Reisisaadet Reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere päevast, kallid raadiokuulajad. Aitäh. Kuulate rännusaadet reispass, mina olen ivaatseb Bertin. Ja tänases saates on meil külas või õigemini ei saaks öelda, et on meil külas, olen ise külas. Heal kolleegil, raadio kahest sõbral Tarrvi laamannil, Eesti Jamaica kultuurisaadikul, pääshment, FM-i hingel ja südamel. Tere, Tarvi. Tere, aitäh kutsumast või tere tulemast. Sest hakatuseks võibki kohe välja öelda, et meie raadio kahes stuudios vaid oleme siin Jamaical. Ja täpsemalt minu korteri eesaias, kus kasvavad laimipuude tagaaias mangopuud ja ühe nende puude vahele ongi tõmmatud paar mõnusat võrkkiike. Tuuls ahistab palmilehtedes ja mango lehtedes ja suured kämblasuurused, liblikad lendavad ringi. Ja ise olen siin tegelikult juba jõuludest saadik. Ja mina ka talve algusest saadik. Mitu kuud juba oleme siin Tarvi juhtimisel reisil. Ja siis tänaseks juba peaaegu kaks nädalat tegelen vahepeal mitte midagi tegemise ja vahepeal aeglaselt kiirustamisega proovinud seda õppida. Jah, ja see ongi päris suur kunst, et kuidas nagu siis noh, tegelikult puhataja puhkusel olla ja samaaegselt siis endast endasse imeda nagu seda kohalikku kultuuri ja elu-olu ja kõiki neid lõhnasid sööke ja ja inimesi. Selle koha nimi, kus me oleme, on iilišmansbeeii nimetame seda siis kalurikülaks. Ja. Mõtlesime siin naersime kõndides sellega tundub natukene selline võsu. Mingis mõttes see koht on jah, meenutab nagu võsu, et ta on nagu nagu väljaspoolt saart, väga palju inimesi käi nagu tulistaja ja nagu pigem käivad siin külas inimesed Kingstonist jah, et nagu või teistest Jamaica linnadest puhkamas ja ja osad, kuna see on niisugune väga võsu moodi nagu kes on, käin kunagi jah, muidugi Võsul, eks siis et on nagu niisugune nagu üks d nagu jookseks nagu külast läbi ja, ja, ja ta on nagu siis kaluriküla süles. Et niisugune suvilad ja, ja niuke suvitusala. Et mõned poed ja mõned ööbimiskohad ja söögikohad ja peaaegu tühi inimtühi rand ja nii edasi ikka mõnusalt chill eesti mõiste järgi mõnusalt rahulik ja mulle ka nagu meeldib, et et alguses tundub, isegi pimedas jõudes on natukene selline puhmas. Aga päeval vaatad hops, et esimene asi hommikul hakkab ikka kohe ujumisega ja kena hommikusööki ja nii ja jah, et päeval avastad, et kõik asjad ümberringi õitsevad ja hommikul kooli priid, tõenäoliselt võtavad süüa nendest õitesse vigadest poolt. Ja, ja kõik on hoopis väga värviline ja ta on ikkagi nagu maakoht, eks, et niisugune ja loodest ikka näha, siin on kõik, elab täie rauaga ja, ja täie mõnuga. Ja küsin natukene kauem ringi, vaatad, mitte lihtsalt ei jookse läbi, vaid nagu mul ikka endal ka reisimisel on. Teinekord on vähem, on rohkem, et kui sa oled, oled, oled veidi pikemalt kohal, juba vaatad oo jälle seesama tüüp, keda ma siin nüüd oli ka, tuleb hommikul kul puuviljamüüja sõidab sulle hoovi sisse, pärast vaatad, seesama puuviljamüüja juba on kuskil seal rannas, seal selles mingisuguses paaris, kus seal kookasid võtan. Siis seesama mees kordub juba õhtul kuskil pidudel ja, ja niimoodi hakkavad nagu vaikselt näod meelde jääma, et selline, selline natuke kauem ühe koha peal olemine ja väikesest kohas olemine annab kohe juurde, et sul hakkavad avanema nagu sellised uued kihid. Ma olen saanud aru, et sina neid kihte siin avad juba viimased 20 aastat. Et mingis mõttes jah, et mina tean külauudiseid kogu aeg, umbes nii et kui midagi juhtub ja, ja, ja on. Ja see on tõsi, et need natukene näod korduvad, aga see ongi nagu tore, siis sa saadki sellesama tuttava näoga küsida, et mis on sinu elu mõte siis? Põnev on ju teada, mis teisel pool maakera elava inimese nagu unistused või probleemid ja noh, igal pool on muresid, eks ole, ja rõõmusid ja et kuidas meie siin rõõmustame ja kuidas nemad Jamaical rõõmustavad, eks, et muidu kurat, mul juba läks sassi praegu, kuidas mina siin Jamaical rõõmustan ja kuidas Eestis rõõmustad? Jaa, et nagu noh ja ma ikka selles mäge koht, et kes elavi maikal see ongi, ju ma ikka olen, mina olen juba kohalik vend ja kel huvi, siis võite soovi korral järelkuulata meie 2000 seitsmeteistkümnenda aasta septembris tarviga tehtud kahte Jamaica teemalist reispassi, saate seda teha. Ja raadio kahe kodulehel raadiga häpist kui ka igast igast telefonis asuvast taskuhäälingu ehk podcasti programmist. Ja täna proovime siis rohkem olla siin ja praegu räägime, mis me siin teinud oleme, mis me siin veel teha plaanime? Räägime kindlasti ka pidudest. Öine vöönd on siin samuti väga-väga olemas. Ja võib-olla olekski praegu õige aeg kuulata Christopher Martini lugu siin Jamaica artist ja tema laulu nimine ova jazzo, mis tähendab siis siin minu juures. Ja tema laulab seda, et siin minu juures siin minu juures Jamaica, mina ütlen ka