40 aastat oma 70-st eluaastast on Eesti NSV rahvakunstnik kerel Raudsep dirigeerinud Estonia teatris. Maestro Raudsep, kas te teate, mitut etendustel seda olete dirigeerinud? Estonia teades ei ole kukkunud nii ei üldarvu, aga esele umbes ei oska ütelda. Aga näiteks teie perekonnas on veel muusikuid peale teie. Päris nii, muusikaala peale on läinud mul noorem tütar Tiina, kes on, kes tegeleb väikse mudilaste kooriga pioneeride palees. Aga kas näiteks abikaasa on näinud kõiki teie etendus raamatuid olemas? Aga millised ülesanded on ooperi- ja balletiteatri telgi üldse? Kogu selle organismiga nii-öelda kokku elada ja, ja siis etendustel läbi viia. Kas tähendab noh, etenduse läbiviimist, seda näevad ju kõik pealt pealtvaatajad. Aga kui suur protsent tööd tuleb enne ära teha, et see etenduselt sa välja tuleks? No vot, see protsent ongi suur. Mida nii-öelda saalisolijate jälgides esietendust või etendust ei aimagi, kui suur see on? Algab ju töö solistidega klaveri taga siis tulevad seade, proovid, kuhu juurde asub lavastaja. Siis tuleb peaproovide periood, kogu astuvad juba kostümmeerijad ja nii edasi. Aga kas on ka teisi ülesandeid veel just ütleme, hoopis muusikaväliseid ülesandeid. Telgedel juhtub teatavas mõttes ma ei taibanud. Näiteks ükskord, kui me siin vestlesime siis tuli välja, et kui te tahtsite 54. aastal lavale tuua Luikede järve siis lavastaja ei leidnud. Tähendab luikede osatäitjat ja selle seda nagu ette temale teie kuidas juhtus. Ja see oli niisugune lugu, et mina tegin ettepaneku pääle seda kui Moskva ballettmeister Vladimir Paavli spurmiste. Meil oli juba lavastanud Esmeralda. Et kas ei saaks meie teatris lavastada Luikede järve. Tema esimene küsimus on oli, kui aga teil ei ole luiki Et soovitasin puuriministril vaadata ja siis teha oma lõpliku otsuse. Aga kust te teate, teadsite, et vene keeles sealt see õpetaja Helmi rull seda paaditeada meil Tallinnas ta õppis meiega graafilises koolis ja sealt siirdus sinna. Nii et tuleb välja, et siiski dirigendile on nagu neid põhjus ka muuga tegeleda peale muusika. No ikkagi ja sellepärast, et ükskõik, võtame näiteks ooperis solistideni, koosseisu määramine või helide nägemine ja seal kaasa kaasneb ka dirigendi arvamus mitte üksi, ainult lavastaja. Selge see sellepärast et ongi, et Draamateatris ju kujunda terve lavastuse lavastaja, aga ooperiteatrisse on ju see töö enam-vähem pooleks vist jah, seda küll, jah. Ainult balletis on niimoodi, et balletist dirigent palju kaasa ei räägi, kaasay tantsija, kes, kes peab tantsima seal seal juba rohkem koreograafia. Balletilavastaja, kui me juba jõudsime, Helmi puurini, Helmi puur, milliseks kujunes teie vahekord teie kui noor baleriin ja juba väljakujunenud dirigendi gril raudselt vahel. Dirigendi ja tantsija vaheline suhe tekkis sel perioodil, kui Vladimir Petrovitš hakkas lavastama Luikede järve. Ja nüüd ma hiljem olen Kirill kuulnud, tähendab seda, et teil olid sellised jutuajamised ja ja isegi hiljem ma kuulsin seda, et Leningradis sõidu tähendab momenti, kas keda Leningradi saata ja et seal teater mitte üksi kooli otsustanud, vaid teatri tantsijad ütlesid oma sõna kaasa. Nii et teater ilmselt oli teadlik. Nendel õpib seal üks noor inimene ja mida ta endast kujutab? Tagasi tulles ma teadsin ainult seda, et ühel treeningTõnnil ma ei mäleta, kas sina olid seal selles tunnis, Burmeister vaatas proovitundi ja seal siis justkui otsustati see minu