Tervist pühapäeval tunnustasime Estonia kontserdisaalis pidulikult aasta parimaid õpetajaid. Täna on aga taas argipäev ning aeg rääkida probleemidest. Septembris esitletud tööjõuvajaduse seire ja prognoosisüsteemi OSKA uuring testis esile, et Eesti hariduse suurim väljakutse on tekki õpetajate nappus. Uuring toob nimelt esile, et võrreldes teiste riikidega on Eestis üle viiekümneaastaste õpetajate osakaal väga suur. Enam kui viiekümneaastased on Eestis lausa 48 protsenti õpetajatest ning veel vanem on õpetajaskond vaid Leedus, Bulgaarias ja Itaalias. Loodusteaduslike ainete ennekõike füüsikaõpetajate asendusvajaduse katmisel ootab selle uuringu kohaselt ees aga lausa kriitiline seis sest iga neljas füüsikaõpetaja ning iga viies keemia, geograafia, bioloogia ja matemaatikaõpetaja on vanemad kui 60 aastat. Needki vähesed noored õpetajad, kes lahkujaid koolidesse asendama suunduvad, ei jää aga pahatihti kooli püsima. Igal aastal alustab Eestis ligikaudu 800 uut õpetajat. Teiseks õppeaastaks on nendest uutest lahkunud neljandik ning neljandat tööaastat ei näe koolis. Juba üle poole alustanutest. Ja veel, kui mõned aastad tagasi kõlas diskussioonis aeg-ajalt ka väide, justkui olekski Eestis õpetajaid liiga palju meie õpilaste hulga kohta ja justkui seega õpetajate pensionile suundumine poleks probleem siis seesama värske OSKA uuring toob võrdluses teiste Euroopa riikidega esile, et Eesti on 12 õpilasega ühe õpetaja kohta Euroopas täpselt keskmisel tasemel. Ja gümnaasiumiastet vaadates on meil õpilasi ühe õpetaja kohta isegi tunduvalt üle keskmise. Ja kuigi meedias kõlab sageli väljend demograafiline kriis siis aastaks 2025 kooliealiste laste hulk hoopistükkis kasvab tänasega võrreldes ligi kaheksa protsenti, tõustes 172000-ni. Ja muidugi on vaja, et neilegi jätkuks häid õpetajaid. Ja me ei tea, kui paljud tänastest 14900-st õpetajast siis enam rivis on. Liisis algavas saates uurime, miks hoolimata viimastel aastatel tempokalt tõusnud õpetajate palkadest ning ka õpetajaameti prestiiži kasvust miks ei minda õpetajaks õppima ja miks on nõnda, et kui kooliõpetajana tööl asutakse, siis enam kui pooled annavad mõne aastaga alla ja lahkuvad? Minu palvel on stuudios minister Mailis Reps, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituuti pikka aega direktorina juhtinud Kristi Vinter ning MTÜ alustavat õpetajat toetav kool, eestvedaja Triin Noorkõiv. Tere teile kõigile. Tere, tere. Tere. Ja meie Narva stuudiost osaleb vestlusringis noored kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi, kelle asjatoimetused on täna Ida-Virumaale viinud. Tere ka sinna. Narva. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. 2007 lõpetas kõrghariduses õpetajakoolituse 1066 inimest, 10 aastat hiljem 2017 poole vähem, 558 inimest. Alustamegi palun sellest, miks siis ei tule ülikoolidest enam endisel määral noorte õpetajate pealekasvu. Kristi Vinter. No ma arvan, et ühest küljest kindlasti see näitab ka seda, et see ongi olnud see aeg, kus õpetaja nii-öelda maine on justkui justkui allakäinud, eks ole, aga, aga teisest küljest on ka võib-olla selliseid, et natuke teistsuguseid taustajõude seal, et mida me oleme õpetaja eriti just aineõpetajakoolituse poole pealt ülikoolis vaadanud ja vaaginud on tegelikult kolm pluss kaks süsteem, mis võtab meilt, et juba esimese kolme aastaga nii-öelda ainet õppima läinud inimesed siuksed, paremad inimesed sealt ära ja, ja tekibki see efekt, et siis sinna kohe aastasse õpetaja õppesse jääb juba napilt neid selliseid, selliseid säravaid säravaid tüüp. Et võib-olla see on üks põhjus ja tegelikult võib-olla mille arvelt on, on need arvud ka kahanenud, on lasteaiaõpetajate arvelt selles mõttes, et kui Tallinna pedagoogiline seminar ülikooliga liitus, siis lasteaia õpetajaid koolitati kohe kooli peale kokku seal üle 300, mis oli ka igasuguse jõudluse mõistes ebamõistlik ja kindlasti andiski õpetajate kvaliteedil oma tooni. Et need on sellised sellised taustajõud. Aga jah, ilmselt on olnud see ka just nimelt see aeg, kus õpetaja maine on ühiskonnas tunnetuslikult olnud sellisesse nii-öelda madalseisu kukkumas. Miks on olukord eriti kehv just loodusainete õpetajatega see oska uuring toob esile aastatel 2018 kuni 2025 oleks vaja asendust 130-le füüsika 100-le, keemia 120-le geograafia ja bioloogiaõpetajale ja 480-le matemaatikaõpetajale. Aga loodusteaduslikel erialadel lõpetas 2017 kokku ainult 10 üliõpilast ja nende hulgas ei olnud juba teist aastat järjest Ühtegi keemiaõpetajat. Füüsikaõpetajaid lõpetas üksnes kolm ja matemaatikaõpetaja kutse on viimasel viiel aastal keskmiselt saanud 10 üliõpilast. Kristi Vinter. Millega seletada seda eriti hullu olukorda just loodus- ja reaalainetes? No ma arvan, et siin peaks jälle kuidagi kaugemalt pihta, hakkame vaatama üldsegi selliseid ühiskonna arengutrende, et et ühiskond muutub hedonistlikumaks, tegelikult, kui me räägime, õpetad Ta ja ametist laiemalt, siis see muutub aina keerulisemaks ja kui nüüd võtta loodusainete õpetajat, siis loodusteaduslikud ained, matemaatika, füüsika, ka keemia, kõik need, mis nimetatud sai, et need on selles mõttes ka õppimise mõttes teistsugused, me näeme, et nad ei ole ka üldhariduskoolis väga populaarsed, sest et kui me võtame humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna, siis see on selline, pigem sellised interpreteerivad distsipliinid jutustavad pliinid, aga kui võtta sinna kõrvale loodusteadused, matemaatika, siis see on väga faktipõhine õpe, seal tuleb pähe õppida, tuleb oluliselt rohkem pingutada. Kõik, kõik see, kõik see kokku kindlasti tekitabki selle, et need ei ole väga atraktiivsed, sest et isegi kui sa oled loomu poolest andekas, siis neid valdkondi seal kindlasti ilma väga süvenemata väga pingutama, et õppida ei saa. Minister Mailis Reps, mis siis saab eesti noorte reaal- ja loodushariduse tasemest kümnekonna aasta pärast, kui kui veerand füüsikaõpetajaid on juba täna üle 60 aasta vanad, kes sinna klassi ette siis läheb, eesti keele õpetaja, aga, aga mis tase see on, mida need õpilased siis saavad? Kõigepealt suur tänu selle teema tõstatamise eest, sest mida enam realistlikult vaatame, kui palju meil on juurdekasvu vaja ja kui palju meil tegelikult on õpetajaid puudu