Kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kaheksandast jaanuarist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Riigikokku pürgiv Eesti 200 võttis omaks intrigeerivat plakatite ülesriputamise Tallinna kesklinna erakonna mees Kristina Kallas ütles, et see, kui valuliselt ühiskond reageeris vene kogukonna eraldatusele viidanud plakatile näitab lahendamata probleemi olulisust. Integratsiooni sihtasutuse juhi Irene Käosaare hinnangul näiteks venekeelse kogukonna eraldumist teatada poliitiline kokkulepe haridussüsteemis. Ma arvan, see ühisosa tuleb kokku leppida, mis see on ja siis sealt samm-samm haaval edasi minna. Valimisnimekirjades soosivad uusi tulijaid kõige rohkem sotsid ja EKRE. Türgi ei luba Süüria kurdidest võitlejatele mingit kaitset ning tahab, et USA korjaks kõik neile antud relvad tagasi. Sihtasutuse Eesti Kontsert rahalised probleemid tulenevad süsteemsest veast mille hulgas on ka näiteks produtseerimine ja mitte üksnes aasta lõpus päevavalgele tulnud audit. Eesti Kontsert möönab, et finantsiline järelevalve peab tõhusam olema. Kui te viimased aastad on rahaasjad korras olnud. Kui me räägime kontserttegevusest tulenevatest, majanduslikest tulemustest, siis võime öelda, et me ei ela nagu aasta jooksul majandustulemuste suhtes miinuse suunas liikunud. Kõige olulisema osa möödunud aasta kolme koma neljaprotsendilisest inflatsioonist tantsida kallinenud kodukulud. Samas ei tõusnud toasoojuse hind mitte igalpoolt. Suurem osa läinud aastal kontrollitud poodidest rikkus e-sigareti vedelikule seatud aktsiisinõudeid. Veel enam müüakse salavedelikku internetis. Ilman homme pilves, mitmel pool sajab lund, puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa kraadi. Riigikokku pürgiv poliitiline liikumine Eesti 200 võttis omaks intrigeerivat plakatite ülesriputamise. Tallinna kesklinna liikumise esimees Kristina Kallas ütles, et see, kui valuliselt Eesti ühiskond reageeris vene kogukonna eraldatusele viidanud plakatile näitab lahendamata probleemi olulisust. Eesti pärisprobleeme ei ole see, et meil on piiri taga seitse miljonit põgenikku, kes meile siia Aafrikast tuuakse. Ehkki päris probleeme ei ole see, et Euroopa Liit kahjustab meie suveräänsust ehkki päris probleem on see lõhestatus, mis meil Eesti ühiskonnas on vastandumine. Eesti päris probleem on ka see, et Eesti inimesed saavad erinevates Eesti otstes erinevad sotsiaalkaitset. Päris probleem on see, et Eesti inimesed ei pääse arsti juurde. Päris probleem on see, et meil on väga palju vaeseid inimesi. Need on eesti pärit probleemid, oleks võinud sinna plakati peale veel juurde kirjutada ka rikkad eestlased ühele poole, vaesed eestlased teisele poole. Ka see on meie ühiskonna väga tõsine probleem. Need valusad probleemid, see Eesti ühiskonna lõhestatus, see on see, mis teeb meid väga haavatavaks. Ma vabandan Nende eesti inimeste avalikkuse ees kellele see eesti lõhestatuse probleemi välja toomine eile haiget tegi. Aga Eesti 200 eesmärk on see, et tulevikus ei oleks meil kellelegil enam põhjust ega alust selliseid plakateid Eestis üles riputada. Me oleme selles teemas väga haavatavad ja see on meie üks tähtsamaid ülesandeid see Eestis ära lahendada. See on meie sõnum. Oma nägemus vene kogukonna eraldatuse lahendamiseks on ka kultuuriministeeriumil, mille eestvedamisel alustati uue riikliku lõimumiskava lõimuv Eesti 2030 väljatöötamisega. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Senise lõimumispoliitikaga võib rahule jääda, sest ühiskondlikud hoiakud on väga palju muutunud. Venekeelse emakeelega noored peavad valdavalt kodumaaks Eestit ja edasiminekuid on ka keeleõppes. Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kinnitas, et väide, nagu poleks 28 aastat sellega tegelenud, on selge liialdus. Eesti keele oskus on paranenud ja eriti noorte seas ligi 70 protsenti meie noortest ütleb, et nad valdavad eesti keelt siis mitte eesti noortest väga hästi või hästi, see on oluline ja ka see koduma tunnetus või riigitunnetus, et kas Eesti on kodumaa või ei ole tegelikult ligi 80 protsenti noortest ütleb, et nad tunnetavad, et Eesti on nende kodumaa. Eks see noorte hoiakute muutus ongi tulnud ka tegelikult ju eelmiste põlvkondade kaudu, nii et selles mõttes ei saa kindlasti ja öelda, et on lörri läinud see 28 aastat. Samas pole aga edusamme märgata omavahelises läbikäimises, mida näitab näiteks vähene segaabielude hulk. Samuti on eraldatus tööelus ja toimetulekutes pigem süvenenud, tõdeb Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. Kui on rahvusvaheline erinevus tööturul ja kui segavad ja seda on vähe, siis perede tasemel on ebavõrdses isegi veel suurem. Ehk et Eesti pered, kus kokkuvõttes kummagi sissetulek on kõrgem vene peres, kus on madalam see algne isiklik sissetuleku erinevatel võimendades ilmestab väga hästi ka selles, et kus inimesed elada saavad, sealt me vaatame seda, kuhu inimesed oma kodu üürivad või ostavad. Siis me näeme hästi suurt, ikkagi pigem erinevuse kasvu, mitte vähenemist, ehk et eesti emakeelega inimesed, kas me räägime Tallinnasse, Tallinna piirkonnast kipuvad koonduma teatud piirkondadesse ja vene emakeelega inimesed teistesse piirkondadesse, et, et siin on pigem tendents isegi negatiivne. Väljapääsu pakub haridussüsteem samuti tuleb uues lõimumiskavas arvestada ka teiste lõimumist vajavate gruppidega nagu sisserändajad, tagasitulijad. Haridus annaks aga vajaliku ühisosa juba lapsepõlvest, kinnitas haridusministeeriumis 10 aastat töötanud Irene Käosaar. Me peame vaatama piirkondlikust eripärast lähtudes aga minu arust me peaks alustama sellest, et me ikkagi lepime kokku mingi kohustusliku osa, kas see on see. Ma tean, et ei armastata 160 40 mudelit, mis on praegu gümnaasiumiastmes, samas see on toonud sisse ka progressi ikkagi väga paljudes koolides on, on see väga hästi tehtud, loomulikult on ka nõrgemaid näitajaid, aga et, et kas see ongi see 60 40 ka põhikoolis, näiteks ka lasteaiast alates, sest igal pool me kokku ei saa panna igal pool me 100 protsenti eesti keelt ei saa lihtsalt tagada juba sellise demograafilise situatsiooni tõttu eri piirkondades. Et ma arvan, see ühisosa tuleb kokku leppida, mis see on ja siis sealt samm-sammult edasi minna. Riigikogu valimistel osalevad suuremad erakonnad on enamikus oma valimisnimekirjad avalikustanud. Uku Toom vaatleb, mis koha hõivavad nendes nimekirjades. Uustulnukad tundub. Külalislahkem on vastsete liitujate suhtes EKRE neli nendest Leo Kunnas, Peeter Ernits, Jaak Valge ja Kersti Kracht juhivad piirkonna nimekirju. Alar Laneman on Pärnumaal Mart Helme järel teine number, mis annab kalootusi. Märkus liigitame Singers'iga, Tiia Alar Lanemani nii-öelda uute hulka, kuigi nad kohalikel valimistel juba kandideerisid. Eks EKRE-l on ka lihtsam, sest neil ei ole konkureerivate tuntud tegijate hulk eriti märkimisväärne. Mart Saarso juhtum näitab siiski, et vales kohas ei ole mõtet liiga ette trügida. Mitmed uustulnukad on esinumbrid, lisaks ka sotsiaaldemokraatlikus erakonnas. Marina Kaljurand, Indrek Tarand, Katri Raik, Madis Kallas, Riina Sikkut, Monika ka Haukanõmm. Rene tammist on küll piirkonna nimekirjade teised numbrid, kuid küllalt kõrgel kohal üldnimekirjas. Veidi halvemas seisus on Helve särgava ja Kadri Kõusaar. Nende parlamenti pääsemiseks peavad sotsid lisaks Ossinovski lubatud 20-le kohale ka veel valitsusse pääsema. Suhteliselt arusaamatuks jääb meediakära Andrus Vaariku ümber. Kas on mõtet reklaamida sotsidega liitub tuntud näitleja, kui sa paigutad ta piirkonnas viimaseks ja üldnimekirjas 102.