Juhendajaks oli Walden värv Nellik. Kuidas tema õppejõuna õliga? Tema oli väga korrektne ja väga-väga nõudlik ja niisugune väga asjalik. Ja akti klassis olin ma kaks kuud ja siis viidi mind juba ateljeesse. Mina valisin Babe telje. Miks just Vabe hotelli? Ma ei tea miks, aga igatahes Vabemul meeldis kõige rohkem. No peale esimene, kes küsis, et buss tegi juttu õpilastega ja küsis minu käest et kuskohal teie elate, ma ütlesin, et ma ei tea, mis tänast, sest see oli nüüd Rüütli tänaval. See oli kaks nädalid, antilasin jälle, kas ta alguses küsis ja siis oli kuidagi ületades ah, tõesti päris südalinnas kohe. 90 ja. Hiljem ma olin juba Dorsey tänaval. Need joonistusõpetajad alguse tegid kaasa koos kõikide viisi oli, aga mis seal siis pärast erines? Algusest peale kohe registreeriti jah, need kestavad Janssoste Kurst kursustest osa võtta? Muidugi, ega kõik ei old, aint seal oli nii kümmekond või oli seal rohkem umbes 10 õpilast oli seal? Täpselt ma ei mäleta enam. Ja õpetajateks oli seal. Joonistamine oli kõigil ühine, siis eraldi õppeainete õpetajatel oli. Ornamentika dekoratiivjoonistamine ja, ja siis. Loengutest psühholoogialoeng oli Kunstiajalugu oli kõigil lehine. Aga perspektiiv ja geomeetriline joonestamine, see oli minu meelest esimesel aastal ainult õpetajatel. Võib-olla, et pärast oli teistel ka, aga algul oli ainult õpetajatel ja see psühholoog geomeetriline joonestamine. See seda juhendas. Eks poolakas nagu ma mäletan, sellenimelist Sapportski. Tema õpetas jah, väga kaua, vist päris kollase lõpuni ja tema tema teie tavalise lõppedes õpetamine toimus peamiselt vene keeles, aga ta mõistis eesti keelt ka päris hästi, nii et need segakeeles. Nii et kõigil oli aru saada. Kas Tartu ülikooli juures oli ka mingeid loenguid? Tartu Ülikooli juures oli plastiline anatoomia. See oli kõigile. See ei olnud mitte ainult õpetajatele. Ja psühholoogia oli minu meelest ainult õpetajatele. Psühholoogiaprofessor oli Rammo Rammul, Rammul ja ka seal oli kaks sadam olid, aga ma ei mäleta, mis seal eesnimi oli. Üks teine Rammul oli näidend. Mida see andisime? No pedagoogika loenguid vähemalt siis ei olnud, kui mina olin seal. Ma läksin kevadel 1900 m, kuuenda aasta kevadel kolme aasta pärast. Sooridesse praktilisse eksamid kõik ära ja läksin küll õpetajaks aga teoreetilist eksamid jäid anda 1000 eestlast 27. aasta jaanuaris. Ja siis oli need võib-olla siis pedagooge, pedagoog, loengut ehk olid sügissemestril aga, aga mina nendest osa ei saanud võtta, sest ma olin juba õpetaja Türil ja. Juhised, et võtet tuleks lugeda seda ja seda, aga mina ei saanud ühtegi pedagoogikaraamatut ja, ja ma ei, ma ei saanud üldse lugeda, õppinud pedagoogikat ja läksin eksamile ka, nii et no mitte midagi. Eksamineerija professor, põld, roosiliselt põld oli siis nii. Noh, niisugune vastutulelik jah, et ta suunas need küsimused, nii et ma mõistsin ikka enam-vähem vastata. Ikka õpetaja olnud juba pool aastat. Jah, ja sain ikka eksami läbi. Teie olite Järvamaa stipendiaat, kas oli niimoodi ja kuidas see tuli siis endiaadile? No ma andsin avaldus sisse ja nähtavasti Õpetaja, kunstnik Roosileht kindlasti aitas kaasa ka. Et ma selle määrati, et ma selle stipendiumi sain stipendiumi siis oli 10 krooni kuus. See oli suur raha ja see oli sel ajal nii suur raha, et ma sain täpselt korteri üüri ära maksta. Nii, üldiselt üle Tartu oli õpilaste korteri üür oli eramajades muidugi 10 10 krooni kuus ja selle eest sain siis oma korteri ära maksta, aga söögiraha? Muidugi. Seda tuli õige napilt, seepärast, et vanemaid mul ei olnud, ema oli surnud, isa abiellus uuesti. Ja mind koolitas ja kasvatas tädi, kes oli must ainult kaheksa aastat vanem. Tema oli juuksur je ees oma nii-ütelda piskus sissetulekust, siis toetas ka mind kogu aeg. Aga ta parajasti kolis paidest Pärnu ja see ülekolimine, see võitis muidugi tal. Laulu ikka ja raha ja ja, ja ega ma seda kuigi palju ei, ei saanud. Ja juhtus ka nii, et, et lihtsalt mul ei olnudki raha. Ei saanud leivaraha ka ei olnud. Pallase õpilastel juhtus seda vist alailma, ma olen kuulnud, aga tõepoolest nii, et minu üle tänava minu vastas elas just selle Mall Tombergi ema. Ja just sel aastal nad abiellusid seal Voldemar Haasi ka? Jah, ja neil oli niisamuti, et ei olnud raha. Ja tema laines nemad laine siis minul mul oli parajasti kaks krooni. Ja laenasin selle kaks krooni neile, aga teinekord nemad aitasid nelik, minul