ja nii nagu te väga õigesti sissejuhatuses ka ütlesid, et väga pikka aega räägiti sellest, et meil on õpetajad nii palju üle üldse pole probleemi, et, et kui me teadvustame täna ja ütleme, et 10 aasta pärast on meil probleem, siis meil on jõudu ja jaksu veel 10 aastaga midagi teha. Sest meil tohi tulles ootamatult, täna 50 aastane õpetaja on väga elujõuline, vahva inimene, 10 15 aastat õpetajata kenasti veel ära, aga selle ajaga peame ühiskonnas looma muutused, mis, mis on, mis on need kitsaskohad ja kus meil on võimalused. Esimene võimalus on see, et me tegelikult numbrid on toredad. Aga meil on üliväikesed klassiruume ja meil on väga ülepaisutatud klassiruume. Et näiteks seesama loodusained on oluliselt atraktiivsemad, kui me saame teha taseme rühmasid, kui meil saab olla õpetaja, töötada huvilistega, eriti andekatega eraldi nendele, kes vajavad rohkem lahti selgitamist ja võib-olla süvenemist, nendel on eraldi tempo ja eriti matemaatikas. Me näeme seda, et kui me seal alguses saame, ütleme, põhikooli kolmandas otsas kõige keerulisem ajal, ütleme seal seitsmes, kuues, seitsmes, kaheksas klass ja aidata neid järgi, keda on vaja ja minna kõvasti kiiremini teistega ka see motiveerib õpet, et sest ta saab tegeleda nii, nagu ta näeb, et klassi. Nii et kui me räägime seal üks 12-le, õpetad rajale, see on tegelikult ideaalne, aga siis ta peaks kuidagi ühtlustama. Ma ei taha nüüd hakata jälle koolivõrgust rääkima, aga tegelikult ütleme neid õpetajaid, kes täna on alakoormatud, peaksime suunama sinna, kus õpetaja on selgelt ülekoormatud, kas siis abiõpetajana või rühmaõpetajana. Teine teema on see, et ega meil ei ole tööturult ära kadunud need inimesed, pigem vastupidi, kui me siia kõrvale võtame keskkonnateadused, siis oska, ütleb, et need on liiga palju. Ja kui loodus, LTT valdkond on siiamaani olnud looduse täppisteadused, siis nüüd lausa oska eraldi tõi välja, et loodusteadused tuleb täppisteadustest statistiliselt eraldi hoida, sest liiga palju neid inimesi, kes lähevad ülikooli õppima loodusteaduseid, keskkonnauuringuid, neil ei ole tööturul rakendust. Nüüd tuleb nagu välja, et tegelikult oleks küll, et peamine asi on siis see koos ülikoolidega, leida need vahvad inimesed ja ka kodanikuühiskonnaga leida need vahvad inimesed, motiveerida neid kooli tulema ja vaatamata sellele, et me optimistlikult ütleme, palgad on jätkuvalt tõusnud. Ta ei tohi jääda elu kallitusele alla, nii et me peame jätkuvalt ikkagi leidma, et see õpetajaamet peab olema rohkem veel suurema palgaga ja siis tulevad need inimesed isesed, et erinevates kohtades me näeme tagasi kooli. Me näeme, noored koolid, et kõrgharidusega inimesi, kes on selle valdkonna spetsialistid, on olemas, lihtsalt me peame neid motiveerima kooli tulema ja siis aitame neil sinna kooli jääda. Just neid vahvaid inimesi otsibki üle Eesti kolmanda sektori haridusprogramm, noored kooli, see programm on juba üle 10 aasta tegutsenud, kutsudes siis bakalaureusekraadiga inimesi mis tahes erialalt, pakkudes neile õpetajakoolitusealast haridust, juhtimiskoolitust ja suunab neid siis tööle üldhariduskoolidesse üle Eesti. Kristi Klaasmägi, mis siis noored kooli fenomen on, miks teie programmi kaudu noored tahavad õpetajaks koolitada ja õpetajaks minna ja miks teil seal lausa päris suur konkurson? Ma vaatasin järele, et mida meie programmi osalejad programmi lõpus ise selle kohta ütlevad, et mis, mis nad saanud on ja nad kiidavad meie tugisüsteemi. Nad kiidavad koolituste praktilisust, kiidavad seda, et nad näevad, kuidas nad on ise selle kahe aasta jooksul, kus nad siis on õpetamist alustanud, arenenud, et nad on ju arenenud eneseanalüüsi, emotsioonide haldamises, aja juhtimises, inimsuhetes planeerimises ja see on nende jaoks väga suur väärtus. Noored kooli veebilehte vaadates jäi ka mulle ikkagi mulje, et teiegi osalejatest suurem osa läheb humanitaar- ja sotsiaalteaduslike ainete õpetajaks. Aga õnneks siiski leidsin, et ka praegu on neid, kes on läinud keemia, geograafia ja bioloogia ja matemaatikaõpetajaks. Kristi Klaasmägi, olete te oma programmis osalejatelt uurinud, miks ei ole loodus- ja reaalained nende seas sama populaarsed humanitaarjaga? No nord kooliprogrammis osalejad ikkagi õpetavad seda, milles nad on ise tugevad ja kus neil on tugev ainealane taust ja see, et meil on vähem siis reaalteaduste inimesi õpetamas, näitab, et neid on ka vähem kandideerinud ja natuke vähem sellest valikuprotsessist läbi tulnud. Ja mõnes mõttes, mida me ka näeme, on see, et reaalteaduste taustaga inimesed, Nad ei ole võib-olla nii tugevad alati suhtlemises ja inimsuhetes ja, ja see on midagi, mis on õpetaja töö väga suur osa. Ehk see on võib-olla üks koht, kust vaadata, mida me saaksime teha selleks, et kuidas siis need reateaduste taustaga inimesi aidata paremasse kohta, et nad naudiksid suhtlemist ja oleksid head suhtlejad. Triin Noorkõiv, teie osalesite noored kooli neljandas lennus ja ma vaatasin, et sealt läks samuti ainult üks inimene loodusaineid õpetama. Mida teie oma kogemuste ja kontaktide põhjal ütlete, miks noored ei taha minna õppima õpetama loodus- ja reaalaineid. Mulle tundub ka, et see on praegu selline võib-olla natuke hüpoteesi kohta kindlasti paigutaksin ka selle teema laiemasse konteksti, et et millised on üldse tööturul vajadused ja võimalused selle valdkonna inimestele täna ja tõesti, et tundub ka seda humanitaarainevaldkondades ikkagi see taust, võib-olla veidi üldisem inimestel, et näiteks juristid võivad õpetada ajalugu ja ühiskonnaõpetust ja ka näiteks majanduse valdkond, näiteks, mis mul enda taust. Et on tegelikult, et noh, et neid erinevaid valdkondi, mida õpetada, on siiski päris palju, aga see ei lähe välja reaalainete valdkonda, et näiteks füüsikat õpetama ikkagi niisama ei saa hakata, aga mõne muu valdkonna jaoks tundub kuidagi vähemalt põhikooli tasemel see ülemine hõlpsamini tehtav. Aga et jah, et ikkagi reaalained on sellised eraldi tähelepanu vajavad ja seda kuidagi ka ühiskonnas, ma arvan, laiemalt. Me oleme peegeldanud juba päris palju. Nii et, et lihtsalt tundub, et see barjäär on seal selle aine õpetamisse astumisel kõrgem. Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik kirjutas septembri lõpus Postimehes avaldatud arvamusloos nõnda ma tsiteerin. Ülikoolide inimestel on viimane aeg koos maha istuda ja arutada, miks on programmis noored kooli konkurss 10 inimest ühele kohale, aga ülikooli õpetajakoolituse õppekohad ei täitu. Tsitaadi lõpp. Kristi Vinter. Tallinna ülikoolist. Kuidas Katrin olidki probleemipüstitus, selle vastata on see õige? Osutus eks ta on õige osutus muidugi ja jälle ei saa öelda, et meil praktiliselt iga-aastaselt vähemalt korra või paar laualt läbi ei käi, et leida neid võimalusi ja selliste väikeste sammudega me muidugi püüame seda noored kooli head just selle tugisüsteemi praktikat, mis tegelikult siin ju ka välja tuli, et tõepoolest neid üliõpilasi või ei ole seal üliõpilased aga aga et toetatakse supervisiooniga ja, ja kõigel muul moel, neil on tuutorid ja nii edasi, ehk et seda võrgustik kui ülikoolis praegu ei ole. Üks paar aastat tagasime küll supervisiooni ja Kõutsingu ühinguga, püüdsime koos neid neid võimalikke variante kaaluda ja leida. Mingil määral on see täna juba õpetaja õppesse jõudnud, aga kindlasti ta ei saa. Ta ei ole täna kaugeltki mitte nii võib-olla toetav, kui ta on programmis noored kooli. Nii et osundus on õige. Ülikoolid töötavad nii Tartus kui Tallinnas selle nimel, et et jõuda parema tugisüsteemini, aga keeruline muidugi edestada või jõuda samale tasemele, arvestades, et meil on ikkagi 200 üliõpilast või enam igal aastal õpetaja õppesse sisenemas. Mida siis õpetajaks soovijad saavad noored kooli programmist, mille nad näiteks Tartu Ülikooli või Tallinna Ülikooli õpetaja õppesse asudes ei saa. Triin Noorkõiv oskate seletada? Ise jõudsite ka klassi, et noored kooli programmi kaudu mitte ei läinud õpetajakoolitusse ise Tartu Ülikoolis või Tallinna ülikoolis. Minu jaoks oli hästi oluline see, et noored kooli programm võimaldas juba koos praktikaga, õigemini see tegelikult oligi juba töö esimesest päevast mõnes mõttes nagu peale, et ehkki oli ka ettevalmistuskoolitused, siis tegelikult olles ka nii-öelda karjääri pöörde tegijad, et et siis mul ei olnud võimalust enam pühenduda täisajaga õppimisele. Mis toona oleks olnud see praktika vähemasti ja see kindlustunnet nagu näha, et kuidas on see süsteem planeeritud ja see, et järk-järgult tegelikult on võimalik juba ettevalmistuse käigus saada piisavad oskused alustada õpetajatööd ja tõesti siis läbi sellise reaalse elu väljakutsete, mis iga päev juba koolis õpetajana tekkisid, keda kogu aeg edasi ja teha seda ühe, sellise väga entusiastliku ja, ja motiveeritud seltskonnaga. Ning tõesti tunne, et, et see on üks kogukond, mis tõesti hoolib, et alustavate lõpetajatel läheks koolis hästi. Nii et võib-olla sellised põhilised teemad tooksin välja ja võib-olla sealt ka see, et, et see oli ikkagi väga paindlik lähenemine, et kuna mu taust oli siis majandus, et, et ma tahtsin minna õpetama inglise keelt, et siis tavateed pidi näiteks minnes oleks pidanud võtma tegelikult kõigepealt uuesti bakalaureuse pähe õppima seal täiskohaga siis minema magistri basse õpetajakoolituse inglise keeles, et et CD, noh, oleks olnud ikkagi suhteliselt välistatud, et kuna juba finantsilised põhjused ja muu elukorraldus tuleb ka väga tugevalt mängu. Ja võib-olla see üldistus siit, mida ma pakuks, ongi ka see, et meil tuleb tegelikult täna hästi tähelepanelikult vaadata, et kes on need inimesed, kes kooli täna tulevad, juba jõuavad sinna ka erinevaid teid pidi. Et millised on nende võimalused ja ootused õppimiseks ja hakata väga selgesti vaatama siin erinevaid nii-öelda segmente uutest õpetajatest ja potentsiaalsetest uutest õpetajatest, nii et pakkuda neile sobivat, et koolitust ja praktiliselt nad võiks see tähendada ka seda, et kui näiteks kellelgil on mõte, et ta võib sooviks õpetajaks minna näiteks paari aasta perspektiivis, et temale see koolituse pakkumine. Peaks olema kardinaalselt teistsugune kui see, kes teab, et ta näiteks paari nädala pärast on kindlasti juba klassi ees õpetamist alustamas. Ja tõesti, et kui keskmine alustav õpetaja ta endale 35 aastat vana et siis see tähendab ka seda, et meil tuleb tegelikult hoopis täiskasvanult rakendada või hoopis rohkem rakendage Andragoogilisi täiskasvanuõppe põhimõtteid. Kristi Klaasmägi noored kooli tegevjuhina, kuidas te seda teete, kuidas te saate seda teha, kas teil on kuidagi rahakott puuga seljas või, või kuidas teid finantseeritakse, kuidas toimida üldse? No vastupidi, raha ei ole üldse see, mis õpetajaks toob inimesi, noored kooli programmi kaudu võib hoopistükkis välja tuua, et näiteks noored kooli õpetajad ju ei saa lähtetoetus, mida saavad need õpetajad, kes tulevad ülikoolist et ja palgamõte, sest nad on täpselt samasuguses positsioonis nagu iga teine õpetaja Eestis. Et nad ikkagi tulevad selle väärtuspõhise ja toetava keskkonna pärast, mida niivõrd just eriti noored inimesed väärtustavad, et nad tahavad olla koos inimestega, kes mõtlevad samamoodi kui nemad ja nad tahavad olla ka ise väärtustatud. Kas saab ka kuidagi võrrelda, kui suur osakaal siis õpetajaks läinud inimestest jääb koolinoored kooli projekti kaudu ja kui paljud siis õpetajakoolituse eraldi siis Tartu Ülikoolis või Tallinna ülikoolis lõpetanud vatest jäävad koolima? Siin noored kooli veebilehelt leidsin sellise numbri, et 59 protsenti 12. aasta vilistlaste eest on jäänud tööle õpetajatena või tõusnud lausa kooli juhtkonda. Kristi Klaasmägi on see tõesti nii? Meil vilistlasi on 10-st aastast kahe aasta lennud on meil koolis ja jah, me teeme statistikat ainult nagu kogu kõikide lendude lõikes ja kõikidest meie vilistlaste eest siis praegu ja 59 protsenti on, on koolis ja ja 10 protsenti neist, kes on koolis, on koolijuhid, kas direktorid või õpijuhid. Kristi Vinter kas Tallinna Ülikool oma õpetajakoolituse vilistlaste kohta on teinud statistikat, kui paljud jäävad kooli? Anname kindlasti nii detailselt seda seda numbrit välja öelda ei oska ja eks ta umbes sinnasamasse kanti tõenäoliselt ka jääb. Ehise number on selline, et et üks aasta peale lõpetamist klassi aineõpetajakoolituse lõpetamist töötab koolis 50 protsenti Ma ei ütleks, et need numbrid nii nii nii vähe optimistlikud on, et kindlasti tee neid koolides olevaid õpetajaid koolidesse jäävaid õpetajaid on rohkem aga tõenäoliselt on seal taga