Meie tänast saadet Meie sarjast puhkpillimängud kus me käsitleme tuuba perekonda, alustasime Leedu helilooja Taurafottomaalitsuse palaga. Turistide tants mängisid vardas uleeriksus Vilniusest ionilt, Leaf Leningradist, Georg Pets, Estonia teatrist ja mina järsust. Nagu ikka, räägiksime saate alguses natukene toovad ajaloost tuubad, ajalugu ei ole kuigi pikk, ta sai alguse aastast 1828 võis nendele naturaalpillidele tehti juurdeventiilid kuid millega enne tubasid mängiti puhkpilliansamblites ja orkestrites bassipartiid. Nendeks eelkõige juba 16. sajandil oli serpent pidanud, nagu ka pildil näeme. See oli siis aukudega madu kuue auguga ja mõnedel nagu praegusel keskmes pildil näeme ka paar klappi, kuid eriti tähendab tugeva kõlaga ta ei olnud. Ta on tegelikult omakorda veel past sink, nagu mäletame trompeti saates sink, aga nüüd see Klappidega madu oli siis bass, bass, tsink. Ehk. Serpenud, kuid juba möödunud sajandi alguseks, enne veel, kui tekkisid tuubad hakkas välja surema, kuid mitte täielikult, isegi praegu tänapäeval tegutseb näiteks Londonis serpendi Trio sele tria kohta on öeldud, et tänu tema imelikule kõlale küllalt kohmakad mänguviisil on ta üks maailma tobedamaid ansambleid. Andke andeks, ei ole minu väljamõeldis, väljendus, see on Ameerika ajakirjast võetud. Jaa. Kuid möödunud sajandi alguseks tekkisid siis klapp Hornid, mitmesugused klatvornid, siin pildil me näeme ka paskplatvormi vasakut kätt. Kuid need instrumendid elasid küllalt vähe aega, ainult paarkümmend aastat. Nad siiski õigustanud ka tänu oma kahtlusele helile. Kuid järgmisena juba tekkis pass, ohvikleid ohvi kleidi all, terve perekond, pass, ohvikleid on siis kaushuulika, umbes nagu tuubagi suurekauss, voolikuga ja klapisüsteem sarnaneb mingil määral Bagotile. Kuid siis möödunud sajandi 30. aastatel, kui tekkisid teised ventiil ja pump instrumendid, tekkisid ka siis tuubad, tubasid, tekkis terve perekond ja neid kohtame mitmesuguseid praegu puhkpilliorkestris, alates aldist ja lõpetades siis tuubaga. Täna siiski alti ei vaata, sellepärast et see on ainult spetsiifiliselt ainult pupli orkestri pill teda ei kasutada ei ansamblites. Vähemalt mitte laialdaselt ja ka teistes orkestrite häi sümfoonia estraadiga, džässorkestris. Kuid kõigis nendes orkestrite saadetakse kõik ülejäänud tuba perekonnaliikmeid, nendeks on vaagnale tuba, tenor, tuuba, bastu vahe, kontrabass, tuuba, nendega me täna ka siis kutt, tutvuksime, alustaks võib-olla kõige kõrgemate tuba, kõige väiksemad, need on nimelt vaagna toovad vaagnale toovad tekkisid teistest küll hiljem, alles möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel spetsiaalselt tellimusel. Kuid pärast ahnelt on kasutanud neid pille ka veel Richard Strauss ja ka Bruckner oma seitsmendast sümfooniast ja veel paljud teised. Ja algatuseks kuulaksimegi. Täna siis tubasid neid meile nägivad ERSO, pillimehed Kalle Kauksi ja Adam. Kuulsime siis Kalle Kauksi Jaano Tamme esituses. Helilooja purgipala igatses, nad mängisid meile, Laagnev tubasid. Ei oleks nii palju veel tähelepanu, et ärge arvake, et operaatorid kogemata näitasid neid peegelpildi. Seis oli õieti laser, tublisid mängitasime vasaku käega nagu metsas arvegi. Ja sellepärast nagu teiseks nimetuseks on veel tubadel metsas Arduvad. Läheksime edasi suuruselt järgmise tuubavariandi juurde, see oleks tenor tuuba. Tenor tuba kasutatakse väga palju puhkpilliorkestrites, kuid seal on nende nimeks kas siis tenor, bariton või eufooria. Ja seega tavaliselt tenor tuubana meil ka puhkpilliorkestrite mängida tahad isegi seal salata, dirigendid ei tea seda instrumenti. Kuid sümfooniaorkestris ja soolorepertuaari on ta siis kas tenor tuuba märgitud või eufooriat. Kuuleksime siis eufooria. Tenor Toobal esitab meile Aleksandr Žukov Leningradist. Eelaja Garcia esimene osa soolo süüdist Tõnu tuvale. Siin me kuulasime, nüüd toovad, kus ja partii oli väga tehniline. Samal ajal muidugi puhkpilliorkestrite saadetakse baritoni põhjet laulvate madalregistriteemade ehituseks kuid täna läheksime edasi kahe tenor turbaga. Nimelt Alexander suutav i praanas. Showskas mängivad meile esimese osa EV