Ott ajama, kuid need täna hommikul siia stuudio pole, hakkasid tulema. On teil meeles, mis raamatuid laua peale lahti? No päris täpselt on raske öelda, aga mis ma kindlalt võin öelda, see on need, need jäi terve virn sinna. Kui nüüd võib-olla küsite, mida ma lehest viimati lugesin, siis võiks nimetada prantsuse kirjaniku Natali Sarooti romaani mis ilmus möödunud aasta mais. Kas te kuulete meid? On teil sellega mingeid plaane? Kui aega oleks, võiks tõlkida sest teos mulle nagu meeldib ja probleem tundub ka aktuaalne olema ja isegi võib-olla meile mitte nii väga igapäevane, seal on nimelt just põlvkondadevaheliste suhete probleem, mis Prantsusmaal kerkis üles seoses 1968. aasta rahutustega ja see ilmselt on ka kirjaniku Ni sundinud vaatama pisut sügavamalt seda küsimust. Kui te seda romaani lugesite kas teil tekkis ka teatud paralleele või probleeme seoses meie noortega? Ma tean, et te olete meie noortega päris tihedalt seoses oma töö tõttu. Minul niisugust probleemi seal on nimelt tegemist minu arvates nii umbes 60 aastaste vanahärradega, kes istuvad ja arutavad tõsiseid kunsti probleeme kuskil, nii omad üksikelamus ja siis selle peremehe lapsed Allases viisakalt ära läinud teise korruse peale ja äkki äkki kuuldub sealt naeru, mis noh, alguses on meeldiv kuulata ja pärast nagu hakkab ärritama ja siis ajab juba vihale ja siis nad hakkavad. Nii üks kui teine ütlema ühteteist noorte aadressil. Ja üldse nii autor võiks öelda niukse sisevaatena näitab siis kuidas põlvkondade probleem nii võiks öelda kuidagi inimese psühholoogias väljendub. No mina pean ütlema, et minul jah, niisugust küsimust ei ole tekkinud, ma praegu olen just väga kärarikaste noortega seotud lavakunstikateedris jagunevad, naeravad või, või laulavad või tantsivad või mis nad seal kõik teevad akrobaatikat ja nii edasi, siis, siis mind see küll ei ole kuigivõrd häirinud. Teie suhted tudengite õppiva noorsoga on küllaltki pikaajalised, nad on pikemad kui, kui nüüd siin Tallinnas lavakunstikateedris, kui pikad nad kokku tulevad? Aastates tuleks nüüd juba üsna täpselt 1950. aasta sügisest, siis tuleb nüüd arvestage ise, see on siis 22 23 aastat, 20 pastat ja, ja selle aja jooksul muidugi, mis ma, mis mulle rõõmu teeb ja mida võib konstateerida, on kahtlemata see, et noored on kuidagi palju nooremaks läinud, võrreldes sellega, mis nad siis olid lõbusamaks lustakamaks. Nii elujaatava maks isegi, kuid ise astusite ülikoolistandardite koolipingist. Jah, mina tulin küll koolipingist, kuigi ma olin, olin juba väga palju teinud nii maatööd kui ka vabrikus töötanud, nii et mul oli ikkagi elust küllaltki lai pilt juba, et ma teadsin kindlasti, et ma ikkagi tahan õppida ja et mul ei ole eriala, et ma ei tunne nii-öelda maailma ja kultuur ja olen nagu võiks öelda. Nagu omamoodi nii hoitud pimedas, sest tõesti vaja oli sõja ajal kasvanud laps ja selle tõttu maa minule tõesti haridus oli ikkagi tõeline valgus astelikule tõlkisite. Jah, katsetasin päris korduvalt kohe ja näiteks ma mäletan ühe hispaania romansi kunagi tõlkisin ära siis Moljääri näidendit hakkasin tõlkima Donsuanni, mis hiljem ilmuski minu tõlkes vest 64. aastal. Ja sealt nii niisugune huvi oli, aga mul ei tulnud kunagi mõttesse ikkagi, et ma nüüd sellest peaksin kunagi elatuma hakkama. Mis te arvate, kui mingit teost hakatakse tõlkima need kirjapanekuks, nagu te õigemaks ja tähtsamaks peate ja teisest küljest, kui seda kavatsetakse ette lugeda, kas peaksite tõlkimisel arvestama? Näidendi puhul ma ei pea seda ikka õigeks, kui tehakse kaks varianti, üks lugemiseks, teine ettekandmiseks, iseasi