Tere vikerraadiokuulajatele algamas on reporteritundi, mis on toimetatud Rahvusringhäälingu Narva stuudios. Saates räägime nähtusest, millel nagu heal lapsel on mitu nime. Narva on praegu kuulus Jakob. Tuhanded eestlased käivad piirilinnas teatris jalutamas. Sel suvel Kreenholmis toimunud Kremli ööbikute lavastust tuli vaatama üle 20000 inimese. Ma pole kunagi näinud Narva tänavatel nii palju linna avastavad ja lihtsalt mõnusalt logelevaid eesti turiste. Narva oli kohe kui päris linn. Festivalid tulevad ja lähevad, riigiametnikud korraldavad välitöid. President tekitas Narva ajutise töökoha. Seda kõike nimetatud Narva tõusuks, murdepunktiks, eestlaste ekspansiooniks isegi koloniseerimist, tuhinaks, Narva haipiks ja nii edasi ja nii edasi. Teadlased ennustavad selle taustalt Narvale kiiret tõusu, kuid võtmeküsimuseks on ikkagi see, et kuidas Narva inimesed Narva kogukond sellele reageerib või kaasa läheb ja kas piirilinna ümber toimuv melu Narvale kauaoodatud arengutõuke annab või läheb nii nagu vene ulmekirjanike Strugatskite stalkeri raamatus võõraste väljasõidust rohelisse mille tagajärgede ja artefaktidega pärismaalased eriti midagi teha ei oska. Või jällegi kerkib Narva haibist koostöös midagi uut ja huvitavat, mis kõigile lõppkokkuvõttes kasu toob. Reporteritunnis arutlevad Narva tõusu ja kogukonna kaasatuse teemal statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus Narva kunsti residentuuri juht Ann Mirjam Vaikla, kodanikuaktivist Valeria, lab Rooba ja Narva peaarhitekt Ivan Sergejev. Minu nimi on Jüri Nikolajev, head kuulamist. Kui nüüd päris ausalt öelda, siis paljuski on Narva oma tänase positiivse kuvandi tekkimise eest võlgu nelja aasta tagustele Krimmi sündmustele mis Euroopa Liidu piiril pikalt omaette elamut linna hoobilt meediastaariks muutis ja terve hulga küsimusi tekitas, millest kuulsam oli, kas Narva on järgmine? Edasine oli juba tehnika küsimus, negatiivse tähelepanu pööramine positiivseks huviks ja selle muutumine tänu kunstiinimestele, aga ka poliitikutele, ametnikele kohalikele tegijatele positiivseks siiraks avastamiseks. Paar nädalat tagasi avaldasid statistikaameti analüütikud statistikablogis ülevaatliku ja arutlevamat tsikli lahendamist vajavast Narva mõistatusest milles piirilinna statistilisi näitajaid uurides jõuti järeldusele, et Narva on jõudnud murdepunkti ja arengusööst on käeulatuses. Siit edasi intervjuu statistikaameti juhtivanalüütiku Jaan õmblusega. Miks te pidasite vajalikuks Narva teemal Narva arengu teemal praegu sõna võtta just praegu? No kuidas ma ütlen, et Narva kui linn on väga perspektiivikas linn on natuke nagu madalseisus lisaks noh, tegemist on ikkagi natuke nagu murrangulise aja või murrangulise hetkega selle linna jaoks ja, ja noh ühiskond üldse pöörab sellele linnale rohkem tähelepanu president, kes külas ja et noh, tegemist on ikkagi ehkki pärliga väga olulise linna läks ja ja tundub, et ta nagu senikaua on ikkagi natukene tagaplaanile jäänud, aga see tõusu hetke ilmselt nagu saabumas ja nagu ühel hetkel ühiskond hakkab nagu rohkem vaatama ja meie selle sealhulgas lihtsalt Narva ümber koondumas, nagu tähelepanu öeldakse ja sealt ei rikkis. No meie Narvas näeme seda ja hindame seda erinevalt. Ma olen inimestega rääkinud, keegi nimetab seda eestlaste eksponsiooniks keegi koloniseerimis tuhinnakse. Te nimetate seda Narva tõusuks ja mis need Narva tõusu põhjused võiksid arvates olla, et kes seal üldse veab seda protsessi? Tegelikult ma ise arvan, natuke andmed vaadanud ja natuke sel teemal kirjutanud et ilmselt on olemas selline nagu majanduslik loodusseadus. Et ühed keskused kukuvad, teised keskused, tekivad ühed grupid kaovad, teised tekivad, mõned olid aadlikud, kelle käes oli kogu kapital aga samas teadus ja innovatsioon ja edasine nagu areng tuli hoopis nagu teistest gruppidest, ei tulnud nende aadlike käest lõpuks, eks aadlikud kukkusid. Maailmas on nagu suured keskused, suured linnad, suured riigid, kes on väga mõjuvõimsad, on ühel hetkel kukkunud suured impeeriumid ja tegelikult uus majandusjõud on tekkinud kuskilt teise koha pealt hoopis. Ma nimetaks seda, oleks niisugune nagu sotsiaalmajanduslik, nagu seaduspära, et ühel hetkel, kui mingi piirkond on põhjendamatult nagu allasurutud olnud, siis allasurutuse iseenesest tekitab teatavaid innovatsioonijõude teatavaid nagu sihukseid kasvu jõuda ja lihtsalt Narva enda MM natuke nagu tagaplaanil, aga ma ütleks, et see ikka nagu jõudude võis ikka majandus-sotsiaalsete jõudude akumulatsiooni Narvas nagu tekkinud ja see hakkab nüüd nagu välja lööma. Ja ma ütleks, et ma ei tahaks öelda, et nagu Eestis teised keskused hakkavad nagu allapoole minema Narva tõusma aga Narva kindlasti tõusma hakata. Nagu majandus, sotsiaalne nagu ühiskondlik, nagu seaduspära, et mis on nagu allasurutud sektor, seal tekib nagu kasvujõud tegelikult noh, Narvas on seda kasvujõudu akumuleeriti aastakümneid, tegelikult nüüd hakkabki nagu välja paistma, et see on mingi selline mehhanism praegu. No see on see, mida me oleme nimetanud selleks kurikuulsaks narva potentsiaalseks, mis kusagilt nagu kerkib, aga vot kuidagi nagu valla pole pääsenud Ja siin Narva mõistatus nagu põhimõtteliselt siis nagu sõimedki, et selge on see, et see potentsiaal on olemas ja küsimusele, et kas see potentsiaalselt lõpuks nagu valla pääseb, vaid küsimus on selles, millal see potentsiaalselt valla pääses. Ja see nagu kõige suurem Narva mõistatus täna ongi tegelikult see, et me ei saa nagu aru, et miks ta nagu veel ei ole nagu tulnud see potentsiaal, mis me veel ei näe nagu noh, kiiremat arengut, kui me täna näeme ja noh, kui me loodusega võrdleme nüüd et vihma veel endiselt nagu sajab, eks, aga päike juba paistab. Et mis peaks nagu iga nagu lõppema, aga kohati tundub, et ta nagu lõppena väraselism, eks päike on juba väljas, aga vihm tähendab, et noh, ta on mingisuguses sellises olukorras. Ja mõistatus ongi