Kaks rubla 72 leivad käes enamik saabus, lõbus ja lahke ja siis on veel, on, mis sa hing veel tahad? Tahad ja aga Riia saab ju siis linna sai ikka nii hea, ei ole, peremees tahab pärmi ka, onu oleks vaja küll, aga õllejahuks õlle jaoks vaja teha. Kas leib ja sai kõlbab, kas siis linnaõlu ei kõlba oma saada ja ei ole, sa ei anta ju nii palju, kui inimesed tahavad, nojah, eks ta ole palav, tööaeg, see on nüüd siis pudivere, eks ole, diileri univeremaidsin putivere, vana mõis ja kas teie olete vanast ajast ka siitkandi inimesi või naa ikke juba kaheteistaastaselt. Siis tulevikuks 50 aastat ära või 20. aastal räägitakse, et siinkandis olevat üks Vilde nimeline mees, elanud see kivi? Ei, ma räägin sellest mehest, kas olete temaga koos elanud ka siin? Ei olnud, tema läks enne ära, professor Alt oma, palun teid lähemale, nüüd siis. Ja siin kaks Vilde kivisin. Pudiveres, kumb siis päris kivi on, ühesõnaga kus kooldasi sünnikoht on, nii kohtan, metsad on seal ja kas ta siin siinpool kaelas, kus emal oli küll, eks ole, nii tige, väikse lapse läksid mõnekuise, naera nii, et kas isa oli siis juba siia kolinud? Kui tema sündis või oli isa seal kes seal sündinud on, seal sündinud, ega ta siis, kui kaua elada ei saanud? Natuke aega oli olnud, võib-olla küll. Muidu on niiviisi, et mõned kirjutavad sedasi, et ta siin pole üldse olnud, seal on olnud, aga mina käisin. Oot, vanad inimesed räägivad minust, seal vanemad on, ega mina teda küll ei ole näinud? Ta on küll olnud, kas teil ka on kodus mõni Vilde raamat? Oh, vahest ikka on jah, neid leidub, aga ega erandajale ei ole. Kas omale need jäävad omale ja lapsed loevad neid ja mul juba lapsekari, need tahad lugeda, olete ise mõnuga lugenud ja lapsed loevad. Missugused jutud need kõige rohkem on meeldinud siis seal, kus ta seal Muugaspeksas Muugas peksa sai. See on see triibuliste lugu, siis küllap küllap sensi triibulist lugu, see on väga populaarne. Kas meestel on ka kodus mõni Vilde raamat või tuleb mõni Vilde jutt meelde? Mina olen nii palju Vildes kuuld. Vilde isa oli, kui Vilde sündis, siis oli tavaline töömees, aga hiljem Pealtpilte sündimisest, siis Vilde isa tuli siia Budjorsaedame, eks. Maedata anti juba parem kohta, aedame kõrgem koht ja siis nad elasid siniseks, kahekordne maja oli sellest ainult varemed ära. Aitäh nüüd siia kohale tõite. Ega siia ise ei oskakski tulla, sest üsna üsna võpsik, kus on kõik ümberringi. Ekskursioonid kooliekskursioonid ja käivad ikka siin ka. No see mees on just siin majas elanud ja paremini kui enne, kui see maja püsti seistes kahekorruseline maja ja siis mis te ütlete selle rahva suusika, räägitakse. Jah, rahvas räägitakse jah, niiet Vilde tähendab isa, kui Vilde sündis, siis elas seal tööliste majas, aga see on siis altergema, kui ta siia altari koha peal sai, siis ta kolis siia. Nüüd nii nagu kirjandusteaduses öeldakse, on meil tegemist ühe kirjandusloolise faktiga ja seepärast me tahaksite nime ka küsida, et siis me teame, kes see mees on, kes meil jutud rääkis. Arvelt, nii suur aitäh teile. Aga kuulajale ma ütleksin niipalju, et ma kardan, mitte väga sageli meie ekskursioonid, keda suvistel teedel üsna palju ringi vurames näeme leiavad niisugused kohad üles, mida tegelikult siiski leida võiks ja leidma peaks võib-olla tõesti kooliõpilaste ekskursioonid, nii nagu oli juttu, et kevadel tulevad otsima nende kirjanduslike tegelaste sünnipaiku, millest parajasti kirjandustundides on juttu olnud hoopis sagedamini vurame Me küll ilusatesse randadesse, küll lihtsalt päikest võtma