ka see trend, et noh, kui me räägime täna üldse sellisest tööjõust ja nooremast generatsioonist, kes endale ametit valib, siis ei valita endale ju sellist ametit surmani, vaid vaid käiaksegi ära tullakse tagasi. Et, et kindlasti ei ole ka see statistika täna enam niivõrd usaldusväärne, et noh, 50 protsenti, ma arvan, et on alahinnatud. Minister Mailis Reps, kui on näha, et tehes asju teistmoodi, tehes asju nii nagu noored kooli on võimalik õpetajaid paremini koolidesse saada ja on võimalik ka nii-öelda tihedama sõelaga ja kõrgema konkursiga õpetajaid koolidesse saada kui traditsioonilise õpetajakoolituse abil, mida siis riigil oleks siit õppida, siin kõlas ka ju näiteid ette, millist tuge siis noored kooli programmis nad õpetajaks pürgijad saavad ja, ja seetõttu ehk annab ka see enam motivatsiooni õpetajaks pürgida. Mis mõtteid see. Teile ministrina annab kõigepealt võib-olla raadiokuulaja täpsustuseks, et see ei tähenda, et ülikoolis ideed tehti head tööd, et tehakse küll ja väga head tööd ka noored kooli taust on ikkagi see, et inimesed on kõrgharidusega ja kooli tulevad ikkagi kõrgharidusega inimesed, et see on võib-olla esimene väike kui see, et nad ei ole ikkagi päris niimoodi võrguga tänavalt korjatud inimesed, et nad on tõesti väga motiveeritud kõrgharidusega noored inimesed, kes ei ole just spetsiifilist õpetajaks õppinud, aga leidnud selle kutsumuse erinevatel põhjustel tahavad tulla kooli, aga samal ajal ma nagu ma aru saanud, siis saavad ju Tallinna ülikoolist õpetajakoolituse. Neid aineid on see nii ja absoluutselt, nad saavad sissejuhatust ja siis nad peavad ujuma natuke aega koolis ellu jääma ja siis nad saavad lisa juurde õppida, et etega alguses nad saavad ikka üsna sellise. No ma ikka julgen öelda sissejuhatuse, et siis vaatame, kuidas hakkama saavad, et noored kooli programm on, on üks hea näide, mis julgeb. Meil kõigil mõtteid suunata sinna suunda, mida ma tegelikult alguses ka ütlesin, et meil on olemas kõrgharidusega ka erialavaldkonnad tundvaid inimesi. Nüüd on lihtsalt küsimus, et mis on need põhjused või ajendid, et need inimesed tuleksid kooli ja selle me peame 10 aastaga selgeks saama. Lisaks sellele, et loomulikult ka inimesed läheksid õppima kohe eraldi füüsikaõpetajaks või keemiaõpetajaks või loodusainete õpetajaks. Me ju kuulsime, et, et inglise keele õpetajaks võib minna ka majanduse lõpetanu, aga füüsikat klassi ette saab minna õpetama ikkagi ainult inimene, kes ise on ka füüsikat ülikoolis õppinud. No tegelikult õpetada võib igasuguseid vahvaid inimesi täna kooli ette tulla, aga selleks, et sa vastaksid kvalifikatsiooninõuetele ja ka lastevanemate väga tugevale kadalipule sest lapsevanemad on muutunud väga nõudlikuks, ei ole ainult haridusministeerium, inspektorid, siis, siis sa pead olema ikkagi aines spetsialist. Et kui sa lähed sinna inglise keelt õpetama, siis hakkad automaatselt teadlikult juurde õppima ja pidevalt juurde õppima, et see peab olema stardiplatvorm. Nüüd füüsika või keema, eks ta natuke tuleb meil nii nagu intervjuu alguses väga ilusti ütles, et me peame natuke minema ka ajalukku. Meil on ikka olnud siin vahepeal natukene võib-olla liiga ainekeskne õpetus ja võib-olla igal tänasel noorel inimesel ei ole olnud kõige paremaid kogemusi ja miks sa ei lähe õppima, on see, kui sul on taga mingisugune negatiivne kogemus, et me oleme väga tõsiselt arutanud ka eile haridusministeeriumis oli väga pikk arutelu matemaatikateemadel et kõik erinevad ülikoolid eranditult räägivad sellest, et matemaatika taust on nõrk. Meil täna IT-valdkond, haarab peaaegu kõik enam-vähem matemaatikat, kartvad inimesed ära. Ja nüüd meil on vaja leida piisavalt inimesi inseneeriasse õpetama väga paljudesse teistesse eluvaldkondadesse, et kuidas me saaksime näiteks robootika, legod, igasuguste vahvate reaalasjadega inimesi tagasi armastama, seda, mis matemaatikas on põnevad. Et matemaatika ei pea olema vastik, ta ei pea olema igav. Ja nüüd selle matemaatika taustalt tulevad ja teised loodusained, kus matemaatika põhja ei ole. Sul on väga raske füüsika tunnis aru saada, keemia on, on, minu meelest on see fantastiline naine, kui sa mõtled keemiat, loodusaineid koos, sa saad seal teha katseid, sa said minna loodusesse tehase praktiliselt meil on teaduskoolid, kes annavad sulle meeletu võimaluse, nii et ma ei ole pessimistlik. Aga ma olen täna väga murelik, sellepärast et me jätkuvalt ei ole mõistnud, kuidas kogu koolisüsteemis neid reaalaineid teha põnevaks lahedaks. Selleks, et järgmine põlvkond me räägime 10 aasta pärast, tegelikult me nägime järgmises põlvkonnas, et järgmine põlvkond paaniliselt ei kardaks matemaatikat. Kas see on vabandust, ma toon selle teema, võib-olla on see ka põhjus, võib olla tagurpidi mõtlema, ma saan aru, et ma nüüd matemaatikud natuke paasa, aga võib-olla on ka põhjus see, et me nõuame väga rasked riigieksameid. Et kui meil on kogu aeg peal see, et kõik lisakursused õpitakse meeleheitlikult matemaatikat, mida võib-olla just kõik ei armasta, võib-olla me peaksime sinna õhku jätma, võib-olla selle kõrval andma näiteks kodeerimistunde, mis on matemaatika alustel võib-olla looma sinna mingeid reaalseid kogemuslike tunde, mektori teeb selliseid näiteid, võtme neid, et, et selle ütleme kõrgema matemaatika riigieksami ettevalmistuse asemel saame praktilisi kogemusi, miks matemaatik ka füüsika, keemia, tegelikult kihvti taimed, et see on minu meelest nagu see tänase arutelu, see võtmekoht ja meil on veel aega. Meil on veel mõni aasta aega, aga siis on juba liiga hilja. Nii et see muutus peab toimuma täna, homme ja kohe. Tahab keegi kommenteerida ministri öeldut. Ja ma selles mõttes kommenteeriks, et see on kindlasti ka selline ülikooli arengu kohta et ka see ülikooli õpe nendes samades nendes samades valdkondades kindlasti peab hakkama veel enam just sellist praktilist õpet toetama ja näikest Gustavat õpetaja, metoodiliselt põnevalt üles ehitatud õpetajad. Et, et selles suhtes ega üldhariduskoolidega koos peab ka ülikool siin siin kõvasti edasi arenema. Aga teeme siinkohal stuudio jutu lühikese pausi ja kuulame salvestatud lõiku ühe noore õpetaja kogemustest. Meil on ühendus nüüd Kohtla järvega, sealpool on Inger Kitt, kes noored kooli programmi