see, et noh, et tal on meeletu potentsiaal, tan tõusu peale, eks. Ta on Euroopa Liidu piirilinn, eks seal on väga palju nagu inimressurssi nagu tööstustraditsioon olemas, seal on ettevõtlustraditsioonid olemas ja kõik on nagu olemas häid tegijaid ja ütleme, kongos katalüsaatorit, mis kõiki neid nagu tegureid, mis majanduskasvu tooksid, nagu ühendatakse kõik Narvas olemas. Mõistatus ongi see, et nagu, et noh, millal ometi siis nagu noh, tulema hakkab ja ta on mingisugune selline nagu majandus, sotsiaalne seaduspära või olukord No te olete ju statistikaameti juhtivanalüütik, kui te vaatate neid Narva statistilisi näitajaid, sealt vist ju tegelikult mingit murdepunkti või mingit tõusu näha ei ole, tavalised näitajad, Narva tavalised näitajad. Ma ütleks küll, et on näha selles mõttes, et vaatasime näiteks lisandväärtus, see on oluline, kui üksikisiku tasandilt vaatame inimest, näiteks analüüsiksime. Et kui ikkagi on inimene, kes palju ühiskonda panustab, saavutab häid tulemusi, siis noh, varem või hiljem tuleb palk järgi, ehk siis varem või hiljem tuleb ametikohtade järgi, eks ju, inimene, kes nagu lihtsalt tutvuse kaudu räägib ametikoha välja, aga tegelikult mitte midagi ei suuda, noh, varem-hiljem ta ikkagi kukub ametiredelil, läks. Noh, no lisandväärtus on Narvas olemas teatud ulatuses ta tööviljakus on tõusuteel. See kõik viib tootlikkuseni välja, tootlikkus on võtmenäit, Dajana. Narvas on nagu tundlikus eeldused kõik olemas, ehk see on inimressursil muude ressursside ja tootlikkus Narvas lisandub ka ikkagi väga konkreetne niisugune geograafiline positsioon, piirilinn, eks ju, me räägime väga suurest Vene turust, eks inimesed liiguvad üle piiridega, ega seal pole midagi kinni pandud, eks. Mida rohkem on maailmas mõistus, mida rohkem on nagu arukus, rohkem inimesi on erinevad, riigid kauplevad, teine, teine noh, Narvani võtmelinn eurooplaseks ja me räägime, et on olemas kõik need nii-öelda tehnilised tegurid ja pluss on siiski olemas nii-öelda noh, geograafilised, ütleme siis on nagu globaalmajanduslikud tegurid, mõlemad on nagu olemas ja, ja on olemas, ma arvan, et su mõistus, kes seda kõike ühenduse töö kõiges, selles suhtes nagu käibe kõik on olemas, küsimus on lihtsalt, millal see siis nagu välja paistma hakkab ja millal see siis nagu saavutab oma suure kiiruse, noh selles mõttes statistika tegelikult seda näitab. Statistika vastupidiselt näitab. On seebika. Rändesaldo on negatiivne, noh, inimesi on palju lahkunud. Ehk kui me räägime, 10 aastat on inimesi välja rännanud näiteks siis, kui kui Narva teistkümnel potentsiaali ja kiiruse kätte saab, siis kahe aastaga rändab saabunud inimese sisse, mis 10 aasta kalandustäis täpselt möllagi. No see on see teema, millel arutlevad ka kohalikud inimesed, et jah, et inimesi rändab üsna palju välja, aga võib olla ka seetõttu, et linn, mis oli kunagi ehitatud selle tööstuse hiilgeajal 80-le 1000-le inimesele võib-olla ta praegu ei teagi, et nii suur inimmassilt tulema No täpselt nii väga, väga õige tähelepanek, et siit ongi see, et, et näeme ühte mitme positiivse numbri kallal ühte negatiivset numbrit ehk negatiivset rände saadud selles mõttes nagu selle sama kommentaari valguses, mida te praegu ütlesite, ei olegi nii negatiivne küsimuse lõbusam, optimaalne suuruse ja, ja noh, ma sain, kas need inimesed rändavad välja erinevatel põhjustel mitte ainult sellepärast, et Narva nagu ja ikka ei kasva piisavalt kiireteks, on inimestel on perekondlikud põhjused, on ütleme, kolimine on kavandatud juba viis aastat tagasi, lüüakse lihtsalt nagu läbi teatud protsessidele majandus inertsiga ütleme peale vihma nagu, ega, ega nagu ilm kohe hetkega kuivaks ei lähe, natuke läheb aega, enne kui kõik ära kuivades. Et selles mõttes on majandus on üks protsess, läheb positiivses suunas, teine protsess läheb positiivses suunas, mõni on veel niimoodi inertsist negatiivses suunas, aga lõpuks kõik pöörduvad ja ja siis vaata kui nüüd inimene on ühel hetkel nagu pöörduvadeks. Ühesõnaga, Narva läheb praegu edasi juba juba ka siis, kui on kuskil mingisugune nii-öelda nagu vastupidine vektorväljaränne, eks. Aga kui ühel hetkel see kõik pöördub, siis tulebki see nagu õige see nagu kasu ja see õitsele puhkemise moment avaldab nagu seal hetkel põhimõtet. Siin on ka oht, et mida näiteks siin kohapeal kardetakse, on see, et järsku seda potentsiaali vallapäästmist ei tulegi ja siis on see algab negatiivne protsess, inimeste pettumine, et me pingutasime, jääb, mõtlesime, ootasime, aga midagi ei juhtunud ja seda on olnud Narva ajaloo jooksul. See on üks võimalik variant, eks, et kui kõik kaardid on positiivsed, kõik läheb, läheb sinna suunas, aga ühel hetkel miski ikkagi pöördub selle mängu või ikkagi jõuta nagu lõpuks sihile. Noh, inimesed investeerivad kapitaliinvesteeringutasemest ära, selles mõttes inimesed näiteks kolivad elama närvase kolimised ei õigustanud ootusi, ekse seltsid võivad väga paljud asjad nagu juhtu päev, mis, mis pööravad selle mängu vastupidiseks ja noh, keegi ei ole selgeltnägijad ja me ei saa enam hinnata, aga noh kindlalt ütleme, kui ma hindaks nagu tõenäosus siis 80 20 on kindlasti Narva kasuks enesest täna kui mitte üheksakümmet, 10. Et üks asi on nagu Narva ise tähendab oma potentsiaaliga, aga teistpidi on ta ikkagi nagu Euroopa Liidu piirilinn, Euroopa liit. Ei, see annab selle võib-olla selle kriitilise momendi, kui ta on, kui narva ise veel kahtleb, kas me saame hakkama või hakkame, oleks nüüd läheb läbi või tähelegi, siis ütleme sihuke nagu keskkonna stabiilsus aitab tavaliselt kaasa positiivse stsenaariumi realiseerimisega. Mis te arvate, kui palju Narva areng või selle nii-öelda positiivse energia vallapääsemine oleneb välismõjudest ütleme nendest samadest aadlikest, kes siia tulevad meid turgutama ja kohalikest elanikest, mis rollide jaotus võiks olla. Tegelikult ikkagi sõltub pigem kohalikest aadlikud tinglikus mõttes, keegi