suvitama. Selle asemele. Meie kultuuriloo eilse päeva vastu see kivi siin ei ole ju kuidagi ametlik kivi, seal on lihtsalt inimesed omal algatusel, kes mäletasid veel arvasid seda kindlasti olevat, nagu siingi mees rääkis, kes on isegi siin majas elanud, et Vilde isa siis Kubjana olevat kolinud siia ja kivi püstitati siia kivil muidugi mingisugust tahvlit peale ei ole, mitte, aga vähemalt üks asi on kindel, et kohaliku rahvatraditsiooni järgi siin majas on elanud Vilde. See maja püsis midagi 25. aastani umbes umbes ja, ja sestsaadik on siin muidugi puud kasvavad siin ümber Taani mahajäetud, sellestki ei kanna siin otsemat teed, aga siis rahvale on jäänud see kohapeal kindlaks. Mälescased, siin ta on elanud ja see on meile väga tähtis ja seda me võiksime ka kontrollida, praegu praktikas ainult see, et on istutatud rida ilusaid kuuske, ei tea, kes need on. Siin oli omal ajal kool ja siis koolilapsed istutasid siia ümbrusele puiestee. Nii, ja nüüd jääks ainult natukene natukene siin vahel vikatiga appi tulla panna üks väikene postikene siia välja, sest pudiverepark on looduskaitse all, selles me just äsja veendusime. Ja olekski kõik nagu korras. Mis siin nüüd on, see on sovhoosi osakond. Puder osakond, riigi sovhoosi puder, osakond. Nii et Triigi sovhoosi juhtkond ja head inimesed, kes teed riigist pudiverest, meid kuulate, võib-olla ehk tõesti annaks ainult natukene natukene veel vaeva näha ja see koht, mis meie kultuuriloos oma kordumatu kartusega ja tähendusega oleks ilusast üles leitav ja teil oleks ka toredam siis nagu teed juhatada, siis eks ole. Nii et aitäh teile ja teised tulevad veel küsima, olge hea, mees ikka näidake. Kui ütlesin, et pudivere mõisasüdames ei leidnud märki, mis rahvasuus nii traditsioonilise kivi ja siis sünnipaiga juurde viis, siis ainult kilomeeter maad edasi. Siiski viitab korralik teeviit Eduard Vilde. Sünnikodule, kus siis neljandal märtsil 1865 on need hotellides sündinud suurele põllukivi mürakale on tahvel ilusasti kinnitatud ja ameti paljus, millest kuulsime külamehi teeveerel rääkimas ornamendid D aegade jooksul segunenud, nii et uurijal on siin õieti päris suur hulk probleeme olnud, et täpsustada, kas või need faktitki, kus siis Vildes sündis ja kus olid nende hilisem kodu. Teatavasti professor Alton oma monograafia jaoks seda periood ja neid paiku uurinud ja varemgi külastanud. Nii et küllap teilgi on tulnud küsitleda nii inimesi kui ka uurida dokumente. Küllap neid on tulnud, aga ma ütleksin ühte asja minu asemel ei peaks siin üks teine mees olema, siin peaks olema Karl Mihkla. Karl Mihkla on kahtlematult kõige parem Vilde biograafia tund ja ta on korduvalt siin käinud, korduvalt inimesi küsitlenud. Aga muidugi sajaprotsendilist tõde rahvajutu järele on väga raske kindlaks teha. Nii et mina ei vaidle vastu. See koht siin oleks Vilde sünnikoht neljandal märtsil 1865 uue kalendri järgi. Aga ma ütleksin see võib-olla siiski kui mina oma aeg siin üks aastat 10 tagasi käisin vaatamas, neid kohti seal kohalike ja mul oli ja need kahtlesid samuti. Järelikult ma ei sattunud nende inimeste peale, kes olid selle nii ütled veendunud selle paiga pooldajad või usku, et see siin on. Aga ma kordan, ma olen valmis uskuma, et see nii oli. Siin on nüüd järelejäänud natuke välja kaevanud. Ühe maja neid on kolm maja müüri, nüüd nad rohkem veel kinni kasvanud, kui nad 10 aasta eest olid. Siin on välja kaevatud ühe maja kaks lauda osa, nimelt et maja oli nii konstrueeritud, et keskel elas neli perekonda koos ja siis igal perekonnal oma lehmalaut