Paljude rahvaste ja rahvusgruppide seas, kelle keelt ja folkloori kogunud ja uurinud olete, on eriline koht vadjalastel ja mustlastel. Miks. Vaata räägitakse muhameedlaste enne ära surra, kui nad üle korra mekas. Nagu viisak, 100 suriga. Mina seal enne ära surra, kui vähemalt üks 50 korda vadjas käinud, palju puudu jäädes. Mitukümmend korda olen käinud, viimasel ajal on selle ekspeditsiooni hästi mugavaks teinud ülikool, vastutulev suits on andnud bussi kaasa, bussijuhi on tudengid, mul kaaslased ei suurideni. Sõidame ringi, kogega buss bee kasvatada, hapeta mitmet, maatid kaasa suuremad ja väiksemad muid aparatuur ja saab ta siis jäädvustada. Pita ainult nüüd, et kuula, mis nad räägivad. Ja hoopis teine on see, mis kirjapanek, mis mardi kaudu, kui nüüd otse paberile kirjutad, palju vahele juba laskusin küll pärast rohkem, siis margi mahakirjutaja võtab, kuid, aga siiski tulemused on paremad. Ja vadjalasi taid, jutustajad on kümmekond, ainult keele kõnelejad on 25, kolm 10. kõikjal jutlustajad. Alati saab midagi iga aasta veel, see on lõpmata vara, Allikesesse kaob Väst varsti nii, sellepärast peab seal käima paar tudengit kaasa, elan jälle sinna ja umbes 45000 sedelit sõnasedelit need vahendusel akadeemia selle üle, kust näeks raamatut. Ja siis ma olen kogunud Vadja rahvaluule, et kulunud kaheksateistkümmet nappi vadja rahvaluulet 4000 leheküljel Sult suures formaadis leheküljed ja seda ma jätkan ja alati saab juurde. Näiteks võtame või möödunud suvel me teame, tuli pühi puid, oli eestlastele teistel Läänemerd, lastel aga seda ei arvaks, et praegu on veel pühapuid. Täitsa kavatsen, kaks vana naist, vägi, head jutustajad, mõlemad üle 80 aasta. Kes ei lähe muidu metsa seenilega marjule, kui nad pühade puhul ohvrite Too vedada ümbert kinni loevad, seal veel vastavad need palvesõnad ära, siis lähevad marjule selja, alati suure saagiga, on veendunud, Serbia spets annabki neile, kui nad metsa palunud on niisuguseid asju saada veel 1009, neli suur uudis on vana maailm, mis oli viie-kuuesaja aastastele aktuaalne, aga veel elab edasi ja nõnda võib alati midagi rahvaluulest saada. On üks tore vanameeste vanimal Ivo Levadias. Minust mõned aastad vanem, siis natuke, muigab taas, Ajad on selle ühe magusa udu, siis tuleb mingi hea anekdoot, ole neid lõpmatult age siis muid. Kraabin, Sammide uskumusi, Neitsov plikalikult. Kust algas huvi Vadja laste vastu? See algas siis, kui ma olen Tallinnas koolipoiss. Lugesin päevalehest, et Eesti Rahva muuseum, Tallinna muuseum korraldavad Tallinnas muuseumi pea sinna ainult siis hingerlasi ja lasi ja saarlasi ja võrulasse sattusid kokku esineva, tundsin huvi asjade vastu rahvaluule vastu. Ja läksin siis sinna, vaatame Kadrioru lossis peatselt sellel alumisel korral õled maas, seal magas eksami suulise osavõtjate pere. Üks tore vana istub seal ja küsinud, kas ta Ningelane ei ole. Mina olen vana Nadja laine oli vadjalane, ykski aas hinge lastekas, sisuliselt agaa siia last. Ja siis oli kuulda montaazi oma kõrvaga kuulda vatsa keelte najatama, näha elusat madjalast. Särma pandi esma esmakordselt kirja mõned vatsa vanasõnad, mõistatused nii palju panna, sealt algas jaaguar kindlalt, olen 32.-st aastast saadik kadunud. Nimelt oli tol ajal Nõukogude Liidu piirist lääne pool Narva kandis elas viis vadjalaste. Otsisin üles üks võimsamaid Taarja lehtiks, palju teadis laule, teadsa muidugi tõsijutt rääkida, muud jätkusid, muud teadis. Ja siis nii oleme sealt hakanud. Ja siis pärast seda muidugi oli see peamine kogumine, kui oli võimalik pädevus vadjalaste juures alati käia. Seal ma sain ühe eide kokku soli täitsa looduse ime ja teadusimeja rahval olime. Nimelt arvati, et vadjalaste poleeplisse rahvalaule. 