kindlasti peaks, keegi kannab Euroopast raha üle, keegi tule ta toetab, eks ole. Aga noh, ütleme noh, me räägime praegu võitmisest pikas perspektiivis ja ütleme sisuliselt majandusjuuste ikkagi tuleb kohalikest, eks, et kas lõpuks on ikkagi inimesed, kes, kes siis lõpuks seisavad selle eest, et ütleme, linna paraneks, et kõik läheb hästi ja usuvad sellesse ja on nõus nagu investeerima pikaajaliselt ja mõnus panustama sellele, et mitte ma elasin nagu ajul ajutiselt siin hinnanguid, ma elan nagu püsivalt siin, eks. Mujal Eesti linnades on, igal pool on toredad inimesed, aga aga Narvas on niisugune nagu eraldi settena, kuidas mõtlen, sihuke kommuuni tunne või noh küll linn tegelikult hoiab pakku, eks mikrokliima on hoopis teistsugune, eks. Rikud inimeste emotsioonidest, eks. Noh, kõik võetakse nagu omaks Eestisse vene eks ollakse nagu üks kollektiivne, eks noh. See ongi see, mis lõpuks nagu, nagu loetaks ja kui me vaatame jälle maailma arengut, no lõpuks nagu pikalt, nagu tõusnud riigid või tõusnud keskused või tõusnud linnad või noh, on ikka oma äriidee peal või oma inimeste ta ikkagi tõusnud. Mitte ainult see, et keegi käivitus mingi arengu või kirja, ehitaks kuskil mingi suure suure kindluse, kunagine tundlike juurte juurest läks pikaajaline areng ja noh, Narvas me näeme ikkagi seda protsessi, mis tuleb nagu Narva Narva juurte juurest Narva enda inimeste juurest. No kõik vist siin kohalike meedia ja meie ka tegime intervjuusid presidendiga ja mis mulle narvakale nagu eriti kõrval ikka, see oli see, et president tuli sõnumiga, et Narva on tavaline Eesti linn. Kas teie arvates on ikkagi Narva tavaline eesti linn? Mis on tavaline eksperiment igavesti linna vene moodi tegelikult? No ma saan aru selle sõnumi mõttest, et, et näidata ülejäänud Eestile, et Narva pole põhjust karta ja Narva on põhjust tulla elama ja töötama. Aga mis oleks Narva arengule teie arvates parem, kas ikkagi positsioneerida ennast tavaliseks eesti linnaks või püüda hoida oma ebatavalisuste seda eksponeerida ja müüa? Kindlasti ebatavaliselt, eks ju, turul peab sul olema omanism, mida sa müüd. Kui sa oled tavaline, mitte midagi ütlev ja seal siis müügil midagi sellist ei olegi, mida arvavad tavaline kena. Ei noh, see oli selle sõnumi lihtsalt olid ilmselt täpselt teine kontekst, et näidata, ülejäänud Eestile ei ole mõtet. Ta tähendab, eks ju, ei ole mingit mingit kummitused, ei liigu ringi, et selles mõttes on tõesti tavastandarditele alluv linn, eks ju. Et pigem ilmselt hoidub, mõtleks see aga, aga müüa müüa saab alati oma mingit eripära on selles mõttes oma oma mingeid unikaalsus pätsile ja Narvas on unikaalsus olemas ja seda tuleb hoida, tähendab, seda tuleb tugevdada ja loomulikult seda müüki. Nii rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus. Narva olusid ja Narva kogukonda tundes oli muidugi tore, aga samas ka veidi üllatav kuulda hinnangut narvakate ühtekuuluvustundest ja isegi valmisolekust muutustega kaasa minna ning neid lausa vedada. See ongi üks peamisi küsimusi, kas Narva tõus või Narva haip ikka mõjub kohalikele innustavalt või pigem tekitab segadust, nagu liigne tähelepanu ikka provintsi inimesele mõjub. Aga Narvas on juba aasta aega elanud ja töötanud kohalikega koostööd teinud Kreenholmis paikneva Eesti kunstiakadeemia kunsti residentuuri juht Ann Mirjam Vaikla. Narva mõõdupuu järgi ta veel narvakas ei ole, kuid ka tema sattus Narvat vallutanud melu keskele päris ootamatult. Ausalt öeldes, endal ka nagu pea valutanud vahepeal kaks kuud siin möödunud talvel, et ma üritasin nagu aru saada, mis toimub, sest et esmakordselt ma kuidagi tajusin elus, et minu isiklik nagu narratiiv või minu isiklik elu järsku nagu joondus paralleelselt mingisuguse nagu sihukese kollektiivsema narratiiviga ehk siis see mõte, et ma tulen ja kandideerin siia Narva kunsti residentuuri juhtima ja ma absoluutselt ei teadnud, Narva on nüüd kuidagi hästi nagu teema või mis toimub, see oli. Ma olin lihtsalt kuulnud, et siia tuleb vaba lava. Ma olen ise teatritaustaga, äkki Narvas leiaks mingi huvitava töökoha Tallinnas ma ei taha elada, Tartus ka mitte. Ja siis järsku ma olen keset nagu sellist haipimist, ma olin päris pahane või see nagu võttis hästi palju mingit sellist energiat, et sellest kõigest aru saada, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes on see lihtsalt nagu mäng. Niisugune nagu kollektiivne mäng, mis on tegelikult päris huvitav ja igalühel on võimalus selles mängus nagu osaleda ja seda selle kulgu nagu muuta, et praegu on võimalus selles mängus osaleda ja siin on tegelikult hästi tihti neid sündmuseid on läbi viidud niimoodi, et orgunnitakse Tallinnast Tartust bussid, inimene istub hommikul bussi, tuleb siis saab nagu justkui mingi kultuurielamuse ja siis ta läheb õhtul tagasi ja noh, sama. Ma kuulsin, et toimis ka Kremli ööbikutega ja nii edasi. Et ma olen nagu kategooriliselt selle vastu, aga midagi noh, see ei ole keeruline minna rongi peale tulla nagu Narva ja kui tihti ma ikka veel, see on küsimus, et kas Narvas on kuskil ööbida nagu mulle suhteliselt ei meeldi, mõnes mõttes selline Lähen korra vaatan, siis lähen jälle nagu minema, et tegelikult noh, tulla ja veidi pikemalt nagu süveneda. Kas see, mida me nimetame haibiks, mis tegelikult vist ei ole päris hea sõnaga võib-olla midagi iseloomustab, kas see on osa sellest, mida statistikaameti analüütikud nimetavad Narva arengu murdepunktiks, et kohe peaks nagu midagi sündima energia akumuleerub ja peab nagu plahvatama, kas see on osa sellest, võib-olla? Ma arvan küll, et noh, ajalugu kordab ennast pidevalt, aga et praegu me oleme nagu tunnistajaks mingile sihukesele momendile kus nagu mitte paar inimest ei taha nagu midagi teha, vaid selline suurem kollektiivsem grupp ja see on tegelikult väga nagu tänuväärne või võimas tunne, et sa tajud, et et mitu inimest tahavad teha sama asja kui tihti, nagu juhtub elus seda, mitu inimest