nii et see on ka minu sõnum, on kõik need ägedad, asjad toimuvad, nii et palun, ronid. Kahekuulaja Me oleme koostiihhei ja maalikunstnik, Tarrvi laamanni ka külili, võrkkiike tõstarvi laimi ja mangopuude all ja maikasaarel rinnas. Tuuls ahistab palmilehtedes ja sõrmed ei käi juba enam juustest läbi, sest nad on nii palju meresoolaga koos ja ainuke muresin kehal tundub olevat see, et päiksekreem läheb natukene liivaga segamini. Aga proovime siin külma Eesti talve, mitte mitte palju seda päevikut mitu päeva jutti ajada, mitte kedagi kadedaks teha, räägime, lubasime eelmise loo eel, et hakkame rääkima pidudest. Jah. Lubasime küll, ja lubaduse peab täitma. Et aga millal, see on alati Jamaical see küsimus, millal lubadus täidetakse, eks ja millal päriselt pidu algab. Ja peod, noh nagu me teame, on ikkagi väga emotsionaalsed ja noh, selles mõttes, et kunagi ei tea, millal see pidu mis sealt oodata ja minule see bio-biovärk sellepärast meeldib, ma kutsuks selle asja nimeks on tegelikult sündmus ja et esiteks, kui sa juba peole hakkad lähenema kaugemalt, sa kuuled muusikat pimedal tänaval käid, siis sa hakkad võib-olla nägema tee äärde pargitud autosid sa ikka veel kuuled muusikat, pargitud autosid, rohkem inimesi, võib-olla tuleb vastu ja see lõpuks see pilt, mis sealt viimase kurvi tagant avaneb on alati niisugune mõnus üllatus. Ja, ja, ja, ja siis sa saad nagu aru, mis seal on, eks, ja siis mingi aja pärast kõikjale natukene muutukse piduriks. Suht klassikaline pidu on ikkagi see, kus on hästi palju kõlareid. Et kui me nagu räägime ikka täna oma teost, mis on Jamaical hästi tavaline on ikkagi suured kõlarid ja kõlarid, mis on nii. Neid on nii palju, et sellest moodustab lausa kõlari sein. Et sellistel pidudel nagu inimene nagu tunneb muusikat, rahvas tuleb ka päris palju, võib-olla 1000 inimest oli seal viimati, Ivo, sa käisid ka sellel, sa mõtled, need aastavahetuse pidu? Ei ma mõtlen seda pidu, sellise tänava pealkiri, raudtee saan liikuda 500, kindlasti oli seal inimesi-ist see, kus oli see esinemas küla vahel ja, ja see, kus oli sound system ja kus ja, ja no ma ei tea, kas just 500, aga ühesõnaga minu liiklus oli tihe, liiklus oli tihe, siis on liigelda eriti nii palju inimesi või tänaval, eks. Ja kuidas Ivo kirjeldas seda nii, et inimesed lihtsalt passivad ja üksikud tantsijanna mingis mõttes ongi nii nagu nagu ka Eesti pidudel, eks inimesed alguses tulevad, passivad ja vaatad, mis toimub, on ju. Ja pärast natukene rohkem nagu hoog sees, muusikat rohkem kuulatud, hakatakse tantsima, võib-olla liigutama ennast ja mine sa tea, mis hommikul nelja paiku juhtub. Et mõni seal võib olla tantsiv isegi? Ta on ju pea peal kõlarite hunnikute otsas ja, ja, ja see maikal suht tavaline, et päriselt ka, et naised tantsivad pea peale. Sest asi on nii hull, heas mõttes jah, et nagu niisugune pidu, pidu, noh kui pidusid, pidu, et jamaikalane nagu võtab asja väga tõsiselt, nagu kõiki neid asju, ütlemisi, pidutsemisi, ilurääkimisi, kõike neid asju hästi nagu täiega, jah. 100 protsenti ja seda on ka oodata pidudelt. Mõni pidu on hästi väike, kus on ainult üks kõlar, pisik. Monitor kõlariks, väike baar, aga ikka on liiklus natukene häiritud, sest rahvast on nii palju, võiks seal passivad, mõni isegi tantsib. Ja mõnikord kõik tantsivad. Mõnikord on niisugune rohkem nagu kõrgema klassipeod, kus kõik on üleni valges. Vaata, selles ma käisin, Koiksnike villapidu on ju, kõik on valges ja muusikaks on natukene nagu niisugune nagu natukene šokka muusika, mitte nagunii rege või Dance solvaid šokka, ka Jamaica muusika, karnevalisugemetega, muusika, kõrgema klassi muusika nagu. Teod on erinevad ja ja, ja ka ja ma ikka muusika võib väga erinev olla mee nagu tavaliselt, mõtlema, et muusika võiks olla nagu rege ainult või selline asi, aga tegelikult ei, ma ikka muusika võib olla ka siis nagu räigelt lähendsus. Ja noh, näiteks hea näide on sikuartist nagu maikordisseraani seda võikski mängida kohe seda lugu. Seraani lugu, mille loo nimeks on nainmann. Et tseraani siis laulab sellest, kuidas armastus on nii tugev ja nii kuum, et see süütab kõik majad lausa ja selleks on vaja kutsuda kohe tuletõrjuja nain, mon man üheksa, üks üks et ja noh, enamuse maika laulud räägivadki tegelikult elust enesest on ju natuke poliitikast natuke rastadest ja enamjaolt ikkagi armastusest ja inimsuhetest. Ja kas panni peale paneme muusika? Head närvi ja tere tulemast endiselt Jamaical selle Sauntsisteni mina nimetamisega kruusatee äärseks peoks, sest meil on päris mitmel öisel peol siin käinud, siin siin külakool teel oli asfalt ja kruusateeäärne pidu, et mitte segamini ajada, siis teised on ristmiku peod. Ja siis oli veel uusaastapidu, sellest jõuame ka kindlasti rääkida, aga aga see oli see, see saundsestame pidu, millest