Sõnagublee milliseid mõtteid sõna kutsute esile, lugupeetud kuulajad. Vanema põlvkonna inimestel meenuvad arvatavasti kahekümnendad aastad just ühenduses tolleaegsete kinoteatritega. Suur tumm polnud rääkijaks saanud ja sellepärast kuulus tol ajal vältimatult filmi juurde mingi kui tarvitada tänapäeva sõna estraadikava. See kava oli tavaliselt üsna kirev ja koosnes vägagi erinevatest üksiknumbritest. Ja just sealt me leiamegi Kublee. Mis siis kupli õieti on? Nooremad kuulajad vastaksid arvatavasti kergelt õlgu ehitades noh, mingisugune lauluke. Jah, lauluke ta tõesti on Kuit, milline täpsemalt võiks seda defineerida järgmiselt. Kublee on laul, milles humoristliku sõnastuse kate all piitsutatakse kas inimlikke nõrkusi või ühiskonna pahesid. See oleks vast kõige üldsõnalisem definitsioon. Muidugi mahub mõiste kupli alla veel terve rida mitmesuguseid muu sisulisi laule, mis kajastavad inimeste eluolu. Tutvusime täna mõningate soome kupledega just sellistega, mis soomes praegugi veel on väga populaarsed. 1000 üheksasajakümnendatel ja kahekümnendatel aastatel oli Soomes väga tuntud Kobleede loojaks ja esitajaks Johan Alfred Tanner. Kui pleed, millega täna tutvume ongi just Johan Alfred Tanneri loodud. Kõigepealt paar sissejuhatavat sõna Johanalfetannerist. Johan Alfred tanner sündis 16. märtsil 1884. aastal. Temast sai Ehitusmeister pärast Helsingi tööstuskooli lõpetamist. Kui ta mõne aja oli töötanud. Ehitusmeistrina juhtus kord ühel tema ehitusobjektil raske tööõnnetus. Sellest masendatuna loobus ta oma ametist ja hakkas kuplee lauljaks. Ta saavutas sellel ajal suurt menu nii kodumaal kui ka Ameerika Ühendriikides. Johan Alfred tanner suri oma võimete tipul. 1927. aasta maikuus. Tanner küll suri, kuid tema ku pleed jäid elama ja suur osa neist kompledest on muutunud peaaegu Soome rahval aludeks. Nii rahvapärased ja lauldavad. Nad on sellepärast nimetabki napisõnaline leksikon Johan Alfred Tanneri Kobleesid surematudekskubleedeks. Neid Johan Alfred Tanneri kupleesid, mida täna kuulete, esitab praegune tuntud Soome rahvalike laulude esitaja Tapio Rautavaara. Temagi eluloos on palju sarnasust Johan Alfred Tanneri elulooga. Tabirauda vaara nimi ei peaks spordihuvilistel olema võõras. Oli ta ju veel kümmekond aastat tagasi rahvusvahelisel areenil tuntud sportlane. Hiljem aga loobus ta spordist ning temast sai väga tuntud ja armastatud soome laulja. Et sissejuhatusel tasuda otse asja juurde, siis Tapio Rautavaara esituses kuulete Johan Alfred Tanneri populaarsecubleesid. Solisti saadab Soome Raadio estraadiorkester shoursuslikutasinski juhatusel. Esimene kui plee kannab nime, ma ainult vilistan. Millest on selles kupees juttu? Selles laulus rõhutatakse, et kunagi ei tohi lasta tujul langeda, olgu siis mured või raskused kui suured tahes. Ikka tuleb kõike võtta huumoriga, mis on kõige paremaks rohuks, mure arstimisel. Kõigist raskustest tuleb üle saada vilistades ja edasi mina-isikus. Koordi juhtus nii, et võtsin tantsima liiga suure tüdruku ja järsku selgus kesk põrandat, et Maidule tantsimisega toime. Ütlesin tüdrukule, et ta puhaku ja ise hakkasin vilistama. Ja edasi ehitati koordist kõrget kivimüüri. Sealt mööda minnes kukkus mulle hirmsa hooga pähe üks telliskivi. Kui minu asemel oleks olnud üks teine mees, siis tal poleks enam hing sees. Aga mulle, kes ma ikka vilistan, ei teinud see midagi. Vabandasin, kaabu niisama käega ära ja sammusin siis vilistades edasi. Järgmine pilt. Kord ujumast tulles ei leidnud ma rannalt oma riideid. Ja siis sammusin ma kodu poole poisina olidki kisa saatel. Hei, tulge kõik vaatama, siin on üks välismaa imeloom. Tõmbasin endale neidu, tegi tähelepanu, kui sammusin oma uues moeülikonnas püstipäini uhkesti, möödusin, maga higistama, Aadama ülikonnas ning vilistasin. Ja laulu viimane pilt. Mõnikord juhtub koduukse all niisugune lugu, et