Kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Peaminister Jüri Ratas tahab pärast valimisi viia läbi eelarve revisjoni ehk vaadata üle riigieelarve kokkupaneku põhimõtted. Räägitud on ka mõttes kutsuda Eestis ellu niinimetatud null baasil eelarvestamine. Selline suuremahuline Luilbasine riigi eelistamine ei ole vähemalt hetkel võimalik ilma selleta, et oleks mindud üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Tartu Ülikooli kolledžid vajavad edasiseks tegevuseks täiendavalt raha, sest lisaks õppetööle kolledžite täite regionaalne roll. Võiks öelda, et Narva kolledži on mõnes mõttes nagu. Punane telefon, kes ühelt poolt vahendab siis riigimõtteid kohalikule elanikkonnale ja vastupidi, tõlgendab kohalikele seda, mida riik siis tegelikult öelda. Tallinna-Tartu maanteel toimunud liiklusõnnetuses hukkus, kus kaks inimest, Läti president Raimonds Vejonis otsustas usaldada valitsuse moodustamise kolmanda katse Europarlamendi liikmele Arturs Krišjānis Kariņš üle. Eesti Rahva muuseum soovib muuseumi kogude digiteerimise tähtaega pikendada 15 aasta võrra. Kultuuriministeerium lubab põhjendatud mure korral vastu tulla. Kui on mõjuvad põhjused, siis alati on ju läbirääkimiste teema ja alati saab ajapikendust, sest me teame, et elus ei lähe kõik nii nagu planeeritud. Ilm on homme pilves, mitmel pool sajab lund, saartel ja Lääne-Eestis lörtsi, paiguti sekka ka vihma. Õhutemperatuur on pluss ühest miinus kolme kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Peaminister Jüri Ratas tahab pärast valimisi viia läbi eelarve revisjoni ehk vaadata üle riigieelarve kokkupaneku põhimõtted. Räägitud on ta mõttes kutsuda Eestis ellu niinimetatud null baasil eelarvestamine. See ei ole ka rahandusministeeriumi hinnangul realistlik, enne kui käiku läheb tegevuspõhine eelarvesüsteem, mis on planeeritud aastaks 2020. Erle loonurm jätkab. Praegu toimib riigieelarvesüsteem on laias laastus selline, et iga-aastastel riigieelarve läbirääkimistel üle 95 protsendi eelarvest juba nii-öelda lukus ning valitsuskabinetis hakatakse arutama ülejäänud viie protsendi kasutamist. Peaminister Jüri Ratas tahab peale valimisi ja ka läbi viia eelarve revisjoni ehk võtta eelarve tükkideks lahti. Et riik peaks sellise revisjoni oma eelarveosad ära tegema ja minu meelest selleks sobib väga hästi just peale valimisi, kui uus koalitsioon moodustub, et eelarveanalüüs ja revisjon teha ära punkt üks tuleb kindlasti need kohad, kus on dubleerimist, need üle vaadata ja kindlasti vähendada Pukaks bürokraatia vähendamine, punkt kolm. Me peame kindlasti sihte seadma ka, mis on seotud uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021 kuni 2027. Ja ma arvan, et selline korralik röntgenipilt peab meile kätte näitama kuhu on vanast harjumusest kogunenud raha, mis on kuskil mujal pakilisemat tarvi ning kuidas meie ühiseid vahendeid saaks efektiivsemalt kasutada. Aastast 2020 läheb Eesti aga üle tegevuspõhisele riigieelarvele ja ettevalmistused selleks juba käivad. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja strateegilise planeerimise ja eelarvestamise alal Rando härginen. See tähendab seda, et iga euro on seotud eesmärkidega ja ministeeriumid on kaardistanud. Kui palju nende tegevused ja teenused maksavad? Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov Eesti 200 ja endine pankur ja reformierakondlane Andres Sutt on aga teiste seas käinud välja mõtte, et Eestis võiks toimima hakata null baasil eelarvestamine. See ei ole garando härgineni sõnule realistlik. Kuna null baasil eelarvestamine igal aastal läbi viia on väga mahukas ning Eestis ei jätku selleks ka ametnikke. Null baasiline riigi eel ise tähendab seda et iga aasta eelarve protsessis võetakse kõikide ministeeriumite kulud lahti ja vaadatakse detailselt üle, kas ja kui palju on vajalik tegevusi ja teenuseid osutada. Et selline suuremahuline Nulbasine riigieelarvepidamine ei ole vähemalt hetkel võimalik ilma selleta, et oleks mindud üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Tartu Ülikooli kolledžid vajavad edasiseks tegevuseks täiendavat raha, sest riigipoolsest tegevustoetusest enam ei piisa. Jüri Nikolajevi lugu. Viimase kuue aastaga on tudengite arv langenud kõigis Tartu Ülikooli kolledžite näiteks Narva kolledžis 200 õppija võrra. Põhjusteks on demograafilised probleemid ja tasulise õppe kadumine. Samas tuginevad kolleksid oma töös põhiliselt õpperahale, mis ei kata kolledžite tegevust regionaalsete eesmärkide saavutamiseks. Narva kolledž tegutseb piirilinnas piltlikult öeldes Eesti riigi saatkonnana ning lõimumise ja kultuurikeskusena räägib kolledži õppedirektor Mai-Liis. Palginõmm. Võiks öelda, et Narva kolledži on mõnes mõttes nagu punane telefon, kes ühelt poolt vahendab siis riigimõtteid kohalikule elanikkonnale ja vastupidi, tõlgendab kohalikele seda, mida riik siis tegelikult öelda tahtis. Aga see tegevus on võtmas võib-olla mõnevõrra liiga suurt osa meie enda ajast ja energiast, sest me tegelikult tahaksime keskenduda õppetööle. Aga kõik ju ootavad meilt seda, et me teeksime seda. Pärnu kolledžis on tudengite hulk vähenenud pea poole võrra. Rahaliselt tähendab see umbes 700000 euro kaotust aastas, jätkab Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Meloni nina vee peal, aga kui nüüd väike selline väike formikina tuleb, et siis on kohtut korraks seal pea vee alla ja siis on nagu selles mõttes läheb raskeks regionaalkõrkul paremad regionaalpoliitika vahendid ja see on just selleks, et seda teadmist maailmast kohale tuua, seda siin ümber tõlkida, seletada, rääkida ja ettevõtjatele, inimestele töötajatele. Et selles mõttes see roll on siiamaani Eestis veel suhteliselt nagu vähe välja mängitud. Narva kolledž vajaks edasiseks tegevuseks täiendavalt umbes pool miljonit eurot aastas, jätkab õppedirektor Mai-Liis. Palginõmm. Ma ei usu, et see rahalaev meile nii pea siia saabub, küll aga oluline on tõsta päevakorda see teema, et tegelikult selliste finantsvahenditega oleme me teinud imetlusväärset tööd. Praegune siseminister ja endine Narva kolledži direktor Katri Raik vaatleb probleemi riigijuhi pilguga ja väidab, et kolledžit peaksid raha küsides oma tegevusi täpsustama. Küll tuleb väga selgelt ühiskonnas läbi arutada, mida me nende kolledžite tootamiseks ootame, statsionaarseid, üliõpilased, mida ja kui hästi Tallinnasse Tartusse ootame täienduskoolitust, ootame Me osalus, et kohaliku ettevõtluse ja elu edendamisel ja kahjuks ei ole Tartu Ülikooli Narva kolledži arengukava arengukava lõppes aastal 2015, nii et aidata saab ainult seda organisatsiooni, mis ennast ise aitab. Tartu ülikool on riigilt kolledžite regionaalseks tegevuseks lisaraha palunud, kuid praegu pole selge, kas raha tuleb hariduse või mõne muu valdkonna arvelt. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Päeva olulisemate välisuudistega jätkab Kadri Põlendik. Läti president Raimonds Vejonis otsustas usaldada kolmanda valitsuse moodustamise katse Euroopa Parlamendi liikmele artus Krisjanis Karins eile. Presidendi sõnul on mitu parlamendierakonda valmis Karentsid toetama. Pärast seda, kui kahel esimesel kandidaadil ei õnnestunud valitsust moodustada, muutis president taktikat. Ta lasi erakondade juhtidel omavahel kohtuda ning leida neile vastuvõetav kandidaat ise. Nad valisid välja Ühendriikides sündinud ja USA Läti