raames töötab teist aastat Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis. Eesti keele ja valikkursuste õpetajana ja Inger on ehk vikerraadiokuulajatele veidi varasemadki tuttav, sest on meile ka uudis pluss saadetele kaastööd teinud. Sina omandasid kõrghariduse ajakirjanduse erialal Suurbritannias kaarest, siis aga kust tuli see tahtmine panna Eestisse naastes end proovile, õpetad Dajana ja seda mitte mõnes Tallinna või Tartu koolis vaid hoopis Ida-Virumaal, Ahtmes tegutsevas venekeelses gümnaasiumis? Tegelikult kui ma välismaal elasin, siis ma hakkasin Eestit kui oma kodumaad kindlasti palju rohkem väärtustama. Kui mulle pakutaks, tee seda Ida-Virumaa võimalust seal õpetamisvõimalust, siis ma haarasin sellest kohe kinni, sest et mind just nagu isiklikul tasandil häiris natuke see, et tea niivõrd suurest eesti regioonist väga midagi. Ja mulle ei meeldinud need stereotüübid või noh, see barjäär siis, mis Ida-Viru ja ülejäänud Eesti vahel on ja tundus õige proovida neid barjääre vaikselt, kasvõi siis oma tutvusringkonnas ja enda sees lammutada. Mis olid esimese õppeaasta jooksul need kõige suuremad väljakutsed või raskused, mida siis alustava õpetajana ületada tuli? Kokkuvõtvalt võib öelda, et on meeletult palju asju, mida peab tegema ja aega on väga vähe. Teisel aastal on juba nagu ma tunnen, palju kergem, sellepärast tundide ettevalmistamine näiteks võtab natuke vähem aega ja ja seal on juba süsteem tuttavam ja. Millest sa kõige rohkem tuge või nõustamist vajasid ja kas sa seda vajalikku tuge ka leidsid? Kui ma mõtlen oma esimese aasta peale tagasi, siis tegelikult oli päevi, näiteks, kus ma tundsin, et ta on lihtsalt väga raske päev olnud, kurnav ja emotsionaalsed ja füüsiliselt ja et ma lihtsalt tahtsin inimest, kellega ma saaksin seda jagada seda emotsiooni ja kes saaks must aru ja kes oskaks võib-olla siis nõuga aidata või oma kogemusega aidata. Ta, ja ma tunnen, et mina mul väga vedas, sellepärast et peale minu oli veel kaks noored kooli inimest seal tööl ja ma tundsin, et nemad mulle täpselt sellist tuge ka pakkusid. Igas kollektiivis, ka igas koolis on ju oma töökultuur omad tavad, millega tuli siis harjuda või kohaneda. Mõned võib-olla bürokraatilised eripärad, näiteks see, et kui sa koodi saabud või koolist lahkud, siis sa pead oma perekonnanime ja kellaaja panema või et kui sa tahtsid printida, siis oli vaja ikka väike ankeet täita. Aga noh, see viimane tavani juba muutunud, aga noh, mõned Paberi majandusliku poole pealt, ma arvan, pigem mõndade kolleegidega, on keelebarjäär, et tahaks midagi öelda või, või on vaja mingeid asju ajada, aga siis ei saa kohe või tuleb leida keegi, kes tõlgiks et võib-olla siuksed nagu väiksemad asjad. Mida sa nüüd oma pooleteistaastase Ida-Virumaal õpetajaks oldud kogemuse põhjal ütleksid, mida peaks tegema, et noored ja head õpetajad läheksid ja jääksidki kooli nagu on see Ahtme gümnaasium? Kõige kõige olulisematest asjadest on ikkagi tugev tugisüsteem, et see inimene, kes tuleb, et ta ei tunne, et ta oleks kusagil võõras kohas vette visatud, et et ta tunneb, et inimesed tema ümber tahavad teda aidata, teda abistada. Näiteks kui on mure mõne klassiga, et ta saaks minna nõu küsida ja võib-olla, et keegi jagab materjale. Et ta tunneks ennast koolikeskkonnas turvaliselt ja ma arvan, et kindlasti ka see on oluline, et noori õpetajad ei koormataks üle sest tihti on nii, et väga paljudest õpetajatest ja asjaosalistest on puudu ja kui keegi tuleb, siis tahetakse talle anda hästi palju tööülesandeid, tihti siis noored õpetajad võib-olla ei julge, ei öelda või nad ei taha, ei öelda, ei oska, ei öelda. Ja siis tänu sellele on väga kiiresti läbi põleda, et noh, koormus on kindlasti jah, väga oluline märksõnaga. Noored kooli ei kohusta osalisi igaveseks või pikaks ajaks koolidesse tööle jääma. Nii on ka sinuga. Mis peaks juhtuma, kes ja mida peaks tegema, et ühel hetkel sul tekiks ja mõte või tahtmine, et aga äkki jääkski sinna Ahtme kooli peale selle noored kooliperioodi lõppu ka tööle? Minu jaoks on töökollektiivi väga oluline ja mulle tegelikult ma väga naudin meie töökollektiivis kest head huumorit ja abistamist ja no tegelikult minu jaoks praegu number üks põhjus, miks ma tunnen, et ma väga tahaksin järgmiseks aastaks veel jääda, on õpilased ja nagu see suhe, mis mul mu õpilastega on tekkinud. Et ma tunnen, et ma saan tänu sellele soojale suhtele nii palju positiivset energiat täielikult, et olgugi, et see töö võtab palju. Aga ma olen ikkagi nagu motiveeritud olema parem õpetaja, sest et õpilased on kuidagi nii vahvad ja see lihtsalt nagu nende pärast tahan olla, see on kindlasti, ma arvan, kõige kõige, kõige olulisem põhjus. Aitäh Inger Kitt, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi õpetaja ja noored, kooli programmi osalejad. Me jätkame nüüd stuudiost, teemaks see, kuidas saada koolidesse uusi õpetajaid lahkujate ja pensionile suunduvate asemele. Stuudios on endiselt minister Mailis Reps, Tallinna Ülikooli haridusteadlane Kristi Vinter, MTÜ alustavat õpetajat toetav kool, eestvedaja Triin Noorkõiv ja Narva stuudiost osaleb noored kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Mulle jäi kõlavad usutusest kõrva see, kuidas siis näiteks venekeelses gümnaasiumis tundus olevat palju raatiat. On kolleege, kellega ei ole võimalik riigikeeles suhelda, kardetavasti juba sellest nendest kahest mainitust piisab suurem osa õpetajakoolituse lõpetajate jaoks, et mitte minna siis venekeelsesse gümnaasiumisse tööle. Mainimist leidis koht läbipõlemisest noorte õpetajate puhul aga Triin Noorkõiv. Teie olete ka teinud küsitluse noorte õpetajate seas. Me kuulsime praegu ühe õpetaja sellist subjektiivset kirjeldust, aga mida küsitlusandmed näitavad, mis probleemid siis seal koolis on, mis nendega noortega juhtub, et pooled neist mõne aasta jooksul koolist ära lähevad? Meie meelest tõesti on üks kriitilisemaid kohti täna, et kuidas sellist olukorda, kus meil on järjepidevalt kogu aeg vaja väga palju uusi õpetajaid, et peatada on see, et toetada neid, kes on juba teinud selle valiku, et nad on kooli otsustanud minna. Ja täna tõesti võib öelda, et, et mõnes mõttes toe saamine, mis alguses on ülimalt kriitilise tähtsusega, et see on loteriipilet