Tere, raadiouudiste toimetus on teinud valiku lõppevasse aastasse, meie hinnangul kõige suurema jälje jätnud sündmustest. Oleme kaasa elanud erakondade reitingunumbritele, nüüd võib öelda. Tõus ja Eesti poliitikas on konservatiivne rahvaerakond kes dikteerib praegust poliitilist retoorikat, milliseks kujunevad jõuvahekorrad kevadel? Eestlaste usaldus peaminister Jüri Ratase valitsuse vastu on kasvanud. Et tegemist on tugeva liidriga, näitas Ratase ÜRO ränderaamistiku pärast puhkenud kriisi ajal. Nii teravat vastuolu maa ja sotsiaaldemokraatide vahel pole siinses poliitikas ammu nähtud. Lõppeva aasta esitas maailma vabakaubandusele viimaste kümnendite suurima väljakutse. Senise globaliseerumise eestvedaja USA on asunud Hiinalt nõudma kokkulepitud reeglite järgimist. Suurbritannias valitseb segadus ja teadmatus tuleviku suhtes. Euroopas on tänavu valimistel häid tulemusi teinud parempoolsed parteid ja paremäärmuslased. Mõned on võimu juurde pääsenud, teised jäänud peamiseks opositsioonihääleks. Selles nähakse nii vastuhaku poliitilisele eliidile, teisalt hirmu rahvusliku identiteedi hajumi sees. Eesti rahvaarv on mitu aastat järjest kasvanud tänu sisserändele. Eelkõige on tegemist Venemaalt ja Ukrainast saabunud töökätega. Läinud aastal tehti mitu seadust muudatuste tööjõu sissetoomist lihtsustada. Põuakahjud olid väga suured riik põllumehele tagastamatu abiga appi ei tulnud ja see polekski olnud ehk jõukohane. Küll aga andis maaelu edendamise sihtasutus 20 miljonit eurot käibelaenu, mida hätta sattunud põllumehed ka üsna agarasti kasutasid. Riigi juubeliaasta oli sündmusterohke ja suur osa meie kultuuri jaoks olulisi ettevõtmisi oli välismaal, aga samas sai näiteks filmivaldkond tänu juubeliaasta rahastusele. Uue hoouudistetoimetuse valik vaatab nii aastale tagasi kui ka mõtleme, kuidas siit edasi saate, toimetab Margitta otsmaa, head kuulamist. Eesti majanduse käekäik lõppeval aastal tekitab kahekesi tundeid ja numbrite põhjal näib 2018. pea sama edukas kui oli eelmine. Kui aga vaadata, millised sektorid sellesse panustasid, selgub, et majanduskasvust praktiliselt poole on andnud ehitus- ja kinnisvaraturg. See ei näita mitte niivõrd ehitussektori kiiret kasvu, kuivõrd teiste tegevusalade nõrkust. Maailma majanduse käekäigus jääb Eestile ikkagi pealtvaataja roll, kuid oma konkurentsivõimega saame tegeleda vaid ise. Aga kuidas? Eesti rahvaarv on mitu aastat järjest kasvanud, tänu sisserändele poole sisserändajatest moodustavad statistikaameti andmetel Eesti kodakondsusega inimesed. Lõppeval aastal tehti aga mitu seadusemuudatust, et lihtsustada tööjõu sissetoomist ja ühtlasi takistada ebaseaduslikku töötamist. Kai Vare räägib sellest. Mustanahaliste sisserändajatega hirmutamine võib küll poliitikutele populaarsust tuua, aga arvud räägivad teist keelt. Siseministeeriumi teatel on Euroopa rändekava raames sel aastal rahvusvahelise kaitse saanud 18 inimest ja väljaspool rändekava 13 inimest. Seega peamine sisserände põhjus on hoopis see, et Eesti ettevõtted vajavad töökäsi. Lühiajalise töötamise registreerimine on võrreldes 2000 seitsmeteistkümnenda aastaga pea kolm korda tõusnud. 2018 registreeriti ligi 22000 lühiajalist töötamist. Peamiselt toodi tööjõudu ehitusse ja töötlevas tööstusse, kõige rohkem Ukrainast, aga ka Valgevenest, Moldovast ja Venemaalt. Tööandjad on rääkinud töökäte puudusest juba mõnda aega ja nende meelest ongi lahendus Tuua töökäsi välismaalt, eelkõige väljastpoolt Euroopa liitu. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar on korduvalt kritiseerinud rände kvooti ning Tööandjate tänavust manifesti tutvustades hoiatas ta taas rändepiirangute mõju eest. Eestis töötab tuhandeid, varsti kümneid tuhandeid inimesi kolmandatest riikidest, kellest kui üldse makse makstakse, siis makstakse maksud teistele riikidele. Meie ei saa, sest midagi saame tegelikult kehvema tööjõu. Sellised rumala rändepiirangud tingivad selle olukorra. Sisserändekvooti pole valitsus valmis eriti suurendama, küll on aga tehtud muid lihtsustusi. Näiteks infotehnoloogia asjatundjate pärast konkureerivad praegu kõik riigid selle eriala. Asjatundjaid saab Eestisse kutsuda kvoodivabalt ja riik maksab toetust. Töötajate leidmisega ei ole probleeme ainult IT alal. Maapiirkondades ei pruugigi olla inimesi, kes töö ära teeksid. Näiteks Helme maasikakasvatuse Osaühing proovis juhatada Andrus Horni sõnul sel aastal Ukrainast pärit töötajaid. Tundub, et tulebki nende peale minna kures osas noortel ei ole püsivust, aga sealt tuleb täpselt niisugune 30 40 aastane. Tal on motivatsioon raha teenida. Ja tema tuleb iga hommik on, ta on mul olemas, aga kohalikest ma ei tea, kas ta tuleb hommikul võidule. 2018. aastal oli miinimum tunnitasu kaks eurot ja 97 senti. Tööandjate sõnul on aga palgad nii kõrged, retsee nöörib neil kõri kinni. Seetõttu tahetakse tihtipeale Eestisse tuua mitte spetsialiste, vaid pigem odavat tööjõudu sisse toodud töötajatele kehtestatud kõrgema palganõudest mööda niherdamiseks on leitud võimalus Euroopa Liidu teenuste vaba liikumise raames, rääkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus. Ebaseadusliku töötamise ennetamisel ja tõkestamisel tegelikult võtmeküsimuseks ikkagi kogukonnasisene kokkulepe, näiteks tähendab see seda, et peatöövõtja ei võta omale alltöövõtjaks ettevõtet, kes tegeleb kas näiteks skeemitamisega, et tegelikult seal teises liikmesriigis see ettevõte on loodud fiktiivselt, keda ei paku seda teenust, mida ta siis Eestis pakub. Või näiteks ei maksa töötajatele palka või siis näiteks lihtsalt registreerib lühiajalise töötamise alles siis, kui tegelikult rikkumine on juba aset leidnud ja politsei ja piirivalveamet on seal, leidub. Sel aastal tehti ka seadusemuudatus ebaseadusliku töötamise vältimiseks. Maksimaalne rahatrahv tööandjale, kes kasutab ebaseaduslikku tööjõudu kümnekordistus seniselt 3200-lt eurolt 32000 euroni. Siseministri ametist lahkunud Andres Anvelt ei usu, et lähiajal sisserände piirarvu kaotamises kokkuleppele jõutakse. Nii nagu tööandjad loodavad poliitilist tahet selleks praegu pole. Seesama piirarv ei ole mitte ainult valitsuse tehas on ikkagi Parlamendi kinnitada ja selle muutmine lihtlabane muutmine ei tule kõne allagi. Ühiskonnas ei oleks lootust. 