tahavad täpselt samal ajal süüa sama asja. Ja kui see nagu juhtub, see on noh, mõnes mõttes nagu super. Kui kerge või raske on, ütleme, kaasata nendesse tegevustesse kohalikke inimesi, kui suur see kohalik inertsus on? Narvas on sellele päris palju tegelikult et varem on olnud isegi niimoodi, et Narva inimesed on teadlikult püüdnud mingite reformidega mitte kaasa minna või neid isegi isegi vaikselt saboteerida. Praegu toimuv Narva melu kui raske on kohalike inimestega koostööd teha või neid sellesse haarata. Mul ei ole ühtegi negatiivset kogemust võib-olla ma ei ole nendele lihtsalt keskendunud ja võib-olla seal, kellega ma suhtlema võib-olla suhtlen ikkagist pigem nagu nooremate inimestega kooli õpilastega ja siis nendega on nagu väga huvitavat dialoogid olnud, aga seal on kindlasti see teema, et mis, ma arvan, et toimib igal pool, et sa ise teed midagi huvitavat, mis sind ennast nagu köidab ja siis muutub ka teiste jaoks huvitavaks. Sa teed nii kaua, kuni see inimene tahab ise ka lõpuks kaasa lüüa. Ja siis teine asi on kindlasti see, et noh, sündmuste korraldamisel või mis iganes. Et sa võib-olla lood nagu mingi struktuuri, aga siis sa nagu noh, et mis see sisu on või kuidas inimesed võiksid seda struktuuri täita või mida teha selle sa jätad nagu neile sul ei ole mõtet öelda inimestele, et milline pargipink on nagu ilusam, see ei vii meid mitte kuhugi, vaid võib-olla pakud välja idee, et meil võiks olla pargipink, aga see, et milline see tuleb, noh, seda pole mõtet nagu ette öelda. Kas narvakad on valmis kultuuri eest maksma juba või pigem mitte, mis narvakate kultuurimaksevõime on? Kui ma seda teaks, aga ma huviga ootan ja vaatan, et kuidas näiteks vaba lava, piletimüük hakkab toimima, aga tegelikult hiljuti mul oli hästi äge kohtumine siin tuntud kunstniku Eduard sentsikuga ja siis ta näitas mulle Neid plakateid ja flaiereid, mis nad tegid tehnoreivipidude jaoks Balti tehases üheksakümnendatel seal ilusti ära toodud, alati, et kas summa oli 25 krooni või viis ka, nii et see on ju loogiline, et sa tahad midagi saada, sa natukene nagu panustad. Teine küsimus on see, et mitu korda kuus seda teed või mitu korda aastas või. Ma olen kuulnud erinevaid kohalike inimeste kommentaare toimuvale. Tihti öeldakse, et see on Tallinna inimeste värk. Ah, nemad sealt Tallinnast tulid midagi tegid iseenda jaoks sõitsid minema, mis meile korda läheb, mis sellest kõigest linnale kasu on, mis sellest kõigest Narva inimestele kasu, mis sellest kasu pole? Mõtlesin selle küsimuse peale ja tegelikult ma olen siin nagu võib-olla üks isiklik lugu, et ma elasin kolm aastat Norras Oslos natuke lõuna poole, kus ma õppisin ja siis võib-olla ka nagu paljud siin elavad inimesed, et me usume, et me kuulume mingisse Põhjala regiooni või me oleme peaaegu skandinaavlased või ma arvan, et ma läksin korras samade mõtetega, et me oleme hästi sarnased ja märsku sain aru, et nad absoluutselt ei tea, kust ma tulen, kus asub Eesti, mis riigid seal allpool on. Nende geograafiline maailmapilt nagu põhimõtteliselt pärast Läänemerd on täiesti nagu olematu, rääkimata siis muudest aspektidest, mis on Eestiga seotud, ma ei tea, mis keelt me räägime, ühesõnaga kõik see, mida ma olin nagu terve elu pidanud väga loomulikuks, mille keskel ma olin kasvanud ja see oli hästi valus protsess mingil moel. Aga ma arvan, et mida see nagu tegi, on see, et ta nagu tõukas mind identifitseerima nagu kes ma siis olen, ma sain aru, et ma ei tea, ma ei ole norrakas, ma ei ole skandinaavlane. Kas ma olen idaeurooplane, mida sa nagu tähendab ja see identifitseerimine nagu nagu vabastas mind keegi väljastpoolt ülinagu provokatiivset, mõnes mõttes tõukas mind ennast identifitseerima, aga see mõjus mulle lõppkokkuvõttes hästi. Ühesõnaga, tulles tagasi Narva juurde ja et siin siin käivad inimesed Tallinnast ja Tartust teevad omi asju. Et see on inimkonnal ongi või inimestele on kaks varianti, kas sa oled nagu erak või sa koged ennast mingi sotsiaalse inimesele ja enamik järgib seda teist varianti. Ja läbi selle sa hakkad nagu aru saama, kes sa ise oled, et võib-olla siuksed, küsimused, noh, neid on vajalik nagu esitada, muidu sa eladki terve elu oma selles mullis. Aga selleks, et kultuur areneks või mingi, kui me räägime arengust, siis väljaspoolt tulev impulss on mingil moel vajalik. Ja läbi selle, nagu ma ei tea, tekivad uued mõtted, uued ideed, uued kontaktid, see ongi elu. Äkki. Mis saab siis, kui selle linnaga midagi ei juhtugi? Kui kõik need murdepunktid hajuvad kusagile, kui see meeletu potentsiaal jälle järjekordselt ei vallandu. Kui Narva ei saa kultuuripealinnaks, lihtsalt midagi ei juhtu, on see suur probleem Eestile, Narvale, sinule. Minu esimene alateadlik impulsiivne mõte oli, oh väga hea, kui midagi ei juhtu. Aga noh, see, kui Narva ei saa kultuuripealinnaks, siis tegelikult võib-olla see on see sama nagu et, et see tagasiside või see mingi kriitika, see sunnib sind lihtsalt ennast ümber positsioneerima, et mis edasi, mina olen näiteks endale eesmärgiks seadnud, et kui siia kolib mitte projekti korras, vaid nii nagu mina pikemaks ajaks kolib veel kaks sõpra või kolleegi, et see on minu jaoks nagu märk, et midagi on muutumas. See oli Ann Mirjam Vaikla, Narva kunsti residentuuri juht. Narva kogukonnaprobleemidest ja kaasamineku valmidusest räägib aga ehk kõige paremini Narva arvamusfestivali Masari looja Valeri ala. Proova Valeriale on väga vastukarva talle meelevaldselt omistatud kodanikuaktivisti tiitel. Ta palub end nimetada tavaliseks Narva elanikuks kuid ikkagi, erinevalt tava narvakast, oskab ta sõnastada vaikeluga harjunud inimeste ees seisvate väljakutsete tõsidust. Valeria Lavrov aga lihtne Narva kohalike elanike, see, mis praegu toimub Narvas ja ümber Narva presidendid, ametnikud, teatrid, festivalid, edukad festivalid, vähem edukad festivalid, eestlased, haavad, iiri pubisid, kogu see melu, kuivõrd see protsess