sa ennem seda lugu rääkisid, oli selline noh, põhimõtteliselt kõnnid mööda pimedat külavahe teed, siis tuleb veel kindlasti seda öelda, et Jamaical, esimene asi, kui ma siia nüüd sattusin ja pimedas sõitsime siia kalurikülla siis mul hakkas silma, et siin on üldse siin on väga palju paare tänava ääres ja maika tundub olevat paaride tolles mõttes paradiis. Nad näevad väga autentsed või sellised ägedad välja, et kuskil pimeda ristmiku peal tee ääres võib vabalt olla ka näiteks neli või viis sellist pisikest betoonist nurga baari, kus on üks väike ruum, baarilett müüakse reetestraipi loomulikult ja, ja ka muid kohalikke. Ja siis tüübid hängivad, et on nagu siukene mingis kuus, seitse, võib-olla 10 inimest, kes seal seal baari ees võib alguses tunduda selline natukene noh, kuna seal ei ole turistega ühtegi hotelli lähedal ja need on sellised. Noh, ma ei taha hirmutavat gängsteriurka just just et esimese hooga vaatad, et noh, see ei ole ju okei, eks ole, tegelikult need paarid on näiteks pidavad seda emad näiteks küljel, väikesed lapsed seal taga paaris elavad lausa on ju. Et see on nagu ikka pere Vicinettide väga ohutud nagu noh, need, kes seal istuvad, on mingisugused kohalikud ümber kontserttüübid ja see saabki sind ruttu selgeks. Ja siis iga natukese aja tagant mõni selline paar siis teeb veidi suurema ürituse. Täpselt ja antud juhul see oligi, see peab natuke küla peal koguma infot, et sa tead, kus see oleks, sellepärast et see on nagu natukene linnast välja, aga vabandust, aga ennem kui ta selle ürituse teeb või peo ja see paar ennem seda ta räägib nende teiste paaridega kokku selle asja, et see tegelikult nagu on mingis mõttes mõtlemine, on kokkulepet, sina tõid selle peo, sest teised, nii kui nii teavad, neil nagu. Ja siin ongi iga nädal võib olla erinevas kohas seesama pidu ja siis needsamad järgmise paaride inimesed, omanikud lähevad sinna peole ja ostavad sealt isegi õlu ja viivad oma inimesi sinna niuke nagu niisugune vastastikune respekt olemas, selles mõttes. Et kui on jah, neli tükki, konkurents, aga kui on niisugune asi, siis on nagu kokkulepe. No vot, ja siis oli teada, et siin ühe mäe otsas selline pidu on mis kõnnid ääris eemalt juba hakkab kostuma muusika päris kaugel ja siis mõtled, no nüüd ta siin nurga taga ongi, siis vaatad nurga taga on veel mingi mitusada meetrit tühja pimedat põldu ja siis vaatada, okei, tasapisi läheb kõvemaks ja ikka teda seal ei ole ja, ja lõpuks on selline, mis rock summerile nüüd siis satun, siis jõuad kohale. Lihtsalt pimeda kruusateeäärne, see ei ole liiklusele suletud, autod sõidavad aeg-ajalt seal läbi, pool teed on pargitud autod ja nende kõrval on inimesed ja teisel pool on siis inimesed. Ja ja siis on kaks kõlari sei navi sound süsteemita, eks ole, ja mõlemas kõlari seinas on. Panin kõlari seina suurus on umbes võib-olla viis korda kolm meetrit, neli meetrit, nii suur sein oli kõlarit täis ja neid oli kaks tükki seal ja nende kõlarite vahel nagu seisma satud mu sinna ette seisma satud jamaikalased väga armastavad seal otse ees seista siis see on tegelikult nagu sa tegelikult saad rääkida. Aga sa tunned muusikat, ka. Sa tunnebki seda muusikat, kogu kogu ümberkaudne küla elas sellele peole kaasa, sest kujutate ette, kui tugevalt see muusika oli ka, et see ongi selline noh, valati ütlengi, reisimine on kehaline, kogu kehaline kogemus, et me ei reisi ainult silmadega, kasutame kõiki meeli, lõhnad ja sellega seoses just see nagu noh, minu meelest sobib väga hästi sinna sellesse konteksti, et sa seisad selle kahe kõlari vahel ja tunned, kuidas vibreerib kogu kehaga selle muusika rütmis ja siis inimesed vaatavad 11 mõned jah, tõesti liigutavad ja noh, kuskil selle väikse baari ees on mingi vana hallide rastalokkidega tüüp lokkida või need patsid on praktiliselt tagumik uni välja, õõtsub seal ees selle mussi saatel üksinda ja kogu rahvas, ühel hetkel ma avastasin, et et me olime praktiliselt ainukesed välismaalased sellel peol. Ja kogu see nagu noh, kuidas ma ütlen, kogu see vaib, et see on nagu nii lahe tunne, kui sa tunned, et jalad, sa täiesti täiesti turvaline ja kõik on OK, mitte keegi ei kakerda, keegi ei ole silmini juua täis, keegi ei tule sulle seal teed või kas sa tahad midagi osta või midagi sellist. Aga samal ajal joo korraldaja ja nende inimeste enda huvides, et mitte midagi juhtuks kellelegiga ja sile jama keegi taha. Vaata, siin on ikkagi väga hirmsasti jälgitakse samal ajal seal ära väsima, liiga palju, võib-olla sooja õlut jooma on ju siis ka sinu meelest tegelikult hoolitsetakse sinuga midagi, aga seda, seda on väga nagu raske nii-öelda esmapilgul ei paista välja. Seal ei olnud natukene eelarvamus lihtsalt ja seal ei ole ka mingit piletit, et selles mõttes loomulikult ei ole seal mingisugust