aga oli. Ja nii see elu käis, kas õppejõud ka vahetevahel aitasid õpilasi Pallases ma mõtlen? Või ei tule midagi aineliselt ainelised ei tule meelde, ei suuda seda maja ja seda ma ei tea, aga ma igatahes Pallases oli õppemaks ka, aga mina sain igatahes õppemaksust vabastatud. Õpetajatöö kõrvalt ikka astusite veel ateljeesse ka või tegite ateljees tööd Vabe juures? Hiljem veel? Ja ma mõtlen, et lõpetasid 31. aastal maaliana ka mitte ainuüksi joonistusõpetaja joonistusõpetajana lõpetasin 26. aastal. Koolituul oli siis ma olin kolm aastat saanud juba stipendiumi ja, aga selle tingimusega, et ma kolm niisama kaua olen õpetaja kui ka oma stipendiumi olen saanud. Nojah, ja siis ma mõtlesin, et noh, kui ma nüüd kolm aastat olen õpetaja Siis ma teen tasa juba selle stipendiumi raha. Ja siis ma läksin Türile, mulle anti valida veel kas tappa või. Vaid Jüri. Tapal oli vaba koht ja Türile vaba koht. Türil oli ennem õpetajaks. Kunstnik Oskar Ludvig, Oskar oli Türil Niukest maastikumaalija jah, jah. Soomaastikumaali Koit järved on palju maaliline soomaastikumaalija Eesti pruunid toonid ja ja siis. Aga siis ta läks ära sealt sära. Sai omale ateljee sai ta tal oli vist seal pikas jalas, pikas jalas oli vist ateljee. Siis tolm, aastad tulid õpet, kolme aastased olin ja õpetaja siis ma sain juba jalad alla, sain omale. Sain omale riided selga ja aitasin ka oma nooremat venda. Noorem vend oli paides isa juures ja isa ei tahtnud teda üle. Mis siis oli neil nelja aastane algkool oli. Ja isa ei tahtnud teda enam koolitada, prantslased on ametit õppima, aga ta oli niivõrd väike poiss alles? Jah, ja ma võtsin ta enda juurde enda juurde ebahindu Türi kooli viiendasse klassi, siis oli kuueklassiline algkool. Nii et ta lõpetas siis Türil viienda klassi ja kuuenda klassi. Ja ma siis sama palga kõrvalt sai siis seda veel koolitada ja toita ja panin ennast riidesse. Ma tean, talvel on antud, mul ei olnud, esimesel, teisel aastal mul ei olnudki talvemantli. Jope oli ilma kotita jope ja sellega ma käisin. Kolmandal aastal sain omale siis talvemantli osta. Nii palju siis õpet jäi, nii? Jah, ja panin veel panka ka raha juba igaks juhuks ette, et ma tahan ikka veel edasi minna õppima ja panin panka ka natukene raha veel ja palvesse tagasi läksin. See oli 28. aastal. Siis ma sain veel onkidel Türi linnavalitsusest, laenud. Õppimiseks õppimiseks ja. Ma ei mäleta, palju seda oli, aga igatahes sain. Ja siis mul oli kohustus söörile tagasi tulla, see oli ühtlasi garantii ka, et ma saan aru, et mul koht säilib seal. Ja siis Tartus seal oli ja siis läksin Tartusse tagasi. Ateljees lobiateljees, seal. Kauaks siis siin-seal tuli nüüd no ja siis. 28. aasta lõpupoole viidi münti üle juba meisse ateljeesse meisterateljees. Kui niisugused, nii korraliku ruumi tol korral Tartus Pallase juures ei olnudki. Pallase maja taga oli üks minu arvates üks sõjaväetall hobusetall ja hobusetallitallede peal olid ateljeeruumid õpilastele määratud. Ja mina sain ka ühe niisuguse hobusetalli peal. Kui ma sisse läksin, siis mänge, hobused, hobusesõnniku lõhn, suled tuli läbi lae või läbi, selle põranda imbus. Kõigepealt tegin akna lahti, et seal sees võib olla. Igatahes kahel õpilasel seal ateljeeruumid. Minu kaaslasel Linda Trallal oli jälle väga-väga soliidne ja väga korralik ruum Dallase saali kõrval endine Pallase ühingu tuba kus pole seni koos käis. No kui oli näitlus, siis ta pidi ära kraaninnasele ja, ja loovutama seal näituse jaoks, aga pärast sai jälle, niiet temal oli ses suhtes palju paremad tingimused, ainult et, et see oli võrdlemisi külm tuba, minul viitas ahi seal ja soojust haises aga vähemalt sooja mis teed seal lõpetamiseks teha, tuli siis kohe. Portree just portree. Ja. Jaa, interjöör. Kas see on seesama portree? Ei, see tegelikult see ei olnud see olnud diplomitöö, aga see oli ka kohe selle järgi. Enne seda oli üks naise, võisin valitsusele, nii et ma sain. Poisikesed poseeris mulle ja see diplomitööks oli poiss portree ja ateljee interjöör poisse portrees mul foto olemas, aga interjöörist mul ei ole ühtegi fotot ka järgi ja selle ma. Peale näitus ja, ja vend on ammugi mul juba surnud, langes tema sõja ohver, sõjaaeg langes. Aga see portree on praegult Haapsalus Venno naise juures niiet olles ilusas seal alles. Ainult ma ei tea, mis, mis olukorras ta on. Kas ta on küllaltki vana juba ja kas, kas ta üldse alles on seda? Vähemalt vähemalt