Rääkima siiski pean sellest erinevana kõigist teistest selle pealkirja all eetrisse läinud saadetest ja erinevana tõenäoliselt ka kõigist järgmistest on tänase kolmveerand tunni peategelaseks mees kelle nimi läheb teatriajalukku, tõenäoliselt mitte sellega, kes ta oli ja mis ta tegi laval vaid sellega, kes ta oli ja mis ta tegi lava taga ja lava kõrval. Olgu selle kinnituseks mõned read ühest mälestuste raamatust, mille pealkiri on sinilindu püüdmas. Pärast hõimlad alustas Draamateatris oma hiilgavat inspitsient karjääri Karl Kalkun. Temast kujunes aja jooksul meie teatrite parim inspitsient, oma ala spets Barr, ekstsellents. Muuseas on huvitav märkida, et teised sama ala mehed jälgivad etenduse käiku tekstiraamatu järgi, kuid kalkun inspitseeris kogu tüki alati peast. Tema mälu oli selles suhtes absoluutne. Selle juures sooritas ta kõik lavatagused, efektid sekundi murdosa täpsusega ja rohkem polekski vaja, kuid siis siiski ka veel üks helilint. Kui selle kvaliteedis midagi häirib, siis oleme süüdi selles Meie publik ise. Sest me ei unusta ka kõige pidulikumatel hetkedel jalgadega tammumist ja kohmetud köhatus ja umbes nagu kusla isa kooliõpetaja Lauri ees. See lint on tehtud aastal 1960, kui tänase saate peategelane sai 60 aastat vanaks, räägib Vanemuise peanäitejuht Kaarel Ird. Ja alati 1000 925.-st aastast peale onu. Karl Kalkun kannab töö juures alates sellepärast lipsu, et mõnel eakal näitlejal oleks viimasel minutil tema kaelast võtta ja panna. Niisugune kaali jala kaali. Ja lõpetades muidugi koera aukumisega. Eriti armastavad Kaarel Kalkun teha lavatagustest efektidest pauke. Kui põrkas on väga tugev, siis on kindlatele, tegi kaaluta. Kalu on peatükk Eesti, tead 100 eesti näitlejad, lauljad, tantsijad on läinud esimest korda lavale tema poolt saadetud. See on eriline rootsetu. Kuidas kaalium saadab esimest korda laval inimene. Ta teeb muide oma majastada ka esietenduste puhul ja 10 minutit tagasi tegi ta seda minuga, kui ma siia tulin. Ta patsutab kolm, kordasin õlale. Kohe nagu muutub kergemaks ja mõnusamaks ja niisugune tunne, et keegi seisab siin kõrval kes väga korral, kui midagi muud ei saa teha, tõmbab eesriide ette ja päästab sind ikka häbike. Ja nüüd me peame siis hakkama rääkima, vaatamata sellele, et on öeldud, rist läks, ei räägi ja võib-olla alustamegi sellest, kuidas kuulsaks saanud väljend sündis. Olin parajasti eestreid juures eestride mehele märku andmiseks langetamiseks, käsi üleval. Järsku märkan, et käe alla on tekkinud mul üks naisnäitleja, kes nõuab tungivalt opereti osa raamatut. Mul ei olnud aega, ütlesin direktor, Tallinn raamat, homme ristlats ei räägi. Eesriie. Eeessori langes aplausile mitu korda, tõusis. Ja oli lõpp. Näen sama, näitleja vaatab Juhvilt mulle otsa. Vabandan tema ees, ütlesin, ja lugu on nii, et direktor sõitis Tallinnasse. Saab Estoniast raamatut, materjali operetimaterjalid ja homme jõuab tagasi, joome satraamatu. Ja oligi kõik selles. Ja sellest saadik siis külge, teised kuulsid, ilmselt kõik. Kuulsid, muidugi kuulsid see ja see jäi pugu kui pigi mulle külge, aga mulle hakkas see meeldima ka ise. Kuna mul tegevuse juures oli väga palju tülitajaid, jäid sellest lahti nendest lahti saada, siis üldse lihtsalt risk läks, ei räägi. Ja nad