jaoks moment, et me hakkame tööd tegema. Ja vot sellest momendist ma siis justkui olengi Cyrilliga tuttav. Ja no Ma ei tea, kas siin on praegu mõtet sellest rääkida, mida tähendab balleti ettevalmistamine ja see on iga päev proovisaalis olla. Kas ka dirigent viibib proovisaalis? See moment, et iga päev kaks-kolm tundi kolman, võib olla palju, hiljem tuleb neid tundi rohkem alguses kui õpin alles. Ühesõnaga, see on igapäevane treeningsaali töö ja kus me õpime, kõigepealt tähendab Meister näitab meile järjekorra ja siis hakkab, ühesõnaga see viimistlemine. Ja minul Ja tähendab, meeles on mul see, et Cyrillistes hästi palju saalis tähendab proovisaalis. Ma muidugi ei tea, kas ta istus nüüd Luikede järve balleti pärast ballisaalis, ma tean, et Kirill oli väga hea. Nad olid väga lähedased Vladimir Pormeistriga. Niimoodi, noh minu ma olin siis väga noor ja teatris alles. Ega ma sisel teatrielust palju midagi mõistnud ja inimesi ma siin teatris tundsin vähe ja veel alles, tähendab, see oli ikkagi esimene aasta. Aga mul just jäi meelde see niisugune eriline nendevaheline sõprussuhe, selline. Ja mis mulle eriti meeldiv oli see, et Kirill Viis mind tähendab oma perekonnale juudis. Ja ma olin nende juures väga sagedane külaline ja koos muidugi Burmeistriga. Ja tähendab mul ikka kogu aeg on see meeles, et see eriline lähedus nende vahel ja nende perekondade vahel fantosca Pormeistri abikaasa ja, ja siis veel lisaks sellele siin mingisugune eriline missugune. Eriline nalja viskamine ja selline, mis oli omane Kirillile, ilmselt väga jaga Burmeistrile. Nii et nad kogu aeg kuidagi aasisid teineteise kallal ja need kogu aeg oli nendel midagi teineteisele nii õrnalt Tügavat ütelda ja see oli nii meeldiv ja nii selline eriline lahe olemine oli alati nende kodus, kui nad kõik koos olid ja ja siis on mul veel meeles hetki relvis. Gerilja Hille võtsid mind kaasa suvel endaga koos puhkama Võsule. Ei vabandust. See oli Õisu Õisu ja see oli jälle tore suvi ja siis ma olin lihtsalt nende perekonnaliige seal selle ja no tänu sellele kõigile on kuidagi Kirill mulle rohkem kui balletidirigent, aga ma olen koostööd teinud, lihtsalt on mulle väga hea. Niimoodi lähedane tuttav ja tema perekond on mulle väga lähedane tema, tema lapsed, kes on ka suured juba täiskasvanud aga tähendab meie saalide ees. Ma ei mäleta sealt nii paljude aastate taha, et meil oleks olnud probleeme mingisuguseid, mida me oleks pidanud teineteisega niimoodi lahendama või tähendab kui tantsija, dirigent tempot suhtes. Probleem ei olnud, meil oli jah, mul tähendab on mulje, et kõik oli justkui väga ladusalt, meil läks. Ja. Aga tähendab ma muidugi lill, olen tänulik sulle, et kõik minu hilisemad tööd tegelikult pistan peaaegu kõik sinuga toimunud, eks ole ju, kõik uus uuesti Luikede järv ja selja Romeo ja Julia ja tal on ka enam-vähem. Kas sisendi tegid ka sina oled? Selle tegi Vallo Järvi ja vot siiski tähendab üks balleti temaga, Tiina oli sinuga, tähendab kõik dioobimi olemas orgeniana ja kogu see aeg ja siis nad on see niisugune tore. Kui aga Pormeister lülitas ja teesse sisse, siis olime me justkui niisugune väga. Arvasin selline tore lähedane Ring oli. Ja aga hilisemad tööd on meil olnud, kus mina olen juba andnud repetiitor. Ja Kirill on olnud dirigent. Vaat siis on neil tulnud Cyrilliga lahendada mõningaid vallad, Kirill, eks ole ju. Ja ilmselt. Kas kui määrad, kui palju seal on meie egoismi