Viimased viis aastat on Eesti Raadio koori peadirigent olnud Toomas kapten kuid raadiokooriga alustasid tööd juba mitu hooaega varem. Räägi, kuidas sa sattusid koori juurde? 1987. aastal lõppes minu töö Vanemuise teatri peadirigendina ja ma tulin tagasi Tallinna, et elada koos oma perekonnaga. Ja oma väikeste lastega. Ja minu ainukene töökoht oli professor Arvo Ratasepa asetäitjana Tallinna konservatooriumis koori juhtimisel õpetajana. Üsna pea tuli lisaks ka Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester. Samal ajal nagu me siin täna istume, kuid kaheksa aastat tagasi tuli minu juurde Ants Üleoja ja tegi ettepaneku tulla raadio kooridirigendiks. Ma olin küllaltki võõrdunud juba koorimuusikast olles juhatanud peamiselt pärlid ja sümfooniakontserte. Ning tõtt-öelda alguses olin ma veidi kõhkleval positsioonil, kuid siis ma tegin selle otsuse, tulin raadio koori. Ja peagi selgus, et, et see töö pakub mulle väga palju huvi. Ja mida edasi, seda põnevamaks see töö läks, sest kooris oli palju-palju häid lauljaid. Väga meeldivaid kolleege, kellega ma sain minu arvates üsna toreda kontakti. Ja loomulikult tekkis mul otsesemalt palju oma ideid teoste suhtes, mida ma tahaksin teha. Ja ma pean ütlema, et Ants Üleoja andis mulle koori juures võrdlemisi vabad käed. Ning 89. aastal tegin ma teise otsuse. Nimelt sellise, et ma tulen Raadiokoori põhikohaga. Võib-olla ma teen mõnele dirigendile sellega liiga, kuid raadio koorile ja olnud väga pikka aega olnud dirigente, kes oleks pühendunud täielikult ennast sellele koorile. Ja ma nägin, et see vajadus on olemas ning see töö oleks viljakam, kui keegi võtaks selle koorma täielikult endale. Kuna mul oli kooriga üsna hea kontakt, siis sai ka väga palju tehtud. Mainiksin võib-olla mõned suuremad tööd, mis oli tehtud suure raadiuse segakooriga. Peaaegu poolteist aastat töötasime koos Kuldar singiga ning valmistasime lindistusteks ette tema Maarima missat. See oli Kuldar singi kambak koorimuusikasse. See on teos, mis ilmselt vaiadel põhjalikumat süvenemist ja ja on tõepoolest kantud väga võimsatest sümboonilistest ideedest. Ja need siis kajastuvad just nimelt A capella laulus. Kui tuli ettepanek saada selle koori peadirigendiks, tabasid mind jällegi kõhklused, kuid minu kõhklusi aitas hajutada Rootsi tuntuim koori dirigent Erki Eriksson. Pidasin temaga nõu ja tema suhtumine koorimuusikasse kui ühte demokraatlikku muusikavormi. Tema tõekspidamised ning tema filosoofia veensid mind selles, et, et ma võiksin proovida. Ma võiksin riskida, et võtta endale vastutuskoorem. Ja 90. aastal, siis saigi minust selle koori dirigent. See aeg ei ole olnud kerge, sest. Eesti Raadio on jäänud pidevalt vaesemaks mitte ainult rahalises mõttes, vaid ka inimressursside ja ideede suhtes ning leida toetust koori eksisteerima, selle leida sellele üldse mingisugustki finantsilist põhja on olnud äärmiselt raske ja need raskused on järjest kasvanud ning 92. aasta alguses tekkis moment, kui raadiopidi otsustama kas näljutada koorilauljad edasi või saatanad hoopis laiali. Selleks ajaks oli koor juba vähenenud 50 lauljani. Kuna seadused nägid ette, et lauljate palku tõstma, kuid ainult koondamiste arvelt. Edasi vähenes koor veel viie inimese võrra kuni 92. aasta kevadel. Raadio otsustas, et koor sellisel kujul tuleb likvideerida, kuna ta ei suuda enam täita neid ülesandeid mida temalt oodati. See tähendab olla suur segakoor, olla sümfoonilised suurvormide peamine esitaja. Ning minu jaoks oli ainus võimalus päästa see üksus. Nii reformida koor, see tähendab luua väike, kuid väga võimekas mobiilne koor, kes suudaks esitada keerulist kaasaegset muusikat, samuti eesti klassikat, võrdleme võimalikult lühikese ettevalmistusajaga ning teha seda. Professionaalsel tasemel. Kuna suure koori selgeks harjutamine teatavasti võtab väga palju aega ning lindistamise produktiivsus oli väike, siis kuulutati raadio koor konkursi alla minevaks ning uuel konkursil siis sellel välja kuulutatud konkursil käis ligi 100 lauljat. Ja Ma pean ütlema, et õnnestus välja valida väga hea koori koosseis. Väga selline produktiivne, väga, väga kiire, väga heade häältega koor. Ning esimesel novembril 1992 toimus selle uue koori esimene proov ning paar nädalat hiljem juba esimene kontsert ning lindistused. Ning sellest ajast on siis koor ette kandnud 