missugused on kaheksa? Ligi 10 aastat möödas? Siis ta oli veel alles. No kus ta ikka kadunud on, ma arvan, et on ikka see kui palju see Vabega juhendas, kui ta ateljees oli, olite siis ikka juhendas siis rohkem meisterateljees, muidugi pidi iseseisvalt tööd tegema. Jah, meister Ta oli nii, et ega ta iga nädal ei käigi vaatamas. Vahetevahel astus sisse ja ja ega ta suurt suurtel siis anname juhendanudki ainult mõne töökohta. Mõne lause poetas. Ja ja ma ei tea, kas ta üldse alles on, sellepärast et Rakvere üle. Tõnu Anton on minu õpilane ka ahaa, andsin tema kättetuuriga järgi, tema oli jurist ja mõtlesin, et võib-olla ta saab rähk jälile, aga ta ei ole mulle vastanudki, need ta nähtavasti ei saanud jälile. Võib-olla see ei ole seda portreed, käänab. No diplomitöö järgi oli see mul üks Must lanna portele jah, see samane samad. Siis räägi, kuidas mustlased seda vaatamas käisid see selle moslemi portree andsin oma tädile. Tädil oli Karja tänaval juuksuriäri ja ükskord tõid mustlased juuksurisse oma juukseid lõikama ja ja tädi, ühisneed, mustlased tahatuppa, et kas te tunnete seda? Mustlase tõid otse kaeratunded, oi Karoliine paralleelne, healid nutnud ja kummardanud. Karoliine oli ära surnud enne seda just. Nad nutsid seal seal Karoliine pildi all siis noorest peast siis, siin ta on õige noor veel. Ja ta oli jah, aga peale selle paar aastat peale selle oli ära surnud. Ütle nyyd, aga ta oli, ta oli siis juba haiguse sees, tal oli ikka külm kogu aeg müts-salli ümber oma salliga maalisin. Et ega ta siis enam päris terve ei olnud. Tartus oli väga palju mustlasi tol korral ja üks nendest oli liimandi modell. Mustadel poisike kas mustlaste seast modelliga tihti võeti või? No ikka nad nad käisid iseennast seal. Pakkuma pakkumase. Igal hommikul oli seal Dallase trepikojas vahest kümmekond inimest, kes tulid pakkuma modelliks ennast. Nende seas oli mustlast ka. No ja siis. Meisterateljees anti tasuta modell. Ja mis siis veel siin? Vot see, see on Pärnu motiiv. Seda maja muidugi ei ole, aga Eliisabeti kirik paistab siit tagant akvarell akvarell ja ja siit siinpool see. Spria tänav, Kalevi tänav. Ja seda maja üldse enam ei ole, selle asemel on üks väga ilus. See tehti tema ajal veidike, mis majas oli esimene, kes on ka kooliaegne töö veel ju. Ja seal lõpuaasta töö. See natüürmort siin, see, see on nüüd. Mul magamistoas see, need suuremad asja teed sõjaaja rüüstamisest järgi. Need olid liiga suured kaasa võtmiseks. Aga väiksemad asjad, need viidi tükk kaasa. Mul on väga kahju sellest ühest tööst, mis. Mulle kinkis pro Leps, Eston Friida, Esta sõjali ballasest tol korral ja tema Pärnu tüdruk. Ja ta kinkis mulle oma ühe oma töö ja see, see töö seal viidiga minema. Ja praegu ta elab. Ta on täpselt sama vana kui mina ja elab Californias. Ja. Otsime need. Tema teeb ka tema tööd päevile, tema poeg elab siin läheduses ja hooldab teda. Aga muidugi on niisama vana kui mina. See on nüüd selle, tema joonisel tušijoonistus, see, mis mul venelastele rüüstasid Dali ära viisid seinadel on ka kahekümnendatel aastatel tehtud siia. Siis selle lets islaminäitus oli vahepeal. Kas Tallinnas ka või Pärnus üksinda, ma ei tea. See oli Tallinnas oli see näitus? Ma ei teagi. Ajalehe. Tartus ma vaatasin, Ene Ene Õunas on kirjutanud Tartu muuseumist siis ka või ma ei tea, kus see näitus oli. Seletas kuidasmoodi, tal köipon korralikult lindile võetud, tema elulugu ja, ja tema põgenemine siit Ameerikasse ja ja kõik tema tööd on tal seal riiulis tip-top kõik korralikult. Ja muidugi on Lepsi tööd käsid Kornsus ajastut ja. No kui me need ja tema personaalnäitus oli mõni aasta tagasi pöörali Julius Mager lõpetas. Lõpetas keskkooli paides 1922 läks üks aasta varem Dallasesse minust varem. Ja ja tema lõpetas peale mind. Nii et ta kokku 13 aastat oli Pallases Martin saaks. No vahepeal oli muidugi 100-le teenis KAPOsse. Aga osundus ma julgeks veel praegu vihjalise juures mage peaks, kui ta elab, siis ta on praegult Viljandis. Aga juures magedaks minust võib-olla üks aasta vanem olema, seal tema lõpetas arengu, mina. Aga tema oli tugev õpetaja Viljandist. Nojah, vist kogu oma elu oli. Jah, kaua meil on Viljandisse ja tema kõrvalharrastus oli fotograafia. Tema andis fotoalbumit välja. Siis jah, ja õpetajatena segu. Oli oli selle proua riietiga lausa konkurent. Jaa, jaa, jaa. Jaa, jaa. Jah. Riietlik. Ma mäletan ka tema oli ma ei tea, kui ka ta