Ma ei tea. Aga meil on olnud probleeme, kus me oleme püüdnud selgeks vaielda kui palju, kes siis primaarne meie laval või või muusika läbi dirigendi. Ja muidugi ma olen alati püüdnud kaitsta ikka tantsijat, Kirill on alati püüdnud kaitsta muusikat. Ja me oleme nii teinekord nii noh, kuidas öelda oma kaitsmisega, kumbki kaitseb oma seisukohta. No lõpuks me jõuame ikka selleni, et me peame ikka ilusa sünteesini, peame jõudma ja ja see on muidugi õige, eks ole. Kirill ja tähendab ikka. Me oleme palunud alati dirigendile tantsija vajab väga dirigendi abi. Ta vajab võib-olla rohkem kui see, ma ei kujuta ette, kas laulja vajab nii, aga meie vajame väga. Sest meil on väga oluline, me teeme ju saalis, valmistame ette, neil kujunevad muidugi alati alati on see ikkagi noh, dirigendi poolt. Niimoodi dirigent on jõudnud mingisuguste tempodeni, eks ole, ikkagi meie ühistöös ja vot nendes tempodes me justkui püüame lähtuda ja teeme saalis seda tööd, aga eks kui dirigent on meist eemal, siis see võib märkamatult meile muutuda meile teinekord mugavaks. Ja me püüamegi neid teha endale mugavaks, siis on meil nii-öelda ja tantsida, kui tempod meile mugav. Nii et seda ükski tantsija muidugi eeldad ehitada ei saa etaloni hea tantsida siis kui tempo on talle hea ja vot siin nüüd jälle me võime siin üle pakkuda sellega, Me võime ta endale mugavaks teha, märkamata, et me lähme võib-olla teinekord kaugele sellest, mida tegelikult ühesõnaga mida nõuab muusika, et me ei läheks siiski? Ei ta ei laastaks seda muusikatempot enda mugavuse vajaduste järgi. Vot siin ongi see väga suur ja vajalik koostöö, et et me ikkagi oleksime ühise terviku eest. Tähendab, me vastutame kõik ühise terviku eest etenduse eest. Ja alati ikkagi palumedki, dirigent oleks meil saalis ja mida rohkem on dirigent meil saalis, seda parem. Aga teinekord on ka nii, et kui noh, ühe osapoole, mitu osatäitjat, et ühele, ühe soone tempo, teisel teistsugune On küll ja selles mõttes ongi balleti, selles mõttes ongi balleti veidi raskem isegi juhatada, kui ooperid. Sest ooperis on, eks ole, solist, laulad ja sa saadatega, sa kuuled teda. Aga balletis on niisugune olukord, et silmanägemine ei aita, tuleb ballett, kas baleriin saab praegu selle, selle muusikalise fraasi ka nii hakkama kui, kui on selle tõttu niisugune tunnetamine etendustel minu kogemuste järgi? On isegi seletamatu, isegi seletamatu. Et vot kuidas tänase baleriin, kes tantsib, kuidas tema tunneb täna ennast, seega mängib rolli muide. On kahtlemata enesetunne on väga oluline moment. Siia vaat siin tabada nii-öelda baleriini liigutuste järgi tema tunda niisuguseid, missugune meeleolu tal parajasti on seal kaunis kaunis problemaatiline. Ja ma usun seda enam, et Eesti on olemas igal tantsija tema lähtub oma loomusest, on tantsijad, kellel on väga, tal on loomupärane kiire liigutus, fan tantsijaid, kellel on loomupärane aeglasem liikumine ja nüüd üks või teine peab siis ennast mingisugusesse temposse sisse viima. Ja aeglasel tantsijal on meel parem ja ta saab ennast realiseerida laval palju paremini, kui tal on tema loomusele vastav tempo ja vastupidi, kiirele tantsijale. Ja nüüd muidugi dirigendid üldiselt püüavad meile vastu tulla selles suhtes. Ja aga juhtub ju kõik, juhtub ka niimoodi, et dirigent on. Tähendab. Võib-olla teinekord teinekord on, need lihtsalt ei, ei taba ära seda momenti muidugi tantsijad professionaalse selle nõuab, et tema peaks