kummalgi otsas kaks tükki on nüüd välja kaevatud ja nii siis omamoodi nagu memoriaalkoht siiski olemas. Ja ma ütleksin kuulajale vahele, et paik ise on ka väga meeli paeluv, ümberringi põlised kuused. See looks nagu meeleolu. Ja ometi ei saa öelda, et see paiknegi sellisena välja siis, kui Vilde siin sündis, sest kuused kasvavad ka just sellesama vana maja kohal. Nii et see looduslik taust on hilisem ja püüaksime nüüd kas või luua näiteks kujutluspilti, kuidas siin elada. Sest kui te ütlesite, et neli peret elas koos selles ühesainsas väikeses majas siis võime teha siiski järelduse, et mitte väga lahedalt Molakadeelanud kusagil lahedalt. Siin oli selliseid maju kolm olnud, kunagi räägiti, neli siin on olnud, igatahes meie ei leidnud mitte neljandat Vaher varet siin. Aga tavalised ma mäletan lapse eas käisin ka moonakate majas ka, nii et üks tuba oli igalühel. See oli siis kas ahi oli keskel, oli, see oli üks korsten sageli peal, neid oli hõitud siis nelja pere suitsud, kõik ühte kohta. Kui külje peal olid uksed enamasti üks aken ja siis loomad, kes nende jaoks eraldi hakkas, siis ehitamas oli siis mu nagu siingi munakividest mõnes, kus oli paekividest, nagu ma mäletan, seal põhjarannikul olid siis lehmalaudad professor Altuma, kasutatakse nüüd teid ka selleks rahvatraditsiooni peegliks. Et küsida teie käest, mis ajast ja missugused on teie esimesed puuted Vildega? Minul ei ole kokkupuuteisiklike olnud, ma mäletan tema loomingut siis kindlama loomingut, kui te mõtlete, ja seda ma ta igatahes meie kodus minu kodus oli vabaniku, kodu ja seal raamatuid, ma ei tea, kus kauneid tulid mõni üksikraamat, Tõnissoni tähtraamat ja need osteti Tim rändkaupmeestelt. Aga meil oli pööningul kuidagi, oli mingisugune raamatukogu, jutumärkides missugune esimene Vilde raamat, et oli, mis ma lugesin seal ma ei mäleta. Aga see võis olla, kuhu päike ei paista või, või, või röövitud tiivad või midagi taolist. Ma tean, et, et ta kirjutas niisukese või meelde on jäänud. Ma lugesin veidi Vaskmani alla, 10 aastane olin. Seal oli väga palju põnevat. Aga nüüd, kui tuleksime sellesama Vilde juurde tagasi juba hoopis hilisemast perioodist, minu teejuhiks, enne kui koos teiega reisile tulin, oli Eesti Kirjameeste sarjast ilmunud monograafia Eduard Vildest teie sulest. Seal on ilmumisaastaks 1965 kirjutatud on ta tähendab siiski märksa varem. Kui nüüd võta ta tagasi, siis see oli see periood, kus te väga intensiivselt lugesite ülikoolis, üliõpilastele, väliskirjandust, millega seostada nüüd teie selle perioodi huvidega kemist või vajadus. See on nii, et ma olen nii kergelt abielus väliskirjandusega kurameerinud eesti kirjandusega, sest väliskirjanduse alal meil nii kirjutada, aga miks see uurimiseks on suhteliselt vähe võimalusi ja teiseks minu arvates on need väliskirjanduse kirjutavad maailmas küll ja küll, aga eesti kirjanduse uurijaid on kindlasti palju vähe ja nii ma ka oma doktoriväitekirja kirjutasin Kitzbergist järelikult puht eesti kirjandusest ja Vilde juurde, see oli täiesti juhus, et ma tulin, ma kunagi 35. aastal vist oli, avaldasin ühe, kirjutasin ühe pisikese raamatu natukese mitte ühe, vaid neil mitu oli seal siis muuseas ka Vildest ja see oli mõeldud koolidele sel ajal. Ja selle mõtte peale kirjutatud Vilde monograafia tulin õieti väga ootamatult ühel õhtul midagi kella viie paiku, umbes sellises telefon ja seal siis kirjastusest keegi mees rääkis, et vat juubel on tulemas ja piinlik on see, et monograafiat. Kas ma võtaksin kirjutada nii, kõhkesin mõni ütleme ligemale