-ks? Kõik ei ole Marju Lauristini nimekirjakohast olenemata, palju hääli toovad. Muuseas sama jutt kehtib Isamaa ja diplomaatide Naberi suhtes. Uhked pressiteated ja siis koht nii piirkonna kui üldnimekirja lõpus. Isamaal on muidugi palju teenekaid tegijaid ja piirkonna nimekirja esinumbriks võib uuena saada ainult vana tegija näiteks Jüri Luik või Tõnis Lukas. Mart Luik selleks ei sobinud, ta peab Haaberstis Nõmmel olema teine number. Kuigi üldnimekirja kuueteistkümnendat kohta võib võrrelda näiteks sotside kuuenda kohaga, sest isamaal on piirkondade esinumbrid nimekirja alguses, sotsidel lõbus. Muudest uustulnukatest on Raivo Tammel samuti üldnimekirja kaudu mõningaid võimalusi. Reformierakonnast. Teatest võis aru saada, et nii Kristiina Šmigun kui Andres Sutt ei oleks üldnimekirja eesotsas olnud, kui Taavi Rõivas ja Siim Kallas ei oleks neil oma kohti loovutanud. Nüüd nad seal on ja koht Riigikogus üsna kindel. Margit Sutrop loodab otse Tartust teise numbrina sisse saada. Aivar viidikul või Urmas Siigur-il on tunduvalt keerulisem. Välisuudistes teeb nüüd ülevaate Reene Leas. Türgi presidendi Tayyip Erdogani pressiesindaja sõnul ei ole Türgi lubanud Süüria kurdidest võitlejatele mingit kaitset. Pressiesindaja vastas ajakirjanike küsimustele pärast kohtumist valge maja riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga. Tema sõnul ei peaks ootama Türgil tagatisi terroriorganisatsioonile ning USA-le tuleks kõik kurdidele antud relvad tagasi korjata. Kurdide rahvakaitse üksused ning suures osas kurdidest koosnevad Süüria demokraatlikud jõud on etendanud juhtrolli äärmusrühmituse islamiriik vastases võitluses. Ankara peab üksus jaga keelatud Kurdistani Töölisparteiharuks. Briti valitsus paneb Euroopa Liiduga saavutatud lahkumisleppe alamkojas hääletusele 15. jaanuaril, ütles peaminister Theresa May pressiesindaja. Esialgu pidi leppe minema hääletusele 11. detsembril, kuid siis loobus valitsus selles parlamendiliikmete ülekaaluka vastuseisu tõttu. Alamkoda jätkab debatti leppe ülehomme. Downing Streeti kinnitusele taotleb peaminister endiselt Euroopa Liidult tagatisi Põhja-Iiri piiri asjus. Eesmärgiga saada seni Brexiti leppele vastu olevat saadikud seda toetama. Me ei. Pressiesindaja eitas teateid, nagu arutaksid Briti ametnikud Euroopa ametnikega võimalust Brexitit pikendada, et vältida ühendkuningriigi lahkumist blokist ilma leppeta. Saksamaa võimud pidasid kinni noormehe, keda kahtlustatakse eelmisel nädalal avalikuks tulnud suures küberrünnakus, mille sihtmärgid olid sajad poliitikud. Kahekümneaastane mees on teoga üles tunnistanud, vahendab BBC. Mehe tabamiseni viisid nii tunnistajatel saadud andmed kui ka digitaalsed jäljed. Küberrünnaku käigus saadud isiklikke materjale on sadade Saksamaa poliitikute kohta. Ainsana on küberrünnakust puutumata jäänud protestipartei alternatiiv Saksamaale. Andmeleke puudutas ka mitmeid ajakirjanikke ja avaliku elu tegelasi. Euroopa kohus otsustas laevafirma kaebuse peale, et Taanit ja Saksamaad ühendava tunneli rahastamine valitsuste poolt oleks keelatud