alati muusikaga kaasa minema ja ta seda muidugi teeb alati. No ja vot siis tekivad teinekord need väikesed momendid, et tantsija tunnetab, et teise tempo juures ta oleks saanud paremini, ta oleks võib-olla ta läks oma hingega rohkem seal selles sees olnud, mida ta tegi, aga no need on niisugused momendid, mis jäävad alati. Mida rohkem me muidugi oleme dirigendiga proovisaalides koos seda, seda läheb me oleme tähendab tuttavad teineteisega, seda kergem on etendus loomulikult. Ja ma mäletan kunagi väga palju aastaid tagasi kui meile siis ma mäletan, et oli neid probleeme tihti, et dirigentide le jätkunud aega tulla proovisaalidesse, kuna nad tegid ooperit, tegid operetti. Ja, aga nüüd kuidagi on see lahenenud neile kasuliku suunas, et me ikka näeme dirigente saalis. Ja. No lihtsalt, võib-olla praegu on, teatas rohkem dirigentidega, oli kolm. Lahendaski sellel linnal, sõbrad saavad tulla saali teie proovile. Proovi seal aga vist kõige raskem gril Raudsepp on päris külalistega, näiteks külalissolistide. Ja see on huvitav küll, et on kujunenud niimoodi välja millegipärast ooperis. Vaat kui sümfooniakontserdile tuleb solist, ükskõik siis, on ta pianist või või viiulikunstnik või siis temaga toimub proov koos orkestriga sümfooniaorkestriga. Loomulik ja pea. Aga teatris on kujunenud niimoodi välja aastate jooksul, et proov toimub. Aga laval koos orkestriga ei toimub, nii et sa kohtud nii-öelda kastroleriga tegelikult õhtu etendusega etenduse käigus ja vot siis peab olema väga nii erk ja väga nii valmis igasugusteks tõsteks balletis haarava, praktiliselt balletisolistina esimese jaladest järge uuesti olen ja, ja ka ooperis on vot selles mõttes. Selles mõttes ma leian, et see päris õige ei ole. Ma ei oska selle koha pealt midagi arvatagi, sellepärast et praktika on näidanud, et seda kunagi ei toimu, ei tohi. Orkestriga proovi sa kunagi ei saa, lavale ka ei saa proovisaalis ja mul on jäänud oma ringirändamisest veel niisugused lehekesed, kus mul on lava üles joonistatud. Vaat siin on see trenni minna proovil jahendatuses, nii. Aga, ja ilmselt ma pean ütlema, et on piisanud sellest Kas võib-olla professor Tiit Kuusik esse, mis teie arvates, mis see vahe on terrigeerida balletti või ooperit on suur vahe. Kuulge, nende spetsialist, spetsiaalküsimustesse ma ei tahaks sukelduda. Ma ei ole kunagi ennast ette kujutanud dirigendipuldis ja, ja veel pealegi balleti ooperis juhtuks ja seda ma nüüd nii enam-vähem teada. Aga ooperi ettevalmistus, töö algab samuti dirigentidega juba proovisaalis, enne juba isegi seade proove. Ja vaat see ongi gril Raudsepp olnud üks suur suursugune noh, pluss või, või tore külg. Et kui meil oli muusika nii enam-vähem selgeks õpitud, tähendab noodid ja seal ja hakkasid juba seaded. Kirill oli alati seade proovis. Ja seal me leppisime kokku. Kõiksugused, tempot, kõiksugused, laialdased kiirendused, selle, kuidas tegevusega koos oli, mitte nii, et me tulime siia viimasel ajal on levinud kas just viimasel ajal, aga vahepeal oli küll niisugune, mis ma sinna tuleneb, ma tulen siis proovigu mul orkester käepärast on juba et aga, aga, ja siis hakkame laval siin jagelema ja kokku leppinud me kõiksuguseid asju. Vot grilliga niisuguseid asju. Ei, ma ei mäleta küll, meil oli kõik selgeks tehtud, tulid lavale, sul ei olnud mingisuguseid üllatusi. Eriti tähtis on see töö vist eesti algupärandit ega Rigolettot võib kuulata ka plaadi pealt ja