minut ja siis ütlesin, kui tõesti ei ole, tuleb teha ja tegin selle siis nii ülepeakaela valmis, sest pidi kiiresti saamas oli, mul oli praktiliselt kasutada kolm kuud, kui ma sain tööle hakata. Esimesel juulil oli mul valmis kaks sõna, Eduard Vilde ja ei olnud seal vahel muidugi. Ja siis septembris tuli loovuta käsikiri, see oli siis nii kolme kuuga see valmis kirjutada ja midagi parata, ta sinna sattus terve hulk ebatäpsusi, sest mul lihtsalt ei olnud mahti neid kontrollida, aga võib-olla mõnel muud põhjustel ka. Ja nii siis ilmus tähtajaks mõni päev enne Vilde juubeli, muidugi, mis seal puudus, toll neid ei saanud kõrvaldada, aga mitte need puudused on olulised, vaid oluline see, et mul töötasin siiski väga palju materjali läbi äärmiselt intensiivselt sel ajal ja sealt seal jäi siis mõningaid otsi, mis mind huvid ta siit ja, ja mitte juba asjana mingise kohustusena või ütlev võetud kohustusena, vaid lihtsalt juba huviva huvist asja vastu hakkasin ma neid otsi edasi arendama ja sellest siis nii 60. aasta lõpus Pole hakkasin ma siis koostama uut monograafiad, mis nüüd peaks ilmuvast, ma olen teiega igatahes selleni laotud, poognat näinud, räägitakse, ta ilmuvad sel aastal ja paneb tähele, et Villem Alttoa oli kolm kuud, et kirjutada valmis monograafia esialgne juubeliks pühendatud variant. Meie käsutada on 30 minutit tähendadele põguski ülevaade nendest paiku peres, kus Eduard Vilde oma lapsepõlve ajal veetnud. Niisiis sõidame edasi ja Meie järgmiseks peatuspaigaks on muuga kolm tiiki, esimene on enam-vähem korras. See peaks siis olema see kõige pidulikum tiik, siin saaks nagu, nagu ringsõitu professoralto. See esimene tiiks oli siis ilmselt nüüd küll mõisarahva oma ja muidugi, kui me nüüd seda tunneme, neid tiike, need triibu iste järgi, siis muidugi ei olnud mõeldavgi, et nüüd aidata. Poeg oleks selle tiigi peale sõitma läinud, see oli puht härraste tiik, oli see tiik, aga Gussi sõit toimus sellest võib-olla ehk kohalike nime räägib rohkem teie nimega, küsida tohin siis lillevärk, küll siis teame ka, kelle mälestused ja meenutused need on. See on nüüd päris päris kuivaks jäänud ja ausalt öeldes isegi kurb on seda vaadata, sest tiigi põhi on kõik väljas, siin on parasjagu küll koli, küll prahti jäänud, aga kas üldse ei ole siin enam vett või on lihtsalt tänavune kuiv suvi? No suvel ei ole kunagi kevade suureviegaaniga sügisega aga muidu ta kallika koha peal ja allikas ajab välja ka sealt. Saad vabriku alt, kus allikakoht oli kevadeaegselt vett välja ja sügisega, kui viimane sügise on Eestigi põhja, jah, sinna ikka kogub vett ka sügiseste sadudega. Jah, aga kuidagi ja mina olen seda tiiki näinud nii kolmel korral tämmale, praegu kolmat korda siin esmakordsete kuuga käisin, see oli kodanikul ajal sissi, tiik oli täiesti kuiv, aga tiigipõhi oli rohtu kasvanud, mäleta kohalik koolijuhataja parajasti heina seal, aga ta näitas, et see on see koht ja küll meie lahkusime. Siit siis meile väike ekskursioon oli siin, et me seda tiikiga näha enam ei saa. Teinekord ma käisin aastat 10 tagasi või täpsemalt 1964 ja siis oli selleaegne kooli juhataja. Lang oli vist ta nimi oli väga palju kandis hoolt siin selle Vilde mälestust. Muuseas mälestussammas, mille juures me praegu seisame, on kuuldavasti ka tema oli üks algatajat selle püstitaja puhul ja siis oli tiik Olybet täislaastud ja nägi väga hea välja testi dekoratiivne, niisugune ümbrus oli seal ja, ja mul jäigi see tunne sellest, et vaat see tiik on, ongi nüüd tänaga, tulime siia ja pettumus oli väga suur, sest kui