28 suurvormi. Loomulikult mitte üksi raadio koorina, mõned nendest teostest on ka maid raadio, koori esitusele. Iga kuu sai lindistatud alguses 40 minutit muusikat hiljem pisut vähem. Ning lisaks sellele on keskmiselt kahe kuu kohta ette valmistatud kolm a cappella programmi. Ja ma arvan, et see töömaht on olnud küllaltki suur. Ja Ma ei tea, et ükski teine koorikollektiiv maailmas suudaks tegelikult niisugust koormust kanda. Samal ajal see tasu, mis on olnud koorile ei ole olnud ju tegelikult ametitasu, vaid see on olnud tasu just nimelt nende produktsioonide eest selle selle konkreetse töö eest. Me alustasime raadiokooriga, niiet lauljate palgad olid 500 krooni nüüd seal pisut üle 1000 krooni olnud. Ning ka seda raha ei jätku enam eesti raadel ega võiksin ütelda, ka niimoodi ei jätku eesti kultuurile koorikultuurile enam seda nappi raha. Elus seda eesti kultuurifenomeni, seda ainukest suverniiri, mida tegelikult saab pakkuda ka väljaspool Eestimaad. Me oleme ju kuulsad oma hea koorimuusika poolest. Seda muusikat laulavad ka teiste rahvastekoorid. Kuid paraku oleme jõudnud sellisesse kriisi, et küsimuse alla tuleb. Kas see kultuur saab üldse edasi eksisteerida, milline on see pinnas, kui ei eksisteeri kõrgkoolikultuuri mis saab siis? Harrastajate koorikultuurist, kas see suudab hoida ennast sama kõrgel tasemel kui varem. Kas kooriliikumine suudab hoida seda taset, kas ta suudab hoida seda demokraatlikku joont, mida ta on siiamaani hoidnud? Me räägime kõik laulbast revolutsioonist. Nüüd hakkame vist rääkima revolutsioonilisest kriisist. Ja praeguste pessimistlikke mõtetega lähen ma täna raadiokooli juurde ning jätkan selle kooriga tööd. Sest koor on seda meelt, et need inimesed peavad jätkama koostegutsemist. Nad on sobinud hästi ühte, nad on harjunud, nad armastavad seda ala ja nende jaoks oleks selle koori lõpetamine nonsenss. Kultuuritöötajate ametiühing eesotsas härra Kaldmaga sekkus sellesse probleemi tõstatada üles küsimuse professionaalse kultuuri arengust ning tegi taotluse ringhäälingu nõukogule pikendada koori eluiga veel kahe kuu võrra. Selleks, et leida konstruktiivne lahendus ning. Neljandal oktoobril võttis ringhäälingu nõukogu vastu uue otsuse pikendada koori ellujäämist kuni 31. detsembrini. Selleks, et leida lahendusi koori edasiseks eksisteerimiseks. Selliseid konstruktiivseid lahendusi siiamaani leitud pole ning ringhäälingu nõukogu ega ka Eesti raadio ei ole selles suunas midagi ette võtnud. Mida võib lugeda tegelikult selliseks kuritegelikuks toiminguks, kuna tegemist on ikkagi professionaalsete muusikutega, kelle üleskasvatamiseks on läinud palju raha ja palju aega. Ning on äärmiselt halb, kui niisugune hea koor laiali saadetakse. Millega tegeleb Eesti Raadio koor praegu nii-öelda kahekuulisel armuajal? Eile oli meie kooril selline päev, kui koor oleks pidanud tulema kokku viimast päeva. Õnneks me eksisteerime veel mõned kuud Eesti raadio koorina ning ei lähe, alustasime me ettevalmistusi oma juubelikontserdiks, mis toimub 29. novembril Estonia kontserdisaalis koos Tallinna Noorte filharmoonia kammerorkestriga. Ning kava on valitud. Väga ilus klassikaline kava, ma nimetaksin võib-olla heliloojad Orlando di lasso, Henry pääsel Felix Mandelson, partoldi Benjamin Britteni. Ning peateosena kõlab Schuberti Est-duur missa kus laulavad siis solisti asi meie oma koori solistid. See on väga tõsine ülesanne koorile. See on koori oma valitud kava just selleks, et tõestada, et me oleme võimelised laulma väga nõudlikku repertuaari ning tegema seda hästi. Loomulikult kui ma sellise lause ütlen raadio, siis see tähendab ka seda, et see paneb meile väga suure vastutuse kuid koor soovib tegutseda edasi ning pakkuda kuulajatele kõige paremal tasemel kovi muusikat. Ants Üleoja ja Ants Soots. Te olete mõlemad teise kutselise koori Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid ja koolitate muusikaakadeemias noori koorijuhte. Mis mõtteid tekitas teisringhäälingu nõukogu otsus likvideerida Eesti Raadio koor. No paneb sügavalt ohkama, muidugi ausalt öeldes, minul tekkisid küll väga segased tunded. Ma nagu kuidagi võtsin esimese hooga asja selle poole pealt, et olen nagu omal ajal ka selles majas Eesti raadio segakooriga 22 aastat tööd teinud ja mul tekkis selline tunne, et et noh, et see oleks ka nagu mingil