Kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku olulisemad sündmused meile maailmas. Stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Riigiraudtee-ettevõte Operail lõpetab tänavuse aasta umbes 10 miljoni euro suuruse kasumiga. Novembris Venemaal rööbastelt maha jooksnud vagunite vaidluses ootab Eesti poole aga Venemaa uurimiskomisjoni lubatud materjale. Me oleme esitanud rida küsimusi, millele ootame vastused ja me ei ole nõus tänaste nende vahetulemustega. USA olulisemate aktsiaturgude langust on põhjendatud majanduskasvu aeglustumise, liialdatud prognooside, maksureformi, kaubandussõja ja isegi Brexitiga. Täna jõustusid karmimad Euroopa Liidu Schengeni infosüsteemi regulatsioonid kuritegevusega ja terrorismiga võitlemiseks. Kultuuritöötajate palgakokkulepe omavalitsusi palku tõstma ei kohusta. Näiteks Narvas jäävad kultuuritöötajate brutopalgad ka tuleval aastal alla 1300 euro. Viis aastat Ugala teatrit juhtinud Kristiina Alliksaar ja teatri loominguline juht Ott Aardam panevad järgmisel kevadel ameti maha. Võib-olla olukorras, kus teater teatava stabiilsuse säilitanud oleks nüüd hea, kui siia tuleks uut mõtet, uut energiat. Äsja karjääri lõpetanud endine Eesti jalgpallikoondislane Aleksandr Dmitrijev asub uuest aastast tööle kõrgliiga klubi Tallinna Kalev peatreenerina. Ilm on ka öösel ja homme päeval pilves, pärastlõunal sajab kohati vähest lund, lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni pluss kolm kraadi ja libeduse oht püsib. Nüüd siis kõigest järgemööda. Selle aasta esimeses pooles kahjumi kasumiks pööranud riiklik raudtee-ettevõte Operail jätkas teisel poolaastal samade kaubamahtudega, mis esimesel kuuel kuul, aasta lõpetatakse aga 10 miljoni euro suuruse kasumiga. Reene Leas. Operail juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul püsis esimese poolaasta 40 protsendina kaubamahtude tõus laias laastus aasta lõpuni. Kuna osade kaubagruppide mahud hakkasid kasvama juba möödunud aasta oktoobris-novembris, siis nende kuude võrdluses protsentuaalne kasv enam nii suur ei ole, kuid kokkuvõttes lõpetatakse aasta hästi. Kaubaveo kasumlikkus algab kusagil miljonist tonnist kuus. Me näeme, et tõenäoliselt on 13 ja pool miljonit tonni, umbes tuleb aasta kokku, ehk siis, kui need 2017 vedasime umbes 10,2 miljonit tonni. Et siis mis puudutab nüüd konkreetselt opereile, siis meie maantee sellel aastal 13,4 miljonit tonni loodame lõpetud aastakümne miljoni eurose kasumiga. Ida-läänesuunaline kaubavedu raudteele püsis viimase paari-kolme aasta tasemel. Peamised kaubagrupid olid vedela puisteväetised. Põhja-lõuna suunal lisandusid eelmise aasta lõpus Valgevene naftasaadused, mille mahud jäid laias laastus samaks ka sel aastal. Tulevaks aastaks Raul Toomsalu kaubavedudest suuri muutusi ei prognoosi. Me oleme aru saanud, et need kaubaomanikud, kellel on Eestis terminal või kes omavad terminali, või siis kes rendivad sadamates terminale, siis nendel plaan ka jätkata järgmisel aastal vähemalt samades mahtudes. Tuleval aastal jätkub opereilil vaidlus ka Venemaa uurimiskomisjoniga, mis peab novembri lõpus Omski lähistel toimunud rongiõnnetuses süüdlaseks Tapa depoos remonditud vaguneid. Toomsalu sõnul toimus 24. detsembril uurimiskomisjoniga kohtumine ning praegu ootavad nad komisjoni lubatud materjale. Me oleme esitanud rida küsimusi, millele ootame vastused ja me ei ole nõus tänaste nende vahetulemustega vahe järeldustega, mis seal täna seda lubati, nii kiiresti kui võimalik ja öeldi, et kui me olime Moskvast, siis