Ning mina olen remark Mami aastaga saadet teeme siit uue kunsti muuseumist, Pärnu linnast. Kuidas ei ole tunduv esimest korda elus oled Seavist esimese advendiaega linnas ning kuidas seal linnas meeldib? Eks ikka, et elus on kõik juba kanistritega müstika, aina uhkemaks läheb. Seda oled koha tähele panna, et silla peal ning jõulupuude peale on kõikesse Sinitseeding valged tuled ning musta tuld põlenud see kohtad siis tühi, see aasta ju eriline. Näeksid ka Eesti 100 aasta ju. Eesti 100. sünnipäev. Kas koolis on ka tunda, et jõulud tulevad? Klassi isend, kus kõik jõulutuled, need kõik on hindamine oli ammu juba. Nii et jõulutunne sütel hakkas siis olemas. Ja aga kas mõnes ka juba mõne jõulutuled välja? No vara veel. Me ikka naudime pimedas ja õhtasid ning kui laeva tuled tulevad ning lähtuvad ning tulevad ning lähtuvad, aga, aga Jukka, varsti tulevad ka. Kihnu Instituudi juhataja kõlde Reet mamma avates Hiiu Kihnu jõulupuu jõulupuu on juba valla valik, et mäed vesi ümbrusesse läheb, praegu ei näe, ikka terve suguvõsad öösel kutsud uuenduseksunud leitud uuenduvuse töötaja, siis ikka kõrreliku kuuse vaening ning maksate RMK-le enne enne nagu metsa lähte. No meil on plaanis asju natuke kavalamine Ada, meie Toome sugulaste maa pealt ning me üleüldse ei maksa mitte kedagi, see asi sõpruse poolest andakse männele vist pole raieluba kohe üleüldse taris võtta ning ei olnud kõige parem jõulupuu kõige ilusam, kõige kavandab vasta kõige armsam. Kui entse komberge männetuvate, siis peaks ju õled Kazie maha vaatama. Kui oma autoga tulla. Hoiame silmad lahti, äkistunud mõni vaba õlerull kuskil siis selle võtame vaaligi ning andke jõle tulemas. Sässisi kinno jõulupoolsis tähesse. Meie pakume kõiki äparaamat, mis kihlastel ikka külalistele pakkunud pakkumise Kihnus tõuasse siis oma imeilusat käsitööd näitame ning müüme. Ning siis Agawasendi, Launi tants kohakese meie sante sisse kutsume rahvast sama meeste seltsi, tulge vaatama Sote rõõmust, osa saate lauda kosmitega ning nelja pääsotantsi, koha ega pääsenud kihlastega koos käsitööd tehes vaste tuleb roosi juba tänane oleks Saaremaa naine helistas, tema tahab tulla romantik Roosi raamatut läbi lugenud, hakkab omale rahvariidekomplekti tegema ning pani ennast juba esmaspäevaks kirja. Et rosinat kuulus üle Eesti ning need Saaremaalt tuleb inimene bussiga kohale, et me oleme jumalast rõõmsad. Sa rääkisid, et tuleva neljatanud üleljeestki need kysisel siis üleni õlad ning kas see on ikka see õige üleljastmine? See on jumala õige ülal jõstmine, kõigi need, kes Pärnus elame, Kihnust pärit naised, siis tule v laulame, et siis neljapäeva õhta siia istume, koos sööme neid jõulusvee mesi, mis mõni kodunt võtab ning mis mitel siia ning ame jutu ning sihuke sihuke tore õhtu tõotab tulla tuleval APU kaitse Välgi viil lapsid, kae tulemas. Ja siis me ootame küll tervet Pärnu linade inimesi kinopilli lapsi vaatama nendele ette elus kava, nimelt laulvaid naest ning pillimäng venna elu, sest et me tahaks küll, et oleks rohkem publik vaatamas ka, sest et ega seda iga päev ei näe. Meelas kinno, jõulubusi uje, kunstimuuseumis avatesse ning kui kaua sedasi vaatan, mis saab käia. Kui kauaks tuled mädal põlema jäävad? Laupäeval kell 12 alustame, avame pidulikult oma jõulupuu ning see siis nädal aega järgmise pühapäeval lõpetama kella kahest, et seni on kõik võtet läbi astma ning mitte seltsi kestma ning kihlaste kaupa kaasna. Kärniumitename jõuluvanade pean need, kas mõni siia väiksed Nuia kunstimuuseumis end oma see jõulumees olemas marke, ujuma, punase jope ning kalli habemega, aga äkki siis pühade puhul, eks Eksud mõni veele. Tema nüüd keeratakse jutt peo kraesse. Jõuluvana, nüüd küll põrandaga Mineva pühapäev said Eesti saarte inimesed kogu Tallinnas oli Eesti saarte kogu üldkogu, tehti uus põhikiri, peeti nõu, kuidas kõik Eesti suured suured ning pisikesed saavad paremini koostööd teha. Nüüd ongi paras aeg juttu ajada Eesti saarte kogu esinaise Ruhnu Riinaga ehk Riina Kaljulaidi iga Riinas asja pärast uus põhikiri vastu võtta tuli. Selleks, miks üldkogu praegu kokku tuli, oli meie põhikirja