võti ei taha kuidagi lukuauku minna. Siis tuleb koputamisega naine üles äratada. Aga koputamise tagajärg, see on sangari legi hirm. Kuid minule, kes ma alati vilistan, ei tähenda see midagi. Ja laul lõpeb sõnadega paika. Jõukoni varban Gautagel Monsaiminalleti Nintsitengimine seen Piheldelen viiel siis tõlkes. Kuigi naise jalahoobi abil murdee lõpeb sängi all ma sealgi vilistan edasi. Nendega kuulakem seda laulu. Elame. Nail Anna adopsay hoone aera kaevad on maailmas homorin olla edu rull kodustel roosa värv on sarmi nagu olen. Tombukesed on edes huumori. Mina ei ole vastane vihelda. Kui ma seda Göran nuustuvaine rannadalaiutamise vaate heidan, Jaakobi ammendas poega v karrituse lahus. Jakodijat tulles Joskus avaimel rei käänewyaka koduuksel euka unest erret aga ohutuks sõu Raus on sangar ringing, au viltu. Mulla joganovi hääla. Paiga jõukoni varba Gauta käivimonsann, Aueti erg tekkimine Siiel pisel Telenud. Järgmise kupli pealkirjaks on, kui mu naine on maal. Lühidalt sellegi sisust. Oli kord üks härra, kelle naine muutus närviliseks kähvas. Nüüd ma tahan minna maale, ükskõik mil kombel. Mees vastas tuvike, kas sa ikka tõesti lähed? Aga oma südames ta tundis rõõmu, varsti on mu naine maal hurraa. Hip Hei, hurraa. Sadamasillal tibutas ta naisele mütsi ja teadis, et naine saab lainetel toreda sõidu. Aga see on hoopis midagi muud, mis meest ootab. Mees peitis hoolega sõrmus ära, sammus kõige paremas tujus restorani kant, kus teda neiud ühel häälel tervitasid. Su naine on nüüd maal, hurraa. Hip Hei, hurraa. Su naine arvab muidugi, et igatsed teda taga. Aga kui ta sind näeksin koos silma ja Helenaga? Mees iga nädal kirjutas? Ah kuidas ma sind küll taga igatsen, nuttes ja ohates päevade ööd. Alguses oli kiri mitu poognat pikk, aga hiljem sai naine ainult kaardi ja lõpuks uputasime esmamuretšampaaniasse. Mu naine on nüüd maal, hurraa, Hipei. Hurraa. Heiober, tooge veel pudelmadeirat. Mees tõuseb väärikalt püsti ja hüüab, elagu. Nüüd joome minu naise terviseks, et tal maal oleks hea olla. Juba nelja nädala pärast tuleb naine tagasi. Mees on tal avasüli vastase, embab teda parajasti kui papa, kui kurivaim neid järsku üllatab ja tervitab oma saabunud perenaist lauluga. Mu naine on maal, hurraa. Hurraa. Nüüd naine oli jahmunud ja vaatas mehele otsa. Algas kurb patukahetsus ja mees mõtles meile härmiga. Enski Erran, Rovanimaalne Laidanud pabu Kaian kants. Tõlkes. Järgmisel korral saadan oma naise koos papagoi ka maale. Niisiis, kui mu naine on maal? Ja on ka raua. Sanoib, nütme tahtum, päästan maal paika, kui mees vastas piiskuseni, sale togiba. Ammemsas sisimas mingi Ivan põhjusega. Pioneer. Han viskis ordumaks pesust kätseebi andeks meda Kerro moni täitage tuule ola bar. Milles abordivastast on ja juuri halada, kulm pabuga. Hulkuri pruut on järgmise kuplee Pealkiri. Selles jutustab hulkuri poiss oma pruudist, kelle nimi on Heila. Ta jutustab sellest, kuidas rännates mööda maad hotellist hotelli on Heile alati tema juures. Heilan peenest soost. Mõisast võttis hulkuri poiss endale Heila, kes on nii tore ja uhke. Lõpuks aga selgub, et Heilan hoopis hulkuri poisi hobuse nimi. Laulusõnadega. Kui sa, tüdruk, tahad endale peigmeest, siis võta endale peigmeheks hulkuripoiss. Sa võid istuda hulkuri põlvel ja kuulda toredaid jutte. Tehke tutvust hulkuri pruudiga. Nüüd kuuleme laulu, mille pealkirjaks on naljategija. Laulus jutustab naljategija sellest, et armastab toredat nalja. Ta tahab, et maailm oleks rõõmus ja vallatu, elav ja erk. Sest elu hüvedest on tähtsaimad huumor ja nali, mis on parimaks rohuks halva meeleolu vastu. Naljategija laulab, et ta tahab oma eluteel rõõmutseda ja Trallitada. Ta tahab olla inimene, kes on kõigiga sõber ja liikuda ringi nalja tehes ja lauldes. Iga salmi vahel on refrään silla ele mäe lühit kuin, pol vihame, vain Cixilomil olla pideaalin, Jostantsida