75 protsenti Eesti inimestest on sellele vastu. Tehnoloogilistesse lahendustesse, mis tööjõuvajadust vähendaks, investeeritakse tõrksad. Töö paremaks korraldamiseks napib paljudel meie juhtidel oskusi, nii et tööviljakus kasvab palgatõusuga võrreldes ikkagi aeglaselt. Niisiis ikkagi välistööjõud, kes rabab kohusetundlikult 11 tunniseid tööpäevi teha. Näiteks Ukrainas oli keskmine palk 2018. aastal 330 eurot. Nii et Eesti palk võib ihaldusväärne tunduda küll. Ettevõtjad usuvad poliitikutesse üha vähem praegu on võimatu ennustada, kas järgmise valitsuse moodustab kesk- või Reformierakond ja kes sinna veel kuuluvad. Nimekirjad kevadiseks riigikogu ja ka Euroopa Parlamendi valimisteks on aga koos. Uku Toom analüüsib, missugused on jõuvahekorrad. Mööduva aasta muutnud erakondade arengutes ja omavahelistes jõuvahekordades nii mõndagi. Alustame Keskerakonnast, juhid on samad, reiting mõnevõrra kõrgem ja mis eriti oluline. Praeguse seisuga ollakse kõikide küsitluste järgi Reformierakonnast kindlalt ees ja minnakse valimisi võitma. Reformierakond omakorda vahetas aprillis juhti Kaja Kallase saamisega erakonna juhiks, kerkis reiting korraks 33-le protsendile ning hakkas siis ühtlaselt langema. Praegu on see 10 protsenti vähem ja miski ei näita, miks ta peaks tõusma hakkama. Kaja Kallas siiski loodab Kui vaadata nüüd neid reitinguid, siis praegust valitsust toetab siiski alla poole valijatest ja meie ülesanne on näidata, et Reformierakond on parem alternatiiv sellele valitsusele. Meil on terve rida teemasid, millega me tegeleme. Kindlasti kogu see maksupoliitika, mis inimestele ma arvan, järjest enam selgeks saab. Eks me töötame kõik meie meeskonna liikmed töötavad edasi ja ei oskagi mingit konkreetset retsepti anda. Ekre reiting alustas umbes 10 pealt ja liikus kuni suveni tõusujoones edasi, nii ladusalt läinud ei ole. 18 20 protsenti on siiski seis, millega võib ennast kindlalt tunda. Ja Mart Helme räägib, mis kõik juhtub, kui nemad võimul on. Kõik muutub, muutub see, et eranditult iga otsus, mis Eestis langetatakse, lähtub Eesti rahvuslikest huvidest, mitte ei lähtu mingites Euroopa normidest Euroopa väärtustest. Aga sõbrad, öelge mulle, mis on Euroopa väärtused, homoabielud, eutanaasia, immigratsioonivastaste vangi panemine, nagu me praegu nägime Inglismaal. Sotside toetus on olnud 10 protsendi piirimail, reeglina veidi alla, aga väliselt tunnevad nad ennast siiski kindlalt ja käituvad nii, nagu oleks see toetus poole suurem. Jevgeni Ossinovski. Dünaamilist poliitilist maastikku ja tuleohtlikku olukorda ei ole Eestis ammu olnud ja me teeme kõik, et olla neil valimistel edukad, jätkata sotsiaaldemokraatliku ühiskonna ehitamist ka järgmises valitsuses. Me peame olema neil valimistel edukad, mitte enda, vaid eestipärast. Kallid sõbrad. Isamaa toetus on olnud valimiskünnise piirimail, siiski on pea kõik kindlad, et selle nad ületavad. Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder. See on meil seaplatvorm alustuseks, et kui meil on siin pikki, kuid olnud reiting suhteliselt stabiilne, siis viimane küsitlus näitas, et meie toetus on hakanud kasvama. Ja ilmselt see tähendab ka seda. Meie sõnum hakkab inimesteni jõudma. Nii et mina arvan, et kui me suudame edukalt oma programmi lahti seletada ja seisukohad inimesteni viia siis kindlasti me valimistulemus saab olema oluliselt parem, kui tänane reiting, mis on pööranud tõusu, leiame, saavutame ka hea valimistulemused. Ning vabaerakonda aasta algul tundus, et reiting on liiga madal. Nad vahetasid esimeest aasta jooksul isegi kaks korda. Esialgu Andres Herkel Artur Talviku asemele, siis Herkeli asemel Kaul Nurm ei aidanud midagi, reiting on ikka kehvemaks läinud. Nurme ütleb, et erakond on põdenud läbi tavapärase laste haiguse ja on praegu tugev. Me oleme täna üsna tugeval jalgadel valmistuma valimisteks, meil on väga tõsiseltvõetav ja kõikehõlmav valimisprogramm. Nimekirjade koostamine on praegu lõpujärgus ja me tuleme optimistlikult valimistele vastu. Me eesmärk on suurem kui ainult viis protsenti, aga loomulikult viis protsenti on miinimumeesmärk ja sellega ma olen päris kindel, et vabaerakond saab hakkama. Aga kui vabaerakonna suhtes on enamik vaatlejaid lootused siiski kaotanud, on tulnud Eesti 200, kus lootusi on märgatavalt rohkem. Kaks kuud tagasi loodud erakonna reiting oli üle valimiskünnise juba siis, kui erakonda ennast ei olnudki ja sinna kaheksa protsendi kanti on taga jäänud. Erakonna juht Kristina Kallas ütleb, et erakond on väga heas seisus. Me oleme lõpetamas oma valimisnimekirjade koostamist ja me võtsime plaani tulla välja täisnimekirjaga ja sinna me oleme teel, nii et kõik on praegu väga hästi, sest inimeste toetus on väga suur, vaatamata sellele, et me oleme tõesti ainult poolteist kuud erakonnana eksisteerinud. Rohelisi ei saa ka päris ära unustada, ise nad kuulutavad, et ületavad mitte ainult viie, vaid ka 10 protsendi piiri. Aga eks neid lootjaid ja lubajaid tule ikka olnud. Niisiis lähevad Eesti erakonnad valimistele vastu optimistlikult, kuigi veidi vähem õhku täis kui mõni aeg tagasi, sest eks deklareerinud ju Eesti 200, et läheb valimisi võitma ja EKRE läheb absoluutset enamust saama. Huvitav on see välja arvatud, on valimistevahelisel perioodil kõigil erakondadel juht vahetunud mõnel isegi mitu korda. Edgar Savisaar ei ole juba mõnda aega Keskerakonna juht ega ka mitte Tallinna linnapea. Ometi andis ta läbi aastakõneainet kohtualusena süüdistatuna