Pallases oli, aga ta vähemalt kaks, kolm aastat vist oli Pallases minuga 100-le. Ühel ajal. Jah, ja siis õpetajatega tegutses veel Ella nätik üks aasta Haapsalus ja tema rääkis ka, et, et suurepärase suurepäraseid tulemusi sai ta seal lastega. Tema oli alanud tundi alati laulmisega. Aga need olid üks aasta, oli joonistamistundi laul alati jah, laulmisega alustanud. Nii et omapärane metoodika oli seal. Isegi nüüd õpetajana töötasite, kas selle pika pedagoogi aja jooksul oli ka näiteks mõni asi? Mida mõtlesite koolitööliste, vot seda oleks võinud koolis rohkem õpetada, või oli, oli näiteks mõni asi, mis valmistas ei peavalu või nii-öelda? No oleks tahtnud rohkem sellele tähelepanu pöörata. Oh kulgenud nõukogude aeg oli nii palju neid peaaegu iga tund. Eesti ajal oli mul Oli mul päris rõõm töötada, vahest. Üks õpilane oli teateni, kui. Laik maali, kes jala läks Düsseldorfi ja minu õpilane tuli jala Türilt ballasesse. Talvel külmal ajal. Ma olin siis meister, ateljeesse kordadel tuleb sisse minu endine õpilane. Nimi oli tal Jürjess. Eesnime ma ei mäleta. Ja ma olin siis nii nii üllatunud, et et kuidas, kuidas sa siia sattusid? Kuidas siia tulid, mis sa siia tulid? Ma tulin, ma tahan Dallasesse astuda. No kuidas, kuidas sa tulid, jala tulid, talveaeg õppis kiis natuke aega, eks ole, ja ta mul on see nimi ette tulnud, seal paberites on küll olnud seda nime. Eks see näitab tunnustust teie teie tööle koolis. Kas mõni teie õpilastest veel ballasesse läks hiljem, kui ta juba koolis valitseja? Ei, sel, sel ajal ei saanud Pallase likvideerita 40. aastal juba. Ta elas nagu natuke ikka edasi hiljem ka. Ei tea, kuidas need seal omaaegses Pallases te ka väljamaa kunstiga kursis olite kas kuidagi olite ajakirjade kaudu või? Mõned käisid ikka seal Saksamaal ja Pariisis ka. Kuulge, see ta reisis, käiks, see oli igaühe unistus. Isegi mina, tüli lõpetaja, olin iga. Sügisel, kui kõigelt Enedama tööd oli, siis ma nägin unes, et ma olen Pariisis. Sellepärast mu sõbranna käis Pariisis jalge kunstlik, tema oli näitleja õpistel draamastuudios koos Pansoga. Tema käis Pariisis ära ja, ja mõtlesin, et mispärast mina ei saa, mina pean, Tabariisimin, aga ei tulnud välja, midagi ei tulnud välja midagi, aga muidu üldiselt, kuidas te selle prantsuse ja üldse Euroopa kunstiga kursis seal olidki, kas oli mingeid võimalusi üldse? Koolis? Koolis muidugi, üldine jutuajamine oli, aga ainult kõige andekamat saadeti Pariisi, nende seas Wiiralt oli esimene keda Pariisis saadeti, aga temaga oli ka lugu, nii et ega ta esimese korraga sinna ei saanudki. Temal oli niisugune lugu, et ta jäi pidama, kuhugi jäi pidama ja Nowitzki taha kinni. Nowitzki oli res restoran Tartus ja eks ta kulutas oma raha sinna ära ja pärast Pallase poisid tegid laulu Wiiralti kohta. Need laulusõnu mina ei mäleta enam. Ainult mäletan, et refrään oli, aga tema Pariis, Nowitzki sees. Ahaa, viivad läksid, Teirati Pariisis, Nowitzki sees. Aga lõpuks ikkagi anti talle jälle raha ja pantida vagunisse ja saadeti Pariisi. Aga jah, mõned ikka said käia, käisid kõik pallid ja väga paljud, kõik andekad õpilased, saad Pariisi koolistipendiumiga, siis, eks ole, jääaladega sihtkapitali valitsuse Kiievis. Just jah, sihtkapitali rahad. Kui teie olite maakonna stipendiaat, teile maakond ei tahtnud ka reisuks Pariisi niisuks, vabanda. Ei, no siis enam ei olnud nagu nii. See oleks vast liiga suur summa ka. Minul seda on, enam ei olnud. Roosileht, see käis küll see oli, küünal lõpuklassis olin siis oli päris suur maailmanäitus siis minu õpetaja roosile käis Pariisis. Kas te sellest maailmanäitusest rääkis ka midagi? No rääkis küll, aga sellest on nii kaua aega tagasi. Suurt ei mäleta midagi, üksikasjad pole teada, sildisi. Aga tariis oli kõikide unistus. Ja üldse ikka tolle ajakunst oli. Konstel oli Pariisile rajatud prantsuse kunstile. Teda oli juba kahekümnendatel aastatel ka selgelt tunda ja ka Prantsusmaal rohkem. Ega niisugust asja nagu praegult kõik. Käit räägivad ikka Ameerikast ja ja sihivad sinnapoole, aga aga siis sel ajal oli Ameerika oli metsik lääs kus olid ainult need indiaanlased ja Vaid ja see oli kõige-kõige huvitavam. Kultuurmaa oli ikka Prantsusmaa, kultuurmaa oli Prantsusmaa ja Heldselt ja Saksamaa, samuti. Saksamaal siis ikka käidi. Või ikka rohkem taheti Prantsusmaale minna. Ja ikka micro toriisi Pariisi. Kuidas nende vallase pidudega siis oli mõni meelde ka? Igal, igal