muidugi noh, lavastajale on omad õigused ja tema võib teha muidugi oma veriteose sellest mingi ainetel. Aga kirjanduses kui võtta nüüd jah, niisugune proosateos eriti nisugune arutlev proosa näiteks esseistika ütlema või veelgi tõsisem päris teaduslik teos ja siis seal peab kindlasti midagi lihtsustama, sest inimene ei suuda ikka minu arvates vähemalt mina isiklikult küll ei suuda kõrva järgi kogu pikka lauset meeles pidada ja pikka mõttekäiku jälgida, vaid tahab ikka kuidagi lihtsustamist saada, minu arvates aga aga luule puhul ja, ja näiteks näidendite puhul siin ikka vist on õige, et võib-olla ainult üks variant, mis seal nii loetav kui, kui ka etteloetav. Te olete kaasa toonud meile paar lühipala ettelugemiseks. Nende tõlkimisel ei ole vist neid erinevusi silmas pidanud, ma arvan. Jah, no need polaad nüüd kuuluksid õieti prantsuse novelliantoloogia loogiasse, mis ma üsna hiljaaegu kirjastusele üle andsin, James trükki läks ja nende puhul tõesti on müük eri küsimus, täiesti siin on tegemist õieti prantsuse novellidega, mis tahab nagu selles mõttes seletamist, et Prantsusmaal novell on viimasel ajal üldse jäänud unarusse, ta on kuidagi jäänud teisejärguliseks. Romaan Mul on haaranud kogu proosa endale. Isegi kõige suuremat kirjanikud ei saa alati oma novelle avaldada. Ja selle tõttu siis. Me näeme prantsuse nooremate kirjanike hulgas teatud niisugust noh, kas just liikumist, aga tendents sinnapoole novelli kuidagi rehabiliteerida ja sellega on siis tehtud võib-olla päris nii õiget algust just sel viisil, et on hakatud raadios ette kandma. Jutustusi tagune see novell, mille autoriks on, saab jää, saab all üks nii tänapäeva naljakamaid, prantsuse romaanikirjanik, nobelist ja muuseas ka televisiooni ja raadioautoreid. Nii et kuulame siis prantsuse kirjaniku šampier šablooni Rolli novellidirektorite pätt mis on pärit novellikogust. Aja tagused lood. Mis parata, terved inim- ja loomaliigid surevad välja alates dinutajatega ja lõpetades valgete vaaladega. Ja nende seas üks kõige kütkestavam maid Pariisi mõjutaja. Vahtida Pariisis õhtul kella kuue ajal, niisama ringi pole muidugi veel kuritegu. Kangelastegu, aga küll. Õhtul seisin selle tipptunni ajal säänsermaani bulvari ja bäkki tänava nurgal. Vahtisin lihtsalt metroost väljuvaid inimesi. Nad tormasid mulle otsa. Kaugel sellest, et vabandada, vaatasid nad sammu aeglustamata maruvihaselt tagasi ning mõõtsid mind süüdistava pilguga. Ei tea, mida see seal endast kujutab, miks ta ei kiirusta, mis õigusega? Kõne all on mõnede kitsamate tänavate sulgemine autodele, et jättena täielikult jalakäijate päralt. See on lahendus. Mõjutajatel oleksid oma reservaadid nagu litsidelgi. Muide, miks ei võiks need olla ühed ja samad linnaosad. Kord Notro daami juures, silla Luitades sattusin direktorite päti peale. Ta seisis oma postil lagranri tänava ja Monte Bello kaldapealse nurgal punase tule all vananööriga seotud sinel seljas koidest söödud veluurkaabu ühe silma peal. Tema ees oli lagunenud titekäru kaltsukoormaga. See oli varitsemise eriteadlane. Ta peab silmas punase tule ees peatavaid autosid ja valib sääni departemangu numbritega Rolls-Royce'i või Bent, Leisi peremeeste limusiin nägu. Ta ütleb, kus esiistmel only frees sohver ja tagaistmel vana ise. Hommikul kella 10 ajal leidub alati mõni aktsiaseltsi direktor, kantseleiülem või isegi alamriigisekretär. Ühesõnaga ekstsellents, kes tagaistmel mugavasti värskeid lehti loeb või börsiteateid uurib. Niipea kui tuli roheliseks läheb, hakkab pätt otsustavalt tegutsema. Kogu selle antvärgi kunst seisab selles, et kuidagi autolt