korraldajat, sa ei saagi aru, kas tegelikult korraldatuaar, noh, kellel on käive. Ja, ja see ei ole üldse noh, ei teki sellist tunnet, kui ma näiteks satuksin selliselt ristmikult või selliselt teelt läbi sõitma oma äsja lennujaamast renditud autoga ja tulen seal mööda GPS-i kuskil tuled sinna küla vahel otsid oma kodumajutust, võib olla. Just, ega ma mõtlen, kui ma satuks kasvõi kogemata sellisele peole, siis no ma ei tea, kasvõi läbi võib-olla veel kuidagi, kui ei ole enam varianti, aga kindlasti ei oleks see koht, et kuule pargiks ära ja läheks vaataks, mis seal toimub. Et nad tõesti tuleksid. Ärge saage valesti aru, et selles mõttes ei ohtlik ei ole, aga lihtsalt ta on lihtsalt nii, jätab elu hotentne Jamaica kultuurilaks muud midagi. Et seda, seda mina olengi proovinud. Neid inimesi on ju Viiani nagu noh, et see olekski õige ja ehe ja ja see on tegelikult mõnus ja see on palju mõnusam kui kuskil kuurorthotellis mingisugune bänd, kes proovib foobornime lugusid mängida, eks ole, või siis sa lähed päriselt ja ma ikka peole, kus normaalsed ja ma ikka inimesed, eks ole. Võtavad aega, maha on ja tal lõbus, see oli, vist oli jõulupidu. See oli enne jõule isegi oli see konkreetne ja vahetult tilgaks. Aga siis võiks rääkida korra sellest, mismoodi neid pidusisin, teadvustatakse. Ja sellepärast, et ma lindistasin ühtlaseda episoodi ja seda saame kohe pärast seda siis teile ette mängida. Jah, et seda seal mängida ja isegi minu kodulehel on video sellest olemas. Kuidas ma filmin sellest sedasama asja, kuidas teadvustatakse siis pidusid ja pidusid teadvustatakse nagu meilgi tegelikult väikeste posteritega kohalikudel paaride nende seinte peal see on üks versioon, vahest maalitakse vineeritahvli peale bioposter kuhugi ja pannakse ristmikule, kui on suurem pidu ja, ja siis ja väga tavaline kindlasti, mida tehakse, on siis auto peale on pandud suured kõlarid. No see on see, mis alati kindlasti tehakse, suured kõlaritesse liigub ringi ja seal siis räägitakse, lauldakse, räägitakse võrdusmärk, lauldakse sedasama infot koos muusikaga, mis toimub millal, onju, kes tulekumm ja kõik see on nagu laulurääkimisega segamini. Noh, loomulikult Jamaica Patvas slängis. Ja seda on natukene raske. Alguses sa ei saa aru, mis värk on, miks, nagu noh, kui sa tuled just Eestist on ja siis sa mõtled, miks seal nagu niisugune lärm on ja miks see onu seal on ju mikrofonist kuskil noh, lausa võiks olla kriiskav, aga noh, tegelikult ta laulab ja karjub seda noh nagu seda infot. Aga lihtsalt võib-olla autojuht on oma kõlarist pandud maksimumini kõlari salaja ballasti kõlari salati tulebki panna maksimum ja, ja siis ma ikkapärane komme. Ta sõidab nii palju, ma sain sellest stanaalsest aru, auto sõidab küla vahelt nii-öelda mõned korrad läbi, võib-olla päevas mõne korra ja mõne päeva jooksul sisse, et ahah, et selles ma ei tea, kuskil selles külas selles või noh, selles piirkonnas selles näiteks paaris või sellel plaasal platsil väljakul toimub, on ju siis pidu, onju et ja selle konkreetse lindistuse siis, ühesõnaga lindistasin oma oma majutuse rõdul kus sa kuuled, kuidas eemalt vaikselt juba läheneb see vana ära rapitud Toyota Corolla. Ja siis katusel on kaks sellist suurt ruumi Barrett ja siis novot kajatad tasu majast mööda, et umbes niimoodi Vaat niimoodi kõlas siis kutse peole. Ja enne kui me siit öisest vööndist äkki jälle päevasesse tagasi liigume, räägiksime ühest peost veel või võib-olla kahest isegi uusaastapeost ja üks pidumine nimi oli vait, paati ja hull vaipa, vooluait paati ja see nüüd ei asunud kuskil ristmiku peal nagu teised või kuskil kruusatee ääres, vaid ikkagi toimus sellises villas. See villa oli basseiniga, villas oli ikkagi kõigile lahti. Aga samamoodi kuskil noh, veidi mäe otsas ja mööda pimedat teed peab minema, et ei olnud nii et kuskil takso viibia buss seisab ees ja mingisugune tänava valgus, et ta oli ikkagi selline noh, pidid nagu teadma. Tarvi jälle teadis. Ja noh, sõna liigub, sõna liigub ja siis tõepoolest, tegelikult olime meie ikkagi praktiliselt ainukesed välismaalased, välismaalased ja, aga kõik olid proovinud kuidagi valgetes riietes tulla sinna ja siis üleni valges. Nii et see oli niisugune Abdonna mudeli sihukene viisat hästi viisakas, kuidagi isegi noh, seal oli isegi need topsilauad olid valge lina sisse mässitud ja aga noh, ta oli ikkagi nagu mõnus nagu hästi rahulik. Aga sa nägid ikkagi kogu seda küla inimesi koos. Ja seda ka mingi auto sai, naabrimees vist sõidad mingisuguse traktorile mingi asjaga mööda. No siin nii vaikne koht, et sa juba kuulad kaugeltki midagi, tule sinna auto tühi, igal pool. Ja siis see oli selline pidu, kus inimesed seisavad ümber selle basseini ja vaatavad siis 11 11 või seisnud, noh, okei, seal ikkagi tantsiti. Ja sajatavad siis 