on Narva inimestele arusaadav. Terve see protsess on kuidagi sarnane protsessiga, kuidas ilmusid nutitelefonid, et alguses keegi ei teadnud, et nad on üldse olemas, kõigi elasid tavaeluga, tegelesid igapäevases asjadega, keegi mõtles need välja, noored ja aktiivsed kohe võtsid vastu, hakkasid tegutsema sellega. Nüüd on praegu nutitelefonid kõikidel, aga enamus teeb pildid, helistab, et inimesed siin Narvas ei ole veel saanud kasutusjuhendid, mida kõik nendega, kes tulid nende võimalustega, mida saab teha. Et minu jaoks põhiline mure on praegu selles, et kui keegi tuleb peale pildid ja rääkimist, kas midagi toimub veel, mina pakuks, et me peame mingi kasutusõpetus tegema või selgitama inimestele, kes on kes, mis toimub, kuidas nad saavad seda kasutada. Et nad ei saa, et lihtsalt fraas ole aktiivne, tee midagi, nad ei saa aru. No reaalsus on selline, kui mingid ametnikud tulevad, siis reaalsus on selline, et sa saad lahendada mingid väiksed reaalsed asjad. Aga kui sa lihtsalt näed, mingi ametnik ei tea, mis, millega tegeleb see ministeerium või tema amet? Sa ei saa aru, mida temast küsida. Sa ei saa aru, mis probleemid saab just temaga lahendada? Sa lihtsalt näed, see on mingi tuntud inimene. Et ajalehes oli tema foto või president, siis inimesed küsivad presidendi käes seda, millest ta ei vastuta. Aga nad ei küsi mingi kantsleri käes, kui see võimalus oli. Ühiskonnaõpetust täiskasvanutele oleks väga tähtis, et mina ütleks praegu, et meie probleem on selles, et me proovime lahendada seda kõige üldkoolides lastele ja noortele aga mul unustanud, et 27 aastat tagasi oli juba sündinud inimesed, inimesed elavad väga kaua, nad on praegu 30 pluss ja nad elavad veel 50 aastat. Aga nad ei saa hakkama. Praegu. Nad ei ole õppinud koolis see, kuidas selles Eestis nagu vaba Eestis elada. Nad õpetavad kodus oma lapsi. Ja see, mida vanemad vanad õpetajad räägivad. See võtab palju rohkem kui mingi Euroopa projekt, mis on väga lühike. See on lühike periood, selline muutuv aeg. Aga me peame täiskasvanutega ta ka tegutsema õpetama, neid, kuidas nagu elada siin Eestis. Kas ei ole liiga liialt sinisilmne selles, et keegi tuleb siiani meie probleeme lahendama? Võib-olla on tegemist sellise väljasõiduga rohelusse? Inimesed tulevad lihtsalt Narvat avastama, ennast näitama, meid vaatama ja ei tulegi mingit probleemi lahendada. Kas me, miks me püüame sellest näha mingisugust probleemide lahendamist? Lihtsalt selline palagan? Ei, isegi kui see on lihtsalt nagu turismi trip siia me saame seda ka kasutada. Et isegi kui nad tulid lihtsalt vaatama ennast näitama, kui meie oleme valmis need pool tundi, millel on avatud pressikonverents, mingid konkreetsed küsimused nagu küsima või lahendama siis me kasutame seda võimelised, nad lihtsalt on kohal praegu, aga kui me lihtsalt nagu infotunnis kuulame, vaatame nagu muuseumis sisse ilmutama. Selge, ühesõnaga ametnike tippjuhte me ei oska veel ära kasutada oma huvides, aga need festivalid, teatrietendused, kontserdid, mida sellest arvata? Samuti mina küll arvan, et kui sa lähed mingi balletti vaatama või oopereid vaatama, kui sa ei ole nagu teadlane selles kultuuris sa pead ennemgi Bret lugema või siis aru ei saa, no mingid daamid hüppasid seal nagu ilus muusika oli, kõik see kultuur vis siia tuleb, kui sa ei tea, et kes need esinejad on. Mis see teater on, mis lugu, mis seal sees on, mis need laulud tähendab, mis Kremli ööbikute olid, et see laulurevolutsioon nagu, kes, no mingid inimesel lava peal midagi, et eestlasele see tähendab kui ma ei tea, siis ma pean ettevalmistustööd tegema. Aga kas sa oled tehakse üldse Narva inimeste jaoks, see on minu meelest näiteks Kremli ööbikud, see oli nagu eestlastevaheline tegemine. Eestlased tegid eestlaste jaoks. Jälle saame kasutada, okei, eestlased tegid eestlastele, aga vabu kohti oli ju samuti, et kui keegi mõtleks, okei, suurepärane, et Narvas toimub Eesti selline väga iseloomuline etendus. Aga kas me saame konteksti ka selgitada, miks see niimoodi on? Miks näidatakse just need asjad, miks just need laulud on näidatud? Ja seda ettevalmistustöö on vaja ka tegema? Ma ei tea, äkki integratsiooni sihtasutus võiks teha seda ettevalmistustööd ja mina arvaks, et see muide, paar 1000 inimest küll vene inimestes on vaadanud seda Kremli ööbikud, sum, väga suur projekt, palju suurem kui mingi kohtumised väiksed. Just selles saates Reporteritunnis enne meid kõlas intervjuu statistikaametianalüütikuga just Narva arengust, sellest Narva murdehetkest nemad näevad. Praegu on Narva all väga suurt võimalust edasiseks arenguks Narva potentsiaal tarult nendele varasematele positiivsetele asjadele, mis narval on ja lisaks ei, pluss see tähelepanu Narvale ja siin käimine ja, ja tegutsemine, nemad ootavad Narval tõusu. Kas sina näed sellest mingit murrangut? Et kas on see praegu see, mis toimub mingi start Narvale? Ma näen, et see on võimalus, mida me saame kasutada või mitte, jälle sõltub, et nagu see on nagu mingi uus tehniline, selline lahendus see on võimalus. Praegu ma näen, et meie linnavalitsuse töötajad, need sellised aktiivsed noored, mingi amet või ministeeriumide inimesed küll nagu kasutavad seda, aga tavainimesed ei kasuta. Aga kuidas saavadki tava ära kasutada, noh, peale selle, et esitavad ebamugavaid küsimusi ametnikele või milline on see kohaliku kogukonna roll selles muutuses, sellepärast näiteks moodsamas statistikaameti analüütikud näevad just kohalikul kogukonnal kandvat rolli. Kas me oleme selleks valmis, mida me peame tegema? Okei, ma ütleks, et kui inimesed võiksid lihtsalt osaleda paljudes projektides, kuid nad ei kardaks seal osaleda, muide sotsiaalne ettevõtlus praegu lihtsalt mitte keegi sellega ei tegele, just sellepärast inimesed ei saa aru, mis asi see on, kuidas juriidiliselt seda teha. Okei, teen lihtsalt nagu oma asi, ma ei hakka nendega koostööd tegema. Ettevõtlik kool, tavaõpetaja koolis on õpetajaid