riigiabi. Seetõttu ehitatakse maailma pikim maanteed ja raudteed ühendav meretunnel valmis muudetud rahastusmudeli alusel Taanit ja Saksamaad ühendama kav 18 kilomeetrine tunnel kiirendab kahe riigi vahelist ühendust tuntavalt. Kui seni pääseb ühest riigist teisetunnise laevasõidu või 160 kilomeetrise autoringiga siis tunneli ehitusel kestab ülesõit autoga 10 ja rongiga seitse minutit. Detsembris jõustus Euroopa kohtu otsus, mis kuulutas plaanitud rahastusmudeli osaliselt keelatud riigiabiks. Nimelt plaaniti projekti rahastada selleks loodud Taani riigiettevõtte kaudu. Ja tagasi Eestisse sihtasutuse Eesti Kontsert rahalised probleemid tulenevad süsteemsetest vigadest. Eesti Kontsert möönab, et finantsiline järelevalve peab tõhusam olema. Kuid viimased aastad on rahaasjad korras olnud. Jätkab Erle Loonurm. Möödunud aasta lõpp tõi mäletatavasti sihtasutuse Eesti Kontsert enda tellitud erikontrolli aruandega ilmsiks rahaprobleemid. Probleemide keskmes oli Peeter Vähi ja Tiina Jokinen. Ettevõte peening, ansambli Hortus musicus. Tegevus, mis taiasutusele 300000 euro suuruse kahju vahemikus 2013 kuni 2016. Ka kultuuriminister Indrek Saar ütles nende sündmuste valguses, et Eesti kontserdi eelarve planeerimisel tuleb teha Muutusi. Möödunud aasta lõpus ametisse asunud uue nõukogu juhi Toomas Siitan sõnul on probleeme Eesti kontserdis laiem ja süsteemsem. Ma arvan, et see asutus ootab olulisi muudatusi selles produktsioonisüsteemis. Produtseerimine ei ole efektiivne rahaliselt. Näiteks Saaremaa ooperipäevade eelarve on 900000 eurot ja järgmiseks suveks oodatakse viitteist tuhandet külalist, ütleb Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten. Meil on uus aasta, meil on uus aasta eelarve, meil Eesti kontserdil võlgasid ei ole. Saaremaa ooperipäevadel on pooled piletid müüdud. Ooperipäevade eelarve koosneb väga mitmetest osadest, kus on ka Eesti kontserdi oma osaluse eest ja need on tänaseks kõik lahendatud. Kultuuriministeerium leidis vahendeid, et tõsta Eesti kontserditegevustoetust ligi 300000 euro võrra ning seega on sellest tulenevalt sel aastal asutuse tegevustoetus väiksem ja nad peavad oma tegevused planeerima vastava summa matuses. Eesti kontserdis alates 1992.-st aastast töötav ja 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuste peaprodutsendiametis olev Lauri Aav ütles, et asutuse finantstegevuse järelevalve peaks efektiivsem olema. Võib-olla ma ise alguses ei osanud seda nii palju niimodi isegi seadistada, on ikkagi finants finantsjärelvalve, kontserttegevusele, mis on osutunud töömahukamaks algselt prognoosisin ja kui me räägime kontserttegevusest tulenevalt tõst majanduslikest tulemustest, siis me võime öelda, et, et me ei ole nagu aasta jooksul majandustulemuste suhtes nagu miinuse suunas liikunud. Samuti möönab AWD kontsertide korraldamise strateegia kallal, tehakse tööd ehk et kuidas viia omavahel tasakaalu, sihtgrupp ja kontsertide toimumise ajavahemik. Ma usun, et me oleme nagu majasiseselt saanud paika selle ja see on ka probleem, mis meid on kimbutanud varasematel aastatel päris palju. Eesti Kontserdi nõukogu järgmine koosolek toimub järgmisel esmaspäeval, 14. jaanuaril. Suurem osa läinudaastasest hinnatõusust andis kodukulude kallinemine. Samas pole toasoe kallinenud igal pool, näiteks pärnus pole neil, kes kasutavad kaugkütet põhjust kodukulude kasvu üle kurta ja seda suuresti tänu elektri ja sooja koostootmisele. Ester Vilgats räägib lähemalt. Pärnus on kaugkütte ettevõtja Fortum Eesti, mille müügijuht Hillar Nuut ütleb, et soojuse hind on olnud stabiilne alates 2010.