määral minu kunagise töö nagu äralõpetamine või täiesti ära kustutamine sellelt lindilt. Et see oli nagu esimene reaktsioon ja kuidagi kuidagi päris päris mõtlikuks tegi see teade. Jah, ilmselt see on paljude Asjade tagajärg, mitte niivõrd põhjus, kui tagajärg. Et juba mõni aeg on aimata, võib tunda sellist ohutunnet. Kultuuri kohal ja muusikakohal ja millegipärast iseäranis koorimuusika kohal. Võib-olla see tundub oma eriala tõttu nii, aga mitmed märgid näitavad, et. Et see koorimuusika kohal oli kogu tunne ja siin on olnud mitmelaadseid, nõupidamisi ja mitmesuguseid arutamisi tihtipeale kõlama nagu kõige tugevama argumendina see, et riigil ei ole raha. Ja siit järeldus, et kui riigi raha pole, siis me peame hakkama koorimuusikat tema tegemist, tema kollektiive ümber kujundama. Siit järeldub omakorda et koorimuusikat nagu kultuuritaustas ja ka juhtide tasemel peetakse nagu veidi teisejärguliseks. Et see on koht, kust tuleb ja peab kokku hoidma. Ja me saame kutselist, koorimuusikat ja koorikunsti teha ainult nii palju, kui meil juhtub raha jätkuma. See teeb veidi ohtlikuks, sest et koorimuusika on üks kõige vähem vähemobiilne üksus. Seda ei saa Ühel aastal nii palju teha ja teisele vastu natuke rohkem ja siis jälle vähem ja siis sootuks likvideerida ja moodustada uued kollektiivid. Kuna seis on selline. Ühelt poolt me väidame, et professionaalsete oskustega koorilauljate hulk on väike aga teiselt poolt, kui me nüüd hakkame kollektiive likvideerima ja neid ümber kujundama, siis see oskajate arv väheneb veelgi. Väheneb ohtlikult väikseks. Siin on tegemist natuke erialase spetsiifikaga. Et need inimesed oleksid tee korras kokku kutsutavad ja nad suudaksid hakkama saada ja teha kvaliteetset muusikat. See on väga küsitav. See on ala, mis nõuab väga alalist treeningut, väga alalist juhendamist väga alalist vormisolekut ja vormishoidmist. Kuidas sinu tunne oli, kui sa seda teadet kuulsid, et adminkoor peab oma tegevuse lõpetama rahapuuduse tõttu? Minu esimene reaktsioon oli selline ja muidugi kahtlemata ta on minu erialakeskne ja võib-olla näiliselt kitsas, aga ma enda jaoks argumenteerin seda siiski niimoodi, et kas kogu kultuuripildis on raadio koor, nii väike üksus, et seda saab likvideerida ühe vaid ühe ametkonna keskselt tema tähendus ja tähtsus ja koht on suurem kui üks ametkond. Rääkimata tagajärgedest, võib-olla üldisele koorikultuurile. Jah, see loob suure ohutunde, nagu ma enne ütlesin, et see hulk potentsiaalseid praegu professionaalsete oskustega lauljaid see on praegu olemas, jah, aga mis saab edaspidi see näiline efekt, et me saame nagunii ju kokku, meil on neid inimesi, kuigi teiselt poolt väidetakse, et vähem. Aga ma kordan veel, et, et siis hakkab väga suure Kress nende lauljate leidmiseks. Ja sest selge on see, et need lauljalt suur osa nendest tahab nii-öelda laululises treeningust välja. Väga paljud lähevad olude sunnil peavad minema mingi teisele tööle. Ja see treening, mida, mida vajab, see instrument, millega lauldakse ja sellest on vähe kasu, kui üks päev enne kontserti ma hääleharjutusi hakkan tegema neid harjutusi ja seda treeningut tuleb teha iga päev. Ja see ongi see oht, et need võimekad lauljad kaotavad oma võimet nii nagu nii nagu üks tegevsportlane, kes, et kui ta jätab mingisuguse treeningutsükli vahele, siis on see kohe tema tulemustes näha. Meie rahvas on nii väike, me ei saa tuua analoogiat selles, kuidas tehakse Rootsis, kuidas tehakse Inglismaal, kus võetakse väga palju eratunde ja projekt koorides, laulmine on hoopis teistmoodi kasutatud lindistamise plaadistamisel hoopis teistmoodi tasustatud. Need oskate, Teie inimeste hulk on väga suur, sellistel puhkudel on konkurss 20 või enam lauljat ühele kohale väga, muretsevad ise oma kvalifikatsiooni eest. Nende elatustase võimaldab erand ründavate ja nii edasi. See mudel meie praeguses ühiskonnas absoluutselt ei toimiks, me ei saa, me peame lähtuma nendest võimalustest, mis on meil välja kujunenud. Mis, On garanteerinud meile edusammud sellest lähtuma. Ants Soots teil on olnud isiklikult kahene suhe Eesti raadiokooriga lauljana, kui dirigendina. Jah Äradia kooris ma hakkasin juba konservatooriumi laulma ja see oli ikkagi täiesti hulk aega tagasi, kogu ühiskondlik taust, jagu, tulbid hoopis teine. Igal juhul oli see see aeg ja raadiokoor ja tema