öeldi, et saate kohe, aga tänase päeva seisuga on meil hetkel veel midagi olla. USA aktsiaturud üritavad taastada ajaloo halvimast jõululaupäevast, kui standard Poor's 500 indeks langes võrreldes septembriga pea 20 protsendi võrra. Viimastel päevadel on turgude seis küll paranenud, aga majandusanalüütikud leiavad, et pikemas perspektiivis ei pruugi see midagi head tähendada. Maria-Ann Rohemäe jätkab. Poessaa olulisemate aktsiaturgude langust on põhjendatud majanduskasvu aeglustumise, liialdatud prognooside, maksureformi, kaubandussõja ja isegi Brexitiga. Jõulude ajal toimunud järsu kukkumise taga nähakse aga eelkõige valitsuse tööseisakut ja president Donald Trumpi ähvardusi vallandada Federal. Nad tõstavad intressimäärasid liiga kiiresti, see on minu arvamus, aga ma olen kindel, et turud saavad korda. Trump on varasemat aktsiaturgude head seisu kasutanud oma administratsiooni tööd liitmiseks ja USA meedia kinnitusel muutis suur langus ta närviliseks. Seda enamik majandusele. Poliitikute arvates võib aktsiaturgudel toimuv hakata nüüd vaikselt mõjutama ka majanduse seisu, mis seni on olnud hea. USA aktsiaturud on järk-järgult langenud alates septembrist ja viimased kolm kuulutanud Nad hallimad pärast majanduskriisi. Olulisi kaotusi on teiste seas kandnud ka tehnoloogiaettevõtted, räägib Washington Posti tehnoloogia toimetaja preenphang. Kui vaadata, kes on seni juhtinud aktsiaturgude tõusu, siis paljud neist olid tehnoloogiaettevõtted ja nüüd me näeme vastupidist olukorda, kus tehnoloogiaettevõtet juhivad turgu alla. See tegelikult näitab, kuivõrd meie majandus nüüd keerleb nende suurte tehnoloogiaettevõtete ümber. Vang lisab, et kui varem suhtusid ameeriklased tehnoloogiaettevõtetesse entusiastlikult, siis nüüd, pärast mitut andmelekke skandaali ollakse pigem skeptilised. Kraboimulises. Praegu üritavad paljud ameeriklased leida võimalust, kuidas kehtestada tehnoloogiaettevõtetele mingisugused reeglid, kuid samal ajal säilitada innovatsioonikultuuri. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Ja välisteemadel läheme veel ka edasi, Evelyn Villers, palun. Täna jõustusid karmimad Euroopa Liidu Schengeni infosüsteemi regulatsiooni kuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks. Liikmesriikidel on nüüd kohustus luua süsteemi märguanne kõigi terrorismiga seonduvate kuritegude korral, vähendades tõenäosust, et kahtlusalused pääsevad. Aasta lõpus teavitatakse Europoli kõigist süsteemi terrorismiteadetest, luues seeläbi võrgustiku kurjategijate tabamiseks üle euroop. Vaba Schengeni infosüsteem sisaldab ligi 80 miljonit toimikut ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal vaadati neid viis miljardit korda. Infosüsteemi kasutatakse Schengeni välispiiride turvamisel ning see sisaldab teavet isikute kohta, kellel ei ole luba Schengeni siseneda, kes on kuritegevuse tõttu tagaotsitavad või kadunud, märkis komisjon. Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni suveresidentsi üritas neljapäeval tungida 40 kollavesti, enne kui politsei nad minema ajas, teatas lähedal asuva Vormslesmi massaažilinnapea. Mõned protestijad on öelnud, et nad proovivad keskaegsesse brigantsooni kindluses asuvasse suveresidentsi tungida ka reedel, ütles meer. Eelmisel suvel kirjutati meedias, et Macron tahab residentsi paigaldada 34000 eurot maksva ujumisbasseini kuigi kindluse juurde kuulub ka erarand Macroni ja tema poliitika vastu. Protestijad kavatsevad pealinnas Pariisis tulla tänavatele ka homme ja vana-aasta õhtul. Pea 1000 Lõuna-Koreas elava