uuendamine, see on nüüd tehtud ja sinna tuli juurde nüüd üks uus aspekt. Meil on kolme tasandit. Üldkogu, eestseisus ja juhatus. Eestseisusesse on kaasatud kõikidelt liikmessaartelt üks esindaja ja kõikidelt valdadelt üks kohaliku omavalitsuse esindaja, seega on see päris korralike esindatust kõikidelt püsiasustusega saarelt. Momendil on neid saari meie liikmete hulgas 19 ja me loodame neid juurde saada. Selleks on tarvis asustada juure, aga praegu siis on ühest seisusest kusagil 25 inimest, 26 inimest, aga tööpõhi või ütleme siis päris üldkogu, see siis on siis kõik liikmed siis üheskoos. Üldkogus on kõikide liikmed, jah, nii tavakodanik, quote füüsilised isikud kui juriidilised isikud, MTÜd ja kohalikud omavalitsused. Eesti riigil on mingi Eesti omavalitsustele üle, on ikka aeg-ajalt ele heidetud seda, et kõiki inimesi kaasata ning kõigi inimeste arvamusi kuulata, kõigi arvamust saagi kuulata, sest mõni võib-olla ei armasta oma riigina paljud sõna sekka öelda. Kuidas saarte kogus see teema siis laheneb. Saartega, kus on just vastupidi, et meile on ette heidetud seda, et on liiga palju tavakodanikke. Aga praegu ma usun, et see läheb ilusti tasakaalu. Et on nii tavainimesi kui omavalitsuste esindajaid kui ka kodanikeühendusi ehk MTÜsid, räägi palun välja niuke probleem, niuke küsimus on kõige-kõige põletavam Ruhnus asja rahvas peaks oma läbi aegade. See on loomulikult ühendus muu maailmaga, kuidas saab saarelt ära ja kuidas saab saarele tagasi, millega ja millal ning kindlasti ka sõnumite saatmine, et ka see oleks, kordasid Sa saad ega moment muule ilmale teada anda oma elust ning teatas ajas asja muus maailmas toimumas on. Ei, aga see on internet, sellega küll probleeme ei ole. Sõnumite saatmine selle intervjuu, seda küll. Kui vool läinud, siis saad teha, pool on meil hoopis hästi, meil on dubleeritud kolmekordselt diiselgeneraator ja päikesepaneelid ja tuulik, ütleme üldse räägime siis võib-olla tuhandeid saare peal kohas üks inimesi, arvutit näppi mõistab, ta on absoluutselt ja sellepärast on ikkagi Eesti Post, jumal tänatud, olemas, postkontor on alles ja kirjad liiguvad, kui on midagi, mis neid liigutab. Nüüd, kui sa oled tõesti saarte kogu esimene ju ka, siis pead ka suuremate saarte peale mõtlema näo Hiiumaa ning Saaremaakass Saaremaal ning Hiiumaal peaks ka rahva kõhu pootsmanni küsima, et tahate, seal te ei taha maisemaga, kui on nii tähtsad küsimused nagu sild siis loomulikult ja mitte ainult Saaremaalt, Muhu saarelt ka ikka. Aga kuidas neid kogu sooja peab mõtlema? Et siin on ju elektroonilised variandid. Ma arvan, et on kõige sellised kiiremad lahendused vist, aga kui access teha sedasi, et teha hoopis üks ülesaaremaaline laulupidu ning panna sinna sihukesed laulud, et kõik peavad latsid olema ja kui selline küsimus on sild või mitte, siis mina usun küll, et et kvoorum tuleb kogu, et siis tulevad kõik. Siis sõltub jah, küsimus asetamisest, et kas tahate Silde, siis tulge kohale või siis vastupidi, kes ei taha, see, see tulgu kohale, et selle järgi näeb selle meelsuse ära kindlasti. Igal juhul peab turvamehed ning politsei kaalatsi kutsuma, sellepärast et see võib ikka päris varaliseks kähmluseks minna. Eks seal on kindlasti ühelt poolt ja teiselt poolt arvamusi, kõige demokraatia arvestab ka nendega, kes vähemusse jäävad. Siis tuleks teha sild ning tunnel ning kuna laevad ka käima läks, lõppsõna kindlasti ju loeb selle sõna, kes rahastab, raha ruulib, siis midagi pole teha, ilma rahata ei ehita ei tilde tunnelikke ta ega laevaliiklust. Jaak Allik on ilusasti öelnud. Kultuuri ilma rahata on abitu aura ilma. Kultuurid on häbitu, väga ilus ja väga hästi öeldud teisiti. Nonii, kai, mis asja siis esimese advendi lõpus kindlasti siin-sealpool merd sobime. Genedata advendiaega ning häid jõule. Samad sõnad minu poolt ka ning oome olge siis hästi vaprad, kõike Boakiminema seda avama ning metsamaale tantsima ning hullama ning, ning teravide nõidu ka, et seal aastaid lumi maha koha tuleb, et jõuluaegas kui küünlad peos, koiva juure minna, see oleks ikka haudepeale kena tuletada valge lumise pista.