1947 mina sain kokku jõge, peda küla. Kes ilma ilma hinge kinni pidamata lausus mulle nii suurt eetilist laulu teisega olin temas 15 päeva, iga päev del uusi laule. Nii see oli viimane suur vadja laulik. Nüüd tema, mehe, vanamehe vennatütar, on see. Praegu elab vadja laulik. Muinasjutust ja kõike, mis vana vaata elusse puutub, seda ta teab, et ma sõidan rongiga Kingissepa sealt edasi bussiga otsaga Tartus bussiga vaatilised, palju maatöötaja, 38. ehitasid välja bussiga ülikoolibussiga. Siis umbes kell kolm on sealmaal juba vahepeal Narvas söödud veel kallal. No ja sel suvel ongi sellega ikka ees vä? Ja lähme tänase voli alla. Tulevad seal kaasa mõned üliõpilased, siis tulevad ka mõned rahvaluule arhiiv inimestele, võib-olla mõni etnograaf ka veel, nüüd need umbes 10 inimest ajab seal mul on hästi tuntud. Oleme kolimas, peatume alati seal kümnekas, sinna kooli reperal. Seal me peatume ja siis seal on olme on seal suurepärane. Parem paremat tahtagi ekspeditsiooni. Ja aga nüüd võiksime teha väikse ekskursi tagasi teie üldse keele ja, ja folkloristika ja üldse selle ala vastu tekkinud huvi algusaastatesse. Kumb see suurem huvi on, mul keele rahvaluule vastlaüks on kindel. Kui ma olin kord surnud, olen, siis folkloristid kirjutavad, et Ariste oli väga hea keelemees. Mehed, kirjutavad Aristoliia folklorist. Ma arvan siis teine pool paraadi kitsalt teisel poole ma lähen. Nii et need ju kooliõpilasena algasin ja siis pärast Ülikool haaval 90 suunda ma olen käinud 1000 926.-st aastast alates kogu aeg, kui ainult sõjaaeg, mõned aastad olid niisugusi saanud käia, pidi kodu istuma. Muidu ma olin kogu aeg ja ainult see on olnud eestlaste juures vadjalaste vepslaste, liivlaste isurite on laste siis venelaste moskvalast ja komi sülje süljalast või juures. Ega siis mustlaste juutide juures. Mustlastega. Töötab muidugi huvitavam olnud Oll sõitnud nendega ühel vankril mööda Hiiumaad ja muid kohti. Olen telgis laiusel mustlaste juures ja sealt tuleb hästi palju saanud ja alles kolme aasta sellel aastal mustritega telgis oliseni Ihastes Emajõe ääres. Kuidas mustlased võtsid nagu oma inimest? Mina võtan neid oma inimest kus on mind Barno Ramzan valge mustlane. No nii, mis õige nimi on, aga sealse mustlase pära nimetas Barno ramm, kord mul ülikoolis oli seminar ja tuleb üliga komandant siis kaks mustlast ülikooli, joonestan välja laada tingimata minu kokku saada. Palun sisse tulla, tulid sinna ruumi sisse, kuskil seminar oli? Väga viisakalt palus vabandust, et nad on tulnud hamblast Jaan Tartus või ainult mõned tunnid nad selle kunagi Barno rammi näinud ja tahtsin näha, mis mõte välja näeb. Sest nad nägid ära tänastel asjalemine. Kuidas te mustlaskeele õppimise peale tulite? See oli 30 sotsialist Ülikooli tänava ja praeguse Kingissepa tänava nurgal 1002 mustlasnaist lasta. Ma ütlesin tere, kuidas mustlaskeeles. Palun, nüüd ma olen ka. Ja siis tegin teise kaubamajaga, tuleb meilgi ela riivis arhiiviemagi kuskilt temast kirja panema. Käis paar päeva, ütles, et minul palju aega ei olegi, mul on 16 aastane poeg Otto, et seal niikuinii tal midagi teha, las fototuled ja Otto, see oli omaette imelaps, mustlasimelaps teadis hirmus, palju ta oli, suur kannatus oli. Tema tegi mul kogu mustlase grammatika mulle selgeks kogu mustuse keeles sõnavara. Ants Paju rahvale, et siis öelda