crofti sonaadist kahele. Tänu tuumale. Perekonna järgmine esindaja on bastuva vanade puhkpillimeeste keeles andaksi ess pass, aga enamus solisti pillid on f helistikus ehk ühesõnaga, mis tähendab, et tema põhidomfaa. Seega on see mesis tegemist eff tuubaga ehk eff passiga. See on meie tavaliselt sellest suurest nii-öelda tuubast p tuubast vindi võrra kõrgem, kuid jälle omakorda kvardi võrra madalam tenor duumasse on siis tenor ja kontrabass tuuba vahepeal. Kõige rohkem just solistid solistina ei sobi, linna kasutatakse just nimelt bastuvad. Täname ei palusimegi meie külalisel leedu pistil Leonardo Suleeritusel esitleda meile Pala, mis on, mida kirjutanud kreeka Hedaja tirtsakkis. Pala nimi on stiihia, sinna pööraks, enne kui hakkab mängima veel tähelepanu sellele, et see on kaasaegne lugu, kasutatud veerandtoone, tähendab ta mitte ei mängi mustalt, vaid spetsiaalselt liigutab veerand tooni üles-alla oma tooni, mis on ka puhkpillidega mõeldav. Peale selle ta mängib kahehäälselt ühe ainsa tuubaga, nimelt see on erivõttega duumasse, lauldakse sisse, muidugi, sel ajal tekib niuke, kõriseb tooneks, teise kuulete, omapärane. Ja peale selle kasutab taga Ühte erilist võtet, mida nimelt tavaliselt kuigi palju mängu ajal meile kasutada. See on nimelt ta hingab sisse mängu ajal läbi nina. Sellepärast ärge pange pahaks, kuid siin on väike kõrvalheli, tekib niukene kergena, nagu lindistasin seal. Tähendab kui ta mängis eile raadios linti, siis käib nagu Zahkna pühiks tegi luua, aga aga see on siiski ainult kõrvalheli. Ja tähendab, ta hoiab õhku põskede, puhub neid läbi huulte õhku ja samal ajal hingab läbi nina, seega siis kuulaksimegi veel kord nimetatud pala, siis esitab meile Jonauda soleerisus. Küsimusele, kas tuuba on soolopill, ei oska veel täpselt vastata. Tähendab paljude ja oled see nagu ei oleks muusika niisugune. Kuid see siiski vist on muusika. Ja vähemalt näitab seda, kui palju võimalusi on tuubal niga soolobellina kui ka ütleme mingi mitteansamblites. Kuigi nüüd niuksed mänguvõtted nagu kasutus, Leonardo meil eriti levinud ei ole. Järgmine perekonnapill, mida vaataksime, kontrabass tuuba seal siis tavaline tuba, mida ostina Clinton nähtud paljudes mängimas. See on siiski kontrabass tuuba. Küsimusele con tuuba, nagu tihti küsitakse, on täpselt samuti raske vastata, palju on kontrabass tuuba teistest tubadest suurem või pikem üldtoru väga raske vastata. Ja ka, mis seal salata, paljud entsüklopeediad annad valesid andmeid ei ole tuba, ei kaheksa meetrit täpselt ega ei ole ka 11 meetrit, täpne, pikkusega neli meetrit vaid kõik oleneb firmast. Tähendab, ja oleneb sellest, kas pill on ühekordne kahekordne mitteventiiliga kuidasmoodi siin veel täielikult ühtlasi ei ole. Seepärast sellele küsimusele vastata ei saa. See on siis kõige madalam kontrabass tuuba. See on nimelt sümfooniaorkestri kõige madalam pill, mida lavastada istikut nagu ütleme öeldakse, et kontra fagoti, aga tegelikult tuuba läheb madalamale. Contra Contra fagoti kõige madalam toonsiivsemal. Palava käes muidugi huuled kuivad, eriti alla ei lähe, aga faane siiski supp kontrotterist. Seega sümfooniaorkestri kõige madalam pill, kuulame neid ka siis ansamblites, mängib ka kontrabass tuuba kaasa, nimelt kuulame Peeesseli kaanoid mängivat tenor tubar Valter Jürgenson, bass, Duval Leonardo soleevitšusse, kontrabass, Toobal, Leonid. Söörid siis tubade trio, mängiksime siis ka kontrabasstubadega ühed veti ja selleks on pomortee duett, mängime siis teoniiklejad sov teeningateist ja siis naised. Nüüd me oleksime siis nagu läbinud läbi vaadanud kõik perekonnaliikmed ja jääb ainetel küsida või vastata võib-olla küsimusele, kas mängitakse tuua ka ainult siis puhkpillisümfooniaorkestris ja võib vastata ei Mägitusega džässi, nii soolo kui ka ansambli muusikast. Selle tõestuseks mängiksime teile ühe koorusid. See oli siis niukene džässivariant ja täna õhtu viimaseks looks. Me mängiksime praktiliselt täna loodud siin esimene Nõukogude liidus niinimetatud, nagu me kokku leppisime, Baltikumi fooliumtuba ansambel. Ja meie selleks viimaseks looks oleks Carl Maria von Weberi ooperis törante üks pala.