topeltkodakondsusega 54 aastase Kariņš, kes kuulub parlamendis väiksema esindusega paremtsentristliku uue ühtsuse ridadesse. Uue valitsuse usaldushääletust on oodata selle kuu jooksul. Suurbritannia harjutab täna koostöös ettevõtjatega tegutsemist olukorras, kus riik lahkub Euroopa liidust ilma leppeta. Selleks testitakse olukorda, kus 90 veokid sõidavad Mansteni lennuväljal Doveri sadamasse, kus neid läbi vaadatakse. Nimelt kardavad ettevõtjad leppeta lahkumise puhul lisakontrolle, mistõttu võivad tekkida kuni mitmekümne kilomeetrised ummikud. La Manche'i väina ületamisel harjutustan kritiseerinud Brexiti vastased, kelle hinnangul on niinimetatud võltsummik aja ja raha raiskamine. Vähem kui 100 sõidukitel ühe kriitiku väitel tilk meres, sest üle La Manche'i väina liigub iga päev ligi 10000 veokit. Itaalia võimul oleva populistliku koalitsiooni kaks juhti asusid avalikult toetama naaberriigis Prantsusmaal vältavaid niinimetatud kollavestide meeleavaldajad, asepeaminister ja viie tähe liikumise juht Louisi Timaio ütles erakonna blogis. Kollavestid, ärge lööge vankuma. Sama seisukoha võttis ka Parempoolse põhjaliiga juht Matteo Salvini. Kesk-Aafrika riigi Cabooni valitsus surus täna maha riigipöördekatse ja vahistas selle korraldajad, teatas valitsuse pressiesindaja. Ametivõimud on saanud tagasi kontrolli rahvusringhäälingu kontori ja pealinna peamise liiklussõlme üle. Need olid ainsad alad, mille üle vandenõulased kontrolli haarasid. Rühm sõjaväelasi üritas täna hommikul Caboonis võimu haarata ja kutsus rahvast raadio teel ülestõusule välismaal infarkti paranema. Presidendi Ali Bongo vastu. Riiki on praeguse presidendi perekond juhtinud juba üle poole sajandi. Taani kavatseb ehitada pealinnast Kopenhaagenist lõunasse üheksa tehissaart, et meelitada riiki üle 300 ettevõtte lennujaama lähedusse rajada tahate. Tehissaarte ehitus algab 2022. aastal ning nende pindala on kokku kolm miljonit ruutmeetrit. Sügisel teatas valitsused pealinnast põhja ehitatakse 20000 uut kodu. Kopenhaagenis on suur elamise kontoripindade nappus. Ja tagasi Eestisse Jõgevamaal toimus täna raske liiklusõnnetus, kus külglibisemisse sattunud tunud ja vastassuunavööndisse kaldunud veok põrkas kokku vastu tulnud mats taga. Sõiduautot juhtinud 23 aastane mees hukkus sündmuskohal ning teel haiglasse suri ka üks Mazda kaassõitja, veokijuht ja kolmandasõidukina. Õnnetuses osalenud Ford transiti juht said kohapeal esmaabi ning haiglaravi ei vajanud. Politsei veendus ka, et nii veoki kui Fordi juhid olid kained. Politsei sõnul pole esialgu selge, miks veoauto oma sõidurajal ei püsinud ning millised täpsemad asjaolud viisid traagilise õnnetuse ja kahe inimese surmani. Politsei rõhutab taaskord, et talvised teeolud on muutlikud ning ettearvamatud, mistõttu nõuavad nende igal sekundil juhi kogu tähelepanu suunamist sõiduki juhtimisele. Haapsalu liikluse kõige olulisemal tuiksoonel ehk Tallinna maanteel käib alates oktoobrist remont, kuid ühel ümbersõidu marsruudil puuduvad kõnniteed ja seal liikumine on jalakäijatele ohtlik. Politsei soovitab seda lõiku võimaluse korral vältida. Linnavalitsus loodab aga, et Tallinna maantee ühe lõigu avamine hajutab veidi liikluskoormust. Juhan Hepner lugu. Tallinna maantee põhjapoolsel vanalinna viival ümbersõidule ei ole Kase ja Jalaka tänaval kõnniteed. Liiklustihedus on seal kasvanud ja talvistes oludes on see jalakäijatele ohtlik. Jätkavad seal hommikul kõndinud hinna ja liivi. Kipuvad külge maha sõitma ja nad ei arvesta, siin inimesel ei ole kõnniteed ja eriti talvel on libe. Ei ole kusagil astuda. Et olen ise vihaga mõelnud, olen bussid kippunud maha jääma. Ei saa üle tee, keegi ei lase, kusjuures