rakendus ja tema tähendus ja tähtsus oli. Oli selline. Ta oli suurvormide laulja pluss a cappella kooriloomingule uudistes oli kaks põhilist postamenti, millega sa koor tegeles. Ja sel aja taustal see ühele üliõpilasele oli teiseks kooliks. Nii koori mõttes kui repertuaari mõttes kui tegevuse suhtes kõrgelt. Kas raadiokoor oli esimene koor, kus te saite need dirigendiristsed? Kutselise koori puhul küll, jah, ma olin varem juhatanud küll mitmeid-mitmeid, harrastuskoore, mis omakorda üliõpilase annab sellise esmase suhtlemisja töö rakendamise oskuse ja kuulamisoskuse, jah. Aga see lõhe omamoodi oli küllalt suur tulla sellest harrastuskooritasandilt raadio koorigu, kutselise kooritasandile, mille repertuaari ja töö nõudlikkus ja see enda valmisolek on midagi muud. Et sinna jäi väike vaev. Seda tuli hakata tööga enda jaoks avastama ja arendama. Kutsusin stuudiosse ka professor Kuno arengukooril ja tema dirigentidelt on ehk raske tunnetada ja hinnata oma rolli kultuuripildis. Kuidas teile tundub, milline on raadiokoori osa eesti koorikultuuris võib-olla praegusel hetkel ja milline on see olnud läbi aastakümnete? No mina olen kasvanud ja minu põlvkond ja mitte ainult minu põlvkond kes on huvi tundnud koorimuusika vastu, siis kahtlemata kõik teavad traadi korri rolli läbi viie aastakümne juba praegu. Ja kui ma kuulsin sellest, et kavatsetakse laiali saata raadio koor, mis ilmselt on juba läinud eriti ohtliku staadiumi praegu siis kutsusse mul kerge šoki. Mispärast, sest. Eesti raadios on raadio koor pidevalt kõlanud viie aastakümne vältel võib-olla viimasel ajal suhteliselt vähem ja üldse koorimuusikat kuulab Eesti raadios natuke vähem kui varem. Ja ma ütleks niimoodi, et kui mina kui kõrvaltvaataja koorimuusikahuviline olen jälginud hoolsalt seda selle kooli tegevust külastanud kontserte, siis ma tooksin esile kaks olulist töösuunda, mida nad on läbi nende aastakümnete püüdnud taotleda. Vahelduva eduga, tõusude mõõnaperioodid on alati olnud, et ükskõik millisesse kollektiivi töös ja need kaks olulist suund oleks kõigepealt Eesti raadio fonoteegi täiendamine Eesti koorimuusika, ka tähendab kõik see, mis on aastate jooksul kirjutada tuult, on suurem osa siiski kõlanud raadiokoori esituses just fonoteegi lintidele salvestatud. Ja minu arust on see funktsioon sellel kooril väga hästi nagu silmas peetud nende aastate jooksul. Ja ma arvan, et see kullafond, mis praegu on, on hindamatu, kuigi ma arvan, et ka paljud asjad tuleks nagu uuesti ümber vaadata, tuleks uuesti lindistada. See on kahtlemata aeg, teeb oma töö juba selles mõttes ka võib-olla interpluatatsioonilised tõekspidamised muutuvad ja võib-olla see nägemus, mis oli aastakümneid tagasi, ei tarvitse enam täna kullaproovi kanda. Aga siiski ja teine oluline moment on see raadiokoori väga intensiivne ja küllaltki tulemusrikas koostöö meie sümfooniaorkestriga sest ma mäletan, et ei läinud ju ühtegi aastat mööda, kus ei toodud välja kuskil kuni viis või kuus isegi suurt vormi mis oli küllalt suur töö raadio koorile ja nad said selle ülesandega küllalt hästi hakkama. See kõigepealt kasvatas koorimuusikahuvilisi koor oli omatmoodi etaloniks paljudele meie tol ajal väga võimekatele segakooridele ja mitte ainult segakooridele. Ja oli tore jälgida seda niisugust omamoodi konkurentsi, võib-olla raadiokoori ja meeskoori vahel RAMi vahel, ühel pool professor Jüri valesti ja teiselt poolt Gustav Ernesaks kes oli tol ajal oma elu kõige helgimatel moment, ma mõtlen teie võimekuse ja, ja niuke kunstnikku. Endast andmise kõrgperioodil olid nad võrdväärsed partnerid. Noh, alati on olemas võrdlusmoment, kuid siiski, nende mõlemate meeste töö oli ääretult vajalik ja, ja kõrgelt koteeritud. Ja ka hiljem, kui ma mäletan, kui Ants Üleoja tuli Nore korigamise raadio korjate, siis oli tunda niisugust uut lähenemist ja teatud niisugune renessanss toimus selle koori töös. Ja see on kestnud kuni viimaste aastateni. Küll tundub niimoodi, et kui me iseseisvusime, siis vastu paljusid ootusi hakkas mind piinama ja ahistama kogu kultuuri teatud mõttes niisugune sundseis, et raha ei jätku ja ei ole võimalusi. Ja sellega seoses toimus ka raadiokoori vähendamine, sest me mäletame raadio koori kui täiskõlalist kuuekümneliikmelist. Isegi ma võin eksida, aga kuskil 12 kuni 80 liikmelist segakoorile kes võis laulda