kirjaoskamatud. Temalt sesse põlvneb see niinimetatud läti Johni mustlaste mulle, mis, mida peamiselt oskad siis pärast teistega tegelesin Sõotogalmi, nii suured sõbrad, kui ta omal abielluma läks, tuli minu käest nõu küsimas, võtamegi selle muuseas tüdruku naiseks ei võta, ma soovisin, võtke peale. Otto mõrvati ees 100 tema laene, mõrvate ema mõrvati järgi, ainult üks õde jäi alles ja see on praegu medi. Merni pilve mustamegist luuletab eestikeelse tema luules on siin-seal ilmunud meni pilve. Kes on veel teid aidanud keelte õppimise juures? Pean ühte inimestel meeles pidama, see on elu-i Branskele, õpeta liidimas mässadieedava. Praegu on tema nime Aleksei elab Tallinnas kolde tänaval. Tema olis õpetaja õpetas prantsuse keelt ja ta oskas nii hästi Branskilt õpetada. Palun pärast plantsked õpil kandmis, alamast klass õppisin, praegu loen seda räägingi prantslaselt. Ma sain alles mõne kuu eest liidi Aleksejev vägist kirja Planskisse kirja, kus ta kirjutas. Nii südamlik mopti poolne väike paus. Sest tema on juba ligi 90. aasta. Las ma olen temale kindlasti äike, Paulbel. Ja Teison, Elaid õpetaja, tundlik, sa teed, on nii, et on siit ja sealt saadud keeld madala keele pärast olen tänulik kõikjale, vanadlevad jalast, nende käest ma olen saanud atriad üsna palju. Palju neid keeli võiks olla praegu ütlete. Kuule, vaadake asja nisuke, inimestel meeldib liialdada, meeldib suurendada emale ta, hiljuti huvi seda lugeda artikkel olijad, Aristage lillekümmentiits. Jumala vale, ma võin 40. kees võib mulle rohkem kiirust lugeda, aga see ei tähenda seda, et ma räägin. Keeleoskus on see, kui või osatakse lugeda, rääkida, kirjutada, saaks vabalt aru ja neid ei ole nii hirmus. Paned ikka on ka hirmus palju, kui ma pean täitma ankeet lehe kui välismaa sõiduks, mis rubriik sinna kõikjale vahu, sinna seal küsiti ka, mida hästi oskad midagi halvasti ja no mis ma oskan kõiki halvasti. Ja nii edasi. Kuidas on kõige õigem keeli õppida? Kõigepealt peab olema püsivust, et sa õpid grammatika seeliks. Õppige natukene sõnavara ja kui sul on 100 sõna ja krabi kaks sõna käest rääkima pidali luterlane kõnelema, hakkad, seda rutem keele kätte saad. Ei maksa häbeneda, sest mõni sõna valesti valesti aru saadakse. Praktikas on kõige suurem tegur, kui ei ole võimalust kiirt rääkida, ega siis seda kätte ei saa, näiteks ma loen sorbi. Kersti teaduste ostab meelse sorti käest raamatuid. Aga ma ei ole oma elus ilmaski saanud sorbi keelt rääkida. Ja kui kunagi oleks võimalik minna sorbida alale, sinna. Ida-Saksamaale pudrusse Baudseni. Ma olen veendunud, et ma ei julge suud lahti teha, sest muidu praktikad olnud kirjutada võiksin külal sedelit jätavad lugenud, mis ma ütlen. Ei ole kunagi saanud kõnelda. Tänane ehk sobiv meenutada inimesi, kellel on olnud teatav mõju teie kujunemisel. Mees, keda me enne ülikooli tundsin juba, kellel suur mõju lahvalul harrastus oli vana issand, Matthias Johann Eisen. Saatsin ta tahvleid, koolipoisina kogusin tallinlaste maalt mulle Derrida raamatuid, fassaatlus pühendus sees veel tema oma käe kirjutatud Paul Bergylemann sele Paul Berg ja kõigepealt ma pidin tulema otsa rahvaluulealale spetsialiseerunud. Aga siiski arvasin, et rahvaalus on liiga vähe rahvaluule, tol ajal ilusal Doriaid natuke naiivne mitte enam nii naiivne ei ole. Ja sellepärast ma läksin siis edasi eesti keele soomeugri keeltele. Ja kui nüüd tagantjärele mõtlen, siis ma arvan, et kõige suurem mõju siiski minul oli. Minusse on olnud professor saarestel õpilaslisanud intiimselt