saab nii dirigent kui solisti teada, milles siis asi on või ainult noorid on värsked siis vist algab see tee kõige keerulisem, sest osad on muidugi algupärandiga, ongi see asi, et seal tuleb kõike otsida algusest peale. Muidugi helilooja aitab siin ka kaasa selles mõttes, et oma arvamusi avaldada geneesi, kuid otsingud, kuidas seda ooperit teost teha. See on tõesti õige, et, et ütleme, klassika puhul on olemas eeskujusid ja plaadid olemas ja on lindid olemas. Mina pean aga isiklikult ütlema, et ma seda stiili ei armasta väga. Et ennem mingisuguse plaadi Itaalia plaadi pähe õppida ja siis hakata sedasama nii-öelda järgi tegema järgi tegema ja ütleme, kanda kollektiivile solistidele edasi. Minu arvates teatritöö on ka väga individuaalne ja tan loominguline. Ma võin tuua siin ühe huvitava näite. Näiteks hakati lavastama, ravi hääldada. Ja Travjaata puhul. Dirigent võttis plaadi pealt need tembud, mis ta plaadi pealt kuulis ja kandis neid edasi nii-öelda siia lavale. Ja mis juhtus? Juhtus niisugune asi, et mina seda tol korral ei dirigeerinud, aga mulle olid nad väga võõrad need uued tempod nõnda öelda. Ja siis öeldi mulle, et vot need on väga kuulsa dirigendiplaadid, tempod ja nii edasi. Ja hiljem lugesin ühest ajakirjast välisajakirjast, kus selgus, et see isegi see väga kuulus dirigent laadistas sellepärast kiiremat tembud, ta pidi kogu ooperiga maatuma kahe kaua mängitava plaadi piiridesse. Muidugi kõige trastilisem olukord, aga nii ta võib mõnikord juhtuda. Ja seda enam, et täpselt samuti nagu balletis on ka ooperis igaüks omaette isiksus. Ega siin ilmselt iga rida solistil on aaria ilmselt omamoodi läbi tunnetatud ja ei saagi nii teha, nagu üldse. Professor Kuusik. Kui palju võib endale solist ooperijooksul vabadust lubada? Et vabadus selles mõttes, et ütleme, lepitud ühtemoodi fermaad kokku, aga kui palju võib-olla hoopis teistmoodi teha. Kas sa lubad? Noh, mõningaid kõrvalekaldumisi võib ju olla ja kui. Sa üle muusikast välja ei lähe, üle normi, mesilase piiride ei lähe. Ma usun, et siis siis ka ühelgi dirigendile selle vastu midagi ei ole. Puhul tuleb dirigent järgi ja peabki olema, ma olen lugenud ka ühest brošüürist niisugust asja, kus üks laulja pidas nii kaua kauafermaatid, dirigent pani kepi ära ja ootas, et ahah, nüüd sa tulid alla. Nüüd lähme. Ja no see käib juba nagu iga üle ülemisest eetika eetika piiride juba. Aga mis muidu takso selle plaadi kuulamise peale ma tahaksin nii palju oma arvamust ütelda. Et mina pean seda plaadi kuulamist niisuguseks materjali kogumiseks just. Ma ei ole iialgi ühegi plaadi pealt, seda ma võin küll kinnitada midagi, midagi ega kedagi püüdnud kopeerida. Aga ma olen teda kuulanud näiteks enne. Vähe sellest plaatidest ma enne Borissi lavastust siin ma sõitsin isegi Moskvas suure teatri Borissi vaatama. Juhtus tookord? Jah, reisijal laulis Borissi. Aga ega sealt midagi kopeerinud, ma lihtsalt tahtsin seal nagu materjali kogumine. Kogud vaata siit, kuidas üks teevad, seal ei taha, see asi, passib see asi passi mulle, see ei sobi mulle, seda ma ei tunne niimoodi. Ja, ja nii on plaadi pealt ka seda hingustele atmosfääri rohkem nagu endasse imeda. Sama küsimus meenub mulle, meenutab mulle sa samas laadis natuke teistmoodi. Kuulata ja, ja kuidas see poeem tehtud onla skaalas ja kuidas juhatab hälbed ka ja tulemus oli see, et muidugist Pütsiifi ka pärast terve etenduse jooksul vaatasid, mis asja Karajan teete. Ja