kadusid kassis. Pärast jäi sessi ja ise siis nii ka traditsioonilise teistmoodi, et saatsite sellega inimesi lavale nagu. Ja nad isegi tulid minu juurde lavale lava lava kõrvale kalju olebay saab Risti mu ära siis läheb hästi, alati läheb siis hästi koristituutu ebausk muidugi. Ja siis olin, tegin märgid peale talle ja tal oli õnnelik nagu kartuli, keegi, kes ma unustasin. Ja veel kord tee peale mulloristit märgid. Ma nägin, kui õnneliku näoga ta läks, õnnistatud nägu oli peas ja mõtlesin, palju paremini läks. Et needsamad märgid, mis nüüd mulle samuti nagu minul oli. No aga nüüd me oleme selles sarjas ikka või nendes saadetes tavaliselt alustanud sellest, kuidas inimesed diaatride algas. Ja ega vist seda kuigi nüüd seda traditsiooni natuke rikutud sai, aga nüüd me peame ikka sinna tagasi jõudma. Niisiis kuidas algas või millest algas Teie teatritee? Ja sõdav 55 aastat? Tagasi Rudolf ängelbercoli Vanemuise teatri lavakooris, kuna organiseeriti seal palgaline ja põhiline lavakoor siis ütles, et tule ka konkursile. Läksingi temaga kaasa. Läksin konkurss selle, seal oli palju rahvast, seal üle 100 inimese, muidugi enamjagu naised. Ja ootame seal. Keerdtrepilt astub alla maestro Juhan Simm ja vaatab õia, kes soovib esimesena. Sähvatas mõte ajukapslist läbi, et kui nüüd, siis mitte kunagi. Mina võitsin. Kes see mina on? Küsisin ja, küsis. Kalkun, vastasin mina, kõik naersid ümberringi. Ülesse ja seal viis minutit, 10 minutit võeti niit muidugi kettidega läbi. Saša laulu ja siis tantsi, tantsi, siukene jooliga, tantsisin temaga ja. Ja ilulugemist lugesin ja öeldi, et homme tulete siia mustal tahvlil leiate, kes on vastu võetud. Järgmine päev läksingi. Ja leidsin, et mina, Arnold, Wisman, esimesed tenorid, Aarne, Viisimaa hilisem ja, ja, ja siis. Karl pikat, Karl Uibo, teised tenorid. Arnold Vaino, asfalt, Lipp, Vambola Kurg ja teised seal veel. Ja nii olimegi. Kui nüüd nii kiirmarsil läbi aastate sammuda siis millal algas inspetsiendi tegevus? Inspitsient tegevus algas mul 1000 923. aastal, esimesest jaanuarist peale Eesti Draamateatris, Tallinnas Tallinnasse ja mis aastast Vanemuises vanematest tööks ta 25.-st esimesest jaanuarist kuni siiani. Või siiani võite 60. aastani. Vanemuise Patriot, te olete ikka siiamaani surm oli, ma vaatasin isegi siis, kui Vanemuine mängis korvi veteranidega, siis oli ka. Ja veri on paksem kui vesi, see on minu hobisport. Teine hobis, teater, esimene Te olete Vanemuises ju nende pikkade aastate jooksul näinud? No vist kõiki näitlejaks Vanemuises üldse mänginud on. Ja eks need pärast sõjalavastused on vähemalt keskmise vanusega generatsioonil selgesti meeles kõigil. Aga näiteks kui nüüd võtta varasemast perioodist eriti neid näitlejaid, kes praegu ka kaasa löövad Well kelle osatäitmised on eredamalt silma ees Ernst Kruuda, tema võrratu Quasimodo ja Rigolettot. Laseb laeval ringi joosta, kas te ei tea, kus ta koht on? Silmapilk liige Tavo vangikongi tagasi ja vaadake, et sealt enne oma etteastet nina välja ei pista. Akvaarium veel tagantjärele ta kirjutab ajalehtedes, Keerjutagegeeriutage, aga olge lahked ainult pärast etenduse lõppu. Tõesti piinlik. Sõna ei kuulata millegi aru saada, aetakse oma joru, lase veel niisugune lavale, olgu see viimane kord. Aga teie, ärge