg ja lisaks väga suurele langusele taasliku põrked tulevad, et siis need ongi suured ja, ja ega seal ei olegi vaja mingisugust suurt olulist põhjust selle jaoks. SEB panga majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul näitavad suured hinnaliikumised seda, et nii aktsia kui tooraineturud on praegu väga närvilised. Tuleviku osas oldakse üsna ebakindlad, täpselt ei teata, et mida, mida see lähikuud Toomas on ja siis ongi, et ühel päeval loode on suur langus, teise peal suur tõus, et selline volatiilsus on hästi kõrge. Naftat eksportivate riikide organisatsiooni ehk OPECi liikmesriikides Nad leppisid detsembri alguses kokku, et toodangumahtu vähendatakse 1,2 miljoni barreli võrra päevas kuid see otsus pole turule mõju avaldanud. Turule on lisandumas ka USA kilda naftat, samuti mõjutab turgu arvamused. Maailma majanduskasv võib aeglustada LHV Pärsia lahe fondijuht. Joel Kukemelk. Kui maailma majandus aeglustub, siis seal on otsene energiatarbimisse, noh, eks see on nüüd ka nagu üks faktor, mis siin just detsembrikuus on on lisaks aktsiaturgudele allapoole toonud siis ka kõikide teiste varaklasside hindu, kaasa arvatud siis naftat. Välisuudistest teeb ülevaate Evelyn Villers. USA mõttekoja Atlantic Council eksperdid soovitavad USAl suurendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas. Baas vahendas raadiojaam Radio pooland. Eksperdid hoiatavad raportis. Baltimaadesse ja Poola paigutatud NATO üksustest ei piisa Venemaa rünnaku tõrjumiseks. USA peaks tugevdama NATO heidutus Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt, mitte ainult seal, kus USA sõdurid juba on. Lisaks ei peaks sõjaline kohalolek piirduma ainult maapõhiste üksustega, vaid juurde tuleks saata ka laevu ja lennukeid. Hiina kaubandusministeerium kinnitas, et Hiina ja USA kaubandusläbirääkijad plaanivad kohtuda jaanuaris. Samas ei avaldanud Hiina ministeerium kohtumise täpset aega ja paiku. Ka Hiina ja USA president leppisid detsembri alguses kokku niinimetatud kaubandusvaherahus. Läbirääkijatele anti kaubandusvaidluste lahendamiseks aega 90 päeva. Hiina teatas detsembri keskel, et peatab alates jaanuarist USA-s toodetud autodele ja autoosadele kehtestatud tollid. Samuti on Hiina taas hakanud ostma USA sojaube ja lõdvendatud on USA firmadele kehtivaid investeerimisnõudeid. Araabia ühendemiraadid avavad täna taas oma saatkonna Damaskuses. Saatkond suleti peaaegu seitse aastat tagasi. Araabia ühendemiraadid katkestasid suhted Süüriaga 2012. aasta veebruaris sealsete repressioonide tõttu, millega püüti maha suruda režiimi muutust nõudvaid proteste. Selle aasta algul selgus, et riik vajab Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamiseks 10 meetri asemel kuni 40 meetrit maad. Praegu käivadki läbirääkimised 126 paha omanikuga, kellelt küsitakse kokku juurde 239 hektarit maad. Kohalike hinnangul on riik läinud ahneks, samas oodatakse maa eest õiglast hinda. Mirjam Nutov avab teemat. Riik on inimestelt maad juurde küsimas ligemale 30 meetrit, mis tähendab seda, et keskmiselt lõigatakse ühelt katastriüksuselt ära ligemale 0,8 hektarit maad. Maaomanike muidugi nii suure maa jupi eraldamine ei rõõmusta, eriti, et praegu pole nende jaoks ka selge, missugust hinda plaanib riik neile nende maa eest pakkuda. Edasi räägivad Saatse kandis piiriäärset maad omavad Helju, Miki talu ja Taali Linnumets. Aga mul on kuuelt kinnistult, läheb maha 40 meetrit kuuelt kinnistult ja isegi on niiviisi, et et ilusat suurt metsa siis on noorendikus, siis on põllumaad ja üks metsa, nii läheb terveneda. Põllumaa, mida, millest me üle mida ei ole vaja, nendel seal mitte midagi deta ei puid maha võtta, mitte midagi, aga summa läheb kõik rahasam, üte tuleb ja ikka natukene suunab olema summa. Politsei ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Egert Beliitševi sõnul tellitakse maade hindamine atesteeritud hindajatel, kes lähtuvad maa hinna määramisel maa asukohast, seisukorrast ning liigist. Tõsi, võrreldes eelmise ringi maade võõrandamisega