Kui jääb normaatilises kohas toppama ja ma ei leia õiget lauset, õiged lauljaid ja kui ma ei leia õigeid laule, et ma vahepeal teen ühe suitsu. Ja siis selle aja peale, Ma leian õige laud. Ma olen ju tegelikult väga palju rohkem kirjutanud kui ma vahel avaldanud. Mul on niisugune rumal komme, et asi, mis minusse isiklikult isegi võib-olla ei puutu, aga noh, ütleme ühiskondlikult niimoodi, ta on aga mind vaevama. Ma tahan selgust saada. Kasvõi näiteks üks, üks mingisugune korraldus ja määrus, paistab, et son mõnikord ongi mõnikord täiesti tobe. Ja siis mina siis mina ei saa teisiti, kui ma pean sellest üle saama, et ma pean mõtlema. Ja ma pean kirja panema. Ja ma ei taha seda kirja panna. Aga mind vaevama? Ei lase mind magama jääda, viimaks jään magama kell üks pool kaks järsku ärkan ülesse ja ei saa muidu magama jääda, kui ma pean sellel mõtet kirjutada. Ja nii ma olen muuseas minu need pisikesed lühijutud, mida mul üsna palju, need on kõik nii mulje sündinud. Ainult ma ei ole neid kuigi palju avaldanud peale ka eraldi lasteraamatu. Või lasta juhtima, on üks kolm-nelikümmend. Aga selline, mille te olete teinud, need on kõik alles, päike? Ei, kõik ei ole. Vahetevahel teen suurpuhastust liiga, külmal tüki ajal ei ole enam nii korralikult teinud, omal ajal üks korda tegime vanniahju kütmise täheta. Ja pärast ei ole niisugused unetunde midagi vaja, olete ära või selle asjaga olema pärast aga, kas. See oli just niisugune. Stalini ajal ju veel kirjutasin mesilaste ja mesilaste maailma tekkimise ja pealkirjaga ideaalriigi sünd. Ja see oli siis paralleel, tähendab üks sõber, kes oli lugenud, siis olid, läks, läks sinna parajasti halba kirja ja see oli nii hirmul. Hirmul, et jummal, kui sinu juures leitakse viimaks nii kaugele augu pähe, kuni ma ta ütles. See oli ideaalriigi siin, sest ma näitasin ainult mesilaste kombel saab niisugust täiesti idealistlik ideaali ideaalset kommunistlikku korda luua kui on üks mesilasema ja ja teised on kohe sündinud ainult töölisteks, nad on niimoodi kasvatatud, ta ei saagi muud tahta, kui ta on. Ja see Ja selle kirjutasid aga muidu teistest, mul ei ole kahju maa. Ainult see sind sissivuse kroonika seinast kuulda. See kujutas niisugust asja, et, et nagu meil vahest on, tuleb järsku üks raudtee, üks otsus. Ja kahe seepärast on selle otsuse korralik täitsa just see, kes pähe saab, sellepärast et seisukohad on muutunud. Ja ma kirjutasin siis niux kümmekonna aasta jooksul niisugustel puhkudel tähendab oma niisuguses implicit vaesel lihtsameelse Symblitsissimuse, kes iga kord siis täpselt, mis tegi nii nagu käskis. Ja pärast siis muidugi oli jälle omakorda hädas, aga läks jälle kõik iga kord õnnelikuks. Esimene jutt oli nagu minust endast. Lugu oli Ferrarit, siplitsisenius, vaene. Jaa, Chegrees neid ja ja sellepärast seda peetet keegi teine, neid seda ei osanud. Aga siis tuli üks teine mees, kes ei oskanud küll neid kirju lugeda, oskas lugeda ankeeti. Ja siis võeti Symblissimus sellest kohalt maha ja pandi selle asemel, et siin Eestis oskaks ankeete lugeda. Aga et ta oskas ankeete lugeda, siis ta oli nii tähtis, see suur mees, temale pandi sekretär ja abiline ja kõik ja kui neid juba küll oli saanud, siis leidis ajutise jõukrediiti ja pantis implitsissimusele tööl ja kõik oli jälle korras. Sai oma kannike leiba ja kruusi haput, veini, jälle oma töö. Ja oli terve asutusi ja umbes niisugused lood. Kassifitsissimas oli lihtne inimene või olnud väga lihtsameelne inimene, nagu ütleb Pealkiri Sameelne inimene. Teine lugu, ma mäletan, meil oli ju ükskord niisugune lugu, et neid vahepeal on ju jälle, vahepeal oli nii, et meil kästi kangesti individuaalaiapidajad pidid olema tee, ei mäleta seda. Ja kahe aasta pärast politsei kõigil, kes individuaalaiapidamist korralikult pillasid, oli mittetöine tulu. Ja siis vaenlasimplitsissimus pidas ka oma aias, kasvatas vahepeal kõiksuguseid asju ja ta ei oskanud turul käia, jagas neid Iseli lasteaedadel ja kõik nii, aga kasvatas liiga palju ja järsku sai, tema oli ta saanud, mitte tuist tulu midagi olnud. Ja jälle oli pärast nii ja siplitsissimus võis oma rohtunud aias põõsa all pikali olla, ei olnud tal mingit muret, et ta peab oma aeda harima. Ja kõik läksid, hakkas ikkagi alati muidu õnnelikult, nad. Need on alles alles. Üks näiteks oli siis, see tähendab üks näiteks oli siis see meil ju see, kui oli meil vahepeal oli see nende suurte Liialduste aja küsimus peal kui siin omal ajal oli ju nii, tähendab kõrge härra? Räägite ütlevad, et projekteerija oli teinud valmis maja ja projekti ja direktor küsib kõigepealt aga mitu sammast on. Kolm müü tähtis, asutuste, ainult kolm sammast ei kõlba, rohkemgi. Pole vaatamist. Mõtlesin seal, sellest on mul üks lugu, tähendab, et kuidas sealt võeti siis eeskuju. Ainukese veaga, et unustati ära, et et seal ehitati maja liigse kuumuse vastu kaitseks ja meile ehitati maja külma tuule ja vihma aidata ka lume kaitseks ehitati vahepeal täiesti siukseid maju, mis meil heitaks praegugi, mis meile üldse ei kõlba. Vot nüüd igasuguste sammaskäikudega ja Neipis tehakse jube. Tuul ainult liigub läbi ja neli oli meile, neid on kreeka templites küljes jaluda ja varjuline tuul käib läbi ta. Ei, ma kirjutasin ilusti, mõtlesid selle välja ja kuidas, kuidas siis tähendab. Ja siis, kui ühel ilusal päeval järsku märgata, et need on liialdused, tähendab, ja ja kõik need, kes oli siis niimoodi ilusasti täpselt nagu kästud, teid said jälle pähe siblisi simplitsissimus, seal oli rohkem pealt vaadata. Süsimust vaata, vot niisugused olid minusse distimate luha. Loodame, et midagi trüki jõuab kunagi.