igat tema võteti hõiget temalt, kuidas ta fraseerisin, kuidas ta läbi viis jälgisin ja kui pärast mu käest küsiti nii-öelda päästeetenduses, kuidas etendus oli, ma isegi ei oskanud ütelda. Aga kas teil, lugupeetud rahvakunstnikud, on võib-olla ka mõni ühine eriline mälestus oma pikaaegsest tööst olete ju ka ligi 40 aastat koostööd teinud, koos etenduse välja toonud, on võib-olla midagi nihukest erilist meelde tuletama? No huvitav on, et enne sõda konservatooriumis käies ma juba siis kuulsin, kui Tiit laulis seda oma kuulsat Figaro ka vatiini. Ja siis ma nii ei võinud ette aimata, et üks esimesi töid meil koos nimelt filmiti. See oli Tallinnfilmist või kes tegi esimese filmi nihukese kunstilise filmi muusikalise filmi. Ja sealt tuli meil koos teha sedasamast igal juhul avamisõhtule, mis, kuidas, kui saabub õhtulehes? Jah, kui saabutumist. Assoo. Mul on isegi, see oli esimene meie töö. Kui ma võin vahetada ümber meie esimene kokkusaamine oli kas siis nüüd Tormide rand või Rigolettot. Ma ei mäleta täpselt seda rohkem noh igalühel see oli see periood, kus nii-öelda pääle see tõele sõda. Nii võiks nimetada, et kus meie teater taastati ja kus nii-öelda ja suure entusiasmiga asusime uuesti teatris nii tööle. Ja vot selles perioodis tulidki välja muuseas ka meie heliloojad, Eugen Kapp ja Gustav Ernesaks olid siis väga entusiasmi täis ja nii-öelda sotsvõistlusega kirjutasid järjest teoseid. Ernesaks, Tormide tornide ranna Cap, tasuleegid, Ernesaks, tule, tuleristsed, Cap, Kalevipoeg, Ernesaks, püha pühajärv ja Cap vabaduse laulik ja nii edasi. No vot niisuguses miljöös tähendad. Tormide rannaga ja Letoga tasulikega tol korral mina juhatan hiljem ja ka hiljem, kui me 56. aastal dekaadile sõitsime Moskvas, siis Paul Mägi lavastuses juhatasin mina tasu lööki ja esimene etendus Moskvas. Ja teil omavahel probleeme ei ole olnud, niukseid, mis tundeid lahendate lahendamata. Ei Me oleme Tiiduga väga hästi. Ma rääkisin, et me. Ma ei mäleta üldse kunagi kakelnud oleks, aga, aga mis meil olid rääkida, seda rääkisime proovisaalis ära juba. Ega meil siin sai ausalt tehtud ja tagajärg oli vastav. Oli vaja ikka üht ja teist oli ikka vaja. Üks. Neid libastumisi on ju igalühel jubedus. Seal on väga ilusti. Meie olemegi kivil paar kortisooli peal kakelnud ja siis, kui ma juba tol ajal ütle talle hiljem pärast. Kuidas rahuldust, rahu, rahuldamatu, see mingisugune tunne, vot see ongi see moment, saale, muud midagi lööstusena. Kuigi mul oli hall. Esimene suures teatris balletidirigendiks Johannes valgetes kiin. Staseerisin suures teadis tema balletis needusi ja ta nägemine oli täitsa nii. Ta ei näinud üldse midagi. Äärmiselt. Kuidas te siis nüüd koos balletiga saatidel solgitud näiteks klassikalises balletis on, ütleme nii. Tuleb dominantseptakord. Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, lap, mõlemad peame ühela ja ühtemoodi lugema. Aga muide, tema oli see, kes kõndis metronoom Fixule, aga tema tundis fantastiliselt, aga ta tundis Sa ühesõnaga seal kaliinamist, kuidas ta seal teda hüüdis, Canina sirgeeenna. Ta teadis täpselt, mida ka linnal on kusagil vaja. Jaa, tähendab ta teadis muidugi väga hästi toi nende pikkade aastate jooksul palju spetsiaalselt ainult selle peale ja ta istus kruvisaalides ja ma tähendab, tean, et isegi Leningradis kus tähendab mida mina näen, millist tööd lähedalt näinud, seal on ikkagi ka alati alati enne iga tantsija juures