ei ole, ettevõtja, ei tegele sellega jälle, projekt on suurepärane, ei ole kaasatud kõik asjad, mis tulevad, kui inimene kardab, et ei saa aru, mis üldse see asi on. Ta ei osale seal sees ja tuleb välja, et kes osaleb projektides. Üks grupp on need, kes on noored noorem kui 26 ja pärast juba Paabuskad seltsides 65 pluss. Ja need 40 50 aastat nende vahel on mingid enamus passiivsed inimesed, kes töö ja kodu, kodu ja töö. No lihtsalt ei saa aru, mis projektid on nende jaoks, kuhu need saavad minna, kus nad peavad osalema Heino, elanud, töötanud mida sa tahad veel minust? Või on väike selline grupikene, kes on aktiivsed igal pool ühed ja samad inimesed, osalevad igal pool ja on juba väsinud ja kui keegi tuleb nende juurde, ütleb, olektiivnenud, ütleb, mina juba olen aktiivne. Kõik rohkem ma ei saa kogu selles suures protsessis, mis praegu toimub pina nimetatud silmad ja igatemoodi Narva haipiks ja Narva tõusuks. Milline on sinu hinnangul kõige suurem oht? Üks oht on, nagu minu jaoks on see, et nagu ma räägime jälle ainult Narvast see minu jaoks on väga suur oht, et mina küll räägiks Ida-Virumaalt, et siin on nagu lähedal, nii Narva-Jõesuus mis on ka väga tugev koht Sillamäe ja Jõhvi ja seda ikka oleks vaja nagu terve kambaga võtta. See on üks asi ja teine asi ja jälle, kui keegi nendes väsib ära, kas need, kes tulevad lihtsalt nagu, ei, no siis nagu ei tulnud välja. No palun vabandust, läheb mingi teisse kohta, kogukond ei tule kaasa. Konservatiivne kogukond ütleb, et see on ei saa aru, mis toimub. No praegu nad ei ole veel kaasatud. Ja need vahendid, millega, nagu need kaasatakse, ei ole praegu töötavad. Et mitte keegi ei taha passiivsete inimestega tegutseda, nii poliitikud kui ka kohalikud tegutsed. Sa pead olema valmis, et see on pikaajaline protsess, et ei ole need Hop ja poole aasta pärast kõik on lahendatud. Ei, mitte keegi ei taha, et nendes on mingi eksperiment või nende lastest on mingi eksperiment, kõik tahavad stabiilsust, on adekvaatne. Aga siin ja praegu me peame aru saama, et see ei ole ainult Narva asi. Kõigi Eesti on nagu suur startup. Et no me kõik ei tea, mis homme toimub. Kõik igapäevane eksperiment. Biokeemia, me ei ole selleks valmis. Ma usun, et nagu me kardame, las olla vähemalt see, mis praegu on. Et me ei taha veel halvemaks nagu muutuks. Aga mõnikord on vaet nagu natukene halvemaks muutuks selleks tõsta. See on raske töö, see on suur risk, aga kes ei riskis? See ju šampust. Nõnda rääkis tavaline Narva elanik ja kohakaasluse alusel kodanikuaktivist Valeria, lab Rooba. Narva selle suve märgilisemad sündmused, millest kõik on midagi või palju kuulnud. Need on president Narvas, Kremli ööbikud, Kreenholmis, riigiametnike välitööd veel ja veel festivalid, Töötoad, arutelud, seminarid, see kõik oli tore. Aga nagu ütles üks kolleeg konservatiivset maailmavaadet levitavast kohalikust ajalehest peale linnaruumi konverentsi ettekandeid, et huvitav ja asjalik, aga mis Narvale sest kasu on? Ma näppasin vastu, et sinu narval ehk polegi, aga minu Narvale kindlasti. Kuid seda küsimust olen kuulnud väga tihti nii muusikafestivalide, Kremli, ööbikute, lavastuse ja presidendi siin käimise kontekstis. Et keegi tuleb Tallinnast, teeb midagi Tallinna, inimesed käivad vaatamas ja kuidas see meid kõnetada. Nädala pärast algab Narvast taas suur muusikafestival Station. Narva asjatundjad on vaimustuses. Tava narvakad vaatavad reklaami kui hiinakeelset kirja. Inimeste kõnetamise ja kasu teemal räägime festivali korraldustoimkonna liikme, Narva peaarhitekti Ivan Sergejevitš. Mis puudutab Station Narvat, siis ma olen selles mõttes väga avatud ja tänuväärne publik, ma ei tea sellest mitte midagi. Et üritage mulle siis praegu sellisele keskmisele Narva elanikule selgitada, mis asi see Station Narva on ja mis kasu sellest Narvale tõuseb. Võib-olla saavad teised ka midagi aru? Nonii Narva on üks täiesti uus festival, mida korraldab siis Tallinn Music mingi tiim ja see on selline festival, mis on rohkem, kui ta on küll baseeritud muusikale enamus programmist muusikaline programm, samas on sellel palju teisi osi, näiteks no meil on arutelud sellena meie kohaliku Narva Padari arutelude formaadi raames, siis on kunstiresidentuuris näitusi ja, ja siis kunstnikke, tokke jutte. Siis on meil Claude meiloneuroos keelde keeltekohvik ja igasuguseid nagu väga palju erinevaid osi on seal festivalil ja ta on selline nagu õige linnafestival mis hõlmadki nagu suurt osa linna jää nagu muusikaks, vaid nagu ongi selline linnaruumis ka saab näha, et midagi on teistmoodi nende kolme päeva jooksul ja siis mis kasu on? Esimene kasu on see, et neid, neid muusikuid, keda me toome selle festivaliks selleks festivaliks siia. Mõned nendest ei ole Eestis ja Baltimaades isegi käinudki siiamaani, et nagu näiteks ego panime seal täiesti unikaalne nähtus, et nad tulevad üldse Eestisse ja meie nii-öelda regiooni ja just mitte Eestisse kuhugi vita reegiooni kuhugi, vaid üsna harva. Et tegelikult on see päris nagu diktil, nagu öeldakse, või nagu suur sündmus siis teine lainer on näiteks trikki on ju, kes on küll käinud Eestis mingi kümmekond aastat tagasi, aga ta on nagu omal ajal väga suur staar tal on uusi asju ka praegu ja tal on selline väga huvitav, nagu vaibu või kuidas ma ütlen nagu huvitav selle persona on ju, seda tahaks ka vaadata kindlasti. Ehk et need muusikud, kes tulevad ja muusikaprogrammi, sellest on juba nagu täiesti unikaalne. Muusikaprogramm on selline hästi suurte. See on esimene kasu. Teine, mis on oluline, on, see on linnafestival, mis kaasab publikut, et korraldusse Narva tiim, mis tähendab seda, et need inimesed, kes praegu selle festivaliga nagu või festivali korraldusega tegelevad, saavadki endale nagu sellist kogemust, millega nad saavad hiljem ka jätkata ja korraldada omi asju, mis on hästi suur asi või nagu hästi suur selline aspekt, mis oli tegelikult ka Kremli ööbikud näiteks