-st aastast, kui elektrijaam tööle hakkas. Aga kuidas on võimalik hinda madalal hoida, kui kõik kulud kasvavad? Hillar. Puiduhakke kütuse kohta, mis on meie jaama põhikütus, tuleb öelda, et selle hind on siiski stabiilne olnud ja viimasel kolmel aastal ei ole see kindlasti muutunud. Ka kütuse hind on püsinud stabiilne, 15 16 euro juures megavatt-tunni kohta. Ja muidugi aitab soojuse hinda madalal hoida. See, et tegemist on koostootmisjaamaga ehk elektrit ja soojust toodetakse kuus. Noh, see kaugkütteedu ja eelis ongi kõik siin ja Tallinnas ja Tartus ka või Kuressaares ja Paides, kus on nüüd koostootmisjaamad on tänu koostootmisele selle taastuvenergiaga tehtud koostootmise puhul elekter väga suures osas toetab ja elektrile makstakse ju seda taastuvenergia toetust, mis on suurem kui elektri hind tegelikkuses. Ka on viimasel ajal Pärnusse ehitatud palju uusi korterelamuid ja büroohooneid, kus kõigis on kaugküte. Ka kõik suuremad elamud, mis Pärnu linnas on meie kaugküttevõrgus ja aga tänaseks väga suur osa väikesi ühepereelamuid ja kõik uuemad büroohooned on meie võrku tulnud ja ka tööstusette, et viimane suur liituja oligi Pärnu metsa voodi, vineerivabrik, kus on meil lausa kaugküte klient, auru klienti, aga elektrikleit. Elektrifirma veel märkimisväärselt otse. Põhiline osa elektrist läheb välja 110 kilovoldise pingega, nii et me anname selle siis elektrilevivõrkudesse ja see elektrimüük toimub elektri börsi kaudu. Ester Vilgats, Pärnu. Alates läinud aasta algusest tuleb e-sigareti vedeliku pealt maksta. Aktsiisimaksu ja tolliameti teatel rikkus suurem osa kontrollitud poodidest reegleid ja proovisse vedelikke müüa ilma maksumärgita. Madis Hindre jätkab. Reeglina müüakse e-sigareti vedeliku 10 milliliitrites pudelites, poes maksab pudel kuus kuni 10 eurot ja igapäevasel tarvitajal kulub nädalas umbes kaks pudelit. Alates läinud aasta algusest on niinimetatud e-vedelik aktsiisikaup ning 10 milliliitri eest võtab riik kaks eurot, sellele lisandub veel kulu aktsiisi rakendamisele. Nikorrekt Baltic osaühingu tegevjuhi Sven kotke sõnul on ettevõtte käes umbes 70 protsenti, et Eesti e-vedelikuturust ning nende müüki vedeliku hinnatõus kuigivõrd ei mõjutanud. Enamus väiksemad ettevõtted on ikkagi väiksemaks jäänud, sellepärast et lihtsalt aktsiisi halduskulu on niivõrd suurt meie sellel aastal tegelikult kasvasime. Me ostsime ära enda suurima konkurendi e-sigaretipoodi, kus siis kaubamärgiga Skype nukk. Seda, et huvi e-sigareti vastu pole oluliselt muutunud, tuleb ka tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel, kelle sõnul tarvitab seda 11 protsenti inimestest. Igapäevaseid tarvitajaid on vähem ehk 1,5 protsenti täiskasvanud elanik. Konnast. Riigile laekus läinud aastal e-vedelike aktsiisi 1,1 miljonit eurot ehk läinud aastal müüdi ametlikult vähemalt 550000 väikest e-vedeliku pudelit. Kui palju müüdi mitteametlikult aktsiisireegleid eirates, keegi öelda ei oska. Küll aga tõdes maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse juht Kai-Liis Nõlvak, et kui läinud aastal kontrolliti kümmet poodi, siis maksumärgita vedeliku müüs neist kolmveerand. Nad tunda on, et kui me kontrolle teeme, siis isikud muutuvad seaduskuulekamad, kui me jälle mõnda aega kontrollitegevusi ei rakenda, siis ilmuvad jälle maksumärgistamata tooted lettidele tagasi. Nõlvak tõdeb, et veel enam müüakse maksumärgita e-vedeliku internetis. Sotsiaalmeedia ju kihab nendest müügipakkumistest oleme teinud kontrolloste ka ja oleme ka läbiotsimisi