müksu saada, ilma et sa suuremat häda teeks, kuid seejuures hästi nähtav oleks. Siis kukub ta nagu surnu pikali, käed risti rinnal. Auto muidugi peatub. Juht ronib kähku välja. Direktor tõstab silmad kursitabeleid ja küsib. Andrea, mis siis nüüd lahti on, millega ta jälle hakkama olete saanud? Tead, härra, ma ei saa isegi aru, ma vaevalt riivasin teda, ma, ma isegi kahtlen, kas ma teda üldse puudutasingi. Pool 11 juba. Ja just see tähtis nõupidamine, kulla sõber, ainult teiega juhtub niisuguseid asju. Vaena André ään kummardab päti kohale, kes on ikka veel siruli kange kui pulk. Mis teil viga on? Ma ei puudutanudki, teid koguneb inimsumm. Ekstsellents avab auto akna, siis pilutab pätt üht silma, 10 franki või haigemaja 10 kulli või haigemaja. Mis asja on alles, häbematus, jumala eest. 10 kulli või haigemaja mul ükskama kõik, olgu või vaestehaigla, olen harjunud. Kulla mees, 10 franki. Direktor läheb närviliseks. Mis Soome andriaan, teie lohakuse pärast peame nii kaua ootama. Aga härra, kas ma pean ise välja ronima, arveid klaarima? Samal ajal meelitab ohver magusasti 10 närust franki, muidu läheb asi hulluks. Kutsutakse kiirabi, tulevad võmmid, tehakse protokoll. Ja alati tõmbab autojuht lõpuks taskust rahatähe, pistab selle pätile pihku, see tõuseb üles, pühib riietelt tolmu, võtab oma lapsevankri ja kõnnib väärikalt mööda jalakäijatele määratud riba üle tänava. Mõnikord ta viivitab. Mis sa seal veel mükutad? Saidi oma 10 franki. Anna üks suits kah pealekauba. Direktorite pätti, kes sööbib reomüür Sevastopoli metroo juures sooja õhurestil ekspluateerib omakorda temast tugevam sell. Kella kolme paiku hommikul kõnnib sealt mööda kõrgema kategooria pätt pättide direktor, kes virutab igale narvakale korraks jalaga. Üksteise järel kohmitsevad nad oma kaltsudes ja ulatavad 20 Santiimise mündi. Nad peaaegu järkagi. Harjumuse asi kirjanduse tõlkijatest on paljudel. Arusaam, et tema saab oma teadmised maailmast istuma suure kirjutuslaua tagant raamatuvirna tõst. Aga tänapäeval on see ikkagi levinud elukutse ja üle maailma korraldatakse ju pidevalt igasuguseid tõlkekonverentsi, nagu oma vabariigiski näinud tollele. Minule isiklikult muidugi on kõige õpetlikum olnud alate koos käia konverentsidel, kus ütleme, arutatakse nii tõlketeooria küsimusi muidugi, millega peab pidevalt kursis olema ja teisest küljest siis kontakt, punktid just nende tõlkijatega, kes ise väliskirjandust tõlgivad, igasugust tõlketeooriat ilmub praegu väga palju, näiteks kas või meie valimik Mastest, Vobere, Woodameda tõlkemeisterlikkusest, mida tuleb eriti kõrgelt hinnata ja kus muide ka eesti tõlkija tal sageli esinenud ja eesti tõlkekultuuri küsimusi käsitletud. Nii et Nõukogude tõlketeooria on kõrgel järjel, nii palju kui ma olen nüüd vaadanud ega ei saa öelda, pigem ikka avaldatakse meie tõlkijate teoreetilisi artikleid välismaal, kui nüüd meil ilmub nende omasid, see näitab ikka, et minu meelest küll, et meil on nii väga, hoopis tõsisemalt tegeldakse ja tänu sellele, et meil on just niisugune rahvuslik riik, kus pidevalt ju kõigist keeltest kõigisse keeltesse tõlgitakse, nii et igasugused nii-öelda tõlkepraktika küsimused on ju meil kõige selgemalt ja selle vastavalt siis muidugi ka teooria tugevam. Missuguste teoreetikute töölistel kõige rohkem kasvanud? No siin võiks Moskvast nimetada kas kinni ja tema koolkonda, näiteks vastas Foferevoda toimetajal orjee ja siis muidugi võib-olla prantsuskeele tõlkijatest kahtlemata liuviimus, kes on Rablee karganud pahtagrelli vene keelde. Tõlgiti peamiselt hispaania ja prantsuse keelest. Kas nende