nad ei arvestada. Küsin ja olen ise mõelnud, et suure viha kohvikule helistan politseisse, tulge vaadake, siin hommikul toimub. Noh, eks see olukord olla üsna karm, kuigi noh, ma saan aru, et kõikide selliste suurte töödega kaasnevad ebamugavused Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman palub inimestelt teeremondiga seoses kannatlikkust ja ütleb, et Tallinna maantee nüüd liiklusele avatud kuni vahtra tänava ristmikuni, mis peaks ehk hakkama liikluskoormust veidi hajutama järgmise Tallinna maantee ja Tamme tänava ristmikuni viiva lõigu avamine, on veel ebaselge. No kindlalt ei saa lubada, aga meil ehitajaga läbirääkimised sellel teemal käivad ja küsimus pole niivõrd tees endas kui selles hoolduses ja kaasnevast soolas, mis sinna võib minna. Mis omakorda rikub ehitatud tööde kvaliteeti. Aga kui see on võimalik, siis avame. Politsei soovitab praegustes oludes jalakäijatel võimaluse korral Jalaka ja Kase tänavat vältida. Seal kõndides tuleb aga kindlasti kasutada helkurit, jätkab Haapsalu piirkonnapolitseinik Vello Vihter pal. Seal on valgustus ka natukene kehvavõitu ja helkur aitab ikka tunduvalt kaasateid. Varem märgatakse hõigajalt, märgatakse kättide paha isegi see, et helkurvesti näiteks kanda. Tallinna maantee rekonstrueerimine maksab 1,2 miljonit eurot ja tööd peavad valmis saama juulikuuks. Novembris ei õnnestunud Eesti raudteel müüa, kui me seal kolme miljoni eurose alghinnaga Tallinna vanalinna kõrval asuvat Suurtüki 12 kinnistute ehk Skoone bastioni kõrval asuvat ala. Kuigi huvilisi oli, ei tehtud tähtajaks ühtegi konkreetset pakkumist. Praeguseks on oma pakkumise Eesti raudteele teinud Tallinna linn. Margitta otsmaa uuris, millised arengud praeguseks on. Praegu veel Eesti raudteele kuuluva kinnistu omandamisest on huvitatud Tallinna linn, et rajada sinna koos Skoone bastioni ka avalik ruum. Tallinna linnavalitsus on võimalikke ostjaid juba varem hoiatanud, et ei anna kinnistu uutele omanikele nõusolekut sinna täiendavat ehitusmahtu kavandada. Samuti jääks tulevasele omanikule kohustus ehitised korrastada. Praeguseks on aga linn teinud omalt poolt hindamisakti sellele maatükile, ütleb Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Skoone bastioni ajutise komisjoni Otsus on selline, et see võiks kuuluda Tallinna linnale ja see on kindlasti vajalik Skoone bastioni arengu seisukohalt. Tallinna linnamaakomisjon, mis otsustab seda, milliseid maatükke linn omandab või võõrandab, on lasknud sellele krundile tellida siis omapoolse hindamisakti. Mis mõnevõrra erineb sellest, mis on Eesti raudtee hindamisaktis märgitud hind olema selle hindamisakti edastanud ka Eesti raud selle palvega asuda siis meiega läbirääkimistesse, selle hundi võõrandamiseks hindamisaktis toodud tingimustel või, või siis lihtsalt asuda läbirääkimistesse. Ehk Me leiame kompromissi selles osas. Novikov kinnitab, et linnal on kindel soov see krunt endale saada. Selleks, et realiseerida kogu Skoone bastioni korrastamine suuremas mahus, kui ainuüksi linna maa seda võimaldab, samas on kindlasti igal kinnistul ka oma mõistlik hind. Ei mõistlik hind on turuhind, mida kajastab ka tegelikult hindamisakt. Suurtüki kaks teiste kinnistul asub kahekorruseline remonditöökoda ja pumbajaam ning ehitistel puudub energiamärgis. Kinnistu asub Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal ja sellele rakenduvad ranged muinsuskaitsealased piirangud. Eesti raudtee nõukogu koguneb Tallinna linna pakkumist arutama 28. jaanuaril. Tallinna linnapea, keskerakondlase Taavi aasa hinnangul võiks õigeusu kalendri esimest jõulupüha ehk seitsmendat jaanuari hakata tähistama riigipühana. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ei pea ka ilmaliku riigipühade kalendrisse uue usupüha lisamist põhjendatuks. Küll aga võiks tema hinnangul hakata kompenseerima vaba päevaga nädalavahetusse jäävaid riigipühi. Reene Leas jätkab. Taavi aasa sõnul on Keskerakond ka varem teinud ettepanekuid tähistada õigeusu jõulupüha ning ülestõusmispühade teist püha riigipühana. Taavi Aas põhjendas seda sellega, et õigeusklikud on Eestis suurim religioosne rühm, samuti suurim usklike rühm Tallinnas ning vaba päev annaks ka neile võimaluse olla jõulupäeval koos peredega. Meil on kaks suurt usklike kogukonda. Õigeusklikke on isegi natukene rohkem kui näiteks luteri usklike ja võiks olla õiguslik võimalus oma oma jõulupüha rahulikult tähistada. Ja lisaks lisaks endale, et see on usklikele, ollakse kindlasti ka selline kogukondi rohkem liiter ettevõtmine. Õigeusu traditsioonis jõuludest märksa olulisem ülestõusmispüha tähistatakse õigeusu kirikukalendri järgi samuti teisel ajal. Kui näiteks tänavu on suur reede ja vaba päev 19. aprillil, siis õigeusklikele on see nädal hiljem. Taavi aasa sõnul ei ole esialgu kavas teha ettepanekud ka seal mõlemale konfessioonile vaba päev sisse viia. Ei hakkaks endast kahest pihta, et, et kas need, need kõik peavad olema, see on muidugi iseküsimus, aga ettepanek oli tõesti täiesti tõsine ja, ja ma arvan, et see debatt enne enne valimisi kulub kindlasti ära. Ja eks siis uus riigikogu saab juba võtta oma seisukoha, kas poliitilised jõud jõuavad selles osas kokkuleppele või mitte. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ei pea uue usupüha lisamist kalendrisse põhjendatuks. Mina lähtun sellest arusaamast, et Eesti on ilmalik riik ja selliseid konfektsionaal riigipühasid juurde ei peaks, sellest tulenevalt, et Eestis tegema küll, aga tõsi on, et vabu päevi võiks Eestis rohkem olla, vaadates ka võrdluses teiste Euroopa riikidega, siis meil neid üle ülemäära palju ei ole. Traditsioonilised tõepoolest on päris paljud siis usupühad, riigipühad, aga selleks, et oleks selline kontsessionaalne siis sotside ettepanek oleks see, et kui riigipüha langeb nädalavahetusele, siis sellele järgnev esmaspäev võiks olla hoopiski vaba ja see eesmärk saaks sedapidi tagatud ilmalikul viise. Eesti Rahva muuseum soovib pikendada muuseumi kogude digiteerimise tähtaega, ettepaneku esitas muuseum kogu valdkonda esindavalt. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Eesti Rahva muuseum tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku pikendada muuseumi kogude digiteerimise tähtaega 15 aasta võrra, kuna 2018. aasta lõpu seisuga pole muuseumid määratud tähtaega suutnud täita, räägib Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvald. Muuseumid on umbes nagu veerandi ainult jõudnud oma kogudest digiteerida, seda tööd ongi tehtud umbes 15 aastat juba siis ma ütleks, et panna 15 aastat, et saada ülejäänud 75 protsenti tundub üsna optimistliku arvutusena, aga siiski on lootust, et ministeerium ise on käivitanud digiteerimistegevuskava ja loodetavasti tuleb siis sealtkaudu lisarahastust. Pluss siis ikkagi ka digiteerimine ja see tehnika on muutunud nagu üldisemaks, et see ei ole võib-olla enam nii võõras maa, nagu ta oli 15 20 aastat tagasi. Kultuuriministeeriumis digiteerimisvaldkonnaga tegelev raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütles, et digiteerimisprotsessi tempoga võib üldiselt rahule jääda. Iga mure korral tuleb ministeerium Kavastu. Kui on mõjuvad põhjused, siis alati on ju läbirääkimiste teema ja alati saab ajapikendust, sest me teame, et elus ei lähe kõik nii nagu planeeritud. See ajakava oli siis tehtud veidi liiga rutakas. Kui me mõtleme, et iga päev