muretsege, küll mina selle eest hea, seisan, etet mulle Ededust bussi ei keera. Me jätkame. Ärge tulge meie kodama kahtlaste kommetega risustama. Neil on omad auväärsed kombed ning meie jääme nende juurde. Aga on nii, jää. Te peate olema kas. Teil on antud kõik võimalused. Riided, ja mis mul muud üle jäi mind vägisi paljus puuriti. Aga milline ülikond mul oli Tartu teenindusmajas tehtud, aga siin nagu operetis. Meie kojas ei tohi kellelgi olla midagi teisiti kui meil. Kuningas andis teile meie riided hea sooja koha ja varsti saate printsessi käe ja väheke hiljem pool kuningriiki ka ja veel ühteteist pudi-padi. Ärge unustage, et okasroosike on vanast ja kuulsas soost. Aga teie pole midagi. Kuningas ütles, et kui teil tõesti igav hakkab, siis ta võib eraldada teele mõne asuma valitsegi ja tundke rõõmu. Kasumaa, kus need teil veel on sel ajal norinate magasite kõiki vabaks võidelnud eata, siis juba siis võime anda teile mõne muu laad näiteks näidet aps A. Sama väga hea. Kuningas eraldab teile kuninglikust maast isikliku kapsama sauce ja tuukriga seal nii palju, kui süda lustib. Ainult ärge oma kombeid siia tassige. Ja ja aga kasvatama till ja lilli tilli, Lillija siis seal turule letti üles, oh ma ütleksin, mina ka ei küttle kokk. Sa oled halvas tujus. Huvitab kriminull poolelt me siin ei loe kunagi ajalehti. Meil aitab sellest, mis kuningas ütleb. Aga mina tahan saada teada spordiuudiseid, mis on maailmas olnud, mis on kosmosest Misso majanduses, tahan kuulata raadiot, vaadata televiisorit. Kas te saate aru? Me ei loe siin kunagi ajalehti ja sellepärast mõnemis küll loll nagu ees on. Mis te ütlesite? Kui nüüd siit ka jätkata auväärset, sest kommetes, siis ma tean, et mingisuguseid auväärset kombed ja päris mitmed olid ka siin lava kõrval ju nii noori näitlejaid mitte ainult ei saatnud, vaid tegite nad üsna kähku kani oma inimesteks. Ära ütle mulle teie vaid sina, Ma olen sind juba ristinud ja olen sina peale läinud. Kui uustulnuk tunnistas ennast süüdi. Enam kui uustulnuk teatrisse tuli siis oli mina esimene, kes pidi temaga tutvunema niikuinii. Siis mina pärisin tema käest ainult ees, nine. Vastas ta mulle seda. Ütlesin oma nime, kaalu, nüüd oleme sina, rist läks, ei räägi. Ja oli kõik. Need, paljud on tulnud mulle veel meelde tuletama seda südamlikku vastuvõttu ja meenutavad alati seda aega, kuidas sai. Trupi miljöösse siis see nüüd üks asi, teha Dani oma inimeseks ja aidata tal ennast nagu leida, ennast hästi tunda, aga teine asi on nüüd näitlejat aidata hädast välja või õigemini öelda, aidata tükk hädast välja, kui kui näitleja järsku ilmuks, on sellist asja olnud, et on tulnud nii ootamatult. Neid asju on mitu korda, on olnud neid asju küll seal, kui pisiosa on, siis olen ma jõudnud ise oma mäluga ja taibuga, olen selle pisiosa isa ära täitnud. Ja suuremad osad juba need, siis on ta ise sisenenud. Mõni juhus on meeles ka näo, see oli Hamleti etendus. Etteastele on käes talariga. Surni muust. Ei ole, ei tule, ei tule, peab tulema, ei tule. Märgusõna langes ja mina väärikalt vastu, tahtsin selle Hamleti isa vaimu. Ka, astusin üle lava. See oli Domus stseen, esimene stseen oli tõus ja ja üle lava siia põlde, juurde, põlde, tuliga. Kus ta meel oli, et ta oli poloonilisega kabet mänginud, garderoobis