Tervist raadiokuulaja ole Valtri, Valdo ja kõneleja tsipake tuust, mida kandintedes võro kidramehe Kolga Raimondi luulevara sai gaasivaisele Võro Instituut ainult välja Dima luulekogu nimega peo pääl elu 400 lehekülje pääle on kokku korjatud niine sõtta eestin päält sedda rootsingi rattalt luuletuse Mineva neljapäeva näidati luule Cocoveroliinan Kreutzwaldi muuseumil. Esitlusel loivab Kolga luulet Mõniste Hargla kooli Ladze, mille Kolga Raimondi luulekogu esijärelina kõneles raamatuid, siis kokku saadi Allasse Tiia Se luulega. Kui tegema esiiralisesse illustratsiooni jooma, siis Raimond Kolga võro keelidze kirja Beiranud Kangrole raamatu tegemise tiilse oligi üts, ilusam oli hetki, kui lütseumi Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist säänse kire neide kirju pealt tule alla väga täpsele tuua, mida tru pagulus tähend eestlaisile Chrisile vanaliva sunnituma maalt pagema ja mis moodulis neil Eloza loll ja mida hing ütel läänest muudu luule Kolk kiruta. Kolga luule on väga mitmekesine talamsaalseid laule, mis oma häste sans reaalelulise pildistuse andva siis Eloolitse sõnumi lõpus aga sama Tõne jagu oma armetu, müstilise huvitava võõrsõnaga üteldes psühhedeelsed ja muides Mari Kalkun. Just noile viieden olgu üksik tähttuul ja kui niimoodi lihtsustatud ütelda, siis neid müstilisi laule üts mõte on tuum, nagu näidatagi isenesest hinge rändamist ka hinge ärminemissist ilmast ja võrokesel omikski ainult puu kaudu ja nii on ka Kolgal tema luulekogu kõiv aknal algusen omaki säänse luuletuse meiena ütles, kus siis mõtlemine ja hing liigusniku Buy ja tuule kaudu nagu mitmed õisi võro kirjanduse klassikute puhul ka Kolgal on Lätatsioon. Võrokesed ei ole mitte erik niivõrd Taivo ja maa vahel, aga just nimelt amm mõttes ja puu. Vana-Võromaa põhjapiiri pääl on Mooste mõis suurelt jaolt Ginaste kõrdad ette suur maakivist mõisa tall, Lagosisioon jaani nüüdki Huunemann kõva möll, ruumi oma juba osast puhtast, et ja peale, et ehitusvallale plaanina seletas Mooste mõisa Elo kõrraldaja Needoilo. Maantee vana sõiduhobused Talv on jah olnud katkenud või rohkem päästid tühjana ja nüüd on sinna plaanitud vala eitus, traditsiooniliste tööde õppekeskus, toda tegelev MTÜ Eesti maaehitussillal siis plaanitud niisugune tööruum materjali Lado ja siis näidistele Lando ja siis on õppeklass firmadele üles tuleva veel savikoda ja siis tule looduslike värvide esinemine ja võib-olla katuse liituvad oma kabinetti, et saavad teha koolitusi siis seal terve aasta ringi. Ma sain aru. Do hoone Saina ei jäeta mitte niisama. Vaid noh, saavad olema päri, summa muudab, toome Eestimaal olnud kogu aeg probleem, et kuidas nüüd vannu kivimaju sas seestpoolt lämmiste kallast on nagu kõigi füüsikareeglite järgi väga lihtne, aga seestpoolt nii lihtne ei ole praegu ehitustöödega detas kõik maja valmis ja noid maja seestpoolt soojendamisid siis veel mitu aastat juba nende haldajate poolt esiedenesid taas mao ütlebite ja summa siis tööke Kärdeta ja teistpidi toonud neid töid ei saa kani Kippele deta, tulegi deta rahulikult, tule sealt sajasest kõigepealt saada vesi välja, Saina kuivas saama ja siis saad alles hakata tegema, töötas koolitusi ja näidatas, kus siis detas saam kuni 15 sentimeetrit tule siis siukest lämmid, saudi krohvisegusid pääle, milles valita mõnda lihtsamat hoonet talle ehitiskeskuse eas. Kui nii tahta, siis oleks kõige lihtsam detamegi plekk karbist või karkassist. Lihtne, ma hakkan valmis ja no üks asi on toodam mala mõisamaja tamm keset mõisaansamblit, kuna ta on ka kõige vanem siin mõisaansambli majast, siis ta ka oma juba auväärsus mas midagi. Kui ma arvata tasa, siis ta saab väga ilus maja, teistpidi on too maja on ka ette nähtud ja näidata, et kuidas wanna oma osas remonti ja seal nakataski ka todasama OPA maantee kui ka Vallo ja ka uusi May, osasin teda niimoodi loodussõbralike materjalidega kõige sellega, mis juba. Ja ongi selleks korraks kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle Etelugi Valtri Valdo järgmine võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell pool seitse.