ju lisandub pärandit ja kui me mõtleme, et Eesti Rahva muuseum ka kolis, siis me teame, et siin on väga palju objektiivseid põhjusi, miks digiteerimise periood pikeneb. Kindlasti ka ei arvestatud, võib-olla omal ajal kogu seda digiteerimise keerukust, aga see on ka koht, kus me saame tulevikku positiivselt vaadata ja kõik üle kalkuleerida. Eesti Rahva muuseum pöörab oma avalduses tähelepanu autoriõiguste teemale, mis puudutab näiteks Kirjanike päevikuid või kirjavahetust, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid. Ülle Talihärm sõnul tuleb asutusel endal otsustada, kas panna materjalile kasutuspiirang. Kui asutusel on aines, mis vajaks digiteerimistes, sellel on väga suur nõudlus uurijate poolt üliõpilaste poolt, siis kindlasti tasub see materjal digiteerida. Aga see, kas selle saab ka internetis vabalt kättesaadavaks teha, see on teine teema. Kindlasti peavad mäluasutused rohkem tegelema töötajate pädevuste tõstmisega, et tuntaks paremini autoriõigusi osata kas nii-öelda litsentse lisada digiteeritud materjalile, et mida selle digiteeritud materjaliga siis kasutaja teha võib, kas ta võib seda kopeerida. Digiteerimise tegevuskava raames koostatakse analüüsi, et paremini välja selgitada digiteeritud materjalidele litsentsi omistamise nõudeid. Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Eeloleval ööl on pilvesin saartelt algav vihmasadu levib mandrile ja läheb sisemaal üle lörtsiks ja vihmaks. Mitmel pool on jäidet ja enne sadu on paiguti udu. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel ja kohati rannikul kuni pluss kaks kraadi. Homne päev on samuti pilvine, mitmel pool sajab lund, saartel ja Lääne-Eestis lörtsi, paiguti sekkaga vihma. Õhtul suureneb Lääne-pol jäiteoht. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss üks kraadi. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti esireket Anett Kontaveit alustab homme Sydney tenniseturniiri kohtudes avaringis 2016. aasta olümpiavõitja Puerto Rico tennisisti Monica puigiga. Kontaveit on värskes maailma edetabelis 20. niinimetatud õnneliku kaotajana Sydney turniiri põhitabelisse pääsenud Buy 53. kohal. Kaia Kanepi langes maailma edetabelis üheksa kohta ja on nüüd 70. positsioonil. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan, pane mängib sel hooajal Poola meisterklubis Belhatovis Kraas. Kõrgetasemelise Poola liigas on meeskonnasisene konkurents väga tihe ja seni on olnud eelkõige vahetusmees, sest klubis mängib ka 35 aastane legendi staatuses diagonaalründaja Marius lasli, kes on Belhatoviga võitnud üheksa Poola meistritiitlit. Valitsev Poola meister Belhatuv on praegu liigatabelis seitsme võidu ja kuue kaotusega alles kuuendal kohal, liidrist ketšenkoslest lahutab juba 17 punkti. Vaatamata raskele hooaja esimesele poolele ei ole meeskond Renee Teppani sõnul tiitlimõtteid maha matnud. Renee Teppan. Ma ise loodan, et mu tervis natuke parem kui, kui ta siin oli esimesed neli kuud ka, et täisrahus nii-öelda tööd ei olegi nagu tehase andmete kindlasti raske esimene pool ja ütleme, tugev lõpp on alati parem kui nii-öelda hea algus ja kett lõpet. Nii turu kui kõige mõttes, et midagi katki hetkel ei ole, et mida sa paremini saab võistkond paremini, et loodame, et asjad liiguvad, üles saime, saime seal mingeid väga-väga nõmedad kaotused, mida on raske tagasi nüüd järgmine ring teha, aga ma ei näe põhjust, miks ei võiks uuesti poolavestile olla paari kuu pärast, et tegelikult see tundub võib-olla hetkel nii mõnelegi utoopia, aga tegelikult noh, klassi meil on tasemel, on et kui pisiasjad saame jonksu, tulevad ka tulemused. Selline oli päevaga ja esmaspäeval, seitsmendal jaanuaril ilusat õhtut.