kirjanduste jagamine nüüd algkeele järgi on see väga meelevaldne või on sellel ka mingisugune mõttekas alus olemas? Siin on tõesti igav. Keel ikkagi dikteerib nagu oma niisuguse mõtteviisi ja oma kujundlikkuse ja sellel on oma niisugune traditsioon, mis on ikkagi erinev teise keele omast. Kas te tahaksite võrrelda näiteks Hispaania ja siis ladinaameerika kirjandust? Mis mind võib-olla kõige rohkem Ladina-Ameerikas köidab, see on jah, ikkagi see värskus, pidev areng, uudsus, Hispaania on nagu väga traditsioonide kütkes, nii palju kui ma teda lugenud olen tihtipeale ka emiteeritakse seal need prantsuse ja inglise kaasaja uuemaid modernistlikke voole, mis nüüd nii võib-olla alati uut ei paku. Aga muidugi, mida ma ei tahaks teha, et ma prantsuse ja hispaania kirjandust nagunii kuidagi katsuksin ühes aga ära iseloomustada või öelda, et üks on niisugune teineteistsugune, nagu me teame iga kirjanduses igas kultuuris on ju alati kaks kultuuri. Ja on ajaloolised kihistused, on olemas oma ühesugune, eesrindlik demokraatlik kunston olevas reaktsiooniline kunst ja eriti veel ladinaameerika kirjandus, mis on ju teatavasti maailma kõige nisugune dünaamilise maailmajagu, kus kõik keeb ja muutub pidevalt areneb kus, ütleme, tulevad väga palju, oli uusi nähtusi kirjandusse ja kus just võiks öelda, kõige olulisem on see, et kus rahvahulgad on muutunud aktiivseks ja mõjustavad selle tõttu ka sealset kirjandust. Kuigi muidugi teisest küljest leiame sealt ka niisuguse võiks öelda maha vähemuse nähtusi, eriti just Ameerika Ühendriikide matki neist väga paljud sealsed kirjanikud on nagu arvavad, et kõige õigem on ja kõige lihtsam on siis Ameerika eeskujude järgi luua oma kultuuri, aga põhiosas muidugi on seal ikkagi just see demokraatlik joon on tugevam ja seda esindavad ju meile kõigile tuntud niisugused suur kirjanikud, Nobeli laureaadid nagu Ast uurijas, Neruda no mis, mis trall. Ja muidugi paljud teised. Ladinaameerika kirjeldus näib olevat teile päris südamelähedane, aga kas ka sealhulgas on veel olemas mingisugune meelis meeliskirjandus? Jah, tõesti on nagu välja kujunenud, et ma olen tõlkinud võib-olla kõige rohkem just Tšiili kirjandust. Ja isegi mulle tundub, et minu üks kõige õnnestunum tõlgemile vedava Taani hea meelega loen, on näiteks DS-i Alvar Aalto põgenik. Ja kui nüüd vaadata praegust aega, siis on mul eriti hea meel, et Tšiili on küll mitte esimene, aga teine, Ladina-Ameerika maa, mis on asunud sotsialistliku arenguteel ja see on huvi äratanud uuema Tšiili kirjanduse vastu ja see vend on nii nagu eriti sidunud selle maaga Nii et te olete optimistlik, ütleme selle kirjanduse arengu suhtes. Tšiili suhtes olen ma eriti optimistliku ja mis mind muidugi Tšiilis eriti köidab, see on muidugi see, et ta on ja ainult niisugune eksootiline maa, vaid et ta on ka põhjamaa ja, ja eriti muidugi see, et ta on üks maa, kus ka indiaani kultuur siiski ei ole hävitatud, vaid areneb edasi ja kahtlemata saavutab ka nüüd uue kõrgema taseme. Kas te usute statistika maagiasse, tähendab, kas teil on olemas ülevaade sellest, kui palju te olete tõlkinud? Ei ole, sõda on, ei ole, küll, tuligi teha üks oma teoste jutumärkides ütleksin teosteni ülevaade. No muidugi ka mõned originaalkirjutised sinna sisse võtta, siis oli see mulle tõesti küllaltki raske. Sest ma nii nagu elan ikka rohkem olevikule ja tulevikule, see, mis tehtud, on nagu unustatud minu arvates just nii, mulle tundub, et ka kirjanikul on võib-olla siin sama tunne, et see, mis on juba ilmale toodud, on nagu endast välja heidetud, see elab nüüd iseseisvat elu. Ja siiski panite nüüd