igal iga jõuluaeg oli. Et siin on ka need pildid iga iga jõuluaeg korraldati ter jõulupidu aga see saalis suurte Jõulupooli nõrgu nurgas jahi vana pilt masinaid. Esimene jõulupuu seal Pallases oli? No igatahes see oli esimene, aga siis seda saali jõulupuud ma ei mäleta, et, et seal oleks olnud, aga, aga see oli ateljee ateljees olles pandud laud ja Pallase vanemad poisid ja kõige nooremad tüdrukud, kes sügisel alles ässasid balla, kas see oli siis korraldatud nii-öelda tutvumispeona? Ja laua ühes otsas istusin, siis mina piirati kõrval. Ma ei mäleta, kuidas ma sinna sattusin, kas siis Darrell sokutas mind Wiiralti kõrvale, aga igatahes seal olid. Ja teises otsas teises otsas oli siis Karell Joosep Karell oma naabriga. Need tegid siis nalja seal ja. Wiiralt oli vist kõva suitsumees. Wiiralt suitsetas ja naeris seda nalja pealt. Aga teise õpilase vennale tantsida Karell i piiraldid. Olid need ka niisuguseid seltskonnainimesed. Karell oli tõepoolest, tema oli niukene naljavend, kes kõik naerma ajas. Tol ajal teie aegses Pallases oli veel mõni niisugune suur seltskonnalõvi kes mu õpilasi koos hoidis. Male Karell oligi kõige suurem Karell tõepoolest ja. Aga seal oli üldse väga huvitavaid tüüpe, oli näituseks. Heidame pik, igavene pikk poiss ja riietus oli tal nii kui peiupoisil fraks seljas. See oli muidugi kantud härrasmehed temale kinkisid ja tal ei olnud muud selga panna. Käis koolis sellest frakiga, kui ta maalis, siis nii ägedate ja energiast liigutuste juures saki saba, tegi lipsu taga. Ja tüdrukud naersid kõik. Aga, aga ta oli väga uhke oma riietusele ja ei teinud väljagi sellest. Muidugi, mis seal ikka teha ja kes mulle veel meelde on jäänud seal liimanud oma oma Tolstoi, Talumehe ülikonnas, vene särk, pükste peale, kodukootud sallid, püksid ja hall vene särk nööriga kinni seotud ühelt ja. Tema oli ka omaette originaalne tüüp. Ja üldse need Pallase õpilase tol korral seal oli igasuguseid üle vabariigi muidugi kokku tulnud. Mõned, kes niisama huvi pärast Tulid et oh, Eeemmlaseks saada. Suured lipsud lõual seotud ja. Ja ja juuksed, juuksed pikad juuksed on nüüd praegult kantaks. Igasuguseid inimesi, igasugu need kesiku kunstnikuks saada tahtsid, need tegid istiku kõvasti tööd. No see töö tegemine oli seal niisugune, et kes oli huvitatud ja kes tahtis töötada, see töötas access looder, see ei näidanud nägugi, vahest aga igatahes. Vabadus oli suur, need olenes sellest, kes töötas, kuidas töötas ja kes tahtis töötada. Kas õppejõudude suhtumine õpilastesse ka sellest tulenesid, et kes seal ikka tõsiselt teetegi, et sellest peeti lugu. Või oli see erinev, kuidas see oli teil seal? Õpetajatele kuidas Vabe oli väga? No ei saa öelda, et on nõudlik, aga ta lihtsalt tema isik juba eeldas seda, et et õpilane töötas tema juures tema ateljee, õpilaste kooli töökad, väga töökad. Ja seal olid niisugustes See oli väga töökas ja väga-väga korrektne, väga. Hoolas õpilane ja ühesõnaga tema käis iga päev, iga päev oli puudus ka vahest, aga tema oli alati tööl. Siis vabaõpilastest, keda veel võiks esile tõsta Tol korral, kui mina ateljee, kui mina seal töötasin seal Ahas Pütsep siis oli Tütarlastest oli Alexandra Madisson. Tema oli rahvuselt ema, oli tal venelane, aga isa, eestlane. Ja ta armastas ikka rohkem vene keelt ja nii tuligi välja näpeljees tütarlapsed isekeskis vene keelt, rääkisime. Kas Pallases oli tüdrukuid palju? No igatahes pooleks minu vähe minu minu meelest. Treidi ateljees tütarlapsi rohkem aga vabu juures oli vähem tütarlapsi. Vaat seda erinevatel aastatel oli erinev ka ja ma tahtsin küsida nende näituste kohta, et kas oli ikka kohustus esineda õppimise ajal näitustel ka. Igal aastal oli näitused igal aastal. Seal esinesid peaaegu kõik Kas töölt tuli ise valida, õppejõud valisid? No tööd oli ikka õppejõud valle. Tundusid paremad ikka õppinud õpetajad valisid tööd välja. Poisid olid süles, saatsid tütarlapsed said me seejuures suurt ei tegelenud? Aga näitas, olid ja iga aasta. Ja neid näituse külastati ja need näitusi. Nendest näitustest kirjutati Postimees ja ajakirjades näidates ajakirjades oli joon oli Pallase õpilaste töid nii palju trükitud et neid on tammel kuskil. Ei, siin ei ole. Pärast vaata aga jah, seal on jah. Jajah. Siin ongi teie diplomid ise. Postimehes trükitud diplomitööd. Ja siin on ka jah, Lepsi Lepsi see oli vist diplomitöö ja minu diplomitöö. Ja, ja siin on meil ka veel