teostanud füüsilistelt isikutelt oleme ka hoiule võtnud neid e-vedelikke, suurimad kogused on 2,5 liitrit ühelt isikult. Internetis maksumärkideta e-vedeliku müük peaks alates tänavu suvest siiski keerulisemaks muutuma, sest siis rakendub uus seadusemuudatus ja ära keelatakse igasugune e-vedeliku internetimüük. Tarbijaid puudutab aga veel enam see, et alates esimesest juulist ei tohi müüjaga maitsestatud e-vedelikud. Kõige suurem osa e-vedelike turundusest rõhub aga just maitsele. Näiteks kergelt hapukas sidrun koos õrna küpsise ja koogi aktsendiga või maitseb nagu jäätise või piimakokteil. Värskete maasikate tega Sven kotke sõnul võib muudatus neile tähendada külm mõndade poodide sulgemist, kuid pankroti kotke ei karda. Inimesed tarbivad väga palju tubakavedeliku, tegelikult kui inimesed loobuvad, suitsetan ega keegi tegelikult maitsevad, eriti ei taha, kõik tahavadki ikkagi minna nii-öelda tubakas tubaka maitse peale. Homsest ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Ilm läheb neil veidi külmemaks. Tänast ilma majutanud madalrõhkkond liigub Poola põhjaservast aeglaselt lõuna poole ja homme ulatub Eesti kohale sajupilvedega madalrõhulohk. Ööl vastu homset püsib meil pilves ilm, ajuti sajab lund, saartel ka lörtsi. Tuul puhub valdavalt kagust kolm kuni üheksa, enne keskööd Liivi lahe piirkonnas puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus kolme kuni miinus üheksa kraadini. Vaid saarte rannikul võib-olla paiguti null kraadi lähedal. Libeduse oht on kõikjal väga suur. Homme päeval on samuti pilvine, mitmel pool sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Vaid õhtupoolikul võib Hiiumaal ja mandri looderannikul tugevneda kirdetuul puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kahest kuni miinus kaheksa kraadini. Ja pisut räägime ka spordist. Seda teeb Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit alustas tänast Sydney tenniseturniiri, kuid mäng peatati esimeses setis vihma tõttu. Maailma edetabelis 20. kohal oleva Kontaveidi avaringi vastane on edetabeli 53. number Rio olümpiavõitja Monica puig. Puerto Rico tennisist murdis kohe avageimis Kontaveidi servi ja läks kiiresti kolm. Null juhtima. Eestlanna vastas siis omakorda servimurdega, kuid jäi hästi mänginud põigi vastu ikkagi kaks, viis kaotusseisu. Sel hetkel mäng katkestati. Uuesti pääsevad mängijad väljakule alles homme. Kontaveidi puigi matši võitja peab teise ringi kohtumise veel samal päeval. Vastane tuleb paarist Elis Mertens katteržinaseniaakova. Selles mängus juhib maailma edetabeli 12. reket Mertens seitse. Kuus kaks. Kuus, neli. Üks. Otepää murdmaasuusatamise maailmakarikaetapi korralduskomitee otsustas, et võistlused toimuvad 19. ja 20. jaanuaril täismahus. Võistluse peakorraldaja Kunnar Karu sõnul ollakse valmistustega graafikus. Praegu käib ellume laotamine Tehvandi tõusule, kuid peagi on ka see töö tehtud. 19. jaanuaril on kavas klassikatehnika sprindivõistlused ja pühapäeval, 20. jaanuaril 10 kilomeetri ja 15 kilomeetri klassikatehnikas sõidud. Otepää maailmakarika etapp toimub juba viieteistkümnendat korda. Tänavu Peruus sõidetava Dakari ralli esimese 84 kilomeetri pikkuse liimast piiskosse sõidetud kiiruskatse võitis Nasser alati jaht Toyotal. Katarri rallimees on võistluse võitnud varem kaks korda, 2011. ja 2015. aastal. Teise koha sai avakatsel võitjale ühe minuti ja 59 sekundiga kaotanud valitsev tshempion hispaanlane Carlos Sainz. Kolmas oli Jaagup sügonski. Spordiuudistest sellega ongi tänane Päevakaja läbi head õhtut ja kuulmiseni.