oli võitnud? Ma pahandasin küll nii emiteerida edasi, et esimene etteaste on juba läbi. Aga selleks sellest oleks võinud kujuneda halb harjumuskohad. Teada olid, ükskord läks, kui te lähete. Halvad harjumused on iseasi, aga see on juba teatrisse, oli niisugune komme, et puududa hiljaks jäämised, nõid. Viljaks saamine oli niisugune üks näitleja. Tule pluss lõõtstass proovile, see oli proovile. Jookseb, jookseb, teine tuleb vastu? Küsib teisalt. Mitmes läheb? Vastab kolmas daalid. Pärast sai teada, kolmanda pudelilimiidi järgi oli ta nii õnnelik. Rahvas räägib ja seda mitmes raamatus ka kirjutatud, et Kaljo oli kange paugumeister, et kui Vanemuises lahingustseenid olid seal lava ikka tuld ja tõrva täispalka sai tehtud. Küll mis asi kolmest rauast korraga? Jaa, kõvemad paugud kui katku veljel, katku villu, paugud. See ja see oli kivi lõhkumine, oli leriline, tuli lõhkumine on ka nii, et kui kivisa lõhutud, siis oli ka aplaus saalis ja lõpp katku Villu mahalaskmine laskis maha ennast aidas. Muidugi. Isepüssist oli see malassin, ise tegin paugu ja siis kaheraudse püssi tarusse, puhusin suitsupaberisse suitsu ja kui katku villu isa tuli aidast välja murdis selle püssi lahti, siis tuli suits. See oleks nagu värskelt lastud, kahe ja kauguses kostis koera ulumine. See oli anna talust koera oluline, siis langes ka ESL koera Olumine tuli ka siis täheke ja. Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola Jeld kutsus mind auku kuma lära taha. Muidugi naasis läxiniga. Ja lugu oli see, et selle aukumisega sain ma ikka hästi korda küll, nagu rahvas räägib, kuid saba liputama liiasitsimist ma ei ole õppinud seda. No kuidas haukumine käis, soovid, kasvõi seal säärases nullis. Kas ta tuleb niikaua mikrofoniga ära pöörama? Kõva on jaa, selles, et seda tuleb jällegi tellida, nii et mitte liiga kõva. Kus ta on? Majja pidi tulema, et me selle asja üle veel sõnagaks seletame. Saab imepärast, nähakse, peaks vanane mulgi vihast jagu saama. Tulisine sõimuli. Petisteks nimetas vanamees meid kõiki. Ärgu tulgu mulle seda keegi muu ütlema kui, kui Maie isa, kellele seda tütre ja sellepärast andeks annan, et ta ise ei tea, mis ta suust ütleb. Nad võivad uhked olla meie peale sest kuskil ei sünni nimetamisväärt tegu meie maal mitte mulgi pea või käsitöös juures ei ole. Tal rohkem pead on. Usina mast kooli käigus kes aga ei viitsi pead väsitada ja kätest üksi arvab küllalt olevat või hoopis kus soola tarvis, kõik maailmatangu täis aha see ometi ärgu arvaku mulgi sõimamisega kõike soolamaa pealt ära kaotanud. Noh, siin ehk aja naised veel joonelisest vana peeturuni hea mees muidugi ei saadaks meelega mitu oma last õnnetuse sisse. Kaugele, seda veel tigedus kannab, teadku see, teine. Aga Maiema ometi tema küüsist katsun päästa. Maksta ei tule veel. Aia Aebaasikas, kuhu sa jää? Kuule täht, see asi teeb mulle ameti peavalu. Ei ma usu, et ma neid sõnu suust välja saada, mis sõnu roosi õiekne? Ma tahan Ennule minna ja kõike seda muud. Sula pole ju, ometi ei taha sugugi. Lilleke, ega sul siis nii kõvasti, seda pole ju ka tarvis. Staadide tõhutud, ühtin moka otsast natuke, see on meie nõujuure tarvis. Ise ma ütlen Jetsile iga päev, et ei pea mitte valetama. Sa näed, märta läheb nurja. Siis pead sa tõesti ennu vastu