Tervist raadio, kulla ja Olev Alpri, Valdo ja kõneleja tsipake rocki õisi tegema niisiis Võrumaal anti Vumptymono. Tuu tähendas, et minema nädala lõpul kõrvalt Võrumaa arenduskeskus Vastseliinas loome talgunimega vunk kimono, mida kandi elu edasiviimises vällja märgotteni kõneles ettevõtmise üts, kõrraldaja margi, marti. Mesis roll, ta on terve nädalavahetus talis vunki monoandmist, millel kohal ligi 100 inemist ja kokku siis meil oli seal 10 võistkonda meeskonda, kes siis oma ideega tüütavad ja millele me siis lõpun vunki molu andma, lakkami kõnele lähkinud Lance Sansa kinnanda idee oma ideesid, toll, igasugu kutsid Sainassaina näites tegeleda eriti ökoküla arendamisega, Rõuge kaugteevõrgustikuga, kogukonna transpordi teemaga, turismi arendamisega, kes on see võidukodu vei seltskond, mahe ja muhe, nõnda eesmärk on siis kõik Võrumaa kooli viia üle mahesöögi pääle, neil oli väga hea plaan juba paigan ja juba Soonatal tegevana esimesi samme ja ütlevad, et on lootust, et võib-olla juba siis järgmisse kooliaastad algus on vähemalt osaliselt kõigil Võrumaa koolide mahe süüt, Coleman, Salolli vahva punt, foon, kus olid siis kõik erineva valdkonna esindajad, seal oli mahetootja olemas, kes mõistva kõnelda, mida neil on võimalik pakku ja Esidki võrdseva Vastseliina kooli kokahinnale punti sinna, et saias siis kõik täpselt aru, mida neil tarvis on ja mida nad tegema peavad. Nii äril sulle silma kõrve jäi põnevat vahva üllatus tegelikult toll, millel valla pantuga ajujahipult, kuid see auhind nukest tolle saiva saba minna ajujahi top 100 sisse, ilma igasugu patermäe Lähme siia kandideerimise tegemata tolle siis saiva hindale Võrumaa, Setumaa ja Põlvamaa turismikoordinaatori, kelle eesmärk siis olla pundi peale kokku deta turismiinfo veelgi paremini kättesaadavas, mis minnu hinnast võib-olla kõige rohkem puudutas, on see kaugtöövõrgustik, kuna ma esik, ahjudi kaugelt tööd ja meil siin rõuge kantinov saatsid? Me näeme siin päris palju on plaan siia Rõugele detas Anne kaugtöökeskus, kus siis kõik, no kes praegune ütles ka IGA PÄEV Tartule tööle sassi, vähemalt osaliselt sihtkoha pealt tüüteta toda, siis ongi plaan sind rõhukener proovi ja siis, kui asi käimlat üle valla ja võib-olla siis kui üle Võrumaal laiali arendada sarnast süsteemi, mida Lätwaye tõusse Tinemine saanu Cavesti ütelda, tollest peate olema manegi kõralik ruum, oleman vajaliku tehnikaga internetiga võib-olla vilgas, on videokonverentsi võimalus ja mis muidugi kõige parem on see, et sul on, saame Vahva punt koon, kellega saab vahepeal mõtteid vahetada, vitangun asju arutada, et ei pea üksinda köögilaua tagant asju ajama. Suur Jago võrok ÕISist elas Vanal, Võromaal aga paljud mujal. Thlyinan on võrokesi nii palju hulga, et neil on oma Tallinna võrokesi selts. Pühapäeva oli seltsivaht, see hooaja esimene kokkusaamine. Kohe on kõnelema kutsutud oma lehed. Aia toimindaja Rahmaniann Tallinna võrokesi seltsi tegemisest kõneles lähkambeltu Vidaja Nopri Theo. Timesis sääne rühmitus, mis mõteldu Tallinna ja Harjumaa võrokesi jaos, Etsingu, kus sai oma sugulasi või Olanneta oma klassikaaslasi, näete nagu meil siin on olnud ja lihtsalt võro keele kõnelda, kullelda külalisi alati meil on kedagi külaline, kes on siis kõrvalmaaga seotu või lausa Võrumaalt ja siis kutu külaline oma jutu ära kõneles siis seal pütina kohvi joomine ja siis juttu jätkus kambas liikmete arv nagu kõigus, no ütleme, 100 piiri puhkamise koskel poole 40 katesse radu Arakestantoliva ega ei ole vaja väga tihti Kuko saia inimestel muud tegemist ka ja meil on nii oktoobrikuu esimene püha päidutses järgmine detsembrikuu sesson märtsikuu ja maikuu esimene pühapäev ja kelgats ja lisas tollele siis on veel noh, jõulupiduseltsil on kolm ringi, kõige rohkem on endale nime teinud naiste laule ansambli Liiso, kes osa Võrumaa nendest tähtsamatest sündmustest ja, ja käise siin Tallinna linna peal ja Harju maakonnas ja käise esinema. Sess on meil naiste näputöö ring, nobenäppu, tina tegemeil, ega maikuu, kui meil on kokkusaamine tegemisnäituse panud ülesse missis naasia oma patennu ja, ja siis on kolmas, on meil siis näiterin tungel, tolle juhendajam jaanis, vargsene filmimees, kes oma filmiga siin mõni aeg tagasi, et vot valmis sai ja väga väga niiviisi lainet leil tolle Valteri filmiga. Meil on Uma seltsi lehekülg, seal on kõik Kivaste kira. Tuleva kolmapäeva peetas Lüllemäe säält kandist peri kire ja riigimehe, Lattiku Jaani 100 neljakümnendat sünniaastaga päiga tegemisi Jakus terves päevas kõik huvilised oma oodatud üten, lüüme, lähkam, kateedrist, Lüllemäe, raamatukogu, kodulehed häält ja ongi seoskaras kõik, saates jäätise kokku Harju Ülle lugi, Valtri Valdo järgmine võrokeelne saade tulejaid medali pärast tuleva neljapäeva kell pool seitse õdagu.