olemas on ju kohalikud tantsijad olid need, kes tantsisid näitlejatega koos ehk et selline nii-öelda kohaliku kohalike tegijate nii-öelda selline väike kogemus, andmine ja kindlasti linna elanikkonnale, et nagunii midagi täiesti uut, täiesti ennenähtamatut, lihtsalt et väike selline nii-öelda üllatada see hetk, et linn võib olla palju põnevam kui igapäevane linn, on ju, et kui festival tuleb, siis terve linn ongi teinud festivalile ongi nagu lahe olla. Et loodetavasti see siis nagu näitab ka sellesama linna tema enda elanikkonnale natukene teisest vaatenurgast natukene teise aspekti nii-öelda paljastab ja siis kasu kindlasti on see, et kui tulevad aga see on selline nii-öelda kõikide elementidega või kõikide üritustega veel, nii et kui keegi tuleb linna, siis taaras, nad tahavad kuskil kohvikus süüa, tõenäoliselt nad tahavad kuskil ööbida, onju ja noh, see on juba selline nii-öelda töökohad ja, ja raha nende ettevõtjatele, kes eksisteerivad. Ja siis kindlasti suur aspekt on ka Kreenholmi manufaktuuri nii-öelda näitamine. Et meie nii-öelda sellel avadisainiga ma võin kihla vedada, et siukest, laua, disaini sellises kohas ei ole varem nähtud, tuleb midagi täiesti enneolematut. Need küsimused, mida ma küsin, need on mul tegelikult tulnud lausa Narva tänavatelt tänu sellele suvisele mälule, mis Narvas toimus, no teatreid, eestlased, president, kes iganes. Ja tavaline küsimus on see, aga mis, mis nagu kasu sellest sa juba vastasid. Suur tänu selle eest ja aga vaata, see kasu on ka selline, et ma ei tea, mis, mida tegelikult inimesed küsivad, kui nad küsivad kasu kohtuvad, see on mulle arusaamatu. Mida sa tähendab, mis kasvanud. No kui tsiteerida ühte minu tuttavat kodutut kes kommenteeris presidendi siinviibimist, käis. Töökohad tulid? Ei palga kasvavad, ei. Kas minu elu muutub? Ei? Meil on nädala käi kasvõi, ei muutu mitte midagi, seda on teada ju, et selles mõttes siin ongi natukene, võib-olla see peab nagu ootusi. Et ootused võiksid olla nagu reaalselt on ju või nagu päris maailma ootused, nite sellised ootused presidendiga tuleb meil mingi kolm, ma ei tea tootmisobjekti ka veel juurde, on ju selleks nädalaks. Et see ei ole lihtsalt reaalne, siin peab ikka endale aru andma, mida me nagu see, see on töö, selle kallal, aga, aga see ei ole just nüüd on selline asi, mis nii-öelda nagu järgmisel hommikul lähed magama, olid kodutu ja töötu ärkasid üles, järsku on töökohti olemas? Söögi kahjuks kahjuks ei käi nii, ja nii et ma arvan, et need reaalsed ootused on üks oluline asi, mida nagu silmas pidada. Teine teema, vaid need festivalid ja teatrid, kuivõrd on ta üldse linnaelanike kõnetavad ja neid kutsuvad vaatama ja samas ka väljaspoolt inimesi, võib juhtuda ka niimoodi, et see, need esinejad, keda sa mainisid, pole üldse kellelegi huvitavad ja noh, pluss 40 eurot pilet või mis? Jaa jaa, jaa, ei no üldiselt on nii, et kui sa tahad head asja tehes asjad tasuta taolist teha ei saa ja, ja kui me siin räägime sellest, et mida me selle 39 euro eest saan, on ja siis tegelikult no sa saad, seda on raske seletada, et selles mõttes nagu tuleb festivalile ja sa lõpuks teada, mida sa saad, on ju, et seda peab lihtsalt ükskord ära proovima, et mis festivalivärgiga on, onju? Ta lihtsalt näitab mõnda kohta täiesti teises valguses. Ta toob sinna täiesti uut kvaliteeti ja seda ei saagi nii-öelda sõnaliselt nagu seletada, mõnikord seda peab lihtsalt nägema ja kogema, sest tegelikult, mis festivali teevad, on see, et nad motiveerivad sul oma elu nii-öelda natuke rohkem festivali moodi ka elada nagu lõbusamalt huvitavamalt proovida uusi asju ja nii edasi, aga ta ei ole puhtalt see, et keegi tuli, vaatas kaks päeva, mingi kontserdid läks koju ja ongi kõik nagu eks noh, ainukene asi, mis meil meelde tuleb, on pildid, on ju. Et tegelikult need asjad jäävad meelde ja need asjad muudavad inimesi seest. Kultuur peabki oluline olema ja see, et ta maksab raha on nagu onu arusaadav, sest kallis lõbu otsefestival, aga ta on oluline. Aga kui motiveerida või nii-öelda kohaliku publiku või ma, ma ei tea sellist minu jaoks näiteks motivatsioon on ka Kreenholmi arendamine ja see pilet ega, ega ma seda nagu korraldustiim seda tasku ei pane, sest tegelikult lähebki välja, sõda, läheb artistidele tehnikaks ja nii edasi ja seda võib tajuda ka sellise nii-öelda panusena selle neile kõigile kalli Kreenholmi nii-öelda taas elavdamisele. Kas 40 eurot tõesti liiga suur summa selle eest, et vaadata kontserti ja veel nagu panustada meie nagu ühe lemmiku arhitektuurikompleksi nii-öelda sellisele nii-öelda elule ja mina kindlasti ei arva, ma arvan, see on kõik täiesti heas suhtes. Ma tean, küsimused, mida me siin vahepeal esitasin, panevad kahtlema, kas Narva kogukond, narvakad, kellele pannakse praegu suuri lootusi, et Narva need inimesed lähevad muutustega kaasa, need inimesed viivad Narva uuele tõusule. Kas Tarmo kogukond on valmis üldse selleks, kas, kas natuke see, see surve ei ole liiga suur ja tihti ka arusaamatuks natuke selle? Survega üle ei pinguta, et ma ei tea, kas on surve ja see on pigem pakkumine ju väga ütleme, jõuline pakkumisse. No mine tea, vaata, ma arvan, et siin on mitu erinevat aspekti, üks aspekt kindlasti on see, et ega Narvas ei ole väga palju toimub midagi, nii et selle suve me vaatame tõesti sellise nagu suurte silmadega nagu vau, nii palju. Et seda tõesti on väga palju, ei pruugi järgmine aastani olla. Et selles mõttes meil on praegu unikaalne võimalus kogeda neid asju, mida meil ei ole toimunud siin viimased 25 aastat. Et ma arvan, et see on tegelikult pigem nagu kingitus, et sellist asja üldse toimub. Ja teine aspekt minu arust on see toeta Narvas ei ole seda harjumust veel olemas, et kultuurisündmust või nagu selliste suurte ägedate kultuurisündmuste ajal nii-öelda nendest osavõtmise kultuuri või nagu nendest osavõtmise harjumuse isegi sest et jällegi ei ole pakkumust olnud ja nüüd see