11, kes seisavad teisel pool, mismoodi see seal nii on ja siis teine pidu, oli see uusaastapidu, eks. Ja uusaasta Jamaical, kuidas sinu uus aasta saabus, Tarvi Jamaical? Noh ikka saluut oli olemas. Ja kõlari seinad olid ka olemas. Minule selle Tiitsei Balbiino oli tema tema muusikavalik istunud, eriti aastavahetuse momendil. Minule ei meeldinud, ütlen ausalt sorts ennem seda vahetult enne aastavahetust, ta mängis väga head mussi ja pärast hiljem ka. Ja väga hästi ka kasutas mikrofon ja kogu aeg nagu ikkagi siis rahva väga hästi üles. Lihtsalt see moment viis, 10 minti toetati, mulle meeldis, see oli kuidagi, see ei olnud üldse nagu kuidagi Jamaika oli mingi ameerika mingi imelik, räägi natukene sellest tiitchi stiilist ka, mis oli ka sellel kruusateepeol ja ristmiku peal ja ja nendel noh, Tiitsi stiil on ikkagi c et sul on, on ju, ja maikas on klassika ikkagi. Kogu aiatiitsei räägib mikrofoni kogu aeg, et Ta kõigepealt ütleb sulle, mis lugu see tuleb, siis ta mängib seda, paneb selle loo mängima ja siis ta hakkab koos seda kaasa veel võib-olla laulma. Ja siis ta kerib selle loo algusest peale, sest see oli nii hea lugu on algusest peale kuulata pärast 40 sekundit mängu, siis tuleb uuesti sedasama lugu mängib lugu lõpuni, võib-olla vahepeal ta muidugi kogu aeg laulab ja räägib midagi, jah. Ja siis tulevad võib-olla kolmas kord uuesti luua, kui see oli väga hea lugu ja on näha, et inimestele see meeldis, et ma tulemasinat tulemasinaid välgutatakse ja inimesed rohkem tantsijad siis tuleb võib-olla kolmas kord veel see hea lugu, eks, et Jamaical ei häbenenud Ta algusest peale panna head lugu. Siin on ka komme, nii et võib ka visata ühe dollari ja ehk siis 100 kohalikku jamaikalased pannakse kohe algusest peale. See on nagu öeldakse, mani Pullap raha tavaliselt seal on väga populaarne ja see on niisugune nagu austusväärne diskuteeritud. Aga noh, no aastavahetusel ikka noh, aastavahetus, paljuigatsetud grillimised olid seal tänava ääres pärast tuled hoovist välja, suurest on ju siis on tee ääres seal võib-olla 10 erinevat grillkanamüüjat siis on seal erinevaid joogimüüjaid, limonaadi, võid seal võtta magusat midagi, eks ole, noh, kõik sihukesed suppi isegi mina võtsin seal näiteks maisitõlviku. Et väga maitsev ja noh, on niisugune värk ja siis pidu, kus sina, Ivo ei ole jõudnud, aga kuhu sa jõuad, on äge, minu arust on Kingstonis ja see on Kingstoni Kingston ise, nagu asub nagu mägede orus ja nagu suur nagu org ja mere ääres ja ja, ja siis Kingstoni mägede veeru peal on niisugune äge klubi, kus kõlari seinad samuti ja see on niisugune nagu rootsi nagu ruuts, regelaadne niuke rastapidu nagu rohkem, aga hästi ägeda vaatega, nii et sa saad nagu vaadata, saad kogu seda linna öösel tuled ei põle, on, näed seda miljonilinna Kingston peaaegu miljon inimest. Et, et siis ikka, see on jälle jälle ühtemoodi niukene nagu biokogemusi. Ja siis noh, tänavapeod, eks ole, ja noh, et ja noh, Jamaical igav, jah. Loeme selle peo teema. Lõpetuseks äkki nüüd jälle üks ja muusikapala paneme ja noh, kui, kuna ennem nagu mängisid siin sellised nagu rohkem nagu, nagu rege või niuksed tantsulood ja siis tegelikult Jamaical armastatakse siukest rootsi, sellist nagu spirituaalselt, räägi natuke nagu niisugust, mis, mis ei räägi nii palju nagu võib-olla seksist näiteks või rummi joomisest ja mõned lood räägivad siuksest asjast ka. Siis see järgmine lugu ongi apelb Foundation artistiks ja loo nimeks on jumala armastus, on igavene Tsahkna ever living. Ja see on värske 2018 vabandust, eelmise aasta lugu, aga 2018 detsembrikuu lugu. Ja sobib hästi. Raadio kaks Oraid. Kallis raadio kahe kuulaja Reispass on Jamaical külas Tarrvi laamannil kelle mango ja laimipuude vahel nagu me siin praegu võrkkiiges ja rääkisime, siis pikalt ja maikapidudest nagu ikka öeldud, et õhtune vöönd on samamoodi kultuuri osa nagu päevane vöönd ja noh, ise tulingi siia vaid kala ka mitte ainult kookosvett jooma, ujuma ja, ja rannas vedelema, kõike seda ka, aga, aga just see just see öine, selline Pullo on endassehaarav, higine rege tantsiv. Just see on see, mis, kus tunned, et jah, ma olen siinkohal päriselt kõikide meeltega, aga sellega seoses kui ma nüüd tulin siia, ei saa üle ega naer sellest ohutusest, et inimesed räägivad ja maika ohtlik, et noh, ma tean, et mingid mingi piirini ei tasu sellest nüüd liiga palju ka ainult rääkida, nii võib iga koha kohta öelda, ma ei tea, Kariibi Peri, Ladina-Ameerika kõik, et et igal pool on kohti, mis on ohtlikud ja kohti, mis ei ole ohtlikud, aga siiski et mis puudutab nüüd siin seda kaluriküla kui mulle kui mulle endale nagu, noh, ka ma olin valmis selleks, et ma pean siin suht palju nüüd mitte siis röövimiste asjadeks, aga selleks, et sulle tullakse ligi, kas hakatakse pakkuma mingisuguseid