võtma, kui nurjale ess nõu riiule. Gene teadment. Sa pead ja paberi peale üles, siis ma õpin pähe, siis ehk läheb ennemini. Minugi poolest pliiatsi. Armas. Mina olen koolis ulnud. Keda taat oma tarkusest mulle annab? Rasadele keele, Kalapoeg. Hirmu üteldes. Eks iidoliks ka mingi nõus muiugi hulk. Usu mind, minu armsaim õis, südamesidemeid on taevataadi enese kasvanud, nende ees nõrkeb maapealse taadi vägi. See asi nüüd ma lähen eest ära, enne kui isa koju tuleb ja siis ma tagasi tulen siis viimne järgi jooksmas. Tervist, igavaks. Me jäime jutuga pooleli paugu tegemise peale väga läksime seal haukumise lehele suurt vahet muidugi ei ole, aga siiski kui näiteks tekstiga vaid laval veel natukenegi hiljaks jääda, siis pauk peab tulema alati õigel ajal, aga mis siis juhtus näiteks kui tuli tõrge? Kui tuli tõrge korda, oli mul niisugune paha Ludujat. Mõlemad relvad, nii näitleja relv tõrkus kui ka minu tagavararelv. Iga kord pidi olema dublant, nagu öeldakse, tagalale kahendis tõrke. Momendil nägin ette, elektrik läks mööda minust ja tal oli paarisajavatine, elektripirn oli käes, ma võtsin kohe, haarasin selle pirni ja lisasin põrandale. Pauk käis kõik korras, aga ei olnud korras, sellepärast elektrik raputas paatia, pani ütles mulle. Till. Mutil oli meie lavatehnilise personalis harjunud sõna kuubis, loll. Sellepärast et näitlejatel ei juletud öelda, loll, öeldi mutill. Siis näitleja ei saanud muidugi sellest aru, mis see tähendab. Meie saame kõik tühjesest motellist, aga etendus oli päästetud. Noh, kas ta nüüd tast oli, enam-vähem? Oli pauk oli korralik. Milline tükk kõige raskem teha on olnud kõige raskem, kui meenutada kõige raskem? Oi, neid oli palju raskeid tükke efektide poolest heliefektide poolest. Kuid just kõige raskem, mis inspitsient minul oli, oli kratt, ballett, kratt. Kuna seal oli liiga palju. Ja elektrik ei saanud sellega hakkama. Sai hakkama, märkis ainult selle ülesanne, mis järjekorras need Valgse muuted on. Kuid tema ei teadnud seda, millal see muud ei. Jäi tema kõrvale ja ütlesin, nüüd ole valmis, tuleb see nüüd, ole valmis, tuleb, see tegi selle ära. Järgmine on see, ole valmis. Niimoodi läks ja krategi mulle pahandusse. Meil oli kratt, oli niimoodi kratt, oli pantud traadile jooksma. Traat oli üle labani nõlvu üle lava, üks monstrum krati näol panti liikuma traadil, kuid ta tegi niisuguse Papa tagumisest konksust, kukkus ta välja esimese konkusgibreeris ja kukkus kahe alla. Ella lukk oli tubli kratt ja lõi jalaga, kui lihtsalt taga ja mäng läks edasi. Järgmised korrad enam sai ära kontrollitud ja kõik tasakaalustatud, siis läks kõik korda. Selliseid raskeid tükke, kus väga mitmesuguseid heliefekte, mis praegu tulevalt kõik lindi pealt oli ikka üsna palju. Oli neli, viis lavatöölist pandi sinna näiteks kus on mingisugune vihmasadu, vihmasajumasinad ja oli kõik. Vantades oli. Apalled sügis oli oksta nõrguni tärn makstud nõrdlemine seal oli mees oli, oksad olid pandud stange külge ülesse, kinnitati siis traatidega Kistid nad maha ragistada ja kõik see kõik pidi minema nagu, nagu õlitatud välk. Kivi lõhkumine, son. Sul pidi olema ikka väga hea mälu või on praegu ka. Kui sul kõik tükid olid nii näljased, sa võisid etenduse tehast juhtida? Töötamist aga oli nii, et oli, oli