Tseeemmo nindanssi, tamme suva, sillavallad on, elame seni toa tõlkes kõlaks järgnevalt. Kuna elu on lühike nagu põlvini särk, siis peame ikka olema rõõmsad tantsigem, sest ülemeelik rõõm teeb elu lõbusaks. Niiet kuulakem siis retsepti, kuidas tuleb elada, et elu oleks rõõmus ja vaheldusrikas. Ka järgmine kupleian, väga humoristlik, see kannab pealkirja ühe külatüdrukud ja poisid. Sõnade vaba tõlge kõlab järgmiselt. Meid poisse oli külatänaval viis, oli seal ka tüdrukuid, aga me ei hoolinud neist. Nad püüdsid igat viisi saada meid oma peigmeesteks. Me tegime neile ainult ninanipsu ja käisime oma teed. Küll see vihastas neid ja lõbustas meid. Aga seda me just tahtsimegi. Kui teises külas oli pidu, siis tüdrukud kutsusid meid peole kaasa. Kui me kohale jõudsime, siis nägime, tüdrukud üldse ei hoolinud meist. Nad Mihkeldasid naaberkülapoistega ja meie pidime kõrval arutama. No küll see vihastas meid ja lõbustas neid, aga seda nad just tahtsidki. Meie ostsime kiusu pärast sõrmused ja proovisime neid tüdrukutele sõrme. Tüdrukute silmist oli kohe näha, kuidas see neid rõõmustas. Nad arvasid, et need sõrmused nüüd jäävadki neile sõrme. Aga meie panime need karpi tagasi. Küll see vihastas neid ja lõbustas meid. Aga seda me ju tahtsimegi. Oli talv ja tüdrukud olid kodus. Meie poisid, läksime nende akende alla. Me ootasime, tuleksid välja, et saaks juttu ajada ja muudki teha. Aga tüdrukud tulid ainult akna taha ja sädistasid kiuslikult. Agasi vihastas meid ja lõbustas neid, aga seda nad just tahtsidki. Tuli suvi ja tüdrukud läksid ujuma. Meie poisid, istusime kaldale nagu valged luiged, pidid nad järvest solistama. Meie istusime kallal tunni ja kaks ning ütlesime oioi ja ei kavatsenudki ära minna. Küll see vihastas neide lõbustas meid. Aga seda me just tahtsimegi. Meid oli poegi ja raid juba viis, oli pütt. Tähteni küll lähen ainomingeneda. Et mehetagi freejazz. Olid hoiusas külastantsee surfar ajule ja tütar Sanomeelendame kaans vuta perele, kui päästeuuemat veel käes. Et need olid need. Tarret tulivat vani munalillel ergutivadki kius haual ujunusime Cupi häid veenhanne olivatel tooma. Tuli suvi ja tütar, et kui ma me pojad rannal kui autlened handubki, saivad, järvestama vääks. Ja nüüd väga populaarne laul kalleaal tulen. Kalleaaldonen on meremees, kes kiitleb oma vägitegudega ja kuulsusega. Ta uhkustab sellega, teda tuntakse igal pool friskas Hallis Melbourne'is, Rio de Janeiros, Londonis, Jahanolulus, ta kiita lõpuks veel sellega, et tal on lapsi. Igal pool maailmas on seal musti, punaseid ja kirjusid. Nad räägivad küll india keelt ja Iirimaa keelt, kuid soome keel, nende papa keel, refräänidega kinnitab kalleaaltonil. Hei, hypaganen, kehu mutta selle aine on, jah, on kalleaaldonen. Seolulda silda pidaja surut, olla poismisse Vaino kalleaaldane. Tõlkes Hei, põrmugi ei kiitlaga, selline on jah, kalleaal Tanel, sealt peavad mured kaduma, kus on kalleaaldane? Kes on hoonest? Küllaltki astelis veerel. Depaganeke kummutas jahu. Et Ivanov Tanneri loomingu ei moodusta ainult kergesisulised kui pleed selles võime veenduda, kui kuulame tema laulu, mis kannab pealkirja laulan mu rõõm ja muudee. See laul, millega me ühtlasi lõpetame oma põgusa tutvumise Johan Alfred Tanneri loominguga on täiesti erinev äsja kuuldud lauludest. Laul, see on olnud mu õhtute rõõm, ilus rõõm nagu kaunis unenägu. Laul see on olnud mu päevade rõõm ja laul, see on olnud mu töö lauldes mõelu sujuvalt, voogab nagu suvine heinniidul. Laulule on kaelas rõõmu, sall ja tore loor õlul. Võtkem elust kogu rõõm ja täitevnukrad, igavuse momendid. Siis on juba hilja, kui astutakse manalatubadesse ja vaikinud on musta mulla all rind. Niisiis laulan mu rõõm ja muud. Laulus. Neeerra ja laulus onO meenub Laolaenul näeme lennuaarde loobueing ees. Laolaenu näeme nato hoogu ning ees. Jõudu ja aine on musta. Õhtu.