korruptsioonis. Vahetult enne jõule vabanes Savisaar kohtumenetlusest tervisliku seisundi tõttu. Kuulame veel kord Edgar Savisaare sõnu vahetult pärast kohtuotsuse selgumist, kui Indrek Kiisler saidatelefonile. Kas te teate seda, et riigikohus otsustas, et pääsete kohtu alt oma tervise tõttu? Ja just praegu intervjuud küll ei taha, aga, aga just praegu tuli otsus, et kohtumenetlus on lõpetatud, et kuidas te ennast tunnete? Riigikohus ei arutanud Edgar Savisaare süü küsimust ning ei mõistnud teda ka õigeks ja nende suhtes, kellele heidetakse ette Savisaarele altkäemaksu andmist. Kohtupidamine jätkub. Jüri Ratas kindlustas oma liidrirolli nii erakonnas kui ka peaministrina, teda on nimetatud kõige mõjukamaks inimeseks Eestis. Valitsuse juhtimine on aga nagu korvpallimäng, tõmbab ratas ise paralleele. Igapäevane poliitika on samuti tõsine võitlus, eksida ei tohi, on see siis vabaviskel või valitsuse pressikonverentsil. Tänased liitlased on homsed konkurendid, nagu juhtus Ekrega ratas kõneleb oma mõtetest intervjuus Toomas Sildamile. Kõik, kes on riigikogus, võiksid olla koostööpartnerid. Kas sellel ajahetkel reaalselt koostööpartnerid koalitsiooni mõttes? Opositsioon saab alati koostööpartner. Aga ühte ma ütlen küll, et on mingid piirid, milles koostööd ei saa üle üle teha. Ja EKRE puhul on see piir täna tõesti see, mis, mis minu jaoks on probleem. Kuidas nad ütlevad inimestele pea maha. See ei ole kuidagi vastuvõetav. Kui neid valitakse järgmises Riigikogusse, arvestades tänaseid reitinguid, on nende toetus suurimad, valitakse sinna. Ja kui nad muudavad oma põhimõtteid, siis ma arvan, et ei saa keegi öelda. Erakonnale, kui sinu kostade. Kas te kujutate ette, et olete valitsuses ja valitsus koostöös koos EKREga? Tänases seisus ma seda ei kujutata. Kas Ekre dikteerib praegu sisepoliitika helistiku? Ma arvan, et see vastus on, et ei. Et paljud erakonnad ikkagi näevad teiste elu palju laiemalt kui see, et kes suudab v rohkem äärmusesse minna mingisuguste lubaduste seisukohtadelt. On see aasta olnud valitsuse kooshoidmise aasta teie jaoks. Ma loodan, et see on Eesti edasimineku aasta olnud aga selge on see, et peaministrina sa pead seda tasakaalu kogu aeg hoidma. Arvestades tänast valitsus, kus on ikkagi ideoloogiliselt erakonnad teatud küsimuses väga erinevalt Oli sel aastal ka hetk, kui korraks mõtlesite, et nüüd läheb valitsus laiali. Seda usku, et tänane valitsus teeb oma töö motiveeritud lõpuni ja ei tiksu ei võtnud mitte keegi mul kordagi ära. Kuidas see valitsus on õnnestunud teil koos hoida? On olnud kõikide selle meeskonna mängijate tahe teha neid olulisi reforme. Seda ka, et iga kord ei ole küll olnud kõigi poolt. Päeva lõpus ikka on olnud need inimesed, kes on ühiskonnas näiteks poliitilistel ametikohtadel, peavad aru saama, et iga lause, aga iga sõna võib tuua väga suure turbulents ühiskonda sisse ja võib rahustada ühiskonda. Mõnikord võib turbulents tuua, aga see, kui sõna jäetakse ütlemata See, et ränderaamistiku saanuks veel rohkem selgitada vastab tõele. Ja ma alustan kindlasti endast, mis ma siin teistele näpuga näitama. Mis tunne on olla Eesti kõige mõjukam inimene? Eesti kõige mõjukam inimene ongi Eesti elanik Eesti elanik, kes on õpetaja või kes on politseinikule, kes on ajakirjanik või, või kes on kalamees? Et kui sa teed oma oma tööd südamega, siis siis sa omad väga suurt mõju selles sektoris, kus sa tegutsed, Jüri Ratas on lihtne ja tavaline Eesti elanik korstent omaja ikka pühki dekama ikka ära lõigata, puuduma, ikka ära lõhkuda, ritta laduda. Tulles veel kord tagasirändeleppe juurde, siis Eesti suursaadik ÜRO-s Sven Jürgenson andis 19. detsembril peaassambleel Eesti toetuse ÜRO ränderaamistikule. Terve aasta oleme saanud kaasa elada Brexiti leppe läbirääkimistele. Britid peaksid Euroopa Liidust lahkuma juba 29. märtsil. Kuidas see juhtub, ei ole aga endiselt teada. EPehanud. Sõnad Brexit, kiiri, piirvarulahendus ja ühisturg on aasta jooksul kõlanud uudistesaadetes ehk sagedamini. Kui raadiokuulaja tahtnuks. Jõuame leppeni, ei jõua, jõuame leppeni, ei jõua. On olnud Suurbritannia peaministri Theresa May aasta. Ei teagi, kas tal on olnud raskem läbirääkimistel Brüsselis. Ma usun, et kõik siin laua ümber soovivad jõuda leppeni, töötades intensiivselt ja ühiselt me suudame leppeni jõuda. Lepe on saavutatav Jon aegse teoks teha või koduses Londonis, Suurbritannia parlamendis. Selge, et parlamendi ees on palju põhimõttelisem küsimus. Kas see parlament tahab teoks teha Brexiti, kui jah, siis kas läbi kokkuleppele jõudmise euroga rahvaliiduga? Kui vastus on jah ja ma usun, et see on parlamendi enamuse vastus siis peame me kõik endalt küsima, kas me oleme valmis tegema kompromisse sest ei ole olemas edukat Brexitit ilma kompromissideta mõlemalt poolelt. Ühe aasta viimasel pressikonverentsil Brüsselis küsivad ajakirjanikud, kas peaministril vahel kiusatus pakkida kohvrid ja põgeneda. Theresa May jätab sellele küsimusele osavalt vastamata ja lubab sihikindlalt oma töö lõpule viia. Lõputu draama ei tulene muidugi mitte peaministrist või vähemalt mitte ainult temast. Briti ühiskond on lõhenenud ja poliitikud kõikidest leeridest annavad segaduse kasvatamisel oma osa mõeldes rohkem enda positsioonile kui riigi tulevikule. Brittidel on kätte tulnud aeg tunnistada, et vastupidiselt Brexiti kampaania ajal lubatule ei saa ühtaegu Euroopa Liidust välja astuda ja ajada äri sama headel või veel parematel tingimustel. Mingi otsus mingil moel tuleb lõpuks langetada. Detsembrikuine tänavaküsitlus Londonis näitab, kui raske see saab olema. Sherry. Välja tähendab välja, mitte võib-olla sisse pooleldi sisse või veerandi osas sisse-välja tähendab välja Steve sibula šovin Boom, allessiiv ole mürsk, inimesed on praegu palju informeeritumad ja nad saavad aru, millises jamas me oleme. See on 21. sajandi Suurbritannia ja me oleme tagasi