pakkumine on tekkinud ja peab mingi hetk nagu tekkima, aga nii-öelda see tahe või nagu seda vastavalt. Ta on ju ja Narva puhul ongi tegu praegu selliste harjumuste murdmisega harjumuste uute, harjutan harjumuste tekitamisega, mis ei ole õnneks, need harjumused on täitsa head ja selles mõttes ongi võib-olla see tundub väga palju, aga tegelikult ma arvan, et ega teist varianti ei ole ju, et kui me tahame kultuuripealinnaks saada ja ja kui me tahame, nii öeldasin astuda teise nii-öelda ajastusse, selle linnaga. Nii et mina ei näe selles probleemi, ma, ma arvan, et lihtsalt kõike siin midagi korraldavad, kaasa arvatud me ise anime arvestama sellega, et Narva publik ei ole võib-olla mõnes asjas nagu mõnes mõttes valmis mõnede artistide nii-öelda vastuvõtmiseks. Aga seda saab, seda saab muuta või testida, kas seda on vaja muuta vaid seda tehes. Vaata, meil ei ole teist valikut, ei saa seal mingisugust küsitluse korraldada, on ju, et see sa pead lihtsalt nagu ära tegema, siis vaatame, kuidas publik vastu võtab. Nii et see ongi selline testimise faas praegu ja minu arust on seal väga head ja testimine üldse, nagu toimub. Okei, meil on olemas võimaluste aken, püüame seda ära kasutada, kui õnnestub, on tore. Kui ei õnnestu, mis siis saab. Aga no vaata, selles mõttes hakkama selle probleemiga tegelema siis kui probleem ilmneb, et praegu seda probleemi ei ole, praegu on probleem, see on nagu väljakutse see teha ägedat festivali, et see on see põhimure praegu seda peabki tegema, seda peab saavutama ja siis, kui ja siis, kui see ei tööta näiteks on ju, siis peab lihtsalt mõtlema uuesti, et mis ma siis valesti tegime näiteks või või see või teine festival või etendus või mis iganes valesti tegi. Aga samas on huvitav aspekt ka see, mida, nagu on vaja ka meeles pidada vaatajat vasar näiteks onju pasarani põhimõtteliselt arvamusfestivalil. Aga ta on narva moodi arvamusfestival. Et siis, kui siis on tehti kolm aastat järjest eelarvamusfestival eelarvamusfestivali publik väga ei käinud ja niipea kui seesama formaat tegelikult omandas endale uut nime ja uusi tegijaid ja sellest kohalikuma formaadi, siis see on suhteliselt edukas praegu selles mõttes siin vangis uute ka uute formaatide leiutamine, et aga jällegi ainukene viis avastada, mis meil vaja on, on erinevaid asju läbida, proovida vaata vene. Kusjuures see on ka huvitav teema, et vene hariduskultuuris vaata, vanemad panevad oma lapsi igasuguste ringidesse ja Hingluse Maide malet mängima ja ballitantsu mänginud nagu tantsima ja kunstikoolis käivad ja siis mängivad Willi viilu viiulil on ju, et noh ja kõik see käib, et miks seda tehakse osaliselt ka sellepärast, et siis laps saab aru, et mis tal nagu, mis talle meeldib ja siis võib-olla sellest saabki tema karjäär ja võib-olla ta teebki seda edasi. Võib-olla mõnes asjata võib-olla saab aru, et ta ei oska seda või ta ei taha, talle ei meeldi, on ju vaata, millisesse haridusele lasta ja ja samamoodi on ka täiskasvanud inimesega, sa pead talle lihtsalt erinevaid võimalusi pakkuma ja siis inimene ise avastab iseenda jaoks, mis talle meeldib, mis ta tekst teistmoodi on ja siis võib-olla lihtsalt teebki, et ma arvan, siin tegelikult selle nii-öelda selliste laiapõhjalist sotsioloogiliste protsessidega nagu tegelikult võiks nagu mõelda, hästi lihtsalt on ju nagu noh, sama näide lastega ja, ja Husi ringidega. See oli reporteritunni viimane kõneleja, Narva peaarhitekt Ivan Sergejev. Saate lõpetuseks. Ma ikkagi tuletaksin meelde mõned Narva tõusuga kaasas käivad märksõnad ja küsimused, millele vastuseid paraku veel pole. Narva võimalusena selline avatud, kui kaua veel? Narva avastamise ja kaasamise huvi. Kas kohalik kogukond on valmis sellega kaasa minema, et ennast avastada, määratleda ja muutuda, teha oma ebatavalisusest kaubamärk euroopalikus riigis elamise ja toimetamise kogemus, kuidas seda õpetada pikalt endasse sulgunud linna täiskasvanud elanikele. Ma vestlesin sel teemal ühe kohaliku kunstnikuga, kes võrdles Narvat ja linnaelanikke vene kirjaniku Anton Tšehhovi jutustuse kastanca peategelasega. Ehk mäletate seda lugu joodikust tisleri juures elanud koerast kastancast, kes tänaval kaduma läks ning kelle tsirkuseperemehe süles korjas ja talle uut ja kirevat elu pakkus. Kastancas sai tsirkusekoer uue nime ja uue elukutsega. Kui teid tsirkuse koera kuulsusega kindel ja turvaline ulualune ning söögilaud kastancad ei paelunud ning esimesel võimalusel põgenemist oma vana peremehe juurde viletsus tagasi. Kunstniku arvates sümboliseerib kastanca ilmekalt väga suure hulga Narva elanike minevikukogemust. Tegemist on muutuste ajal valusalt peksa saanud põlvkonna ja nende kasvatatud lastega, kes uusi ja paljulubavaid võimalusi võõristavad ning eelistavad neile vähem tulusad. Aga kogemuslikult tuttavat olesklemist või isegi kardavad uute võimalustega kaasa minna, sest mine sa tea, järsku saad uuelt peremehelt jalaga. Ja mida sa siis uue elu võlusid maitsnuna tegema hakkad. Nii et parem on hinnata seda, mis on rahvatarkus varblasest peos ja tuvist katusel. See ongi peamine Narva arengu pidur. Kuidas seda murda? Kas ta on ka juttu rääkinud? Kunstniku arvates peaks Narva inimesed kõigepealt endas selgusele jõudma ja oma koha maailmas leidma. Selleks tuleb neid neid neid pidevalt ja lausa oksendamiseni festivalide, diaatrite, külaliste ja muude välismõjutustega tümitada. Või nagu pakkus Valeri, annab Rooba trükkida ja jagada inimestele juhendeid, kuidas muutuva maailmaolusid enda kasuks rakendada. Kuniks võimaluste aknava Narvale avatud on. Narva-teemalises Reporteritunnis rääkisid statistikaameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus, Narva kunsti residentuuri juht Ann Mirjam Vaikla, kodanikuühiskonna edendaja Valeri ala proova ja Narva peaarhitekt Ivan Sergejev. Saate toimetas Narva stuudios Jüri Nikolajev. Tänan tähelepanu eest ja kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.