ja igasugust repertuaari ja kui ta muutus vähema koosseisuliseks, siis kahtlemata tekkisid teatud piirangud, mida saab teha ja mida ei saa teha. Nii et selles mõttes see funktsioon või see ülesanne, mida oodati sellelt kollektiivilt, minu arust nad on täitnud seda küllaltki hästi. Ja kui peaks juhtuma niimoodi, et tõesti on üks päev, kus enam raadio koor ei ole neil kui institutsiooni siis oleks see küll must päev Eesti koorimuusikale. Ja selles mõttes ma ei taha mitte kedagi süüdistada. Ilmselt on siin väga objektiivsed põhjused, miks niisugused arutlused ja miks niisuguste otsuste peale minnakse. Aga kahtlemata toob see kohutava musta augu tulevikus kui seda kollektiiv enam ei ole. Ja ma arvan, et, et Eesti raadio muusikaosakonna või üldse ülimaks funktsiooniks emissiooniks peab olema kõigepealt eesti muusika säilitamine selle propageerimine raadio kaudu ja samas ka on võimalus ju kõrgetasemelisi salvestusi saata välismaale välisraadiotes, mis on kaija propaganda meie muusikale. Ja kui tõesti ei ole enam seda kollektiivi, siis see asi jääb kõik ära ju. Ja ma arvan, et siin selle otsuse vastuvõtmine või selle otsuse kujundamises on natukene võib-olla toimitud natuke ülepeakaela, sest ma lihtsalt ei usu seda, et ei ole üldse võimalust enam selle kollektiivi säilitamiseks. Kui räägime rahastusest. Noh, mis siin salata, väga paljud miljonid lendavad tuulde, mille tulemus on väga küsitav ka kultuurivaldkonnas. Mis te arvate, kas see nii-öelda must auk, kas see võib ulatuda kuni küsimuseni laulupidude vajalikkusest? No see küsimus ei ole mulle uudis, sest et alles hiljuti ma eelmises kultuurilehes oli härra lang paneb laulupeo küsimuse väga suure küsimärgi alla, leiab, et see on muutunud mingi mingisuguseks fetish-iks ja et kas seal üldse mõtet on ja et see on nagu nagu ta väidab oma kirjutises Jaroslavli kultuuri mingisugune koostisosa. Kõigepealt ma ei, ma ei saa hästi aru, mida härra lang mõtleb Jaroslavli kultuuri all. Kas seda, et selle suure sõja ajal siiski leiti võimalus säästa kultuuriinimesi ja ma ei tea, mis, mis tundega näiteks loeb seda Me Hugo lektor näiteks seda artiklit või Roman Matsak, kes on jäänud sellest põlvkonnast veel järgi. Ja. Seostada ma mõtlen, et võib-olla härra lang, mõtlesin nõukoguliku kultuuri, võib-olla siin võib ka seda nii selles kontekstis rääkida. Ja kui panna laulupidu küsimärgi alla, kas seda on tarvis, siis ei, ei otsusta seda mitte härra langiga minaga, kolmas seda otsustab esirahas, kas ta tahab neid või ta ei taha neid laulupidusid. Seni õnneks on need andnud, siiski on teadvustanud Eestit ja meie kultuuri küllalt laialt ja praegused järelkajad ka viimases laua peal on, on olnud kõik väga ülivõrdelised. Ja see oleneb täiesti sellest lauljate seltskonnas, kes ka vahel praegu väga suurtes raskustes, kuid minu teada, kui me kartsime eelmise laulupeo eel, et kas tuleb nii palju huvilisi kokku, kes tahaksid koos laulda siis oli see kartus asjatu, sellepärast et me olime sunnitud isegi seda osavõtjate arvu kärpima. Ja praegu valmistatakse ette noorte laulupidu 67. aastal. Praegu eelandmed selle kohta, et see huvi ei ole mitte vaibunud selle vastu. Ja olles tänavu suvel mitmetelgi koorijuhtide kokkutulekutel ja ka koorilauljate suvekursustel, siis küll seda niisugust tendentsi ei hooma praegu, et et kuskil hakkab see puu mädanema. Ja selles mõttes ma tahaksin otse küsida härra langi käest, kas ta tõesti ei, ei ole omale selgeks teinud meie laulupidude tähtsust ka nende nõukogude aastate puhul, et seda nii alaväärtuslikult ja kuidagimoodi mingisuguse nihukese irve tooniga sellesse suhtub ja eriti minule tegi haiget näiteks üks muule praegu lehte kaasa ka üks niisugune mõte, kus ta ütleb, et kui tahate lauldena jaagu üks laulge kelle see asi on, see pole riigi asi ja see pole riigi riigi asetseda toetele. Ja et kui minu firmasse puutub, siis mina ei anna ühtegi oma töötajaid vabad laulupeole ja ei kavatse seda kinni maksta. Tähendab, see on niisugune väga räige ja väga julm suhtumine ja kui tulla selle juurde tagasi, et see pole riigi asi, siis viimased laulupeod ei ole tõesti olnudki riigi asi, see on kommertsettevõte olnud ja ka härra lang tegelenud skulptuuri projektidega ja otsib sponsoreid ja on võib-olla ka ise sponsor mingitel ettevõtmistel siis ma võin kinnitada, riik ka kõigi teiste