tuttavaks saate distantsi. Aga ta oskas tööli innustada uute luulude juurvilja ja anda lugeda uut, seletada uut tema jänese käitumine äärmiselt korrektne ja seal täppispaljuga. Tema silmaring oli lai, see on kitsas. Siis palju õppisin ka teistelt õppejõududelt veel nagu juulis, magistrant juulis margilt. Soovitas mul just alamsaksa keelega tegelema hakata rootsi keelega. Tema aitas palju kaasa olla, siis Helsingis oli professor Franzaime eriti südamlik, karida temalt palju õppinud oled. Siis olen teisedki soome uurijad sansjule. Tol ajal sain juba nooremeensen tuttavaks ta Vahuri paavstiga. Mõlemad olime seltsis hoopiski hoiak. Ja tema on mul olnud niisuguse töökuse ja siis siiruse ja andekuse eeskujuks. Ja ma olen püüdnud sagedast teda jäljendada, küsida paar aastat minust noorem samuti laule, Haguline, teda pean mainima teel tingimata, kui oleks jagunenud olnud, siis mind siin praegu ei seisaks. Räägiks nimelt, mina uppusin 1927 ära Helsingis Seurasaarel, aguljon tõi mind põhjast välja ja ellu ei, ma elan seal. Ma nimetan, ajate Hagulistlikumaldole kirjutanud minu hingepäästja. Saadalis elu taastaks õigemaid, on kunagi tulnud termin hinge päästa. Kes oli suuruma suurim foneetik, üldiselt salatunnustab mees tema viis mind nendel aladel ei olnud palju teisigi olnud heldelt man ühtteist saada. Missugune on praegune fennougristika tase? Omal ajal oli olemas, ütleme Soomes Ungaris mõnel määral seda Tsaari-Venemaal, eriti just siin Eestis ja siis Skandinaavias. Aga nüüd on suuri fenovlist mõtisklusi isegi nendes kohtades, nagu Jaapanis on Inglismaal, on Prantsusmaal Jugoslaavias miinias, rääkimata nüüd meie liidu keskust, neid on väga palju leid, tähtsalt käsklusi. Fennougristika ei ole tänapäeval mitanud muude keelte uurimine. Siia kuulub ka rahvaluule uurimine, etnograafia siis arheoloogia, soome-ugri rahvaste kirjandusajalugu, siis võetud see nii, nii pole ainult ajalugu, mis on seoses kirjandusega etnograafia. Realooniaga uurijate kaader on väga suur Tiiduski, meil on sadu inimesi tegelevate noklistikaga, nüüd nagu mäletate, oli, Tallinnas seitsmendal aastal kolmas rahvusvaheline fennougristika kongress, kongress ja järgmine Budapestis sel aastal septembrikuul. Enam-vähem on nüüd selgunud, kes sinna lähevad, Nõukogude liidus läheb suur delegatsioon, sinna peadki suur minema, sest Nõukogude. Ja võin öelda, lennurnistikas on olnud viimasel ajal suur. Uuenemisse, või ütleme nii, viiks värskenemise tendents. Omaaegne Ungari koolkond, Soome koolkond, hirmus võimsad. Nad andsid väga palju noorgrammatikute koolkond. Ja siis on siin oma aja ära elanud. Meie oleme selles kergem üle saanud, meil ta nii sügavasse luusse lihasse läinud ei olnud juba omale pros saarest üht-teist uut esile. Ja nüüd on meil olemas Rino kristlikel algigasugused, uued voolud, esindatud väga kõrgesse ausse tõusnud, tõstma dotseduulu rätsepat, kes on toonud strukturaalselt voolab meil Eestis mugandunud eesti keelde samuti kelder ja keldririda õpilasi. Siis Ungaris on uus uued voolud saatma Athena plistikas samuti Soomes hakkad maad saama teistelt maadelt vähem. Ja mis on väga rõõmustav on see, et on saanud tugeva jala alusenesele samojeedi keelte uurimine samuti Delady põhjas kaugele ei ole kerge juure minna, 600 reisijat seal omal käisid nagu gastronoomia, teised need paljud Martin kogunud ja praegune materjal, Suldused veel lamavad kõikjal ära, käsutab neid. Nüüd on meil äidsama ideoloogia Nõukogude liidus ja üks mees, kes on kahekordne doktor Helsingi Ülikooli doktor, nüüd