selle nimekirja kokku, kui suur tuli see üldsumma. Ega ei olegi, võiks öelda nii väga palju, minu. Nii arvestuse järgi tuli üks, 15 16 tõlkeraamatut siis umbes sama palju artikleid. Ja siis muidugi võib-olla pisut rohkem igasuguseid ees ja järelsõnu kommentaare ja kõikvõimalikud see manus käid, mis, nagu kirjandusprotsessis on ikkagi ka küllalt olulised, et kõik nii ilusti õlitatult liiguks sotiga, et ei tekiks raamatute puhul nurisemist, et ei ole arusaadav või et milleks niisugust välja anti või ühesõnaga, et, et kõik ikkagi nii eluga nagu kontakti leiaks, nii et seda ma peangi oma üheks põhiliseks tegevusalaks on nii, võiks öelda tõlkekriitika. Just mitte kritiseerida keerimise, võttes vaidlust rohkem, niisugune ületav kriitika. Teine Saabier, šabrolli novell oleks Maci arvepidamine, mis viib meid tagasi vastupanuliikumise aegades, õieti juba teise maailmasõja lõppu, millal see liikumine põranda alt tuli siis välja? Nüüd nii kõrvalmärkusena võib-olla veel nii palju, et samalt autorilt ilmub praegu minust Rannelitratuuraseks prantsuse töölisliikumise ajalugu käsitlev romaan. Jah, see on suur tükk vendlus, nagu ma mäletan ja käsitleb. Kommuuni ja ka 30.-te aastate sündmused. Magiis elati nagu osati, pigem kehvasti, partisonidel polnud, ei arsenaliga intendantuuri. Relvad võeti vaenlaselt toiduained elanikelt. Losääris peeti vähemalt formaalsustes kinni lambakoti kartulite, juustukera või paari deka liitri kastanite eest sai talumees kviitungi ja tegi näo, nagu oleks tal sellesse usku. Uhkusest muidugi. Aga ka armastusest nende suurte nälgivate poiste vastu, kes oma elu kaalule panid, ilma et keegi neid oleks sundinud. Ja kuidas sa usutki sellist paberi libakat võeti, mis kätte juhtus. Ribake koolivihikust, ajaleheserv või kalendrile kirjutati pliiatsiga õigekirjast ärme parem räägimegi. Ja see käib nüüd raha ette. Ja ikkagi ikkagi polnud see enam lihtsalt vargus. Siis tuli vabastamine. Makis oli oma varahoidja, kelle varjunimi oli impolit. Talle anti päris mitu miljonit tolle aja kohta muinasjutuline summa. Ta võttis oma kepi ja kõndis läbi kõik mäeharjad, orud ja ülestõusnute salarajada. Ameerika onu saadetud paun, kummalgi õlal kõlkumas. Igas talus otsis peremees kummutisahtlist välja ajalehe serva, millel oli märgitud 100 kilo kartuleid ja võttis hämmastunult raha vastu koti, tühjenesid rahast ja täitusid kviitungi lipakatega. Matka lõpul võttis varahoidja arved kokku ja sõitis rongiga Pariisi. Et kõik ülejäänu nagu kord ja kohus röödumi Nickil sõjaministeeriumile üle anda. Läbi häda leidis ta üles õige kantselei. Lõpuks juhatati ta ühe vanem Belt veebli juurde. Mis siis lahti on? Tulen maki arvete asjus. Kui palju? Kolm miljonit? Mitte ainsatki soodena. Saite oma raha ja rohkem mitte ühtki sool, mitte ühtki soov. Mees lõi jalaga vastu maad ja rusikaga vastu lauda. Ja kui Siboliiti häält jälle kuulda oli, seletas see. Toon teile kolm miljonit tagasi. Mis asi? Mis te ütlesite? Korrake, palun. Võtsin arved kokku, võite kontrollida. Ta tühjendas oma Baumad sõjaministeeriumi amet mehe kirjutuslauale. Soolasambaks tardunud allohvitser pomises. Ärge liikuge paigast ära. Jooksis disteise korruse kantseleid läbi ning hüüdis, tulge kõik. Ja tõi platsidelt veeblid. Leitnandid, kaptenid, seersandi diakaplanid. Tutvustan teile varahoidjat, kes tõi kolm miljonit tagasi. Teised silmitsesid hipoliti ebalevad naeratusega. Samal ajal pühkis vanem allohvitser käega oma kirjutuslaual lagedaks. Teises käes oli tal paberikorv. Sinna läksid kõik ajaleheservad, viu ja kalendrilehed kirja, ümbrikute tagaküljed, isegi kaks-kolm