sponsoritega koos tõesti, toetas laupäeval kolme ja poole miljoniga ja kusjuures teiste sponsorite raha on enam-vähem sama või, või veidi vähem. Siis on see väike osa sellest, mida Palirahvas selle oma tegevuse oma oma kokkuvõtmiseks õla alla, selle sellele üritusele. Ja samas muidugi ma pean ütlema, et seda artikli teine pool kui ta räägib elitaal kultuuris tellite argunsti, siis sellel ma kirjutan kahe käega alla, et on vajalikud professionaalne kultuur, mis viiks Eestist kultuurrahvas teabe välismaale muude rahvaste juurde, kuid samas ei tohi ära unustada ka seda laia massi, keda tuleb ka kas või nõu ja jõuga aidata toetada. Muidugi ega keegi lauljad, koorid ei taha saada totaalselt mingisugust totaalset toetust, aga moraalset toetust küll jaa. Pöördume nüüd tagasi raadiokoori juurde raadiokooriga oli teil isiklik suhe? Aasta tagasi, kui te valmistasite ette Sergei Rahmaninovi teose sinodžsnebydinie esiettekannet Eestis. See kontsert toimus Nigulistes ja oli koori läinud hooaja üks menukamaid, kontserte. Kuidas sujus töö kooriga, milline mulje jäi koorilauljatest nende tasemest professionaalsusest? Mis puudutab professionaalsus, väga hea mulje, sellepärast Need lauljad, kellega mul oli võimalus tol ajal aasta tagasi tööd teha, siin see oli võrdlemisi lühike aeg sellise teose ülestõstmiseks või ettevalmistamiseks kuskil ma sain mingi 12 proovi ainult ja kuna see on vene koorimuusikas üks teos ja mitte ainult vene koorimuusikasse on kõlanud terves maailmas. Ja jälle jälle tullakse selle teose juurde tagasi. Muidugi see oli minu elu üks suurim unistus kunagi selle teosega tegemist teha mis jäi, puudu, jäi puudu, see teos vajab kõigepealt mitte kolmekümneliikmest koori, vaid vähemalt 60 liikmeskoori. No hea küll, ka on võimalik Niguliste kontsertsaalis publikut võtta ja mida ei peta kahjuks lindi peal, eks ole. Kuid nad said minu arust küllaltki rahuldavalt selle asjaga kama ja mulle meeldis just see teha tahtmine, sest seal järsku mingisugune uus laik nende töös. Ja ma peaks ütlema, et, Küll ei saa ette heita, et nad oleksid professionaalselt noh, mittevastavad näiteks kandma laadi vory nina. Et seal oli vähemalt möödunud aastal väga hea seltskond. Kuigi jah, kui ma võrdlen varemate aastatega, siis raadio koor, kuid niisugune võiks muidugi suurem olla ideest tuleviku jaoks niimoodi. Ja ma tahaks ikkagi toonitada veel seda, et kannid ülemused, mõelge veelkord see küsimus läbi ja leidke siiski, ma arvan, et on võimalik leida vahendid ja, ja võimalusi tähendab, et mitte tõmmata järsku kõigele lihtsalt üks niisugune must joon alla. Ja veel, ma tahaks võib-olla ühe mõtte mõte öelda, kuna mul see võimalus on siin antud mikrofonis olla. Ja otseselt pöörduda raadio Eesti Raadio, mis minu jaoks on siiski väga soliidne asutus ka tänapäeval, kui me võrdleme kõigi teiste eetris olevate jaamadega mida ma lihtsalt ei suuda kuulata, sest et seal pakutaks sellist muusikat, kui ma räägin muusikast, mis ei kannata mingit kriitikat. Tähendab, Eesti Raadiol peaks olema kõigepealt missioonitunne Eesti muusika ees. Ja see muusika nii kaua, kui eksisteerib Eesti Raadio peab ka raadios kõlama ja oleks kohutavalt kahju ja, ja minul korvamatu õnnetus, kui kui järsku absoluutselt puudub siin saadetes, ütleme, eesti muusikas koorimuusikažanr. Ja on kuulda selliseid arvamusi, et noh, ei olegi tarvis minna oma koori, küll teevad seda teised, kui me lepingusse suh, astume näiteks filharmoonia kammerkoori või rammiga või, või projekt kooridega. Ja see paistab esimesel pilgul päris ahvatlev niukene perspektiiv olevat. Kuid tegelikult ma arvan, et elu teeb oma korrektuurid, sest igal kollektiivilga neist, kellest on siin-seal juttu olnud, on oma plaanide omad nägemused ja mis ei tarvitse alati minna raadio muusikaosakonna põhimõtete ja soovide ja vajadustega. Ja ma arvan, et siin head nahka sellest igal juhul välja ei tule. Ja teiseks ka veel see funktsioon, sest kui senine raadio koor on alati olnud meie kontsertsaalides meie sümfooniaorkestri partneriks, siis siis sümfooniaorkester peab hakkama omal partnereid otsima tont teab kuskohalt ja tähendab ka tema satub väga suurtesse raskustesse. Sest ma ei kujuta ette sümfoonia kontserdite, abonomenti või sarja, mis läbib tervet hooaega, kui seal ei kõla. Kui sa kõlab minimaalselt suurvorme, see on kõikide