homme oma. See seekordne lõpetajate arv oli viis. Tablett. Lets Tralla, mina, Trallad ei ole siin märgitud. Jevam skulptuurides from ja hirss või hirv Darrastani, need riis, lõpetajateli, lersi Tepp diplomitöö oli Vanemuise näitleja Stockise. See on Vanemuise primadonna operetiprimadonna figuur lavakostüümis. Ja meil on üks filoraalne kompositsioon. Jaa. Herphil Hirvel oli diplomitee maadlejad. Seda siin ei ole toodud. Kuidas neid diplomitöid hinnata? Tööde hindamine oli ikka see õpetajate kollektiiv või õppenõukogu endas. Kas see oli enne näituse avamist käisid nad juba vaatamas või? No eel ja ajal töö käigus ja enne näitus ja ikka ennem ja ei näitus aeg, ei olda enam linde, mis seal kõik teada enne enne hinnatlike. Neeme, mis ma siin pidin näiti. Vot siin on ka keskel üks Ahhaa jajah. No vot, siin on letsi tralla, ma vaatan siin ka letsid, kus lüpsitöö Leps ongi siin proua Estami kord nädalas, see oligi selle samas Friido leppisi, ema, ema portree, ema portree, ahah. Siin on otsetee akvarell. Siin vist rohkem jalaga seal järgmises numbris vistele. Wordi, eks varane DNA Lardigi Vardi oli üks väga palju on tõesti siin reprodutseeritud, neid või trükitud need need koolitöid üldse oli. Joonis oli väga palju õpilase töid soome õhtu Pallases, jah, üks foto. Ja kui te selle ajajärgu kohta tahate nii üldist ülevaadet, siis oli joonis on nii palju huvitavat materjali. Minul on, osa Neist oli joonides alles, osa on ära kadunud või lihtsalt laiali tassitud nad sinna, kus need Werneri Need kõik on Werneri kohvikus. Tolleaegne. Pallase ühinud võis olla see ühingu liikmed siin kõik nägupidi ära tunda, kes need on siin Pütset ja siin oli see start of ja ma ei näe kõikene kust see seltskondlik läbikäimine peamiselt vallas, õpilastele, õppejõududele toimub. Vot see õpilastevaheline kokkupuude oli kõige suurem ballase päris Pallase ruumides. Pallase ühingu kokkukäimise koht oli Pallase teisel korrusel saali vastas olev väikene ruum. See oli Pallase ühingu Kohtumiskoht ja üldse niisugune kohviku järgi teine ruum, kus kokku saadi alati igal ajal. Jaa, Pallas õpilased käisid ikka nii, kui vaheaeg oli, siis nad jooksid sinna saali näitust vaatama ja sõna ehingu ruumi kirjanikega vestlema. Ja ma mäletan väga hästi, kui, Alle istus seal laua ääres ja vestles õpilastega. Anne oli nii kõige tihem kõige suurem käia seal alati. Siis oli seal Gailit. Gailit kirjutas sel ajal oma Nipernaadit ja oma karjatüdruku nime. Tralla sai ta minukaaslaselt, kes, kellega ma koos lõpetasin selle nime järgi. Tralla oli väga-väga elav ja energiline tüdruk, igale poole teda jätkus igal iga õega, ta rääkis ja õpilast hüüdsid teda ikka Tralla ja Tralla. Ja Gailit mõtlesesse. Tralla on, eesnimi. Pani selle karjatüdruku nimeks Tralla. Ei jää siis linna puhul ma mäletan väga hästi. Ja kõige rohkem seda dublast. Tuglas oli kirjandusõhtutel alati nii-ütelda. Peaesineja ja organisaator ja. Tulles oli kõige populaarsem kirjanik tol ajal Pallase õppejõud käisid ka ikka ühingus, eks ole ju ühingu ruumides ja Heino Tiik ja Vabe triaajal pari. Tol korral oli balla söönud ühinenud ajakirjanik ja kunstnikud olid kõik ühes ühises Pallas ühingus. Aga mis kohvikut nad armastasid Tartus? Ma mõtlen, just õpetajad. Eks nad ikka Werneris vist ikka Bernalise ikka Werneris õnnelises olis, tagaruum on väikene ruumi nii tihedalt koos niikui. Nagu te siin näete, selle laua ääres pole üldse ruumi käia, kesin. Ja male malelaud ka ikka kõvasti mängiti malet, mängiti jahe ja kohvi, joodi. Ja see oli nii. Kas õpetajad tülli vaata, vahel omavahel läksin? Vot seda ma ei mäleta, et seal tüli oleks mingisugust olnud. Seda enne ülinguga ka ei olnud nagu ühing, aga, aga siis hiljem oli. Esse kirjanike ja kunstnike vahel tõusis vastuolu need, mille pärast lagunes ühing. Iluduskuningannat kõik kõik oli selles oli joonis esindatud iluduskuningannad ja Pallase õpilased ja õpilaste tööd ja ja niisuguse seltsi leht, seltskonnaelulehti läbilõige. Ma kartsin Vabed kartsite miks? Tõesti, tüdrukud kartsid, et ma pean ikka natukene vahest niisugune nurgeline jutt ja. Vahest natuke terav ja? Igatahes Triigi ateljees oli palju rohkem tüdrukuid. Sellelt sai küsida mikspärast, vabaateljees ei tule. Nemad kardavad habet. Te, läksite ometi juurde? Hirmu maha alles? Ei, ma tean. Kartagi. Tulge. Aga, see oli. Teisel või kolmandal aastal ei vahelises meisterateljees juba see oli 20 30. aastal. Nõelasin