Oktoobrikuu viimasel päeval tähistas oma seitsmekümnendat sünnipäeva Katrin Välbe, Eesti NSV teeneline kunstnik, üks armastatumaid, näitlejaid meie vabariigis. Ütles Katrin Välbe kohe, kui saime kokku Mähel, tema suvemaja aias oli soe päev ja me jäimegi aeda istuma. Et teha, ma tõesti ei oska Ja see oli tema ütelus, et Põldrus, kas minust saab näitleja? Teie olite ju esimene jõula mängija Tammsaare põrgupõhja uues vanapaganas? Pole ebadiskreetse küsimuse pärast vabandanud on neid kausi olnud, mis nagu ei olegi vaja sädele, millega üldse rahul ei, ei ole. Vae olid mul ka niisugused, olid, olid, aga mitte jummal tagatud, mitte paljuva tollipool üks väga ebaõnnestunud. Õel halastamatu tal olid kõik pahad omadused, ma küll alguses nagu püüdsin midagi kätte saada, aga saadud lõpudi ja nagu Sonpe kirjutas minu kohta, et Välbetegi küll tigedat lähistaga, niikui ta naeratas. Väga tugevate. Nii et oli ikka jääd töötada. Teatrikülastajatel on hästi meeles Draamateatri lavastus Bernardo halba maja ja teie Ponzia selles. Võõras pilli ö. Täielikult kude. Naiste. Aga Ksenia korporatsioonis ja teised, see, see oli ka huvitav, ma mängisin korporatsioonis muuseas kaks korda töölisteatris Lätis, siis ma olin noorem. Ma vältisin seda varvaarat. Väga vähe on kuuldemängude mängisid. Lingis aitamatovi romaani järgi tehtud kuuldemängust ema põld kuuleme järgnevalt ühte katkendit. Dolconai osas. Silvia Laidla põld, Katrin Välbe Emake maa miksi harisse, näed miks ei tõuse järved üle kallaste hukkuvad niisugused inimesed, nagu sman segas. Kui sõda poleks olnud, kui palju tegusid oleksid nad võinud korda saata. Kui paljudele inimestele oma töö vilja kinkida? Mis on teile vaja? Kas? Kas inimesed võivad elada ilma sõjata? See sõltu minust. See oleneb teest, inimestest, teie tahtest ja mõistusest. Kui vähid matelda kallis maha sõda, hävitab sinu kõige paremaid töömehi kõige suuremaid meistreid. Aga ma ei suuda sellega leppida. Kogu oma elu ei lepi sellega. Tänan sind selle eest, põld. Tähendab ka sina igatsed nende järel. Niisamuti nagu minagi, nutataga. Tänan sind, põl. Vaise loobuga epaatia loodetuks Leena Tuisk. Ei, see ei olnud esimene.