pimedates aegades. David Stockmanni kin poisid. Kui poliitikud lõpetaksid endale punktide kogumise ja mõtleksid riigile iseenda ja oma partei asemel praegu teevad aga kõik just nimelt seda. Epp ehand rahvusringhäälingu raadiouudistele Brüssel, Belgia. Lõppeva aasta viis maailma kaubandussõja lävele USA kehtestas tollitariifid nii Hiinale kui ka oma lähimatele liitlastele, pidurdades sedaviisi mitu kümnendit kestnud globaliseerumislainet protektsionismi. Pooldajate sõnul kuritarvitab aga osariike vabaturuvõimalusi. Indrek Lepik räägib sellest. See kõik sai alguse juba veebruarikuus, mil USA riigipea Donald Trump teatas, et Hiinas valmistatud päikesepaneelid ja pesumasinad saavad tollis 30 protsendilise hinnalisa seejärel juba kurikuulsate erase tariifid, millest saavad osa ka liitlasriigid. Järgneb kuum suvi ja veelgi suurenev hulk tariifi kaupu. Rahu ei too. Sügis, mil tariifi kaupade nimistu väärtus on juba mitusada miljardit dollarit. Sügisel vastab taktikaliselt ka Hiina, mille tariifide sihtmärgiks on trumpi, valib USA sisemaa. Aasta lõpuks lepitakse siiski kokku üheksakümnepäevases vaherahus. Miks ajab trump oma eelkäija sedavõrd erinevad kaubanduspoliitikat ja kas talle kahjulik, nagu senine arusaam maailma kaubandusest annaks eeldada? SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel nii ei arva. Kino on hoidnud kunstlikult enda valuuta suhteliselt odava, nad on sellega meelitanud sinna väga suure osa maailmatootmisest. Ta on noh, ütleme, suhtunud suhteliselt loovalt ja vabalt intellektuaalsest omandisse ja huvitaval kombel sellel kõigil on lastud nagu väga pika perioodi jooksul noh, üpriski rahulikult juhtuda. Ja siis nüüd, kui üx veidikene koloriitsem tegelane Ühendriikide presidendina hakkab sellel teemal küsimusi esitama, et kas ikkagi peaks niimoodi olema siis äkki äkki on kuidagi suur pahandus. USA pigistanud silma kinni tegelikult juba viimased pool sajandit, uskudes, et arenev Hiinaga aja jooksul demokratiseerub ning tema majandus avaneb. Soovitud määral, seda ka juhtunud pole. Siiski on Swedpanga peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ka hiinlaste endi ees selge dilemma. Ühest küljest ei saada väga hästi aktsepteerida oma majandusmudelist lahtiütlemist seda, mida tegelikult ju praegu eesotsas USA üritab teha. Teisest küljest ei saa Hiinaga lasta ennast isoleerida sellepärast et Hiinas ekspordi osakaal on kuskil peaaegu 20 protsenti kogu majandusest ja isolatsioon tähendaks Hiina jaoks seda tegelikult, et kannataks ka majanduskasv. Ja kui majandus kas selle võrra kannad tuleb, siis oleks Hiina praegusel kumbarteil ka raskem enda rolli rahvaias õigustada. Tigoppele Mertsina sõnul on siiski vara rääkida selle konflikti mõjudest arvestades ka kas praegune niinimetatud vaherahu peab rahvusringhäälinguga rääkinud Washington Fausti majandustoimetaja. Eilane usub, et võita pole olukorrast kummalgi. Majandusanalüütikud leiavad, et sellistes kaubandussõdades ei ole võitjaid ja terve hulk ettevõtteid võib mõlemal poolel kahju kannatada. Samas ei taha ma öelda, et USA ei ole selgeid põhjuseid olla rahulolematu Hiina kaubandussuhetega, ütleb ta. Mis saab siis uuel aastal? Hiina ekspert Leslie Leino usub, et ka lähiaastat siin lahendust ei toogi. Maailm on nii väikseks läinud, et kaks sellist suurt majandust nagu Hiina ja Ameerika ühendriigid täiesti erineva ideoloogia maailma nägemusega maailmatajuga, nad lihtsalt ei mahu ühte ruumi ära ja, ja ma arvan, et, et selline vastasseis, kui siisid ping otsustab jätkata, siis, siis ta nii ka läheb. Ajaloos ikkagi Hiina on näidanud seda, et, et nad on nõus ja valmis olema väga isoleeritud riik ja ja on samas ka selliseid näiteid, kus totaalset isolatsioonist nad teevad ootamatuid pöördeid. Et Hiinast praegu tundub, et kuna see vastasseis alles algab, et arvan, et see jääb pikaks ajaks kestma. Aastaid on räägitud äärmusluse tõusust, aga iga aastaga muutub probleem nähtavamaks. Lõppeval aastal andsid oma panuse valimised Itaalias ja Rootsis, aga ka meeleolud Prantsusmaal ja Hispaanias. Kõik selle võtab kokku Mall Mälberg. Terves Euroopas on parempoolsed parteid ja paremäärmuslased häid valimistulemusi teinud. Mõned on võimu juurde saanud, mõned muutunud, peamiseks opositsioonihääleks ja isegi need, kes pole veel saanud poliitikas kindlalt jalgu maha, on sundinud tsentristlik liidreid endaga kohanema. Osaliselt nähakse selles vastuhaku poliitilisele eliidile osaliselt hirmu globaliseerumise ja rahvusliku identiteedi hajumise ees. Kuigi eri riikides on teemad erinevad, eksisteerib mõningaid ühiseid, nagu näiteks viha immigrantide vastu. Islamivastane retoorika ja euros skeptitsism. See kõik on mõjutanud sel aastal Euroopa poliitilist maastikku. Alustame Itaaliast. Itaalia sai pärast kuid kestnud valimisjärgset segadust populistliku viie tähe liikumise ja paremäärmusliku liiga koalitsioonivalitsuse. Ennustati, et just liiga juhist Matteo Salvini saab Itaalias võtmetegelane. Nii ka läks. Salvini tuntakse ägeda migratsiooni vastasena. Teda peetakse Itaalia ja Euroopa kõige vastuolulisemaks poliitikuks. Intervjuus BBC Haathockile ütlusteni. Normiprobleemi ökonoomia viimase kahe aastaga on Itaalia rannikule jõudnud 700000 migranti, kes on tekitanud hiiglaslikke majanduslikke, sotsiaalseid ja õiguslikke probleeme. Pooled neist, kes Itaalias iga päev politsei vaatevälja satuvad, on immigrandid. Me võtame vastu need, kes põgenevad sõja eest. Kõikidele teistele on uks suletud. Kas Euroopa Liit sekkub võime, muudame asja ise, kinnitas ta. Kuidas itaallased aasta lõppedes elavad? Ülle Toode Roomast. Pooled itaallased arvavad, et valitsus on teinud kõik hästi. Teine pool häbeneb oma riiki, paljud neist kas on juba või plaanivad siirduda mujale maailma. Millised saavad olema valitsuse reformid ja mis nad kaasa toovad, ei osata arvata. Itaallased on segaduses, aga