Elizabethi tänaval ja minu kõrval oli üks üks tisler Romonoradena naisega. Ja tisler tellis oma naise portree minu käest. Ma näe küll. Andis mulle viis krooni veel. Et joonistan minu naise portree. Noh, ma olin õnnelik või viis krooni pool üüri ära maksta kohe. Jah, ja kutsusin meister ateljeesse poseerima ja. Jah, jah, hakkan joonistama, söejoonistus oli see. Nagu oli juba valmis ja see noor naine tahtis veel ilusam olla, kui ta on. Tehke mulle pärlid kaela, epange rebasenahk kah kaela. Sel ajal oli Rebane nii moes, suveajal kanti. Moedaamid kandsid rebast kaelas. Noh, mul ei jäänudki muud üle, tegin joonistasin need pärlid kaela ja hakkasin siis rebase karv kriipima. Korraga ukse peale koputatakse ateljee ukse peale. Ma teadsin, et kui Vable tuleb, et koputan ritta. Nojah, vaata siis nii ära, niiet kargasin. Jooksin ukse juurde. Lõin ukse tagant kinni. Vabandage. Ma ei saadet sisse, last praegult. Siis nägi, et et midagi väga tõsist kihedas kannapealt ümber ja läks. Mul oli hirm, et noh, nüüd ta vihastas ja nüüd ta ei tule üldse. Abi oli kolm nädalid ära ei näidanud oma nägu. Ja tema mõõtis Lõpuks tuli ei teinud enam väljagi. Mitte sõnad ja keegi ei küsinud mikspärast sisse ei lasknud ja mis mul oli? No sel ajal juba käisin seal Tartu naiskäsitöökoolis olin vabakuulajana keraamika osakonnas ja mul oli üks tuli, esimene ports keraamikat oli ahjust välja tulnud ja tõimses oma ateljeesse, panin riiuli peale ja siis ta nägi neid seal riiuli peal ja ja siis ta oli nii üllatunud, et kuidasmoodi see tehtud. Ja siis ma seletasin talle ära, et käin seal naisel koolis, käin Teil seal vaba, kuuleme, õppinud keraamikat Stalini üllatatud ja talle nii meeldis, et need haaras need riiuli pealt omale Kaiendada je keraamikat ja ja läks Ühisamalane. Oma juurde. Ja kui kui sa lõpetad, lõpetamine käes, oli, siis. Noorus võid ja need ka näitusel tuua, aga see ei kuulunud ja üldse Pallase juurde. Ja sellest ei olnud siis enam juttugi. Pahaks ei pannud, et mujal teisiti, mis seal ikka panna on? Külma väga tore lugu. Aga ma mõtlen, tuletame nüüd teie päris kooli algust meelde, et kuidas sinna kooliminekuga siis sai, kuidas see mõte pähe tuli? Noh, see oli nii aastal 1917, kui sa seal oktoobrirevolutsioon lahti läks. Siis ma lõpetasin algkooli paides ja sügisel astusin siis Paide naisgümnaasiumi. Õpetajaks joonistusõpetajaks oli sperpeli nimeline muusikamees paides kes oli ühtlasi ka Kunsti alal suur entusiast. Ja. See oli 1917. Oli siis gümnaasiumi kriminaalasi, mis aga 1900 See oli 1000 919919 tuli uus joonistusõpetaja August Roosileht. Vaat siis algas pihta see õige huvi, õige huvi. Roosileht oli tõesti, kes oskas huvi äratada lastes aega, Prydini kujunes välja kohe üks rühm. Armastas joonistusega tegeleda teie kunstiringikujulist sarnast ei olnud, tol korral nagu nüüd on klassi kunstiklasside kunstiringid. Aga ise organiseerisime, tulime iga pühapäev, tulime kokku ja joonistasime koolis. Käisime ise väljas joonistamas. No siis tuli see polla sissemineku täitsa loomuliku jätkuna täitsa jää. Noh, see oli siis 1923, kui ma lõpetasin enne sõda eelmisel aastal juba Rooselett organiseeris päris päris noh, mis ühendatud kunstiklassi koos. Tol korral oli poiste kool eraldi kooli juurde, organiseeris kohe kontsi, klassi omaette kõik vastava mööbliga je pinkidega, vaid need stendid ja kõik olid seal olemas. Ja. Siis pandi seal nagu teid välja, ma ei mäletanud, nad joonistasite seal siis ei ole isegi akti joonistasime tõsi. Poisfondi ette poseerima ja. Muidugi väiksed püksid bussikesed jalas, ikka seljas ka ja aga väike poiss oli täitsa täitsa alati. Mis vaiksem poiss, no siis oli figuuriga kogemusi nii figuuri figuuri joonistamine ja muuseas igasuguseid seadeldisi natüürmort, teie joonistusi, maastikke. No siis olid ju päris suured kogemused, kui 23. aasta sügisel astusite tahan, kolmandal sügisel. Kevadel käisime ekskursioonil Tartus ja siis juba valisime korteri välja seesamane koolimaja. Muideks keldi sõna või kuidas seda nimetatakse, peatänav seal Tartus oli vist Gildi tänav. Sina tunned paremini rüütli tänav, rüütli, rüütli tänav. Rüütli tänaval oli koolimaja ja seal me ööbisime ja, ja selle koolimaja kojamehe juures juba kauplesin nendel korteri valmis. Et kui sügisel tulen, siis saan seal peavarju ja nii oligi, aga seal ma olin sügisel ainult kaks nädalik, siis sain omale päris korraliku korteri Tolstoi