oli kõik muudkui kui midagi meelde tuletab täiesti maha jäänud rämpsu täis ja kurb oli vaadata ütleksin kuulale niiviisi, et see paik, kus me parajasti juttu puhume, on maaliline ja ilus, see on vana lossi esifassaadiesine, siin on muruväljakut korras. Keset muruväljakuid ongi kivisse raiutud mälestus Eduard Vildele ja see, mis te ütlesite, vana toominga niiviisi punaseks ja toominguse vana toomingas otse tema selja taga, kui pööratanud. Poole, seda vist tõesti võis küll lossiks nimetada, sest ehituslikult on see üks, üks kauneid. Ja see on ju Nefi ehitajad, maalikunstnik Nefi ehitatud, ta ostis selle 60. aastates selle mõisa. Jah, teatakse veelesse tohutu kallis olevat olnud 130000 kuldrubla ja mõni aasta hiljem ma vist, kes siis oli 66, hakkas ta seda maja ehitama, ehitas selle, mitte üksi elumajaks, võttisti kunstihooneks. No kes on Vilde noorepõlvemälestusi lugenud, need teavad seda. Et kui tema esmakordselt siia tulnud, tundnud ennast nagu mingis taevas olevad või mingis mitt ebamaises, ütleme täpsemalt niisuguses miljöös teeme nüüd veel täpsustuse, kus oli siis see Paikus, Vildede perekond elas, me vaatasime, see on mõisahoonest umbes paarsada meetrit eemal ja sinna on veetud mälestuskivi, mille vedamist teie veel mäletate? Ja, ja seda ma mäletan küll ja see oli niisuguseid asju siin pidica tugevasti masinaid ja, ja kaks, 80 jõulist traktorit. Ta oli nii, aga sellel kivil on on mälestusplaat, nii nagu eelmises paigaski seda oli, tõsi, piirdetara on kohati maha tallatud üle meeliku nooruse poolt aga just sellesama teema juurde. Ma tuleksin nüüd tagasi, kui ma vaatan seda koolimaja. Need on augustikuu viimased päevad. Koolis käib praegu remont, et siin asub Muuga kaheksaklassiline kool. Esimesel septembril tulevad lapsed kooli, Nad lähevad kirjanduse tundi kindlasti üks õpetajatest räägib nendele selle kooliaasta jooksul ka Eduard Vildest. Aga kuidas siis on, on võimalik, et nüüd seal selles samas tiigi põhjas vedeleb? Ma ei oskagi öelda, mis aparatuuris on seal hunnik. Selge seda ei olnud vaja ja nüüd ilutseb see just sedasama keset tiiki, kas ei oleks mingit võimalust nende samade laste abilgisi väike tiigike korda teha? Küllap vist oleks, vähemalt see aparaat tuleks sealt küll koristaja siis tiigi põhi natuke puhastada. Vesi ei pea seal olema, tule aga vett ei saa parata midagi, aga koht võiks olla natukene korrastatud. See on ikkagi vist kõige tund tuim koht kogu Muuga mõisas. Maa nimetan endise nimel, kus Vilde siin elas ja kui sealt nüüd edasi minna endise elukoha juurde, see oli Alttuba. Minu nimi on muide ka tuletad, sellest Alduva ilmasta kirjutatakse vahest jutu märg radiatsioonikindel mõiste on häärberi Mei, kirjuta juttumärkis. Nii. Alttuba oli selge mõiste mõisas, kus elasid, no igasugused kubjas ja aidamehed ja nii mittemoona mehed, need olis, nii ütle keskseisus ja nii ka siis viga sisse Alttuba siin, muide sellest on üks joonis olemas tema Monograafiates. Aga see on muidugi fantaasia. Joonis. Sest sel ajal, kui see joonistati, ei olnud mingisuguseid jälgi sellest järelejanaltobon üsna ammu juba vanevinud ammu juba ja sest Vilde muus elas seal kuni 80. aastani, tema vanemad olid, siis kolisid nad Tallinnasse, kui läheksime nüüd edasi ühest lausest, et inimesed tulevad oma lapsepõlvest nagu ühelt maalt seda nõelud ant 1000. antakse prii. Kui nüüd vaadelda jah, siin põrinal läkski üks, üks noor muugalane kihutades mööda siitsamast mõisasüdamest ja et püüda analüüsida, mida võttis kirjanik ikka oma tulevaseks eluks kaasa siit kodust