on dirigent enne lavale minekut üks proov, kus tema mitte enam klaverimängija ei anna tempot, millega me iga päev proovi teeme vaid tema annab läbi klaverimängijale tantsijale tempo ja ütleb kohe siin sa oled aeglane. Palun natukene anna juurde või, või siin kiiremini ja siis tantsija muidugi esitab oma palvet ka. Ja kui see on võimalik, siis ta täidab selle, aga ühesõnaga seal tekivad need kokkulepped. Ja need kokkurääkimised ja teineteisele järeleandmised, mis tegelikult ju meil ka nüüd juba toimuvad, eks ole ju, Kirill. Sest me ju kohtume ka tihti enne etendust. Jaa. Jaa. Luiged lähevad mööda lavale. Apladisevad kanakesed mäletanud pessa saatmisest kolme, puudusid luiged. Vaat. Siis teha jah, balletikingadega, siis nüüd ma mäleta, vanasti oli kyll probleem. Ja veel üsna hiljuti. Ei, ta on ikka probleem, tähendab, mis plaanis, nende kvaliteet on väga vilets, väga häid kingi teeb Moskva suure teatrikombinaat oma tantsijatele. Aga kõik teised on praht, rämps täieliku. Ja meie teeme nüüd omale ka, muide, Tallinnas on ka neid teatriühingu juurde. Tehakse kingi ja muidugi see on nüüd alles asja algus. Ega nende kvaliteet hea ei ole, nad on alles õpipoisid, aga ehk nad läheb võib-olla paarkümmend 30 aastat mööda, siis ehk saavad teevad juba häire niimoodi, aga see on vajalik, et kujuneks väljakujunemist inimesed, kes teadsid väga täpselt, mis kinga juures vajalikuna. Kui minu käest küsiti, eelmine kord, kui ma kuuekümneseks sain, mis olid suuremad, ela, suurimad elamused selles balleti alaldaja ooperijalaga kesid, aga balletialal, siis siis ma jutustasin, aga see läinud eetrisse, et minu muidugi meie esietendus. Aga üks etendus, mis Viljandis tegime järve ääres sind ei olnud. Ja hammeriga otsustasime niimoodi, et me paneme niimoodi, see oli tehtud, põrand sinna Viljandi järve nii-öelda põhjapoolsemas soppi. Ja siis pidime seal rannas nii-öelda vabalutid jälle tegema lindiga. Ja me otsustasime hammeriga, et me teeme niimoodi, et räägime vetelpäästega ära, paneme baleriinid paatidesse. No hästi, aga tead, need vetelpääste poisid olid nii ägedad vennad. Nad panid niisukese paaru peale selle esimese mootorpaadiga, et baleriinid koos sõudepaatidega ümber ümber. Ja vot siis meie olime kahekesi hammeliga, nagu oleks see samane kana välja haudunud pardipojad. Tähendab, oleme kaldal, vaatame pealt ei saa midagi aidata ka. Ja siis kõige toredam pilt oli see, et toredad poisid, kaks poisid noppisid baleriini muudkui veest välja, mõned oskasid ujuda. Muidugi. Ja Peterson. See oli niisugune pale balletientusiast. Et viimane moment, mis ma nägin, oli see, ta hoidis balletikingad käes, need olid vee peal ja ta ise oli vee all. Et ja, ja kas etendus toimus märgade paikadega vä? Oh, seda ei lähe listi. Aga kas nüüd märgade patjadega tulid nad lavale ja tantsi, siis me kuivatasime ja publik ootas ilusaid publiku hooldus ja luiged omas olek, mille, kuidas põrandas? Saime kuivaks on ka oma oma number Me valasime põranda bensiiniga üle. Panime tule otsa, see kuivatas momentaalsetega. Ainuke viga oli, et tol korral helile läks ka nii-öelda Rykiel see heli, mis sealt ülevalt tuli, see oli nii. Ma ei oskagi kirjeldada. See küll. Me lubasime, seal võis ilmselt iga tantsi oma tempos täita, kõik oli võimalik. Kas see nüüd tegelikult läheb kõik? See vist paistab, et lähedane, aga sa tahtsid, sul on, ma tahtsin küsida seda, et see, no ma küsisin su käest. See nüüd