rootslased. Rootsis septembris toimunud valimised lõppesid poliitilise patiseisuga. Seni võimu nautinud sotsid said küll kõige enam hääli, kuid tegelikuks lisaks peetakse immigratsioonivastaseid demokraate. Nagu Itaalias salvini, nii süüdistab ka Rootsi demokraatide juht immi Oogesson kõiges halvas immigrante. Näiteks kui temalt küsiti, miks on Rootsis nii palju vägistamist, vastas ta. Üks peamisi põhjusi on suurenenud immigratsioon. Inimesed ei muuda oma väärtushinnanguid üksnes seetõttu, et on liikunud teise riiki. Miks meil on vaja välismaa vägistajaid Rootsiga, siis ta, millise valitsuse Rootsi lõpuks saab, sõltub suuresti sellest, kes on nõus Rootsi demokraatidega koostööd tegema. Ka Prantsusmaal on asjad sel aastal suuresti muutunud. Prantsusmaa parempoolne Rahvusrinne, mida juhib Marin Le Pen, möödus novembris esimest korda arvamusuuringutes Macroni parteis. Tanomaaž Macron osutas juba varem üsna karmilt äärmusluse taassünnile. Olite te näete seda levimas nagu nakkushaigust üle kogu Euroopa, ka nendes maades, kus me poleks seda uskunud. Jõulised provokatsioonid on muutunud igapäevaseks šokeeri enam kedagi, vastupidi. Me harjume äärmuslusega poliitikas, ütles Macron. Just Prantsusmaal Strasbourgis tuletas äärmusluse meelde, kui sealsel kuulsal jõuluturul üks terrorist tule avas Strasbourgis küsisin ka Eesti eurosaadik Urmas Paeti arvamust lõppeva aasta kohta. Kõik, mis puudutab äärmuslastega sellega seotud vägivalda, siis selles mõttes on olnud kehv aastal radikaalid on oma tegevust tugevdanud nii-öelda mõlemalt suunalt islamiäärmuslased ühelt poolt ja teiselt poolt ka paremäärmuslikud liikumised, neonatside liikumised, mille üks kehv indikaator on näiteks see, et juudid on hakanud Euroopast lahkuma ja sellepärast lahkuvad, et neile on otseselt füüsilised rünnakud. Detsembris pääses Hispaanias Andaluusias esimest korda pärast 43 aastast vaheaega kohalikku parlamenti. Paremäärmuslik erakond, paks Andaluusia liider oli sunnitud nentima fakti, et paremäärmuslus on jõudnud ka Hispaaniasse. Aasta alguseks oli selge, et kui tselluloositehasele valitakse kohta riigi eriplaneeringuga DK lõpliku loa otsuse riik. Madis Hindre teeb ülevaate, mis sellest loost edasi sai. Niisiis hakkas välja kujunema selge hinde joon. Ühel pool seisid osaühinguga Est-For seotud ettevõtjad, kellel oli plaan, kuidas puidu väärinemisega rikkamaks saada. Aga nende kõrval see isikuministrid, riigiametnikud, sest nemad uskusid, et kui teha hulk kalleid uuringuid ja tehase võimalikud mõjud läbi kaaluda, tuleb parim võimalik otsus just vabariigi valitsusest. Teisel pool rindejoont seisid keskkonnaaktivistid, kelle eesotsas oli puidutööstus. Põhimõtteliselt pelgab Eesti metsa abiks ning kohalikud huvigrupid, kes uskusid, et tehase rajamist võiks küll kaaluda, aga kindlasti mitte Tartumaale. Lõpuks, esimesel märtsil kinnitas oma positsiooniga Tartu linnapea Urmas Klaas. Sellise keskkonnakoormusega tehast sajatuhandelise ülikoolilinna külje alla ei ole võimalik kavandada. Nädal hiljem kogunes enam kui kuus tundi kestval istungil Tartu linnavolikogu, kus sisulist arutelu enam ei toimunud. Inglise keeles on kujund, mis kirjeldab ringis seisvaid 11 rõõmsalt paitavaid inimesi, kes kõik järgemööda ühte ja sama arvamust korrutavad. Teiste seas rääkisid volikogus Martti Hallik, Gea Kangilaski, Nikolai Põdramägi, Heljo pik, Coop Merle Jääger ning lõpuks volikogu esimees Aadu Must. Tartu ülikoolidel on tselluloositehases oluliselt rohkem kaotada kui võita. Tartu oluline ressurss on ajud, puhas keskkond ja ma kardan, et tehase rajades me kaotaks pikaajaliselt mõlemas, kas siis see meie tulevane jutumärkides süütu ja haisuvaba tselluloositehas ei võiks oma plokki Läänemerre tühjendada, ei ole miskit parata, iga uus päevavalgele kistud tõik lisab kahtlust, et tants käib essori pilli järgi ja ma tõesti loodan, et see, mida me siin täna otsustame. Meie kui rahvas, et meie riik ja igasugused hirmad ei sõidamest üle riigi eriplaneeringu koostamise menetlus, tuleb lõpetada. Kes on selle deklaratsiooni vastuvõtmise poolt, palun hääletada. Poolt 33, vastuhääli ei ole, sellega oleme deklaratsiooni üksmeelselt heaks kiitnud. Volikogust alguse saanud kestvad ovatsioonid kandusid 19.-sse Mayszemil mitu 1000 inimest. Saabas Emajõe äärde protestiüritusele. Ja ei läinudki kaua aega, kuni erakondade poliitiliselt selgrood murduma hakkasid. Otsa tegi lahti IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, aga kõige märgilisem murdumis prõks kõlas Jevgeni Ossinovski sõnades. Mina isiklikult olin üsna veendunud algusest peale, sellistesse tulla ei saa, selles mõttes on meil kahtlemata sellise IRL-i äkilise meeleparanduse hea meel. Edasine oli juba vormistamise küsimus, ehkki tehase rajamist eest vedavad aadun kolli ja Margus Kohava hakkasid viimases hädas ka Tartu ja Viljandimaast kaugemale vaatama ning juttu tehti planeeringuala laiendamisest oli valitsusel lihtsam teema unustusse uputada. Tselluloositehase saaga tõstis üles küll terve hulga küsimusi, aga ühtegi vastust ära oodata ei julgenud vähimalgi määral ei saanud selgemaks, kust jookseb piir kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomia ja riikliku huvi vahel või kas ettevõtluse arendamine üldse on riiklik huvi või kas riigi huvi ja ülekaalukas avalik huvi on samad asjad või erinevad või kuidas ja kus Eesti metsa väärindada või missugune on Emajõe seisund täna ja kuidas seda parandada või missugust rolli peavad avalikus arutelus mängima teadlased, missugust poliitikud ja aktivistid ning missugust kommunikatsioonifirmad? Pisikesel riigis on kõik kuidagi seotud. Mõni seotud erakonnaga, mõni konkureeriva puidutööstusega, mõni kogukonna patriotismi ka ja enamus on seotud seisukohaga, lihtsalt skaalal meeldib, ei meeldi ning see skaala otsustab lõpuks ära ka põhilise küsimuse ehk kus on tõde ja kus vale. Viimast