pakutakse Beliidsevi sõnul sedapuhku õiglasemat hinda. Meie ise mingit hinda ei määra. Küll pannakse sinna juurde väike nii-öelda motivatsiooni koefitsient, aga, aga üldiselt see lähtub turuhinnast ja täna me võime öelda, et siiamaani umbes keskmine selline turuhind on olnud 0,7 eurot. Hetkeseisuga on läbirääkimised enamike maaomanikega alles poole peal ning paljud neist pole ka veel andnud oma nõusolekut maade müümiseks. Sõna saavad veel kord Taali Linnumets ja Heljo Miki talu. Tuli kiri ja ma ütlen, et mina ei ole sellega nõun ja nüüd soiku ja kes ei ole mulle rohkem midagi, ütlen mõnestki teadet ei ole tulnud, ma ei ole andnud, aga muidugi ega ma ei saa seda keelata kaasa nagu riigipiir. Aga ikkagi peab olema mõistlikud hinnad. Politsei ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Egert liidsevi sõnul proovivad nad igal juhul kõigi maaomanikega jõuda kokkuleppele. Küsisin, mis saab aga siis, kui mõni maaomanik peaks kategooriliselt keelduma oma maa müügist. Kui tõesti on inimesi, kes, kes absoluutselt ei ole nõus nagu kokkuleppele jõudma, siis sellistel juhtudel on tegelikult olemas ka juriidilised võimalused maade sundvõõrandamiseks. Kokku peaks rajatava piiriribalaius tulema 40 meetrit, kus 20-l meetril on piirirajatised ning ülejäänud ala jääb kaitsevööndiks raadiouudistele saatsest Mirjam Nutov. Alates järgmisest suvest võib Eestis sõjarelvi ja laskemoona toota. Tänaseks on selleks luba küsinud üks ettevõte, mis plaanib seni Euroopa peal paikneva lõhkematerjalide tootmise Eestisse koondada. Madis Hindre räägib lähemalt. Osaühing Eesti Arsenal toodab lõhkematerjale juba mitu aastat. Meie kaitseväega on neil kõige suurem kuue miljoni eurone leping külg miinide tarvis välismaale müüvad nad lõhkematerjali umbes sama palju kui Eestisse praegu mitme Euroopa riigi vahel jagatud ka ettevõtte tootmine, kuid Eesti arsenali juhatuse esimees Jens Haug ütleb, et peagi sooviksid nad suurema osa tootmist Eestisse koondada. Ja teha Eestis korralik moodne teha selleks, et toota lahingumoona, tõelise lõhkematerjale, võib-olla ka relvi. Tulevikku natuke. Selleks kõigeks annab ettevõttele lootust suvel muutunud relvaseadus ning Eesti Arsenal on ka esimene ettevõte, mis vastavaks loaks. Taotlus on esitanud, millal tehas päriselt kerkima hakkab. On Jens haugi sõnul veel pisut vara öelda. Kuna me oleme esimesed ja uus nii meile kui ka loa menetlejatele me kindlasti ei eelda, et läheb välkkiirelt ja teine teema on hoopis juba see tehas ise, sest et tehas on käitlemiskohaluba ja see on juba teine sama keerukas protsess, veel kord. Ma ei ole optimistlik ajakava suhtes aasta-poolteist võib-olla natuke rohkem. Jens Haug ütleb, et praegu ei saada välja käia ka kohta, kuhu tehas rajatakse. Tema sõnul on neil olemas nii plaan A, B kui C. Ma olen rääkinud kõikide nende omavalitsustega plaani peame üpris tihedalt ja see, et mõni tahab, mõni ei taha, see on seinast seina. On omavalitsusi, kes on ise mulle kirjutanud ja väga aktiivselt pakkunud võimalikke kohti. Jens Haug lisab, et tehase Eestisse koondamisel tootmiskulud ilmselt oluliselt ei vähene, küll aga muutub kiiremaks tootearendus. Praeguse korralduse juures peab iga katse teha iga modifikatsiooni väiksed partiid tooma katsetuseks Eestisse ja kogu see logistika, mis puudutab lõhkematerjal, on tõenäoliselt keeruline ja sealt väga paljude lubadega hoidega ja kõige muu säärasega. Eesti Arsenal on ka nende seitsme ettevõtte seas, keda saatis edu tänavusel kaitsetööstuse arendustoetuste kombel kursil. Nende plaan on välja arendada droonide vastane raketisüsteem. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm räägib, et ehkki drooni on võimalik elektrooniliselt segada, pole nende füüsiliseks allatoomiseks kuigi häid lahendusi. Loodud. Näiteks ameeriklased on Patriot-raketiga lasknud alla mingi 3000 eurot maksma UV, mis oli küll väga efektiivne, aga küsimus on selles, et kas kolme-nelja miljoni euro kulutamine selleks, et alla tulistada mõne 1000 eurone droon, kas see on majanduslikult mõttekas kalkulatsioon? Narva muuseumi jaoks raskelt alanud aasta osutus lõppkokkuvõttes edukaks. Erimeelsused linnavõimuga on ületatud, eelarvepuudujäägi korvas siseturismi kasv. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Narva muuseumi jaoks oli aasta algus, kui lõputu õuduslinn jättis osa tegevustoetusest maksmata. Eelarve oli 48000 euroga miinuses, sihtasutuse asutajad tülitsesid nõukogus, muuseumi juht oli valimata ja lisaks nõudis Narva linna võim muuseumile kuuluva restorani sulgemist. Kuid aasta lõpuks jõudis Narva muuseum pea 40000 euroga plussi eeskätt tänu sellele, et aasta jooksul teeniti kavandatust umbes 100000 võrra rohkem, räägib Narva muuseumi direktor Ivo Posti. Esimene asi, mis meid aitas, on see, et Narva on tulnud eesti kaardile ja minu hinnangu järgi kõik need Narvas. Need ettevõtted, kes võtsid sellest tuld, töötasid selle nimel said tegelikult ka riisutud sealt koor kas või näiteks Kremli ööbikute etendused, tohutu mass inimesi käis läbi, meid külastas etenduse külastajatest 12 protsenti, eesmärk oli 10, saaksime täis, et meil on selles mõttes väga raske, aga ka väga edukas aasta olnud. Suhetes Narva linnavolikoguga ei meenuta enam midagi aasta alguse vastasseisu. Linnavolinik ja muuseuminõukogu liige Ilja Fjodorov väidab, et muuseuminõukogus valitseb üksmeel ning suhted linna ja sel aastal valitud muuseumijuhi vahel on head. Probleem peitus juhi ebakompetentsusest. Inimesed muuseumi juhtkonnas on vahetanud ja olukord hakkas järsult paranema, nüüd juhitakse muuseumi riigile, linnale ja linnaelanikele meelepäraselt. Narva Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul vaatab ta tulevasse aastasse lootusrikkalt. Narva muuseum tegeleb kunstigalerii uuendamisega, suvelaga lõppevad linnuse rekonstrueerimistööd ja avatakse uus püsinäitus. Täna Eesti kohal olev nõrk madalrõhulohk asendub öö jooksul lääne poolt saabuva kõrgrõhuharjaga. Olulist ilmamuutust sellega ei kaasne, sest ilm püsib sompus ja kohati on ka udune. Öösel pilves ilm, Ida-Eestis sajab vähest lund ja lörtsi, mitmel pool on udu ja jäidet. Tuul on muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis õhutemp. Ratuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Homme päeval püsib pilves ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi, õhtul Kagu-Eestis ka lund. Paiguti on udu ja jäidet. Ida-Eestis on tuul muutliku suunaga üks kuni kuus meetrit sekundis, Lääne-Eestis puhub loode ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi. Ja nüüd on kõnelda veel spordist. Seda teeb täna Juhan Kilumets. Täna õhtul Saku Suurhallis toimuval auhinnagalal spordiaasta tähed 2018 selguvad aasta nais- ja meessportlane aasta võistkondi. Aasta treener hääletustulemuste põhjal on aasta meessportlase auhinna nominendid Magnus Kirt, Nikolai Novosjolov, Ott Tänak ja Maicel Uibo. Naissportlase kategoorias Saskia Alusalu, Anett Kontaveit, Katrina lehis ja Kelly sildaru. Aasta võistkonnaks saab kas Eesti epeevehklemise naiskond, Eesti meeste võrkpallikoondis tantsupaar Konstantin Gorodilov, Dominika Bergmannova või rallipaar Ott Tänak Martin Järveoja. Aasta treenerina läheb lavale kas Georg ekreetsu, Helen Nelis-Naukas, Tõnis sildaru või Indrek Tustit. Korvpalli Eesti-Läti ühisliigas võõrustab Kalev Cramo tänases ainsas kohtumises Jurmala meeskonda. 12-st mängust 11 võitnud Kalev on liigatabelis kolmas, Jurmala on seitsme võidu ja seitsme kaotusega kaheksas. Tänane mäng algab Tiit Soku korvpallikoolis kell seitse. Korvpalliliigas NBA tegi järjekordse suurepärase mängu 19 aastane sloveen Luka Doncic. Tema koduklubi Dallas Mavericks võitis New Orleans Pelicansi 120 219. Tontšitš viskas 21 punkti, andis 10 resultatiivset söötu ja võttis üheksa lauapalli. Kolmik duublist jäi don Churchill puudu seega vaid üks lauapall, mis oleks temast teinud liiga kõigi aegade noorima kolmik. Dublini jõudnud mängija. Sellega on 27. detsembri Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja head õhtut.