on Tartu Ülikooli doktorant Ago Künnap, kes on kindlasti paremaid kompetentsemaks, samu dialooge üldse, kes on noormees ja siis on veel teisi veel otsas neenetsi geenetseid sa enne ja siis neid seal Kupersis oma keelt uurivad. Ja ma usun, et see on üks suurim Nõukogude Liidu Ulalistika saavutusetel osatud koolitada Derrida Samöödolooge. Uurida ainult kreeklane ladina keelt või mõnda vana kirjakeelt väele. See sellest on ammu üle saanud. Vähemalt pinev sajandi lõpul juba, kus näitlejad ja teised kiired vead kiitleb, palju pakkuda. Ja tänapäeval kordaksin veel mitu korda mitmel poolsada Hamburgi Ülikooli tempolfi loengul kuuldud lauset temali Okeaania keelte uurija. Käisin mäletama loengu et kui üks tuhandik sellest energiast kulutatakse, ära, kulutatakse ära eksootiliste keelte uurimiseks, mis raisatakse klassikaliste keelte uurimiseks. Keeleteaduses oleks palju kõrgemal tasemel, kui ta joon tihedamini algelised erisugused on igasugus kontakte keelte vahel olnud. Ja kui me kõiki neid tunnemgi pisikese keeli sinihüljatud keeli, siis saame kogu maailma ulatuses väga palju. Arvasin, et kogu inimkonna mineviku kohta miks suhted on eri keelte ja rahvaste vahel olnud, näiteks võtame niisugust sõna nagu meie suusuusad. Murdetus, uksed soome keeles ukselt. Sõna läheb kunni, kaugele piiringi väinale välja vana kultuur sõnadze kus ta on tekkinud, kust on alguse saanud. Siin on mingid kultuuripoolega, võtan saanool jälle ürgne Relbürni, ürgne, siis laiariist, siis ulatub kaugele Beringi väina. Tere jälle. See on sellised sõnu, mis lähevad üle peeningimeenamiirikesse, terve rida sellist. Eks Neetonile, vanadest kultuuris, suhetes vanaduskontaktidest, aga kui me kõiki neid Teale oskama seletada, siis kogu inimkonna ajalugu palju. Keel on see allikas, kus on säilinud palju rohkem kui iga Suurheoloogilisest haudades ja kalmetes ja siis pani panipaikades kõnelemata ülikonda, dokumentides, kirst leidub, see käik. Näiteks võtame meie sõna vask vananenud tarnimata soome-ugri keeltes ja see sõna ulatub tagasi Mesopotaamias, sealt, kus tulid metallid Mehilase ülesse soomulastegi poole. Nõnda siis on huvi tekkinud soome-ugri keelte, laste, kõigi teiste keelte vast kange Plartise vajadusi. Sellepärast. On väga suur kirja kella ungarlaste, soomlastel, eestlastel on, mida nüüd väga suur kirjandus mari lastel, Portwallastersa laste maksta aastal kuld murtidel teistel seda uurida, siis tahetakse teada saada ja nii edasi. Nii et pesust nõudnud. Paneb imestama see, et Itaalias on olemas soomuksin keelte, uurime kõrgel tasemel. Tänagi ma sain just professor pilooti käest kirja oma püssi tema käest, mis pärast tsentaallast selle vastu huvi tundma. Aga see on üks null kogu inimkonna kultuurist. Soome-ugri kultuur, kogu inimkonna keelte, soome-ugri keel, mikspärast ei pea tõesti tähendas seda. Nii seda Giguurima niisunud. Kas te praegu õpite veel keeli juurde? See aeg on möödanik, südama keeli, õpiksid niiden tarvis seda edasi anda, mis on? Mis on saadud. Ma tunnen mõnda inimest, kel on suurepärased keele õppimise võimalust ja üsna eakas inimene, kes aina õpib keeli. Aga ta ei ole pea kunagi suutnud seda ära kasutama, mis talle õppinud. Ta teeb loba ainult keeli õppida, seda ma ei. See lõbu mulle kunagi olnud praktika pärast õppinud keel, mis vajaduse vajaduse pärast ja ma usun, et nüüd enam vajadust ei tule, mul on juba käes, püüan edasi anda teistele midagi, mis on mul alati ütlemata hea meel olnud, kui ma teen diginoor, inimene edasi tõuseb, kuskil läheb ja ma