ilmestab kõige paremini tagasivaade 15. märtsil, mil Tartu loodusmajas kohtusid Tartu Ülikooli professor Ülo Mander ning Tallinna tehnikaülikooli professor Enn loigu. Järgmises tsitaadis arutatakse Enn loigu väite üle. Puidus, lämmastikku ja fosforit ei ole. Lolli lõpuna? Juulist käivitus tasuta ühistransport maakonna bussiliinidel, teisalt Lelle-Pärnu joonel raudteega harjunud inimeste elu pöörati pea peale, kui rongiliiklus suvepealinna katkes. Samas sai jõulude eel allkirjad Riisipere-Turba raudteeliini taastamine. Aasta jooksul jätkati aga muide tähtsaid taristu ehitusi ja samuti arutati suurte projektide kavandamist ning sel teemal jätkab Janek Salme. Eesti tähtsaima tee-ehitustöö ehk Tallinna-Tartu maantee täiesti uue lõigu rajamist Kose-Võõbu vahel takistas kevadel kohati liigvesi. Praegu on suurematest töödest tehtud plaanitud paus. Maanteeameti peadirektor Priit Sau kinnitas, et ehitustempo on isegi plaanitus täies ja võib juhtuda, et ühe lõigu saab juba järgmisel aastal liiklusele avada. Tegelikult me ehitame teed läbi soode ja rabade ja enne, kui me hakkasime ehitama, me tegime sellise katselõigu, kus kuuel erineval tehnoloogia meetodil proovisime, et kuidas oleks õige efektiivne üldse seda teed rajada. Ja otsus sündis siis selline, et kus on turvast paksusega kuni kolm meetrit, selle Me kaebame välja ja asendame uue täitematerjalid, kus seda on rohkem teatud kohtades kuni kaheksa meetrit. Et siis seal me peame peale nagu uue muldkeha, jätame selle siis tehnoloogilise vajumise pausile kaheksaks kuuks ja see ongi nüüd see talveperiood, mis oli sisse planeeritud ja lihtsalt, et siis sellel perioodil põhiteel töid ei saa teha. Paldiskis algas aga sügisel Eesti-Soome gaasiühenduse maismaa osa ehitamine. Kiilini kulgev toru peab valmis saama järgmise aasta oktoobriks. Selle ehitus maksab üle 43 miljoni euro. Eesti-Soome gaasiühenduse rajamise kogumaksumus on ligi 300 miljonit eurot, sellest 206 miljonit katab Euroopa Liit. Eesti gaasisüsteemihalduri Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi ütlused, kaas peaks Turus liikuma hakkama 2020. aastal. Suurem turg tähendab suuremat valikuvõimalust tarbijatele parem konkurents peaks tooma paremad hinnad ja teised poolt kõigile neile, kes siis energiakaubandusega tegelevad, peaks andma võimaluse võita siis uusi kliente ja teiselt poolt ka välja mõelda võib-olla uusi ärimudeleid. Mis siis gaasiga võiks teha, et luua majanduskasvu. Eesti-Soome torru tulev gaas pärinaks praeguste andmete järgi ikkagi Venemaalt ehk Gazpromilt. Tarneallikad võimaldaks laiendada veeldatud maagaasi ehk LNG terminal. Tallinna sadam ja Alexela Invest teatasidki tänavu, et asuvad uurima võimalusi rajada LNG terminal Paldiskisse. Alexela Groupi juhatuse liige marti hääl, ütlased, terminali toodav gaas konkureeriks põhimõtteliselt küll torugaasiga, aga silmas peetakse selle üht olulist kasutusvaldkonda. LNG vajadus raske transpordis nii maal kui merel on väga kiiresti kasvav Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et nemad pakuvad Paldiski sadamas oma taristut. Alexela terminali käitumine. Me näeme võimalusi gaasi LNG äris meie alal merenduses, laevad lähevad LNG-le üle ja me tahame olla LNG sadam. Rail Balticu kavandamises said aasta jooksul tehtud mitmed olulised ettevalmistus tööd. Praeguseks on jõutud projekteerimishangete juurde. Veebruaris kehtestati maakonnaplaneeringud, need vaidlus alati kohtus ja kohtuasjad on praegu pooleli. Lisaks selgus uue eelprojekti kohaselt raudtee Eesti osa rajamine läheb ligi 18 protsenti kallimaks kui varem kavandatud ning selleks kulub seega 1,6 miljardit eurot. Valdusettevõte Rail Baltic Estonia projekti koordinaator Kristjan kaunissaare. Kui meil varasem ehitusmaksumust siis baseerus sisuliselt eskiisil siis nüüd eelprojektis on siis välja joonistatud konkreetsed lahendused kõigi sildade viaduktide osas. On selge see, millised on kohalike omavalitsuste soovid, mis puudutavad igasuguseid ümbersõiduteid. On selge see, milliseid keskkonna leevendusmeetmeid kasutama, formeerus see siis lõppkokkuvõttes kallinemisele. Taas üles kerkinud mandri ja Muhu saare vahelise silla rajamise teema jääb ootama järgmise valitsuse otsust. Juhul kui otsustatakse edasi liikuda, tuleks algatada riigi eriplaneering. Ettevõtja Raivo heina sõnul on olemas ettevõtted ja rahastajad, kes ehitaksid silla valimiskolme aastaga ning ehitus läheks maksma kuni 500 miljonit eurot. Maanteeameti tellitud uuring näitas aga, et odavaim variant maksaks 262 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti kuningas ütles, et ministeerium saab oma eelistuses lähtuda hinnast. Kui me vaatame, kõige tasuvam on lõunapoolne sild, siis see oleks meie eelistus. Aga kui siin tulevad erinevad keskkonnaaspektid sealt Natura alast mängu kuidas maandada seal lindudega seotud muresid, hüljastega seotud muresid, siis võimalik, et maandume hoopis tunneli juures. Kuninga sõnul läheks tunneli ehitamine praegustel hinnangutel maksma 517 miljonit eurot. Tallinna Helsingi tunneli rajamist kavandab Finest Bay Area Development esitas novembri lõpus rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks projekti vedav Soome ettevõtja Peter Vesterbacka teadlased. Projekti kogukulu oleks 15 miljardit eurot ning üks Dubai ettevõtte paigutas ettevõtmise 100 miljonit eurot. Kuninga sõnul on Vesterbacka plaanid ülioptimistlikud. Seda ei ole võimalik hakata ehitama aastal 2020, saada Valmis 2024, et seda näitab juba meie uuring. Seda enam, et tegelikult see Vesterbacka projekt hõlmab ka 12 saare väljaehitamist ühe sellest täismahus elanikele. Vaadates ka projekti maksumust, siis seda kindlasti puhtalt erarahaga teha ei ole võimalik, siin peab olema kaasas riik. Põuasuvi ei jätnud puutumata ühtegi põllukultuuri ega aiaviljakasvatajat. Eesti põllumajandussektoris töötab ikkagi 19000 inimest. Traditsiooniliselt oleme tublid piimakarjakasvatajad, sest piima toodame poole rohkem, kui ise tarbime ja parematel aastatel võib sama öelda ka teraviljakasvatuse kohta. Olev Kenk uuris aga, milliseid pöördeid põllumees edaspidi ette peab võtma. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et juba kolmas järjestikune aasta on olnud piimakarja, sea ja teraviljakasvatajale keeruline. Põllumajandussektori toodang võiks tänavu kujuneda umbes 840 miljoni euro suuruseks ja see on umbes viis protsenti väiksem, kui see oli 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Selle aasta märksõnaks. Kindlasti ongi väga suur kuivus ja põud eelkõige teravilja saagikust. Teiste põllukultuuride saagikus jäi tunduvalt madalamaks möödunud aastast teraviljakogusest coli umbes 30 protsenti väiksem, keskmine saagikus oli kolmandiku võrra väiksem. Kõige raskemas seisus olid loomakasvatajad, sest seda, mida suvel õnnestus küünia siloauku varuda, nappis. Ometi tõi sügispõuale leevendust ja pole teada, et keegi oleks söödanappuse pärast karja vähendanud ja need, kes silo pidid tegema, et need said veel ka päris korralikult sööta varuda. Sügisel ja ka mais kasvas sellel aastal väga hästi, mis on ka üks õlekõrs olnud piimatootjatele. Roomet Sõrmus lisab, et kuigi põuakahjud olid väga suured riik põllumehele tagastamatu abiga appi ei tulnud ja see polekski olnud ehk jõukohane. Küll aga on tema hinnangul kiiduväärt, et valitsus eraldas maaelu edendamise sihtasutuse kaudu 20 miljonit eurot käibelaenu, mida hätta sattunud põllumehed ka üsna agarasti kasutasid. Detsembri keskpaiga seisuga oli siis esitatud 151 taotlust summas 12,6 miljonit eurot. Laen on laen, et sellele on olemas vähemalt neljaprotsendine intress ja põllumehed peavad ka selle tagasi maksma, et selles mõttes iga ettevõte kindlasti võtab laenusellel momendil, kui tal on see vajadus. Ta ei jõudnud ja me usume, et siin kevadeni veel seda vajadus tekib ka selleks, et kasvõi kevadtöid oleks võimalik teha. Türi külje all mäekülas elav 84 aastane leo rehela hakkas ilmavaatlusi tegema juba lapsena. Ent nii kuiv karmi suve kui tänavune ta küll ei mäleta ei, nii kuuma suve ei mäleta aprilli alguses, temperatuur oli üle keskmise ja terve suve läbi jätkus soojaga veel oktoobri keskpaiga juurde. Kas see erakordselt kuum suvi võib mingisugust mõju avaldada ka järgmisele saagile? Ei, praktiliselt mitte. Teraviljakülvid said sügisel õigel ajal teha ja orased arenes väga ilusasti välja. Praegu detsembri lõpul on maa kergelt külmunud seitse sentimeetrit lund, see kaitseb juba orase täielikult ära, tulgu seda küll ma siis niipalju kui tuleb, kuid lõppeva aasta oliga lahkumiste ja uute alguste aasta kevadel suri Põltsamaa kandi tubli põllumees, pereettevõtte osaühingu viraithiks asutajaid juhte Toivo Kenz, kes jõudis ära pidada 70. sünnipäeva. Et peretraditsioone edasi viia, asus ettevõtet taimekasvatuse valdkonda juhtima 27 aastane Riho Kenz, kes sai kogu ülikooliõpingute aja vanaisa kõrval kätt harjutada. Kogu agronoom ja kogu see tööd, ülesande sättimine ja mis mehed põllu peal teevad ja kogu see jah, minu peale kõik tuli ootamatult äkki, aga, aga saime hakkama see aasta, kui tähtis inimene vanaisa sinu jaoks oli. Tema oligi minu eeskuju. Esimene aasta ettevõtte juhina, kui su vastutada on 25 töötajat, 500 lüpsilehma ja 500 noorlooma ninaesine saagikoristus üheksal 100-l hektaril polnud põua tõttu Rihole kuigi kerge endaga. Territooriumi pealt ei saanud söödav oluliselt kokku läksime Rõngu silo tegema veel lõpuks ja teraviljaosakaal saak moodi. Täpselt pool sama pinna pealt kaotasime saagist. Loomad naeravad, sööt on varutud aidas, kõik on hästi. Kui sa plaane teed, kui tihti sa vanaisa peale mõtled? Ikka tihti ja oleks tahtnud talle ka näidata, et vähemalt see sügis sain väga ilusa, korraliku saagi, ma olen teile põldude pealt oleks võinud ka viljelusvõistlusele minna, aga jah, paraku loodus teeb oma korrektuurid. Oleksid tahtnud vanaisale näidata, et siiski tulid selle raske aastaga toime. Täpselt nii. Eesti kultuuris oli mööduva aasta nii mõneski mõttes murranguline. Tegevuse lõpetas üks märgilisemaid ja auhinnatumaid teatreid, mida Eesti kultuuriruum kunagi tundnud. Teater NO99 sügisel skandaalset kõlapinda leidnud Eesti kontserdiaudit tõmbas tähelepanuasutuse segasel aruandlusele on tegemist mõne inimese oskamatusega. Kui lüüa või laiema veaga süsteemis. Erle loonurm teeb sündmustest ülevaadata. Teater NO99 jõudis 14 tegutsemisaasta jooksul mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa teatrimaailma. Teatriloomingu süda oli nende trupp, mille energia ja talendi suurusest andis tunnistust ka aasta tagasi võidetud niinimetatud teatrimaailma Oscariks. Napilt aasta hiljem teatas teater aga oma sulgemisest. Kultuuriteoreetik Rein raud ütleb, et sama julge kui oli teater NO99 looming, oli ka otsus uksed kinni panna. See auk, mis teater Eesti kultuurimaastikule jätab, on ikka päris suur, sellepärast et seda nagu loomingulist julgust tunnistada endale, et, et me ei saa niimoodi edasi minna, nagu me praegu oleme. Ja seetõttu me ei lähe seda nagu eriti peale nende vastest. Mitte kellelgi teisel ei oleks ka. Terava poliitilise ja sotsiaalse närvi ning uuendusliku teatrikeelega lõi teater NO99 lavastusi, millest rääkis terve Eesti. Kellele te loodate? Kas te loodate Savisaare peale Ansipi peale? Või loodate Pihli ja Laari peale? Iga eestlane teab, et on olemas ainult üks jõud, mis võib vastata kogu rahva ootustele ja see jõud oleme meie. Ühtne Eesti suurkogu, Savisaar kuidas seletada pilte surnud jänesele on vaid mõned neist piiri peal kõndimine ja šokeerimine oli selle teatri jaoks igapäevane kunst. Mis mind väga häirib, on see niisugune poliitiline nõiajaht, mida eriti noh, meil siin üks niisugune kaigastega poliitikat tegevpartei selle teatri suunas jätkuvalt pidas, lihtsalt seetõttu, et