ja tegelikult ka mitte väga suurte võiduvõimalustega. Et kui me küsitlesime alustavaid õpetajaid, kes siis alustasid, õpetajad olid eelmisel õppeaastal. Et siis tegelikult tuli välja, et paljuski on tõesti niimoodi, et et kooli täna ei ole osanud pakkuda sellist tuge, mis alustavatele õpetajatele on tarvis ja siin kõlanud ja, ja tegelikult ka paljud uuringud näitavad üks esimesi teemasid. Et see on see, mis haakub koolikultuuriga kooli juhtimisalaste küsimustega, et kas see keskkond on valmis uut õpetajat vastu võtma ja kas on kolleegid valmis toetama ja samamoodi ka koolijuht, et see on näiteks väljendub ka küsimustes, et kas alustaval õpetajal on olemas kontaktisik või tugiisik või mentor, et kuidas me seda ka ei nimetaks siis uuringu põhjal tuli välja, et see oli tsirka igal teisel alustaval õpetajal ainuüksi ja ta alguses tegelikult neid küsimusi on väga palju ja neid küsimusi on ka selliseid tegelikult, et mida uus, et ta ei oska ka ise sõnastada, sest et ta lihtsalt on selles nii-öelda ristkülikunurgas, et kus on olukord, kus sa ei tea, mida sa ei tea. Et, et kõik võib olla üks suur küsimus, kui kolleegid on ka väga sõbralikud ja ütlevad, et tule ja küsi, kui on sul küsimused, siis võib juhtuda ka see, et uus õpetaja tegelikult ei jõua selleni, et isegi minna neid küsimusi küsima, sest et ta ei, ta ei suuda leida seda kõige olulisemat või, või aru saada, millele tegelikult vajalik keskenduda. Ja tõesti, tegelikult see, mida me peame väga oluliseks, et Me näeme uuringust ja tegelikult ka juba laiemalt Ta on seda ka väga palju välja toodud, et õpetajateks põhimotivatsioon kooli minekul on tegelikult võimalus ka ise õppida ja areneda. Ja kui see koolis hakkab toimuma sellisel uju või upu põhimõttel, et siis tegelikult ka sellist arengu või eduelamust ei pruugi reaalselt isegi üldse mitte tulla. Ja meiel võib-olla kultuuris on ka natukene selliseid müüte, mis justkui toetavad sellist uju või upu lähenemist. Et näiteks öeldakse, et noh, et kas keegi võib-olla ei olnudki üldse õpetajamaterjal või või et see algus on ikkagi üks nagu tõestamiseks, et kas sa ikkagi saad hakkama ja jäetakse kuidagi selliseks saatuse hooleks. Kes ja mida võiks või peaks tegema üks on ju siis ülikool, kus alustav õpetaja tuleb, siis on see konkreetne kool, direktor, kollektiiv, alustama ülikoolist, mida ülikool võiks teha. Vaataksin seda täiesti tegelikult süsteemi kombinatsiooniga, et meie ettepanek on see, et tegelikult me võime otsustada seda teha nii või naa, aga et iga alustav õpetaja sõltuvalt kohast, kuhu ta läheb et ta saaks universaalselt tugeva toe ja miks see on veel väga oluline, on see, et, et see on kindel investeering edasisse tegelikult alustamise juures just kujunevad välja need hoiakud ja harjumused, mis õpetajatööd mõjutavad ka pikaajaliselt. Et kas seda tuge peaks andma, ma kujutan ette. Kooli direktor ütleb, et meil on kõik juba ülekoormatud ja kellelgi ei ole aega. Ma ei saa kellelegi panna kohustust, et hakanud toetamist alustavat õpetajat. Mul ei ole palgafondi selle jaoks kõige tasuta ideerida. Just et tegelikult see, see objektiivne reaalsus ka täitsa paljudes koolides ka lihtsalt on, et selle tõttu, Me näeme, et tegelikult me võiksime Eestis arendada välja eraldi kompetentsi, mida tähendab alustava õpetaja toetamine nende esimesel võimalusel ka tegelikult teisel tööaastal. Et meil tekiks selline grupp inimesi, kes oleks näiteks piirkonnapõhiselt valmis minema just sinna kooli, kus, et tuleb, sest et praegu näiteks on meil ka koole, kus võib-olla 10 aastat ei tule ühtegi uut õpetajat, et seetõttu tundub ka üsna mõttetu, et hoida näiteks koolist tippvalmisolekul igast igal sügisel ühte juhendajat, kes oleks valmis pedagoogiliselt abi ja tuge pakkuma uutele õpetajatele, aga et meil oleks olemas siis selline kogukond, kes saab vajadusepõhiselt liikuda täpselt sinna kooli, kus on tarvis ja tõesti, et veel ka nii-öelda tuua välja teine äärmus, et on ka näiteks suuremad koolid, kus me mõnes teame, et näiteks 15 alustavat õpetajat korraga et isegi seal, kus nii-öelda justkui inimressurssi võiks veidi rohkem olla, et tegelikult, et sellise koguse uute õpetajate toetamine adekvaatselt käib ka neile igatepidi üle jõu. Ja just nimelt, et seal on ka küsimusi nii ajas kui rahas ja, ja teistpidi ka majanduslikus, sellises või inimlikus mõistlikkuses, et mistõttu me just näeme seda, et, et see võiks toimuda kuidagi kesksemalt koordineeritud et iga alustav õpetaja sellise toe saaks endale. Kristi Klaasmägi, kuidas noored kooli programmi puhul te olete leidnud, siis need mentorid ja, ja toetajad ja, ja jälle sama küsimused ka nendele inimestele tuleb kuidagi raha maksta ja neid motiveerida, et nad oma põhitegevuse kõrvalt siis seda noort õpetajat toetaksid. Ja meie ju otsime ja valime tuutoreid osalejatele ja neid inimesi tegelikult leidub hariduses, kes väga väga tahavad panustada tulevikku, et meil ei ole sellega küsimust olnud. Ma tahaksin täiendada veel Triinu öeldut, et selle õpetajate toetamise keskkonna loomise kohta, et see kõik on hästi õige, ma arvan, et see oleks suurepärane mõte, kui me sellise süsteemi looksime. Ja siia juurde tasub ka välja tuua, et oma tööd töötajate arendamise süsteemi eest vastutab ikkagi juht, et, et see juhi vastutust ei saa gaasipilli pealt ära võtta. Nii ühtegi koolijuhti meil täna siin stuudios ei ole, võib-olla tulevad mõnest tulevasest saatesse kutsuma, aga ülikooli esindaja on küll siin saates, mida ülikoolist vaadates, kas, kas ülikool saab midagi teha või lõppeb sellel hetkel, kui üliõpilane saab oma õpetajakoolituse diplomi kätte lõpeb teie jaoks kõik ära. Ei lõppe ära selles suhtes, et esimesel aastal noh ja mitte ainult esimesel aastal on kutseaasta programmis tegelikult toetab, aga see on jällegi selline selline võimalus neile, kes, kes sinna ise tulevad, et seal ei ole sellist sellist nii-öelda kohustus taga ja kutseaasta programmi jääb, jääb neid õpetajaks siirdujaid toetama. Aga õppepoole pealt vaadata, et see võib olla ka see, mis, mis, mis nüüd enne oli jutuks, et mis on noored kooli, selline tugevuse fenomen, et me oleme püüdnud ka praktik ka viia selliseks, et see ei ole mingi eraldiseisev asi, vaid tan lõimitud õppesse ja noh, see on