asju müüa või too pakutakse sulle kogu aeg kanepit, võib kahjuks kogu aeg mingisuguseid kookospähklist välja saetud papagoisid. Ja näiteks Lonely Planet, eks ole, rändurite piibel tihtipeale see ütleb ka, et et kui sulle ei meeldi, kas inglise keeles ütled ping noh, et kui sulle ei meeldi, et sind kogu aeg nagu kergelt liialda, tüüdatakse, et siis ära jamaikalane, tule. Aga minu kogemus praegu nende kahe nädala jooksul on tegelikult ikkagi hoopis midagi muud, vähemalt selle kaluriküla põhjal, et kuigi siin on ka välismaalasi, kuigi siin ka liigub neid nii-öelda kookospähklist papagoi müüjaid, siis minu kogemus ütleb, et siin võib-olla kord päevas pead ütlema et Lotsudei. Ja kui sa ütled korran otsudei mitte täna siis sellest piisab, et keegi ei tule, et kuule, mees, kus sa oled ja mis värk on ja nii et kas see nüüd käib koguja maika kohta või käib ainult selle piirkonnaga ta seal ma ütleks, niukse niukse lauset Jamaica tarviga. Aga no ei, see täpselt ongi nii, et sa pead nagu neid kohti teadma, kus on nagu päriselt nagu päris inimesed on ju, et et see koht, see inglismaal Bei on niisugune, kokku tuleb pigem Jamaika siseturistoni Kingsnemist või kuskilt peredega tullakse lastega mõnusama vee äärde ja siin käin nagu välismaalasi, palju natuke käib, aga ta on nagu kõik inimesed on ikkagi enamjaolt kohalikud ja, ja kui on mõni kohalik nagu suveniirimüüja siin, neid on olemas ka käsil, kunstnike tänavakunstnik on alati, eks ju. Et kui suveni Rimi on liiga agressiivne või käitub kuidagi tüütavalt selle puhkaja osas, siis kohe inimesed teavad seda, et kohe nagu öeldakse, teda kutsutakse korrale või midagi sellist. Et see on nagu Jamaica Moonsin, et jaa jaa eriliselt siin nagu kandis, noh, siin on nagu see nii-öelda see naabrivalve nii tugev, noh ma ütlen, siin teatas kohe, kui see tuleb, kes sa oled, kelle tuttav, noh, kõik on kohe kontrolli alla. Jamaikalane oskab asju jälgida ja ma olen aru saanud ka, et suuremad, sellised kuurordikeskused kus on need kõik hinnas risordid ja rohkem turiste ja et siis need on need, mis rohkem tõmbavad ka sellist elementi, kes ma ei tea seda Tunismi, kes soovib nende pealt teenida, tõsi isegi ma tean, osad jamaikalased ei lähe näiteks nende nendesse, Jamaica kuurort linnadesse tšillima. Et seal ei ole üldse küsimus selles, et et sa oled nagu välismaalane kohe. Kohalike maika saare teisest otsast ei lähe sinna nagu suurte kohtad silm, ta läheb ainult sinna pidutsema, võib-olla öösel on ja pidutseda võib-olla. Aga chillimisest seal midagi välja päeval kogu aeg, mingi vend tuleb nüüd sulle midagi, tahab kogu aeg midagi müüa, sest noh, seal on noh ja, ja isegi noh, nad ei usu, et sa oled kohalik. Nagu on uus on ju noh, tõenäoliselt ajab mingit madalat kuskilt ma ja mis tegelikult on ju? Räägitasin patot, eks noh, et see ei loe nagu sellest naha veel, noh, see on lihtsalt nagu, mõnes kohas ongi nii, omanikuna. Mina ei käi niisugustes kohtades nii väsitav. Ja kui mõni mõni inimene ütlebki soovitud küsima, kas soovite, siis ma võin öelda jah, et mina läheksin, igav, ma ei läheks ka kuurortaia taha ketti ennast panema, see on nagu vanglas ei ole ka Jamaika, ma ütlen ausalt suur rumalus ja raha raisku minna, Jamaical kuhugi viia. Ma ei tea, seitsme tärni keti seal ja, ja lasta tänasest hommikust õhtuni süüa tasuta, nii-öelda tasuta, muuseas seal peabki diviskama, teadsid, ja see on tegelikult ikka järgmine päev. Tippi viskas järgmisel sinna sööki, võib-olla sülitatakse. Jah, jah. Kuulake hoolega. Mina ei läheks siuksesse ketti päriselt-päriselt, noh see on nagu seal ei ole ühtegi Jamaica maitselist toitu proovinud. Ma olen proovinud seal ka läbi, et ja ma küsisin ühe Jamaica käest seal hotelliketis, kes töötasid. See oli niimoodi hoopis tema küsis minu käest, kuidas sulle meeldib, siis mõtlesin, et ei meeldi. No miks siis siis ma ütlesin, et ma ei ole nagu maikatoitu, et ükski toit ei maitse ja maika toidu maitseb nagu oleks tehtud mingisugusele välismaalasele. Aga ta ei ole ja maikatoit. Ja noh, see naljakas naerma. Nojah, tegelikult. Aga enamus, kes seal on, muidugi tahab seda, noh, et ja noh, see üldse ma ikka, ma ei saanud aru, noh, sama hästi minna siis Türki puhkama. Ausalt. Antropoloogid ütlevad selliste paikade kohta, kus kus kõik sinu liikumine, toimetamine ühest avalik vangeiman ja sa ei saa linna ka minna, maksab 100. Dahlasele ütlevad non Plays koht ja selle alla käivad näiteks lennujaamad, eks ole, kus on kõik inimeste inimeste, see on reguleeritud. Selle alla käib jah, tõepoolest vangla ja selle alla mina liigitamis, tegelikult kui sa oled sellises viietärnikuurordis, kus seal mitte midagi teha ei saa, et et eks. Võib-olla see vabadus, jah. Selles mõttes õnneks on inimesed erinevad, on ju, et on ka inimesi, kes sinna nagu