et see sõnum või üldse see, et kunst sekkub sellesse, mis just siin praegu toimub, võtab nagu päevapoliitiliselt seisukohti ja nii edasi, kui see on poliitikutele, vastame siis ma arvan, et neil poliitikutel oleks mõistlik vaadata peeglisse. Muutuste tuules oli sel aastal ka üks teine kultuuriasutus sihtasutuse Eesti Kontsert uueks juhiks pidi saama Laine Randjärv. Seda aga ei juhtunud. Seejärel tulid asutuse enda tellitud erikontrolli aruandega ilmsiks rahaprobleemid. Nende kahe sündmuse valguses otsustas kultuuriminister Indrek Saar Eesti kontserti nõukogu laiali saata. Uue nõukogu juht Toomas Siitan räägib, millal uut juhti ametisse oodata on. Läbirääkimistest nüüd oleneb, millises aasta osas me kuulutame selle konkursi välja. Ja loomulikult see teisel veebruaril ametisse asuv meie poolt nimetatud uus juhatuse liige saab ka sellel konkursil ju osaleda. Nii et eks siis elu näitab, kas me nimetame praegu sellise pikaajalise juhi ametisse või tuleb selle hilisema konkursiga veel mingeid muutusi, seda me praegu ei tea. Oktoobris päevavalgele tulnud rahaprobleemide keskmes oli Peeter Vähi ja Tiina Jokinen, ettevõte peening, ansambli Hortus Musicus tegevus. Eesti kontserdi umbes üheksamiljonilise eelarve miinus on ligikaudu 400000 eurot. Kas tegemist on mõne inimese veaga raamatupidamises või on viga süsteemsem? Uus nõukogu juht Toomas Siitan. Kõik, mis on seotud Mustoneni ja Hortus muusikusega, see on ainult üks osa nendest probleemidest, nii et see ei ole sugugi mitte kõik ja võib-olla isegi mitte peamine, ma arvan, et see asutus Ta olulisi muudatusi selles produktsioonisüsteemis, et produtseerimine ei ole efektiivne rahaliselt. Niisiis jääb oodata, kas süsteemne viga raha majanduses leiab uuel aastal lahenduse. Eesti vabariik 100 tõi kultuuris kaasa täiendava rahastuse, mida ta andis, arutab Tõnu Karjatse. Eesti vabariik 100 juubeliaasta on lõpule jõudmas, mõningaid sündmuseid jagub veel ka algavasse aastasse, kuid lõppeva aasta peaks jääma mällu eriliselt arvestades kasvõi EV 100 üritustega tõst ning ettevalmistamise ja läbiviimise eelarvet nelja aasta peale kokku 24 miljonit eurot. Seda kõike, mis juubeliaasta jooksul toimus, on nii palju, et selles orienteerumine on olnud peaaegu et võimatu algusest peale. Seda enam, et suur osa EV 100 olulisi sündmusi toimus ka välismaal. Nii näiteks oli kirjanduses rõhk Eesti esindamisel Londoni raamatumessil. Kuigi sinna pääsesid vaid vähesed Eesti elanikud, on see kirjanduse valdkonnale strateegiliselt oluline sündmus, mille mõju ilmneb pikema aja peale. Siinse kultuuri tarbija haardeulatusest kaugemale jäid ka Eesti kultuuri päevad Siberis, Eesti muusika ja muusikute esindatus suurte riikide kontserdilavadel Eesti sümbolistlik kunst Orsay muuseumis ning Eesti filmilülitamine mitmete filmifestivalide erikavadesse. See kõik tähendas korraldajatele, artistidele ning tervikuna ka kogu kultuurile olulist kogemust ning uusi kontakte. Kindlasti poleks seda olnud EV sajapoolse rahastuse ja turunduseta. Samas tundus, nagu oleks EV100 silt kleepunud peale ka kõigile neile kultuurisündmustele, mis igal aastal toimuvad. Olgu need siis jazzkaar, PÖFF, Viljandi folk. Võib-olla pole mõtetki püüda seda selget eraldusjoont tõmmata, pigem tuleks mõelda sellele, mis mõju avaldas juubeliaasta korraldus valdkonniti. Nii näiteks tõusis ju esmakordselt Eesti filmiajaloos tänu EV100 rahastusele kodumaiste filmide saak lausa rekordiliselt valmis viis täispikka mängufilmi üks täispikk animafilm telesari, arvukalt dokumentaalfilme, sealhulgas ka eraldi juubeliaasta tarvis toodetud portreefilmid. Kõik kodumaised linatööd võeti vaataja poolt ka huviga vastu ja iga film on püsinud linale tuleku esimestel nädalatel. Kinode vaadatavus tabelite tipus, see tähendab kasvanud nõudlust kodumaise filmi järele ja õigustatud ootusi nii tegijatele kui ka rahastajatele. Teatril läks veidi kehvemini, sest 13-st koostööprojektist osutus menukaimaks vaid tart. Uue teatri ja Von Krahli teatri ühislavastus BB ilmub öösel. Samas tuleb arvestada sellega, et ei kinole ega teatrile ei antud mingeid sisulisi suuniseid. Samuti suutsid filmi- ja teatritegijad vältida ise loomutut, riigitruudust ning ülekeevat patriotismi. Teatrikriitik Madis Kolk küsib TMK aastalõpunumbris, milline on lisaraha mõju sest juubeliaastaks valminud filmides nagu ei kajastuks mingi eriline identiteedi tunnetus. Aga võib-olla hea ongi, see annab vabaduse seda tunnetust vabamalt vormida. Ja võib-olla selliseid me just olemegi alati teelahkmel, kujundades oma identiteeti pigem tagantjärele. EV 100 raames valmivaid teoseid jagub juga algavasse aastasse. Nii näiteks lõpetab juubeliaasta Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse ekraniseering Tanel toomilt ning sealt võib otsida ka eestlased traditsioonilist oma kuvandit. Ja nii saab soovi korral koos teiste EV 100 raames valminud filmidega näiteks ka selle pildi kokku. Kunstis andis EV 100 hoogu kaasaegse kunsti väljaviimisele maapiirkondadesse. Alguse sai nimelt resident tuuride projekt kunstnikud, kogudes, mis loodetavasti jätkub. Arhitektuuris jääb EV 100 tähisena kultuurimällu, Hispaania arhitektide ehitatud Arvo Pärdi keskus Laulasmaal ja EKA hoone endises sukavabrikus kuu arhitektidel. Igatahes on EV100 olnud hea peegel kogu kultuurivaldkonnale, olgu see siis professionaalsel või harrastustasandil. Sündmusterohke aasta näitas seda, et palju saab teha ka pealehakkamisega ja loodetavasti ongi just see peamine, mis EV 100-st meie kultuurimällu jääb. Tahtmine omamaist kultuuri teha ja väärtustada. Kui ilm vähegi lubab, nautige talvel, olge väljas ja ehk saab lõpuks suusatadagi, kes metsaretkedel ühtegi looma ei märka. Uurige internetist RMK looduskaamerate vaatevälja jäävat askeldamist. Raadiouudiste toimetus soovib kõigile ilusat aastavahetust ja uute kohtumisteni uuel aastal kõike head.