olen kuri, on nendele, kes on jäänud ühe koha peal seisma. Pole lähevad ja ehk kõige suurem heameel on mul sellest, et on kasvanud suurkaader. Siin Tartu Ülikoolis, keelukeelte uurijad, nende seaski, eesti keele uurijaid ja teisi noori, kes keda on näinud ülikoolitund värske poisikesena, kes tütarlapsena, kes nüüd on siis küpsed uurijad seal kõige suurem miskil kompensatsioon olnud ja ma tahaksin hea meelega see nii edasi mul ka veel oleks. Ja siis teate, mis teab mis hea tunne, kas sa näed ka mõni sinust ette jõudnud, panen veendunud minust ette jõudnud Ago Künnap. Olen veendunud, minust ette jõudnud Tiit-Rein Viitso. Rätsep, ja terve rida teisi täpski, hea tunne on siis, kui sa näed, et sa ei ole mitte pandud teadmis, tead, tuse seisma ei ole pandud, ei ole mitte, räägin kuskil tühja ruumi või tühja auditoorium, vaid seestunud midagi asutama. Üldiselt on teada, et te olete alati kõrgelt hinnanud kehalist tegevust ja sporti. Kas te praegu tegelete spordiga? Mida aasta edasi, seda vähem ikka peljalan, sest muidu tuleb hirm, et lähen ruttu vanaks. Suren ära. Passi järgi olengi vana, aga ise tahaks olla banaalne selles niinimetatud. Usbys, kus Viliige uss ära seletavad Uuno sahva võimlejad seal on juba viisteistkümnendat aastat olnud ja meil on seal üsna kõva treening. Teeme seda paar korda nädalas. Ja see ei mõju päris hästi tervisele. Ja ma olen alati imestanud neid inimesi, kes väidavad, et neil ei ole mitte aega võimlas käia, veel sporti teha. Nad istuvad siiski vähemalt kolm tundi päevas, kohvikus on kasulikum siiski istuda kohvikus veerand tundi. Howie ütlemiks. Neli tundi nädalas viis trenni sportides on kasulik. Tervis on parem ja aeg vähe, kulub ka vähem. Ma ei ole kohviga vastama, käin iga päev natuke üle veerand tunni, palju ei ole suledestus seal olla, mis jõudu annab. Ja rühti Sonsport. Ja kui mõnikord vahele jääb nädala midagi ei saa minna, siis ma tunnen kohe, et mul on midagi nagu puudu, elurütm on häiritud. Kuulan meelsasti ka spordiuudised raadiust, elan ka seda keele, ühtegi oli seal Minskis, kes võidaks ja, või? Korvpallis võidavad teised päris ja see on põnev jälgida. Samuti läinud spordivõistlustel peale jalgpall. Jalgpalli ma ei salli, see käib närvidele. Liiga äge on olegi, saage inimene käiks minust veel ägedam sealkvele, muud teist spordivõistlusi vaatan hea meelega. Jälginud neid ja tudengitega on mul vahel tegemist olnud, tulevad, kaebavad, et nad ei saa neid norme täita, mida takse. Kui ma olin 10 aastat noorem, olin kuuekümneaastane. Siis tulid paar poissi niimoodi, tead, mis saab, et mees norm alati aitab, nii rasked on, hirmsad on. Ma ütlesin, et ma olen teie eest ära. Läksin nendega ka saadudegijatrianeerivaatsetel imelooma, mind, mis ma tulen, narritab ennast täitsa normid poistelt, julgestus, mille järgi täiskirurgid ära. Nii hullud ei ole, torbis nõutakse. Nüüd ma enam ei suudaks küll 10 aastat vanemaks läinud, aga siiski ma tahan teha seda suvel, ma jooksen ka veel see suvi jooksmine puudulikuks, sest mul oli songa operatsioon ja siis seal taga palju joosta, aga nüüd tahan Elage Joosep jooksma ja ma matan üsna palju soovite, ja see on hea, see on käsolik. Lasime ilmaski sõida bussiga ega autoga hirmul oma viie saavuta, aga ma ei ole veel, ilmusid Artur kindlasti ma kuskil läinud pikema ajaks seda vaja. Ja see on üks suur nuhtlus, mis inimeste ters rikub, seal minnakse lähema nurgale toodigi autoga. Kui on tarvis minna, seal oli juba 300 meetrit minna, siis enam ei saa, muidugi istu omnibusse, seega