algkooli klassitunnistust. Kõik mässulistesse vendide, talupoegade kviitungi, lipakad kadusid sinna. Losaarimaki arved olid klaaritud. Nüüd, üks omaette suur teema, millest te olete ka huvitavalt ja, ja mõtteid tekitavalt sõna võtnud, on meie tõlkekriitika. Minu arvates tõlki kreetika jääb, tärkab Arktikast kohutavalt maha ja samuti ka tõlketeooria. Muidugi, põhjused on siin mitmesugused, võib-olla isegi kõige rohkem puht praktilised. Nimelt on tõlkekriitika kirjutamine tunduvalt tööma mahukam töö kui tavalise kriitika kirjutamine, selleks tuleb ikkagi läbi lugeda ja võrreldav kahes keeles kirjutatud teost anda nende Võrni analüüs tunda küllalt hästi mõlemaid keelise nõuab suurt ettevalmistust. Peale selle nõuak tõlkeks eetika sellel sellel kujul suurt ruumi ajakirjas. Ja kõik see ongi põhjustanud, et meil väga harva, kui midagi sel teemal kirjutatakse, enamasti ikka halvasti, siis kuidas mõni tõlge on allapoole igasugust kriitikat ja sellest on tõsiselt ahju minu arvates siin või võib-olla arvestades meie suut tõlkepraktikat peaks tõesti looma mingisugune sektor juba kuskil teaduslikus asutuses, kus siis neid probleeme juba tõsisemalt käsitletakse ja mitte enam siis nii-öelda ajalehe artiklit tänavaid ikka juba pikemate uurimustena. Sest praegused esinemised, mis ka ilmuvaterioodikas need jäävad ikka tavaliselt niisugust eksimuste või paradoksaalset juhtumite üleslugemiseks. Nojah, vot see ongi ja võib-olla kõige halvem, sest tihtipeale ja enamasti minu arvates igast isegi heast tõlkest võib välja noppida küllaltki paraja buketi niisugusi tõlkest viku, mis on küll tihtipeale vaieldavad ja võivad muidugi olla isegi teatud määral õigustatud, aga kui need nii välja noppida, siis jääb tõesti niisugune mulje, et seal midagi Halba tehtud jälle või, või lohakalt, see ei pruugi alati nii olla, sest sest siin tõlge on tõesti omamoodi tervik ja teda ei saa sihukeste üksikute näidetega nagu ei üles kiita ega halvaks teha, vaid siin tuleb ikka võtta terviku vaatlusele. Te olete nüüd selle tõlkide sees ja lähedasemalt seotud, võib olla abi. Keegi teine, tahab teine tõmmata mingeid niisuguseid paralleele, võrdlusi teiste maadega, tõrketasemega. Kuivõrd mul on tulnud, ütleme, just tõlkimisega seoses lugeda teiste maade tõlkekirjandust, noh tihtipeale kasvõi mõne keerulise koha seletuseks tihtipeale võtad mõne teise tõlke, kui on käepärast ja vaatad, kuidas seal on seda seletatud Vaini interpreteeritud. Siis ma olen pidanud jah, alati paraku kogema, et need võõrad tõlked siiski ei ole mind peaaegu kunagi aidanud. Et ma ikka olen pidanud küsimuse ise lahendama ja kui nii võrrelda, mis ma olen nii pidanud lugema ütleme paljusid teoseid ka näiteks prantsuse ja hispaania kirjanduse teoseid võõrkeeltes kas või inglise või saksa keeles või siis ma ei julge öelda, et meie tõlketase oleks halvem. Lõpuks lubage teile soovida selle sündmuse puhul, mille pärast me tegelikult see kokku tulime. Lautheria soovitakse naela, kummi ja tudengitele head põrumist Sist, mis soovitakse Literaadile. Loo, ent ma arvan, et võib-olla peaks siinkohal välja mõtlema midagi ühte ühte parajad trükiviga näiteks suurt tindipleki paberile või arvan, ikke soovitakse just seda medaliteraat kõige rohkem kardab, aga mis alastele kõige heledam näiteks? Hirmsam oleks ikka see, kui mu oma TÖÖ kuidagi nurjuks oleks väga halb tõlge või ma ei saaks hakkama sellega või ma ei oska ka öelda, vot niisugused asjad on ikka need kõige halvemad, mis sul need kõige südamelähedasem on. Kui sa sellest ilma jääd, siis see ongi siis kõige halvem, mis meid elus tabada võib.