kontsertsaalides, on sümfonietta, kõrval on ka kõlalult vokaalsümfoonilise suur valmis ja seni on raadio koor selle ülesandega väga hästi hakkama saanud. Aga mis saab tulevikus? Nüüd käivad jutud projekt kooridest, oratooriumi koorist. Hea küll, projekt, koorid, oratooriumikoor, seepärast, et projektkoor praegu on meil ja olemas terve kontingent päris häid lauljaid, kes seda ülesannet võivad täiesti täita, kuid kui see on juhuslik, kui ma täna öeldakse, aitäh, makstakse mingisugune tasu selle töö eest, mis ma tegin ja ei tea, mida järgmine kord on, tähendab, inimene peab otsima kuskilt mujalt siiski uue töö. Kui ta leiab selle töö, siis ta võib öelda, et aga milleks ma ennast hakkan kulutama selle väikse raha eest seal projekt koolis veel täna me kaotame lihtsalt selle kontingendi lauljate kontingent, kes on võimelised midagi head ja suurt ära tegema. Peab olema igal juhul mingisugune tuumik, kelle ümber tõesti võib jah, lisajõude koondada, sonaadi tehtud. Aga kui sead ummikut ei ole, siis igaks projektiks uut kooli leida, see on jällegi kohutav organisatsioonid, mis ka nõuab ja raha ja vahendeid. Ja kui need kõik kokku arvata, siis ma ei tea, milline see, see kasum või, või see Positiivne tulemus sellest välja tuleks võib-olla Noska hoopis mitmekorda suurem kahiseles. Ja kasvõi see moment, et kas siis tõesti Eesti peab olema jälle esimene niisugune looma esimese pretsedendi, kes, kes on nii kangevabariik, et lõi oma raadiokoori laiali, kuna Lätis ta eksisteerib, Leedust eksisteerib Soomest, eksisteerib põhjamaades teistesse, eksisteerivad nad järsku, me oleme tõesti nii äpud ja vaesed ja viletsad, et me olime sunnitud selle mingisuguse, ma ei tea, see on minu arust väga pisikene protsendike kogu raadioeelarves, mida kulutab raadio koor, et nüüd järsku sellel tasandil me kohutavalt palju võidame ja elame õitsema hästi. Tulevikus ma selles väga kahtlen. Nagu kuulsime, on ringhäälingu nõukogu otsus lõpetada Eesti raadiokoorid, tegevus tekitanud muusikuid rohkesti muremõtteid ja pessimismi tuleviku suhtes. Kuidas kommenteerite seda otsust teie Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus? Ma arvan, et kõigepealt tuleks võib-olla mõningaid momente täpsustada, ma ei paneks seda vastutusringhäälingu nõukogule, vaid see asi taandub veidi laiematele tõsisematele probleemidele tuletan meelde, et selle ettepaneku ringhäälingu nõukogule või sõitu tegime meistri estraadijuhatus pärast arutelusid pöördus ettepaneku ringidega nõukogu poole, et Eesti Raadio koori tegevust nendes majanduslikes tingimustes muutub kahjuks võimatuks uuel aastal. Ja põhjused olid ennekõike puhtalt finantsilist laadi. Me täiesti mõistame seda vastutust ka, mis sellega kaasneb. Ja loomulikult oli see sunnitud ja äärmiselt raske südamega tehtud ja teadlik prognoositavalt ebapopulaarne samm. Kui meil oleks rahaliselt vahendeid piisavalt, siis me loomulikult midagi taolist teinud ei oleks, kui ma tuletan meelde, et sarnaste või selle lähedaste probleemidega eksistentsiaalsete probleemidega raadio koori puhul on tegeldud päris mitmeid aastaid ja 92. aasta kevadel. Tollane raadio kollektiivne juhtkond raadionõukogu võttis vastu vastava otsuse, et see Ta veidi väiksemaks raadio, koor muuta projektikooriks. Kahjuks kõik need head ideed toona ei täitunud. Ja nüüd me oleme sunnitud siis tõdema seda, et järgmise aasta eelarve prognoositavad nendes raamides. Me peame kahjuks loobuma paljudest oma seni normaalseks peetud funktsioonidest kahjuks, sealhulgas ka püsikoosseisuga põhipalgal olevast raadiokoorist. Ma kardan, et sinna järgneb, sellele järgneb veel raadioleht ja veel mõndagi, peame kärpima koosseise sest eelarve võimalused lihtsalt on sellised. Me järgmisel aastal taotlesime eelarvest 60 miljonit krooni algselt rohkem, isegi nüüd meile lubatakse heal juhul 50 miljonit krooni eelarve jaoks. Järgmisel aastal kõigi oma funktsioonide näiteks ja meie eelarve struktuur sisemiselt muutub programmi tootmise kahjuks ka selle tuuri suuna kahjuks. Miks niimoodi? Sest et eelarve, kui tervikuna kasvab selle aastaga võrreldes prognoositavalt 13 protsenti, meil siis näiteks programmi levikulud otsesed kulud, mida meilt nõuab Telekomi ringhäälingu saatekeskus kasvavad vähemalt 23 protsenti, kuna lisanduvad uued saatjad, siis on levikulude kas 36 protsenti, nii et