üks ja siis saama vahe maha. Seda ei pea vist ära, keelame inimestele kohe. Mida rohkem liigume, seda parem anud aiast Helma suviti tööd, lõhun puid ja nii edasi ja see mõjub, oli päris päris hästi. Ma loodan veel mõne aasta ainult suusatamist enam midagi väljadel viimast suusataks khatiga. See on lühinägelik kohutavalt lühinägemine. Ilma prillita ma kuskile minna ei saa. Ja siis suusatamisel lähevad, pidid uduseks, seda mitte midagi sees, ordeni lähevad suusad katki ja muud asjad parem ennast tappa ja siis selle osa sellest on loobunud, aga osta võib, sest seal distants siis näeb, võib joosta naastast mängisingi väravpall, aga siis läks peagi iga igavalt igast treeningu tunnis läks üks paar prille ja tead ise, kui raske praegu prilliklaase saada. Kuigi see on rihma visele kummiga ümber pea, prillid aga siiski vahele otse vastu nägu läheb pall. Sellepärast ma elab sõdada idee. Ideaalis seal teised mängivad, pallibaasis, hüppan kaugust ja päris tore on konsulteerida. Kui on, ikke tallab, jälle hüpatad, smeetas saab juure kevadeks. Suvel ei ole kaugel, vabal ajal staadion haljas külalisseal on heaõhtutel käia, siis see on ka vanaisa suur saavutus, kui sa talve järgi restaureerinud oma ühe meetri, mis varem oli kätte, saad selle Moono safalse, kui mees, kes treenib, tema oskab hästi uni anda just inimestele võimalust küüti lihaseid karastada iga kord lihas näiteks ars järk-järgult. Ja see on suur teene tema poolt. Ta son, miskine, vanainimeste rühm, ma olen kõige vanem seal. Aga siis on normann, tahab nad Asteradiski samast rõivast. Ja ei ole vist, ma ei liialda, kuigi ma üldsegi haldamist liialda, oli seal aga liialda. Mõnigi noorem, kes ehk veel minu vastu ei saa seal Fels rõivas sporteri elas. Kas on olemas ka niisugune juht olnud teie elus, kus te olete alkoholi võtnud? Rohkem kui üks väike suutäis. No olen, ma olin 22 aastat vana, kui ma koos kahe Soome üliõpilasega tol ajal ka Soomes olid iial dollagi. Vabandust, unustasin ennast purju juua, tahtsin, mis on ka purjus. Soomlastel seal kuskil terve liitri eesti viina kolmeks panime selle hinge alla. Mina sain aru, et nemadelt hirmus purjus, aga ise ma ei saa, tarnburyerson. Seda vähemalt võin öelda, et mul ei olnud mingisugust seda kaader, kes ahastuses taanlast pärast seda ei olnud. Ja siis 10 aastvahed on 37 kogemata Pariisis. Mahlasemele jäin suure suure pudelitäie veinialas, mis hirmus kange. Jalad olid nii pehmed, et üles tõusta ei saanud peale selge. 47 jälle kogemata joonud mahla pähe. Aga siis ükskord oli mul audio. Ma ei kahetse, ma jäin. Kui Anna Haava 150 90 aastaseks, siis oli Ülikooli delegatsioon, pidas kaks meest. Lindbergh, mine kolm naist. Ism ülikooli eritse, Ginge, Anna Haaval edasi. Anna Haava oli vägagi kergesse, solvub inimene. Tuli minu poole suur pokaal šampust ja nad otsustasid, et inimene võib osaleda seda vahel ja võtsin ühe lonksu ära korraga ma ei teadnud, sa pead järk-järgult võtma korraga hinge alla. Siis keegi ütles, et üks oh, käis Smad, ütlesin kõva häälega. Alati, kui kellelgi on 90 aasta sünnipäev, siis ma joon shampust. Aga kadunud professor Veski sai 90 aastaseks, oli minu ette pandud lauda Budjal šampusega ja selle ülikooli sild kaela seotud sellele meest sõnast, härga sarvest. Smiling jälle ja sina, peet, Reinsalu 90 aastaseks, ma tulen kindlasti algas siis pokaali šampust ele, ainest, sünnipäev, nalju. Ma ütlesin, kui keegi saab ühegümnaasmitega, mina sain ka, keegi saab. Soovime teile jätkuvat head tervist ja kõikide teie soovide täideminekut.