Põhja-Koreast põgenenud isikuandmed lekkisid häkkeritele, teatasid ametnikud. Lõuna-Korea ühinemisministeeriumi teatel on tegu esimese korraga, kui varastatakse sellises ulatuses põhjanaabri režiimi eest põgenenud andmeid, sealhulgas nimed ja aadressid. Küberrünnak korraldati keskusele, mille ülesandeks on aidata ülejooksikute leida Lõuna-Koreas kodu ja kohaneda sealse ühiskonnaga. Andmed lekkisid eraarvutist, mis nakatus viirusega kui pahaaimamatu töötaja avas Hana keskuses põhja Geonxangi provintsis e-posti. Ja uuesti kodustel teemadel eile kirjutati alla kultuuritöötajate palga kokkuleppe, mille kohaselt tõuseb kultuuritööd bruto töötasu alammäär tulevast aastast 1300 euroni kuus. Kohalikele omavalitsustele on see summa soovituslik, mis tähendab, et näiteks Narvas jäävad linna kultuuritöötajate brutopalgad ka tuleval aastal alla 1300 euro. Jüri Nikolajevi lugu näitab, et eriti vilets olukord on raamatukogutöötajate palkadega. Linnavalitsuse andmeil on Narvas kuni 300 kultuurivaldkonna töötajat, enamik neist on huvikoolide õpetajad. Lisaks sellele on kultuuritöötajad ametis linna kultuurimajas ja raamatukogus. Narva keskraamatukogus töötab umbes 60 inimest, kelle keskmine brutopalk on 750 eurot. See on pea kaks korda väiksem teenistujate, ametiliitude ja kultuuriministeeriumi kokku lepitud tuleva aasta brutopalga alammäärast. Narva keskraamatukogu direktor Maarit saurud kinnitab, et sellegi palga saamine on vedamine. Narva keskraamatukogul on vedanud, et eelmisel aastal meil tõsteti ligi 20 protsenti tegelikult palkasid aga ma kardan, et nüüd uuel aastal tuleb see siis sisemise ressursi arvelt. Sisemine ressurss tähendab töötajate koondamist. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna asejuhataja Dmitri Vergun väidab, et kultuuritöötajate palkade tõstmisega on omavalitsuse lõppeval aastal aktiivselt tegelenud näiteks huvikoolide õpetajate palk on aastaga kerkinud pea poole võrra, alates jaanuarist on see 1125 eurot. Ka linna kultuurimaja töötajad võivad uuel aastal pisikest palgatõusu oodata, kuid kas midagi ka raamatukogu töötajatele jagub, seda Dmitri verbunud lubada ei saa. Kultuuriministeeriumi ja TALO kokkulepe omavalitsustöötajate palku tõstma ei kohusta. Dmitri Bergun. Et loomulikult, kui inimesed töötavad ja tegelevad selle sama asjaga ükskõik kuskohas if-is või Narva, siis nad on väga loogiline, et nemad peavad lähtuma enam-vähem sarnastes tingimustes, on täiesti loogiline, aga loomulikult iga omavalitsus lähtub nendest võimalustest, mis neil on olemas. Loomulikult oleks kena, kui näiteks riik aitaks meid ka, nagu selles küsimuses. Dmitri Vergunni sõnul toetab riik hästi sporditreenerite tegevust, kuid mitte raamatukogude töötajate palku, mis on piirkonniti väga erinevad, räägib Narva keskraamatukogu direktor Maarit Saurt. Ma tean omavalitsusi, kus on need palgad peaaegu et ühtlustunud, aga meil veel kahjuks seda ei ole, aga me väga loodame, et siiski see annab tõuke ka sellele, et kohalikud omavalitsused tulevad järgi mitte ainult siis sellele, kui tõuseb miinimumpalk, siis tõtatakse raamatukoguhoidjate palku aga just nende viimastele uudistele, siis me jääme lootma, järgmisel aastal tõstetakse ka meil siis palkasid Naaritsa ordi sõnul on 750 eurosele palgale kõrgharidusega raamatukogu töötajaid leida raske, kui mitte võimatu. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Viis aastat Ugala teatrit juhtinud Kristiina Alliksaar ja teatri loominguline juht Ott Aardam panevad järgmisel kevadel ameti maha. Uue teatrijuhi konkursile saab avaldusi esitada 25. jaanuarini. Loominguline juht leitakse ka koostöös uue teatrijuhiga Olev Gengi kaastaja. Kristiina Alliksaar meenutab, et kui ta viis aastat tagasi Ugala juhtimise üle võttis, valitses teatris Sügav. Loome jah, juhtimiskriis. No kõige esimene eesmärk oli, et siin majas oleks taastatud töörahu, et näitlejad ja kogu lavastust teenindav kollektiiv saaks enda poolt kõik välja panna ja kui ma siin majas juba olin, siis järgmine eesmärk oli enda jaoks leida kõige parem tiim enda ümber, kes aitaksid Ugalas kõige paremini edasi, kes aitaksid parandada Ugala mainet, kes aitaksid tuua publiku siia majja tagasi. Loomingulise juhina tööd alustanud Ott Aardam ei, peamine väljakutse oli tagada rahulik tööõhkkond ja loominguline stabiilsus. Teatrimaja kapitaalremondi ajaks tuli leida ajutised mänguruumid. Alguses me kaardistasime kõik mängukohad Viljandi linnas, Viljandi ümbruses, aga siis õnneks oli meie teatris piisavalt julgeid, võib-olla isegi hulljulgeid inimesi, et me võtsime ette selle töö, et luua Viljandi äärelinna tööstushoonesse black box selleks ajaks, et ega ta ei olnud kõigele mitte kõige kergem, aga ma arvan ta ikkagi. Vähemalt loominguliselt selline huvitav projekt kokkuvõttes. Viis aastat tagasi külastas Ugalas 43500 inimest mullu aga juba poole rohkem. Viimati nautis teater sääraseid publikunumbreid 1991. aastal, kui käibel oli rubla ja Viljandis elas 23000 inimest mis on 5000 rohkem kui praegu. Nüüd, kui teatrijuhtide ees on väljakutsetaset hoida kasutusele võtta kammerja keldrisaal, on nad ometi otsustanud lahkuda. Võib-olla olukorras, kus teater on teatava stabiilsuse säilitanud oleks nüüd hea, kui siia tuleks uut mõtet uute energiate siit veel edasi liikuda, et mitte jääda sellesse vakku. Ott Aardam ei tegemised näitleja, näitekirjaniku ja lavastajana jätkuvat Theatrumis. Kristiina Alliksaarel edasisi plaane veel. Pole Ugala teatri juhatuse liikme kohale on avalduste esitamise aega 25. jaanuarini. Väga ootan inimesed, kellele läheb korda teater, kes näevad teatri olulisust ka kogukonnas ja ei pelga Viljandit, milleks ei ole absoluutselt mingit põhjust. Mõtleksid ja kaaluksid väga tõsiselt siia tööle tulekut. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Seoses tugevate tuultega on Peipsi järvele tekkinud palju rüsijääd, mis muudab järvel liikumise väga raskeks. Piirivalvurid kutsuvad jääle minejaid üles ettevaatlikkusele. Marii Kangur räägib sellest lähemalt. Peipsi jääolud on kehvad, jää paksus väga ebaühtlane, ütles Lõuna prefektuuri Mustvee kordoni juhtivpiirivalvur Margus Anier. Praegu veel kohati on suured alad, kus on veel 10 sentimeetrit, jääb, et hetkel tehnikaga peale lubatud ei ole praegu lubatud jalgsi järvele kuni kolm kilomeetrit kaldast kogu Peipsi järve ulatuses, aga peab arvestama sellega, et jääolud ei ole see aasta head kuskil 10 sentimeetrit lühemad kohad. Tingimused on väga keerulised nii kaluritele kui piirivalvuritele. Praegused rüsijääväljad on poole meetri kuni meetri kõrgused, kohati nagu kuumaastik, mida mööda sõita ja jalgsi käimisele tähendab see ka seda, et väga raskeliik. Lisaks sellele on see, et kui ta nüüd seda head liigutused kohati endal totalt ja tekitanud ja kohati ta lahti lõigata, oodata võib-olla 30 sentimeetrit paks ja sealsamas kõrval võiks olla ainult mingisugune viis kuni 10 sentimeetrit. Ja sünoptik, taimi paljak räägib nüüd lähemalt, mida te, meie ilm. Madalrõhuvöönd on eemaldumas ja selle järel sajab öö hakul mandril siin-seal veidi vihma ja lörtsi, idapoolsetes maakondades ka pisut lund. Pärast keskööd tugevneb kõrgrõhuhari ja saju võimalus on veel vaid Kagu-Eestis. Võib olla udu ja püsib libeduseoht. Läänekaare tuul nõrk. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Päeval kõrgrõhuhari eemaldub, aga hoiab vihma põhiliselt sajuta kuid suuremal osal sombuse jõudusena. Õhtupoolikul läheneb Soome rannikult madalrõhulohk ja Põhja-Eestisse jõuab tihedamaid pilvi, millest siis veidi vihma sajab. Tuul tugevneb, puhub edelast kolm kuni üheksa, Hiiumaal ja põhjarannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis nullist pluss kolmeni ida pool miinus ühe kraadi ümber. Ööl vastu pühapäeva madalrõhulohk kaugeneb ja selle järel sajab põhiliselt idapoolsetes maakondades lörtsi, sekka ka vihma pärast keskööd Kagu-Eestis lund. Õhutemperatuur on nullist miinus neljani, saartel kuni pluss kaks kraadi. Päevan selgemate laikude ja suurema sajuta. Läänekaare tuul on võrdlemisi tugev. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolme kraadini. Aasta viimane öö ja ka päev on suurema sajuta. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus seitsmeni, vaid saarte rannikul nulli piires. Kuid nõnda ilusaks kargeks ilm paraku ei jää. Pärastlõunal tugevneb edelatuul annab märku lähenevast aktiivsest madal rõhkkonnast. Õhtuks jõuab saartele lörtsi ja lumesadu. Aastavahetusel on mandril tuisumöll oodata. Ja saate lõpuks ka spordisõnumeid. Johannes vedru on valmis, palun. Paar nädalat tagasi sportlaskarjääri lõpetamisest teatanud endine Eesti jalgpallikoondislane Aleksandr Dmitrijev hakkab uuest aastast peatreenerina juhendama Premium liiga klubi Tallinna JK Kalevit. 36 aastane Dmitrijev, kes keskpoolkaitsjana käinud Eesti koondise eest väljakul 105. mängus pole varem treeneritööd teinud. Tallinna Kalevi abitreenerina jätkab ka tuleval hooajal Liivo Leetma. Tänavused Eesti meistrivõistlused lõpetas Kalev kaheksanda kohaga. Meeste korvpalli valitsev Eesti meister BC Kalev Cramo teatas täna, et on sõlminud lepingu 25 aastase ameeriklase Tony Rotten juunioriga. 198 sentimeetri pikkune tagamängija peaks Eestisse jõudma teisel jaanuaril. Esialgse info kohaselt tuleb ta Kalev Cramos ühe kuu pikkuse katseajaga. Proteni. Senine korvpalluri karjäär on kulgenud nii USA üliõpilasliigas kui ka NBAs. Aastatel 2012 kuni 2015 kuulus ta NBA klubides tsemendis Kristuses ja Philadelphia tsemendist Sixers. Mehe edasist karjääri on aga pärssinud raske põlvesidemete vigastus. Eile Saku Suurhallis toimunud galaõhtul EV100 spordiaasta tähed 2018 premeeriti Eesti aasta sportlasi, treenerit ja võistkonda. Rahvaspordialaliitude ja spordiajakirjanike hääletuse tulemusena sündinud valik on spordiringkondades tekitanud üksjagu diskussiooni. Valimise korda on tugevalt kritiseerinud vehkleja Nikolai Novosjolov ja vehklemistreener Helen Nelis-Naukas. Nimelt ei pälvinud sel aastal kokku viis tiitlivõistluste medalit võitnud vehklejad tänavu ühtegi kuldset Kristjanit. Aasta naissportlase hääletusel Saskia alusalu järel teiseks jäänud vehklemise Euroopa meister Katrina lehis siiski nii pettunud pole. Katrina lehis. Kibedust kindlasti ei tunne, ma ei oska öelda, mis eelis oli, et no olümpiamängude neljas koht on väga kõva sõna tegelikult, et vehklemises meil läheb praegu väga hästi, aga konkurents on väga kõva, et ka teised alad on väga tugevad, et peame ennast veel rohkem käima saama ja, ja ennast kokku võtma, et küll küll tuleb. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja 28. detsembril kena õhtut ja kuulmiseni.