kahjuks jääb programmide tootmiseks ja kahjuks ka muusikaprojektidele suhteliselt vähem raha. See on reaalsus, see on äärmiselt tõsine asi, me oleme seda asja väga paljudes kõrgetes kabinettides teadvustanud ja püüda neid asju seletada, kahjuks on tuge olnud vähe ja mõned täpsustas, et võib-olla siin eelkeranud jutule veel kahjuks ei olnud siin mitmed asjad päris faktitäpselt toodud, nimelt Soome raadios ei ole püsipalgal koori Soome raadio koor. On ka projektide kaupa koos, käib ja teeb täpselt nii palju, kui selleks raha on, mitte ei ole põhipalgal, nii et püsikoosseisuga koorile Soome raadiol on ainult üks püsikoosseisuga professionaalne muusikakollektiivis on raadio sümfooniaorkester täpselt samade probleemidega nagu meie praegu on oma raadiokooriga rinnutsi ka Läti Raadio ja kõik sama see on, et ei piisa raha ja ma kardan, et see on Eestis ikkagi laiemalt ükskord vaja ära otsustada. Sest et see ei ole Eesti Raadio eraküsimusi seisund ühe või teise raadiojuhi laiemalt juhtkonna suvast või tahtmisest tema muusikalembusest või ma tea muusikavaenuliku, sest see ei ole taandatav üldse sellele vaid asi on ikkagi nii-öelda kultuuri infrastruktuuris Eestis tervikuna. Ja ma tuletan meelde, kusagil poolteist kuud tagasi oli meil Kultuuriministeeriumi algatusel päris suur esinduslik nõupidamine, kus arutati seda, et kuidas siis edasi minna ja tõukejõuks otsused, raadio koorub, järgmisel aastal lakkab olemast. Mis siis saab ja neid küsimusi ei küsimärke on ka teiste professionaalsete koorikollektiivide osas Eestis ja riigil ei ole siin selget poliitikat, sest ei ole selgeks tehtud, milliseid professionaalseid muusikakollektiiv ja laiemalt võttes teatrit, muuhulgas ka ringhäälingut. Riik suudab praeguse maksubaasiga ja tahab üleval pidada. Ja millisena ta tahab neid näha, sest ma ei kujuta ette. Järgmisel aastal me suudaksime katta selle vahe, mis on meie soovide, vajaduste ja reaalsete võimaluste vahel, nagu me räägime raadio koori puhul, siis järgmise aasta prognoositav eelarve oli vähemalt 1,2 miljonit krooni oleks olnud vähegi normaalselt töötasuga inimestel maksta sel aastal raadio koorilaulja saab vist 1250 krooni, oli kuupalk, mis on tõesti professionaalsele muusikule väga väike. Järgmisel aastal aga seoses meie eelarvekavade väga järsu vähendamisega rahandusministeeriumis valitsuses. Me suudaksime raadio koorile näha ette mitte see 700000 krooni, nagu on selle aasta eelarves, vaid veelgi vähem, ütleme yhel juhul 300000 krooni. Et ikkagi ka programme toota, ka programme levitada, aga 300000 krooni eest teha järgmisel aastal terve aasta tööd ja maksta professionaalsele koorile 30 inimesele seal mõeldamatud. Järelikult neid asju oleks pidanud loomulikult varem otsustama, teadvustama ka kõrgemal riiklikul tasandil ja kõigest sellest informeerisime kõiki neid asjaosalisi, kes otsustama peaks, ja see asi ei kahjuks nii-öelda raadio õlgadele ja meie rahaline seis lihtsalt selle tingis. Aga kordan, et Ma ikkagi ei pea asjaga nii väga mustades värvides vajalikuks maalida, sest meil tõesti on kokkulepped juba ka teiste praegu eksisteerivate professionaalsete koorikollektiivide ka järgmisel aastal olemas ja koori Eesti Raadio koori sellisel kujul kadumisega meie struktuurist ei kao koorimuusika Eesti raadiost. Ma usun, et see koorimuusika isegi ei vähene ja koorimuusikasaateid Eesti raadios on praegu ja on ka tuleval aastal need siin ma võrdlusmärki selle vahele ei paneks ja ma arvan, et järgmise aasta eelarve võimalusi arvestades võib olla ka sunnitult. Me tõesti leiame sellele napile rahale niimoodi rangemalt suunatud efektiivsema rakenduse, et ikkagi me koorimuusikat lindistame. Eesti hiilivad Eesti koorimuusikat ja oma programmides seda ka mitte vähemal kujul rahvale ei tutvusta. Nii et siin ma nii pessimist ei oleks. Loomulikult on mul kahju, et kur ära kaob ja no ma siinkohal tahaksin, ehkki Eesti raadio kooris läbi aegade olnud lauludega tänast koosseisu dirigente veel tänada ja ka see 50 aastat, mis raadio koor on eksisteerinud, on kindlasti Eesti kultuuriajaloos, on muusikaajaloos tähelepanu väärne sündmus. Aga me oleme praegu selliste suurte murematega rinnutsi, ilmselt mõningaid asju tuleb tunnistada, me täna enam ei suuda teha, vähemalt mitte sellises mahus, nagu eile veel kujutasime, et igapäevaselt vajalik ja võimalik on.