missuguseid eeldusi oma vanematelt, missuguseid mälestuspilte siit sellest Muugast raske muidugi ütelda, tema loomingus on asju, mis nii muuga seotud on, aga ega me neid prototüüpe ja neid alati võime oletada, aga neid kätte saada ei, ei ole kerge ja teiseks ega väga palju ei anna ka. Konkreetselt on mul meeles, et siin see lugu punasest muldist on siit lähedalt pärit konkreetsed isikud, kes on siin olnud, no muidugi siis see lugu selle meresõiduga või merelahinguga. Ja siis veel on üks tema mälestustest, kus ta räägib muuseas küll natuke eksides aastaarvudega seon, kuidas siin Muuga mõisa õues oli pekstud kohalikke inimesi, kes keeldusid vallaametnike valimast. See on nii ajalooline fakt. Selle kohta leidub dokumentaalseid andmeid, on esimesi tema kokkupuutumisi siis ka karistussalkade, kas see oli tema esimene kokkupuutumine ja väidetakse vähemalt inimest, kes Ville tundsid olevat temale jäänud igavesti meelde ja muuseas, nagu oleks esimene nii-ütelda nii-ütelda element või esimene, ütleme nii, fakt, millest tõstama omaaegne arendas välja, see, tal on vahepealsest kaminasse ütleme, Mahtra sõjaväljal, siis see oleks nagu esimene e-laste või nyyd eos seesamaprobleem. Aga üldiselt peab ütlema, et niisugune looduse kaunist loodust kahtlemata mõjutas teda siit ja siis ta kirjutab seal, et ta inimesi armastas näha siin. Kas Kalevi sovhoos kasutab ka millekski neid hooneid või siin selles ilusas pargiski võiks vahel midagi ette võtta? Ta ei kasuta, ei ole mitte mingisugust olnud. Ja ega siis tunne temaga muret selle pärast, et hein saaks niidetud, vaid teil lihtsalt on lehma. Kuuellid, vaata, pinget on enam-vähem korraks küll, lapsed tulevad. No on üsna selge see, et kool oma tagasihoidlike summadest ei suuda nii suurt ja ilusat parki korras hoida. Ei? Ei suuda, ei suuda ja. Seda. Siin oleks vaja nagu kas majandusabi ja muidugi ka inimesi, kes lihtsalt innustaksite nimetasite. Õpetaja langesin, kes ja see oli kooli juhataja, kes oli arselt kultuurihuviline teisik, talimitte majandusliku mõtle, mees oli, tundsite teda ka küll küll? Ja kes tõepoolest selleni ütelda Vilde mälestused siin ellu äratada tas varem seda ei olnud siin igalt no inimesed olid kuulnud, kes kirjanduslooga tegemist teinud, võib-olla koolides ka lugenud seda, aga niiskust Vilde paika, seda siin üldse ei olnud. Ma nimetasin pasa mälestusmärki siin ka see maja korrastamine, ümbruse korrastamise, nagu oli taustaks sellele kõigele. Et see mees vääriks kohta küll ütelda Vilde biograafias, kuni ütleksime just nii mälestamise mälestuste osas. Ja võib-olla kui leiaks häid eestvedajaid, küll rahvas ja noored-vanad tuleksid praegugi järele. Nojah, nagu sovhoosis, temal on seal tööjõudu käes ja kui tema organiseeris, miks mitte, ei tule. Küll ei ole jah, sest te ise ütlesite, et Vilde raamatud on teil kodus ja üht ilma loetud neid. Jah läbi vaadata ikkagi on ja ja eks neid ole teiste täpselt samamoodi ikka ikka ikka. Peaaegu igaühel koegist. Aga kui me nüüd professor Altoga jätkaksime juttu seda põgusat poole tunnilistki Eduard Vildest, siis on selge, et rohkem tema elupaiku me täna läbisõit Ta ei jõua ja üldiselt need on ka olnud väga palju teatavat, mitte ainult Eestimaale, vaid kaugemal euroopassegi. No küllap see nii on, aga ka neid eestimaal asetseva, et neid ei saa täna kuidagimoodi külastasest ega ta laiemalt elanud kui pudiveres, no vahepeal ühes karjamõisas seal pisi laps enne sõda oli siin Muugahjus karjamõisas ja siis Muugal kunni 1000 880. aastani siis asusid vanemad Tallinna seadmeid ja mis