lähevad Jamaica avastama ja siis sealt aeg-ajalt kliimasead nagu bussid viivad sind kuhugi, siis sa oled akna pildistades midagi vahepeal ja neile nii meeldibki neile nii meeldigi ja respekt, olgu noh, aga mina rääkisin, et minu jaoks on rumalus, läheks siis hoopis, ma tahaks siukest luksust, oleks ligemale kuhugi Eestile tükk maad odavamalt, mõtlen türgi mingi kindlasti viie tärni kuurort oleks oma, sama annaks Egiptuse Egiptimaale, selles mõttes on see inglise Mansbei selline mõnus. Kas ma ütlen, EIK laam, et siin on ikkagi ta ei ole nii hull, on nagu maakohta, et sa peaksid siin tõesti nagu kuidagi minu, ma ei tea, et see oleks nii teemast väljas, et sa ei saa siin kuidagi hakkama, kui sa ei ole siin 20 aastat elanud nagu võsu võsu ikka lähed kohvikusse võtta, et seal on mõeldud nagu jah, natuke natuke Sul on turistidele kodanikuvõsud sill ja nagu ikka siin on ikka väga chill, et näiteks ütleme küla kahest hommikusöögikohast, noh ütleme mitte üheski ei saa väga kiire. Natukene, aga need sinu kaks sinuga ei saa kiiremini kätte toitu, kui noh, võib-olla sealpool tundi, teinekord ka kaks tundi, aga millest tuleb Jamaical aru saada, on see, et kui see sind häirib siis oled jällegi ise ikkagi vales kohas, et mitte nemad ei tee midagi valesti ega, ja ma ikka veel sellepärast kas tõmblema, kui sina ise tõmbled on selle asja nimi. Et ma ikka räägib alati jama ikka keelt või inglise keelt aktsendiga, võib vaadata, ma ei ole nagu näinud, et jamaikalane eriti viitsiks või tahaks väga õppida saksa keelt, vene keelt, hispaania keelt on samuti nii nagu alati ikkagi laseb oma nagu. Nad on väga uhked oma saarele. Ja see hommikuse ärkamise Jamaica kõige tüüpilisem tookord rääkisime kasinuga tarvi, sellest aga seal Aki soolakalaga, mis on siis selline puuvili mis meenutab munaputru õudsalt? Jah, ta maitseb nagu munapudru ja seda tehakse siis soolakala ja segamini. Ja siis seal on niisugune tunne, et sa sööksid nagu. Soolakala munaga jah, nagu ja selle Aki puhul on veel huvitav see, et ta nüüd liigitub sinnasamma kategooriasse, kuhu Hispaania või see jaapani pugu kala ja ilmselt oli neid toita veel, mis olid need maailma ühed mürgisemad nii-öelda asjad, mida saab süüa, et on, ma saan aru, kuni surmavalt mürgine seni, kuni see puuvili valmib? Jah, teda tuleb õigel ajal korjatajaga õigesti valmistada. Ta ei tohi olla toores ja teda peab kindlasti nagu siis kuumtöötlema. Ja, aga noh, seda mina küll ei ole kunagi kartnud seda sööki, sest kõik söövad siin nagu hommikust õhtuni seda ja see on hästi kontrollitud ikkagi teemadel olen, keegi ei taha lubada seda asja nagu. Kindlasti usaldan seda prouat, kes siin, kes siin mulle seda hommikuti valmistab ja kes on seda teinud ilmselt umbes 25 aastat, vähemalt seda sööki iga päev rohkem kui võib-olla selle viietärnikuurordi kokaabilist, kes on võib-olla kolmandat päeva töölt. Okei kuule, räägime sellest teisest ja ma ikka noh, ma öelda klišeeteemast, aga ikkagi esimene asi, mis ja maikaga tegelikult velg veel mitu asja, aga aga üks asi külmul siia tulles mis mul hakkas silma, et ma olen igalt pool maailmas näinud neid Jamaica mütse lipuvärvides ka ikka nii ma mõtlesin, huvitav, kui palju sinna kohalikud ise selles selles sellest lipuvärvidest peavad, et kas see on niisugune selline teema, mis paistab rohkem väljapoole või on need inimesed tõesti ja selgub, ongi, kõikidel rastadel on lipuvärvides müts peas, kõikidel on särgid seljas need võrk, mis seal kallip värvides või nendes rastavärvides siis ja et seda on tõesti igal sammul näha, nad on ise hästi uhked oma selle oma tuuri üle, et oma pärandi üle, et ühed on siis uhked rastapärandile ja rasta nagu sümbolikuks on punane, roheline, kollane ja Jamaica lipuvärvid on siis valge must, kollane, roheline nagu ristikuju, nagu briti sugemetega sihukene valitsev lipp. Nii et ja ma ikka seda mõlemat lippu ja nende asjade üle uhked. See ei tähenda seda, ei tasu segi ajada seda, et nad oleksid kõik hirmsad patrioodid, ütles, et nad armastaksid valitsust või mingit siukest asja, et et ikkagi sarnaselt eestlastega neile kaneeliga, eriti poliitika või niuksed inimesi. Meil on umbusaldus nende suhtes suuresti. Aga nad väga armastavad oma saart. Ja iga iga rasta ütleb sulle nii ja väga energiliselt, see on minu saar mitte meie, sa, minu saar. Ära tule minu saare peale siia näiteks õiendama või midagi nihukest, eks nad võtavad seda väga nagu isiklikult mingis mõttes seda saart ja on väga uhked selle üle ja nad armastavad seda täiega. Ja kui siin olla natuke aega, tõesti, võta hoog maha, turmamise. Ta on ju sealt Euroopas tormame ja võta see hoog natukene maha ja mitte higistada, vaid rahulikult vaadata, kuidas elu kulgeb. Siis sa saad aru, miks nad armastavad seda. See on nii tore istuda. Hommikul vaadates