ka juba juba tegelikult see, mis, mis võiks ja peaks natukene rohkem toetama seda. Seda õpetajat. Aga ilmselt Triinu välja toodud mõtete taust on ka see, et ega õpetaja ei siirdu, mitu kooli ainult ülikoolist ja kutseaasta programm on täna nendele õpetajatele toeks, kes siirduvad ülikoolist, aga on terve hulk õpetajaid, kes, kes jäävad sinna süsteemi vahele ja kellel tegelikult see tugi tõenäoliselt peab tulema pigem kooli poolt ja kelleni tegelikult ülikool ei küündigi. Minister Mailis Reps, niisiis me praegu kuulsime, et üldjoontes igal teisel alustaval õpetajal pole mentorit alustavate õpetajate tugisüsteem tegutseb praegu kolmanda sektori toel paljuski õhinapõhiselt, et ma saan aru, et MTÜ alustavat õpetajat toetav kool teie võrgustikuga on umbes 60 kooli siis liitunud, aga ehk peaks toetussüsteem olema ikkagi kuidagi formaliseeritud, et see ei oleks õhinapõhine ainult vaid, et see tõepoolest jõuakski igasse kooli, et ka kui noor alustav õpetaja läheb sellesse kooli, mis ei ole selle MTÜ algatusega liitunud, et ka demosaksa. Et kõigepealt ma alustan kiitmisega, et sellised kodanikualgatused nagu noored kooli või tagasi kooli või nüüd alustava õpetaja programmid, et nad ongi ellu tulnud ju sellepärast, et keegi on näinud võimalust probleemi lahendada, kas siis ise selle peale tulnud, näinud mõne teise riigi kogemust analüüsinud seda ei olnud, teeme nii, et see ta alguses on õhinapõhine, see käib selle asja juurde ja ma arvan, et nüüd riigi ülesanne on tulla siin lihtsalt rahaliselt toeksaste inimressurssi tahavad nad ise otsida, et see on, see on kani elus näidanud ja, ja kui nüüd riik kodanikusektorit toetab ja, ja koos leitakse lahendused ja siin võetakse veel ülikooli teadlik rahvas happy, siis ma arvan, et saab sellest üks väga hea asi. Et alati ei peagi riik neid asju üle võtma, et, et siin lihtsalt maksumaksja annab natuke raha juurde, aga mis võib-olla on oluline siinkohal on see, et me peame üheskoos ja selleks on ka ülikooli ja haridusministeeriumi spetsialistidega koos nüüd täitsa tõsiselt ette võetud. Me peame seal õpetaja kooli näitust vaatama ka, kuidas me saaks teha rohkem mooduli põhiseks paindlikumaks tsüklites rohkem panna, sest fakt on see, et täna meil praktiliselt kõik, kui mitte öelda kõik õpetajakoolituse olevad inimesed on täna juba töötavad õpetajad. Eriti kui me räägime magistriõppest. Ja nüüd, kui me võtame veel ühe sammu ja toome siia juurde tugispetsialistid, logopeedid, eripedagoogid, koolipsühholoogid, siis seal on pilt, et 100 protsenti kindel 100 protsenti, kõik on töötavad inimesed, kes tahavad endale nüüd juurde saada teadmisi. Ja nüüd me, kui me siia juurde toome samade reaalained või mingid kohad, kus meil on ühiskonnas selge puudus ja samal ajal on meil need kõrgharidusega inimesed olemas, siis me peame koostöös ülikoolidega leidma jaga kolmanda sektoriga leidma neid kohti, kuidas need töötavad inimesed saaksid mugavalt aga väga kontsentreeritult kätte selle, milleks, milleks on seal koolis vaja, see peab olema tugi, see peab olema nõustamine, aga see peab olema ka teadmised ja kõik need kolm kombinatsiooni kokku panna, siis ma usun, et osa teeme kodanikusektorist, osa teeme ülikoolide poole pealt, aga vabandust, kolmanda osa ma jätaks siiski direktorit kõige hullem, mis nüüd juhtuda võib. Jääb mulje, et, et nagu direktor ja kolmas sektor ülikoolid, teevad nad kõik ära ja siis direktor nagu ei vastutagi, et vastupidi, me ju teame kooli kultuur, kogu see meeskonnatunnetus, kõik need asjad on nii, nagu uuring näitab noorte poole pealt ikkagi praktiliselt ju kaks kolmandikku noori jääb kooli siis, kui ta tunneb ennast seal väärtustatuna. Kõik need ülejäänud asjad on olulised, aga noh, ütleme lõpuks, me vaatame siiski otsa kooli juhtkonnale. Just et kuidagi seda veel rõhutada ka, et, et minu meelest, et kui me tagame seda tugevat tuge, et siis on täna paraku juba ka tööturu olukord nagu ka selline, et õpetajad nii-öelda saavad ka jalgadega hääletada, et kui me pakume selliseid eduelamusi ja tuge, et siis mitte see uus tulija ka, et ta ei lähe kas koolisüsteemist ära, vaid ta vahetaks siis kooli, et leides endale sobiva koolikultuuriga kooli, sest et tõesti Eestis on väga erinevaid koole ja seepärast ka, et ühe kooli kogemust ei saa tegelikult kuidagigi üldistada laiemalt süsteemi peale, et ta on täpselt, et kui keegi räägib ühest näitest nagu tuli ka näiteks siin täna juba kuulemisele et siis mõni teine kool räägib, et käed, selliseid bürokraatlikud näited, näiteks neid ei puuduta või et neil on midagi hoopis teistmoodi veel. Puusalt saate lõpuminutitel tooksin sisse siiski ka Eesti venekeelsete koolide ja venekeelse hariduse temaatika. Sellele viitas ka Katri Raik oma Postimehe arvamusloos. Üle 20000 õpilase õpib meil venekeelsetes koolides, seal töötab ligi 4000 õpetajat, aga nendest neljast 1000-st ligi pooled õpetavad oma aineid ainult vene keeles. Ja põhjus on lihtne. 40 kuni 60 protsenti nendest õpetajatest ei oska tänini eesti keelt. Sellel tasemel suudaks lugeda eestikeelset, et teadus või populaarteaduslikku kirjandust ja Raik kurdab, et meie õpetajakoolituse õppekavade ei anna mingeid algteadmisi teises keeles õpetamisest, rääkimata võimalusest oma akadeemiliste vene keelt arendada. Kristi Vinter, kas Raike kriitika sel teemal on õigustatud ja kas vastab tõele, et tõepoolest Eesti venekeelsele koolile aga ka venekeelse kooli eesti keeles antavate ainete jaoks õpetajaid praegu ei koolitata Eestis kusagil? Paraku, eks ta selline murekoht on, et õpetajakoolitus on, on eestikeelne ja võib öelda, et meil on venekeelseid õppijaid küll nendel õppekavadel aga sellist spetsiifilist ja venekeelset õpet ülikoolid täna ei paku. Minister Mailis Reps, kas peaks pakkuma? Me ei ole ju vastu võtnud otsuse, et meil nüüd venekeelne põhiharidus näiteks ära kaob, et õpetajaid on sinna kaebaja. Kui me nüüd käibelt mõtleme oma elanikkonna olukorda, et meil ikkagi praktiliselt iga neljas inimene räägib ju vene keeles ka nendel on lapsed siis me saame ju väga lihtsalt ka arvestada, et kui me tagame tänan väga hea eestikeelse hariduse ega siis sellel inimesel pole ju keeleoskus ära kadunud. Ehk siis kui ta läheb täna näiteks õpetajaks õppima olles õppinud küll