tänaval, see oli pilk kaunis kaugele käia ja tollasest, aga aga siiski. Ja huvitaval kombel veel see korteri perenaine. Vanaperenaine oli Lutsu Oskar Lutsu tädi ema õde, jah, ja Oskar Lutsu ema käis ikka seal juttu ajamas ja läbi ukse ma kuulsin, Keit, mis ta seal rääkis, tal oli väga hea kõne anud kelduma, rääkis oma vanemast pojast, kes on kirjanik ja, ja nooremast pojast deodorist, kes oli tol korral juba esimene sor filmioperaator ja mis ta, mis ta oli ja tantsuõpetaja ja kõik niisugune seltskonnategelane sõnade. Ja ma mäletan, kui ta suure heameelega ja paatosega rääkis, et et kuidas Teodor teadurile oli pruut. Gümnaasiumi või keskkooli viimase klassi õpilane. Ja. Kuidas ta siis selle kohtes selle tütarlapse nimi oli tapsta? See oli ühe Tartu kaupmehed, Kapsta tütar. Ja väga kena tüdruk oli. Ja siis oli. Emale rääkinud sellest ja olis emale tekst eksamina. Ekstra minu kapsapead hoiad. Üldained olid kõigil ele, terve Pallas oli ühtemoodi. Kõigepealt oli ettevannis klass, siis tuli üldklass, siis ateljee ja kõige lõpuks meisterateljee. Nii oli jagunemine. Kui mina sisse astusin, siis muidugi pandi ikkagi veel, et ettevalmistusklassi ette. Klassijuhataja oli kunstnikutöö kõrvalt. Ma ei mäleta, eesmine. Kunstniku tõrvas, mul ei tule ka praegu, ma ei, ma ei tea. Ja edenes, klassis olin ma ainult kaks medalit. Muidugi pedagoogid. Ja teised kah käisid ringi ja vaatasid, kuidas, kuidas edeneb see asi milline tase on? Jah, ja minu käest küsiti, et kuskohal te olete ennem õppinud. Ma ütlesin, paides. Ahah, kunstnik roosiley juures. Jajah. Narr saedal jah, ja, ja mind viidi kohe üldklassi kahe Nadali järgi. Üldklassis oli joonised taktiakti, akti klass nimetati helised. Ja juhendajaks oli Voldemar Mellik. Kuidas tema õppejõuna oli ka? Tema oli väga korrektne ja väga-väga nõudlik ja niisugune väga asjalik. Ja akti klassis olin ma kaks kuud ja siis viidi mind juba ateljeesse. Mina valisin Babe telje. Miksus Tobe hotelli. Ma ei tea miks, aga igatahes mul meeldis kõige rohkem. No peale esimene, kes küsis, et buss tegi juttu õpilastega ja küsis minu käest et kuskohal teie elate. Ma ütlesin. Ma ei tea, mis tänast, sest see oli nüüd Rüütli tänav. Siis see oli kaks nädalid, antilasin selle, kas ta alguses küsisin. Siis ta oli kuidagi ületatud, tõestit päris südalinnas kohe. Aga eile ma olin juba Dorsey tänaval Need joonistusõpetajad alguse tegid kaasa koos kõikide viisi oli, aga mis seal siis pärast? Algusest peale kohe registreeriti, jah, need kestavad Janssoste Kurst kursusest osa võtta. Muidugi, ega kõik ei old, aint seal oli nii kümmekond või oli seal rohkem umbes 10 õpilast oli seal? Täpselt ma ei mäleta enam. Ja õpetajateks oli seal. Joonistamine oli kõigil ühine, siis eraldi õppeained, õpetajatel oli. Ornamentika. Dekoratiivjoonistamine. Ja siis. Loengutest psühholoogialoeng oli Kunstiajalugu oli kõigil ühine. Aga pesoteerija geomeetriline joonestamine, see oli minu meelest esimesel aastal ainult õpetajatel võib-olla pärast oli teistel ka, aga algul oli ainult õpetajatel ja see psühholoog geomeetriline joonestamine. See seda juhendas. Poolakas nagu ma mäletan, sellenimelist Sappotski. Tema õpetas jah, väga kaua, vist päris kollase lõpuni ja tema, tema, teie kaua oli seal õpetaja ja õpetamine toimus peamiselt vene keeles, aga ta mõistis eesti keelt päris hästi. Nii-ütelda segakeeles. Nii et kõigile oli aru saada. Jaa. Ülikooli juures oli ka mingeid loenguid ja Tartu ülikooli juures oli plastiline anatoomia, see oli kõigile. See ei olnud mitte ainult õpetajatele. Ja psühholoogia oli minu meelest ainult õpetajatele. Psühholoogiaprofessor oli Rammo Tamul, Rammul je. Ka seal oli kaks ram olid, aga ma ei mäleta, mis seal eesnimi oli. Üks teine Rammul oli näidend. Mida see andisime? Pedagoogikaloenguid vähemalt siis ei olnud, kui mina olin seal. Ma läksin kevadel 1900 m kuuendasse Keladelt, kolme aasta pärast. Sooridesse praktilisse eksamid kõik ära ja läksin küll õpetajaks aga teoreetilist eksamit jäid anda 1000 927. aasta jaanuaris. Ja vot siis oli nii, et võib-olla siis pedagooge, pedagoog, loengute koolid. Sügisel Nestorilt aga, aga mina nendest osa ei saanud võtta, sest ma olin juba õpetaja Türil ja. Juhised, et vot, et tuleks lugeda seda ja seda, aga mina ei saanud ühtegi pedagoogikaraamatut ja, ja ma ei, ma ei saanud üldse lugeda õpitud pedagoogikat ja läksin eksamile kah, nii et mitte midagi ei teadnud.