koolibri lendab ja teeb oma asju, suured mustad liblikad, kämblasuurused lendavad ringi, eks kõrval siin praegu rasta teeb ristimiseks puitu, raiub eks Ladžetega seentega, eks ole, kõik teevad oma mingeid asju, eks ole, ja. Et sama soe tuul puhub, on ju, et noh, loomulikult suvel mõnus siin ka, aga siin on nagu ka selline mõnus nagu nagu sotsiaalne elu, et inimesed on hästi nagu suhtlevad omavahel hästi palju, et ikka tänaval ikka öeldakse tere nagu jah. Et, et see ikka lähed majast mööda, keegi istub terrassil, seal sa ikkagi hüüad talle tere ja, ja seal natuke juba kauem tunned, sa ütled midagi muud, sa küsid, kuidas läheb ja ja, või siis ütled, kuhu sa ise lähed nagu seal mingi, noh, siin on hästi sotsiaalne Daci, noh, et ja, ja see nagu see hakkab õudselt meeldima, et noh, hoiatuseks, et Jamaika on ohtlik sellepärast et see hakkab väga meeldima, korra käid, et see ongi ohtlik. Minu arust ma mõtlen, mis võib olla ohtlik Jamaical, millest kõik räägivad, mina olen näinud seda ohtlikest. Mis ohtlik, võib-olla ma tean, ohtlik on see, eks seal hakkab väga meeldima, noh, kui sa korra käinud, et sa pead teist korda tagasi tulema. Ivan, esimest korda, mina arvan, ta tahab tagasi tulla veel korranovski, kindlasti. Aga mõni muu koht maailmas, sa lähed ühe korra elus, sa käid ära Kuul rahus, süda rahul on, seal võib-olla ei tahagi minna sinna rohkem nähtud, tehtud. Aga noh, ja ma ikka tundub, et see kuidagi südamesse sa tahad siia tagasi tulla, et hammustada värskelt puu otsast võetud mangot niimoodi sul suu käe, kõik on selle magusaga koos, tilgub maha ja noh, see kaitsta sihuke ehtne, lihtne ja hästi nii palju elamusi pakkus, on jama ikka, noh. Siin sedasama sinu naabrit, kes siin mõtlesin, neid puid lõhub siis mis ta nimi oligi? Kama skama, sellepärast skama ja ma seletan, mis tal on muidugi ristinimi ka nagu passis, aga skamaks tal ei ole nagu üleval nagu hambaid. Siis ta natuke hirmutav nagu skeeriv. Ma just tahtsingi öelda, ta nägu on tal rätik peas, ta näeb välja selline, nagu ta oleks. No ütleme siis ühe üks nendest piraatidest, selled surnud surnud meeste laevalt selles filmis just kuskilt välja kasvanud ja mõned hambatüükad rasta lokid habemes ja ütleme niimoodi, et kui see meestele vastu jalutaks, siis meie kultuuriruumist tulles võid natukene ehmatada. Jah, aga ta on väga-väga sõbralik. Ja seda tahtsingi. Justina tahtsingi kohe jõuda, et kui ma tulin oma tütrega siia sinu juurde külla ja siin jooksime sinna, põgenesin küla vahel ringi, siis juba seesama mees, sest sest laps kysis, et võrrade mangavus. Ja siis mees juba käib siin ühe naabri juurest teise kolmanda juures juba tuleb kuskilt puu otsast mingi hunnik mangasi sebitud ja tuleb sulle küla vahel vastu. Muuseas, praegu ei ole mangu just seda enam, et ei kasva iga puu otsas need ja siis tuleb see naabrize toob sulle neid, mangaasid ja vaatad kõik küla vahel inimesi ja siis saadki aru, et tegelikult ei ole noh, kindlasti ei saa nagu öelda nüüd terve saare kohta ja Kingstonis Lumid ja nii edasi. Aga aga saab olla tõesti nii, et sa ei pea vaatama selja taha pea nagu tundma, et kes sul ei pea, kuna selle mangod siin sadu euros ei absoluutselt midagi. Teine Korsist mitte midagi. On keegi küsinud vabatahtlikult lõhe mahla välja just just et seal on väga sobivalt öeldud, et kui keegi midagi sulle teeb kunagi küsitud tehase ostu, talle siis maht, kius, traditsioon on, see, võib tähendada ka siis on ju midagigi seda tahab, mõni tahab õlut, mõni tahab, mahla ei müüda. Aga noh, ta on ikkagi niisugune väike, siis kasvõi midagigi, ainult. Sa ei pea seda pea ka tegema, seda. Sa ise tahad juba seda teha, oskama mind nii palju aidanud Eesti lipuhoidjas naelutada luuavarre külge. Luuavarre küljes on Eestile vabandust, suured patrioodid, aga noh, see oli seal tõesti see luuavars luud teenis väga ausalt siin. Ja nüüd teenib veel edasi, nii et respect Respect, Everything eri, meil hakkab aeg otsa saama ja ma arvan, et me teeme sinuga siit ja maikalt veel. Läheneme viimase looga, vaneme lõpuks viimase loo. Vaata vihmalugu ma enne, kui seal kiirustatud viimane lugu on selline, mis räägib sellest, et kui sul oleks nagu tiivad, siis sa saaksid kohe lennata, jamaikalane siia mulle külla. Seal käpi, Ranksia pöördving. Räägi edasi, väga heatahtlik, tahtsingi lõpetuseks lihtsalt öelda, kuulake siis meie järgmiseid saateid ka siitsamast ja maikalt kindlasti mõne teise koha pealt ja natuke teistel teemadel rääkida on veel paljust ja juhtumata on veel nii mõndagi. Tuletan siis headele kuulajatele meelde, et kõik meie teised rännakud on järelkuulatavad. Nii raadio kahe kodulehel, traadiga äppist kui ka sul on onu kodulehel on ka just Laamann punkt. Ja saade on reispass. Värske, vaba on raadio kaks ja pikap, kohtume järgmisel pühapäeval.