eesti keeles ja siis suundub näiteks ka sinna kogukonda, kus rohkem on venekeelseid lapsi, siis tal on ju võimalik õpetada neid Eesti keeles vajaduse selgitada neile üle midagi vene keeles siis siis noh, see on meie jaoks kõige ideaalsem variant, mis me üldse võime ette kujutada, et ta on tegelikult väga emakeelena vene keele oskaja saanud hariduse väga hea eesti keelega ja stuudab töötada mõlema kogukonnaga, aga noh, muidugi ka neid inimesi ei ole nüüd massides, aga see on selles kõige parem. Nüüd, mis meil on kõige suurem puudujääk on, on täna tõepoolest venekeelsesse kooli suunduvad eesti keelt valdavad õpetajad. Juurdekasvu puhul on loomulikult küsimus ka selles, et kui seal on võib-olla üldse vene keelt ei oska, seal koolis on väga raske õppida ja töötada, aga aga see nüüd, mida riigi poole pealt me peaksime, aga see juurde lisama, on see, et meil on erineva keeletaustaga lapsed nii ühtedes kui teistes koolides ja siis see nõustamise pool õpetajale, kuidas töötada kakskeelses kogukonnas, see on võib-olla küll midagi, mis me saame riiklikult teha, aga pigem jah, ma näen, et siin tulevad nad eestikeelsest õpetajakoolitusest aga siis spetsialiseeruvad sellele, et nad töötavad kahes keeles. No Eestis riigitellimust enam ei ole riike, ütle ühelegi ülikoolile, milliseid erialasid ja kui palju peaks õpetama. Ülikooli poolt vaadates paistab, kas oleks vaja hakata koolitama eraldi õpetajaid, kes just nimelt läheksid sinna venekeelsetes koolides, aga andma tunde eesti keeles. Ei ütleks seda, sest tegelikult õppes on olemas ka tõepoolest need teemad ja mida ma tahtsin tegelikult siin võib-olla ka mehe ministri jutu jätkuks öelda, et et me oleme täheldanud seda, et need, et venekeelsed õppijad, kes siirduvad eestikeelsesse õpetaja õppesse, kuna see temaatika on sinna sisselõimitud nii ehk naa, siis tegelikult nad väljuvad sealt juba palju parema eesti keele oskusega. Et see võib olla ülikooli jaoks jah, selline natukene nagu noh, võib-olla rohkem pingutust nõudev teema nende õppijatega tegeleda, nad vajavad tuge natukene rohkem, aga nad kindlasti väljuvad õppest juba juba palju paremini eesti keelt valdavate õpetajatena. Niisiis sellele küsimusele saame kokkuvõtlikult vastata, et Eesti uuesti vene keeles õpetatavaid õpetajaid koolitama meie ülikoolides ei hakka. Ei hakka, võib-olla siin sellel perioodil, kui meil ei ole piisavalt neid inimesi, kes mõlemas keeles perfektselt räägiksid, on meil vaja mõelda küll ainealaste täiendkoolituste peale ja sellisele üldiste kooli kultuurikoolituste peale ka kohad tee kas siis tõlkega või venekeelset täna rohkem. Sest koolikultuuri kasvõi seesama bürokraatia vaata näide koolikultuuri puhul me näeme küll, et sellised uuenduslikud ja vahvad mõtted kohati keelebarjääri tõttu lihtsalt kohale ei jõua, et seda poolt me peame küll tegema, aga õpetajakoolituses ikkagi tulevik on pigem sellised mitmekeelsed klassiruumid. Õpetajate palgateema oma teadlikult, et siin päris saate kõige viimastele minutitel, sest kui ma oleks selle alguses tõstatanud, äkki oleks vist liiga kaua rääkinud. Aga vaatame numbritele otsa, õpetajate palk on hüppeliselt tõusnud. Vaatasin vanu materjale, ma tegin õpetajate palkade teemal report neli tundi ka aastal 2011 ja siis oli nooremõpetaja palk 608 eurot. Täna on õpetaja miinimumpalk 1150 eurot ja see tõuseb esimesest jaanuarist 2019 1250 euroni. Ehk siis palgatõus. Õpetajatel on seitsme aastaga olnud kahekordne Triin Noorkõiv, mis tähtsuse järgus on praegu õpetajate palk ja palgaprobleem selles, et meil ei tule piisavalt noori õpetajaid peale. Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri kirjutas Postimehes õpetajate päeval, et seal ikkagi probleem number üks, aga kuidas teile tundub? Palk on kindlasti oluline ja ma arvan, et praegu on väga oluline sõnum, mis on õhus, et õpetajate palgatõus jätkub ja pigem on küsimus erakondade lubadused, et kes rohkem pakub ja parlament, see suund on igal juhul positiivne ja kindlasti keskpikas perspektiivis, et et ikkagi inimesed, kes õpetajaametisse tulevad, saavad tunda seda kindlust, et seda ametit jätkuvalt väärtustatakse, et me oleme õppinud minevikust, et me ei saa lasta seda palgaküsimust käest ära. Et võib-olla mingid sellised perspektiivid, mida võiksin veel vaadata, on ikkagi see et kas vaadata ülese rahastuse mudel, et koolidel jätkuks võimalusi rohkem ka mõelda koolikorralduslikult diferentseerime selle palkade puhul, et näiteks ka, et inimesed, kes ikkagi on juba töötanud valdkonnas aastaid, saavutanud kõrgeks teesi, et meil tegelikult oleks väljavaade saada kõrgemat palka ka läbi oma töökompetentside et ainult lihtsalt selle läbi, et ta võtab endale rohkem ülesandeid. Pigem mõtlen, et kui kunagi oli see palk number üks asi palgast räägitegi, kas nüüd on tõusnud selleks number üks asjaks miski muu just nimelt see koolikeskkond, õpetaja töökoormus toetav keskkond, kas mingi muutus on toimunud? Just tahangi sinna jõuda ka, et ühesõnaga, et see, las ta olla nüüd taustal palga teema, aga tegelikult meil tuleb rääkida sisust. Et ma olen tegelikult täiesti seda meelt, et meil on huvi õpetajaameti vastu suur ja need inimesed ei ole praegu näinud seda palgabarjääri niivõrd olulisena ja väga palju tähtsamaks on saanud see küsimused, et mis saab koolikultuuri teemadega, kuidas me oskame väärtustada uusi tulijaid süsteemis ja tegelikult ka seal pikemalt olijaid, et nad kogesid seda õppimist ja arengut ja rõõmu oma tööst. Et, et see on kindlasti palju olulisem küsimus vähemalt juba ka siin täna lühiajaliselt laual, mis aitab hoida ja tugevdada õpetajate järelkasvu. Stuudios olid minister Mailis Reps, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vink, MTÜ alustavat õpetajat toetav kool, eestvedaja Triin Noorkõiv ning noored kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. Mina olen saatejuht Arp Müller, tänan kõiki kuulamast ja osalemast ja kindlasti teeme samal teemal saadet ka viie või 10 aasta pärast ja siis näeme, kas ja mis on muutunud, nagu ma tõin näiteks võrreldes aastaga 2011, me ei rääkinud täna enam ainult palgast, vaid hoopis muudest aspektidest. Eks näeme, kuhu see teema ja probleemipüstitus edasi nihkub. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.