tingitud olukorras. Ent punti ma olin, niisama nagu harilik surelik, olin lava taga ja tool, istusin mõnikord toolil joosta, aga ei saanud sinna istuda ka. Siis ma pidin etendust jälgides proovide jälgides jäi mul tükk pähe. Mõnikord oli nii, et kui oli hea tükk ja mis säästi südamele lähedal, ma sain ise. Mõnikord ütlesin peastate. Nii pime lavatagune, milles, mis, kuidas raamatut, raamatut aga ei saanud kuidagi jälgida. Sul pidi olema peas vähemalt see lõik, see lõik. Jah, no kes seda aega nüüd ei tea ja ei tunne, kuidas neid efekte tehti, sellele võib tunduda, et kui näiteks maavärin oli, siis siis kuhjati üks lavatorni kõrgune Kuhi mööblit üksteise otsa ja kõige peale tiibklaver siis parajal momendil lükates ümber. Muidugi. Aga mismoodi näiteks tehti sellised nagu kõuemürinat ja kõuemürin oli, mul oli. Suure eesriidel ronisime üles, tallingutab peale kahe nõiaga, siis müristasin kõmin ja esimene kord kursoli mustlase armastus, operetis oli, sai kõue daat, saju aplausi. Ja publik nõuab, anna ikka uut uut. Näide Feke tuli siis muidugi endal kokkar otsida. Muidugi häda ajab härja kaevu muidugi kõik loomahääled ja kõik need pidi harjutama. Ega see silma ei saanud. Loomale. Milliste loomade hääli on üldse tulnud teha, noh, ega neid kõiki jõuane tulema. Nojaa, see on kodulemat enamjagu, kõik kõik peale kalkunid seda sõda jõustunud ma ja see ja siis metsalindude ja siis varres ja ja. Kui seda oleks nõutud minuga ühes mõnes tükis, siis oleks öeldud kaalu vara, Jamo ratsiooni Lõvi, sest Lõvi hääldatud olevat igayks peaaegu kinos ja ja loomaaedades aga põdra põdrapull. Sakslane ütlebki niimoodi, et põhjamaa lõvi. Nüüd hääli helistasid? Prits ikka, et on kyll kaldalt kilki tehtud. Dickensi kilkoldel ja kõik need niisugusi asju. Kui ta tuleb munalt isemoodi hundi ulumine libahundist hundilonis Õulumised, kui ta tuleb saaki tuues poega poegi kutsudes, kui ta jooksuaeg on isemoodi ämbrites lekkis. Millest sambla kõige rohkem meeldis teha? Kõige rohkem? On siis operetiga mõni selline mõnus juhtunud. No tuleb, meenub meie koomik, ta mängis tuletõrjeosas, pisiosakene oli, kuid temal oli üks seen ja temal oli pundar voolikuid ja lõdvisse juhtmega oli ja kõik nööri kerad olid kõik selja saategi ennast punt punt nööre ja lõdvisse. Kõrval oli kolleeg ütles. Kuule, ma lähen käpuli, lavale lepime, lähen mille peale konjak, pudel konjakit lepiti. Ja läks käpuli, karma. Laud oli laval. Natukene Katartas, seal tõusis üles ja andis teksti. Aplaus oli saalis, nii tugev. Aplaus, muidugi ta teksti. Paus oli kasu, sest ta ei saanudki rääkida. No ja peale selle tuli lavastaja tuli, ütles niimoodi, pahandas temaga nii toidavad, mis siis, kui mu Solmisesk, elektrijuhtmed kõik vedelevad, seal ma komistasin ja Plaudi mauhti olingi maas. Aga et see meeldis publikule, sest seen siis noodis lavastaja etapp igal etendusel sama kordaks. Kuid see oli talle paha lugu. See läks siis muidugi ilma konjakita. Nakkust seene tuleb, et teed ka näha saab ja miks te mu ees nii sihikindlalt kõrvale hoidute sõjakavalus, ma olen siin rohkem Loore käikudel, kärge, ratsavägi ja õigus. Oleme ju sõjajalal. Kuid vaprale ratsamehele ei sobi ainult luurekäigud. Te peaksite ründama Pole viga küll, minagi ründaksin. Kuidas ma ründaksin? Rumal ratsamees.