juba karjaküla või mida me tunneme mäeküla all ja sinna ei tuleks juba mitte täna minna, sest see on teiselt poolt Tallinnat. Ja siis Tartu Tartu ümbrus, pühajärve ja need on ka muidugi kohad, mis on siit liiga kaugele sinna ulatuvad, me oleme nüüd kõnelenud sellest tänaseni, rahvatraditsioonis elavad edasi mälestused nendest paikadest, kus Vilde lapsepõlveajad möödunud. Kui me nüüd püüaksime kokkuvõtlikult või lõpetuseks kas või püüda luua pilti, missugune oli Vilde loomingu roll meie rahva lugemisarmastuse, meie kultuuritaseme arengus omal ajal seda paari sõnaga on kaunis raske ütelda. Me teame, et Vilde oli tohutu populaarne kirjanik, vahest populaarsem kui keegi teine omal ajal kindlasti selle kohta nugis kirjanduslugusid loevad või monograafiat tema kohta siis või siis selleaegseid mälestusi, see on alati näiteks sillaots. Mäletan seda, kuidas Vilde huumor, see oli kõik vaimustav, kui seal pani laginal naerma inimesi, see oli üks asi, teiseks taoli haruldased ja fabuleerija. Ja ta oskas luua väga elavaid kujusid. Sest kui hakata jälgima tema tegelasgaleriid, siis on see äärmiselt ulatuslik, ma mõtlen nii sotsiaalselt kui ka psühholoogiliselt. See on igatahes üks. Kolmandaks veel tema fabuleerimisoskus, ta oskaks põnevaid asju kirjutada, nagu me teame, et praegusele meie kirjandusele ehitakse, et meil on natukene puine või, või ei ole seda hoo, kui ole põnevust niiviisi ja see oli minu mõte, aga seda on praegu. Me leiame kriiti kassa küll tema juba oskas, eks ole, siis Vilde oskasid eesti põnevalt kirjutada ja inimesi elama panna. Teie monograafiast olen ma ka seda välja lugenud, et kui ei olnud raha, et osta väikest odavat Vilde raamatut, kes siis lihtsalt laenates seda rändkaupmehelt loeti läbi. No küllap see nii oligi, küll see oli minu nii välja mõeldud, see, ma lugesin kusagilt. Me peame teadma, et ega meie raamatuid ei saadud nii kergesti Janist iraažidest, nagu seda praegu on. Raamat oli siiski väga haruldane, väga kallis ja tõepoolest külades ei ostetud raamatuid juba sellepärast kättesaadavad ei olnud. Väga kallid suhteid ikkagi sest mõnikümmend kopikat see oli ikka pall, lugemishimu on meie rahval alati olnud siis tõepoolest tuli mõnikord nii teha, said kõhutäie süüa anda ja selle eest said raamatu läbi lugeda, sel ajal, kui siis see kaupmees sõi selle varastada Vilde rollis sellega seoses eriline on olnud kindlasti kui juba kellelegi raamatu osteti, Vilde raamatu ostis, ta oskas kirjutada nii, et rahvast ja tõmbad võib-olla end alati nii tarvitsenud kunstilised nii kõrged olla, aga tema tabas rahva maitses, joon vaieldamatu. Peab paluma masina seisma panna ja siis saab natuke, kui rääkida, kas siit kooli kasvandikke või siit muuga poissi muuga, poiss, ja siinsamas koolis olete ka käinud, olen küll, jah. Aga nüüd juba Pikkust nagu rohkem vä? Natukene KUS õpitanud kuremaa sovhoostehnikumis. Ahaa, kaks noormeest veel, palun siia jutule. Tere, kui vana? 16 19 öelge palun üks raamat, mille Eduard Vilde on kirjutanud. Mahtra sõda, mis veel? Tallinnas käisid, mis veel? Vürst Gaabriel. Öelge, mida veel, minu esimesed triibulised selge. Ei tule meelde kõiki, aga miks tiik korrast äran kus triibulist lahingud peeti, et seda ei tea? Kes peaks selle tiigi korras hoidma? Sovhoosi sovhoos sovhoos ja kool mõlemad sovhoosi kolmalevad, te olete ka siin koolis õppinud ja kas selle kaheksa aasta jooksul, mis te koolis õppisite üks kord käisite näiteks neid tiikega korrastamas puhastas? Korra käisime ja kaheksa aasta kohta korra sõda ei ole siiski mitte palju.