uuesti, tähendab, et, et tagant ja et kui ma olen teinekord sinu juurde pärast etendust tulnud jaa, tähendab tänanud, et tantsija minu kaudu tähendab, tänab sind, et tal oli ideaalne, kas kolmas vaatus või teine vaatus või et et kui ainult alati saaks sellises tempos. Ilmselt sinul on see mingil määral üllatus, sest sinu jaoks sai püüdnud midagi Diaalsemat teha ega teistsugust, või või kui ma teinekord tulen su juurde ja ütlen, et oli liiga aeglane. Sellele tantsijal oli see liiga kiire. Ega sa ju tegelikult teadlikult ju seda ei ole tahtnud teha ja ja sinul on igal juhul alati olnud üllatav, eks ole, kui ma tulen niiskust, aga eks ole helmikene üldse ja üks etendus on hea, arene Alden ei oskagi öelda ja see oleneb ilmselt tempo tunnetusele mingil määral. Kõigil sajule lasi ja, ja tempot tunnetus ja seal yle oleneb muidugi tantsija endast ka. On etendusi, kus ta on sisemiselt iseendale ise ta seda ei tunne. Muidugi on ta kiiremas tempos vallis Depaks sallis, teinekord on talle vaja aeglasemat. Mul sellepärast ma tulen veel kord tagasi baleriini tabada, endaski. Jah, ja muidugi ikka, Me kutsuksime kõiki dirigente, stipendiumi proovisaali, meiega konstroofideks. Ongi omavahel vähem probleeme selles suhtes, et ta on nagu lihtsam see. Eks meil ole ka omad, me oleme ka inimesed selles mõttes, et meil on kah oma tingel liigutused, vahel Me saame kiiremini, vahel, mida on maailmas, aga teine on kergem jälgida. Aga me tahame ikka sinna raami jääda ja tal on kergem seda tabada. Aga etendus, oletame, kuivõrd lauljon dirigendi käe küljes kinni, kas väga kinni? Ma võin tuua ühe suurepärase näite. Dekaadi esimene etes tasulekkidega. Suure teatri filiaalis? Mul ei ole niisugust tunnet ennem olnud ja, ja pärast ka. Nimelt oli niisugune olukord, et alustasime ooperiga peale valitsuse loosituudi. Poliitbüroo. Meie kallis Elsa Maasik ehmatas nii ära sellest et ta aarias nii-öelda mõne takti jooksul oli häiritud. No ma katsun seda nii ilusti ära siluda, püüdsin ta kinni ja siis oli niisugune tunne, et ma võtsin nägematult niidid iga kooli liitelt, igalt solistilt tulid siia minu juurde ja orkestrist ja vot siis oli niisugune tunne, et ükskõik, mis maga, tegin või tahtsin, see tuli ka, kohe, oleks võinud ka tiritamme kasvatada. Ratast toonia peadirigent Eri Klas. Mil määral telle nooruses assotseerus ratt Estonia Kirill Raudsepa nimega? Minu arvates me ei saa rääkida noorusest, ma räägin kasvõi tänasest päevast, sest Kirill Raudsepp oli Estonia teatris ja on Estonia teatris 36 aastat. See on pikk aeg ja on olnud Estonia teatri tüüri juures võib-olla kõige raskemal ajal pärast sõda 49.-st aastast järjepanu 13 aastat. Ja see on aeg, mil Estonia teatris oli väga suured saavutused. Ja pärast sõja sõjakeeriste sõjamöllu taastada teater viiese teater sellisele tasemele, et tol ajal teatrietendustele omistati kaks korda riiklik preemia. Kirill Raudsepp ise oli Eesti preemia laureaat noore 31 või kaheaastase mehena. Ja pärast seda juhtida teatrit pikka aega ning ka praegu täies jõus olla rivis. See on inimene, kes on sümpaatne nii muusikutele, tantsijatele, lauljatele, oma autoriteedi ja heasoovlikkus ega on ta paljudele olnud eeskujuks, sest et tema teadmised on väga laiad. Ta on lõpetanud Tallinna konservatooriumi Artur Lemba juures klaveri alal õppinud Heino Elleri juures kompositsiooni. Et tänu temale on lavale tulnud ja kõik Eugen Kapi ooperit ja balletti, sest ka tema käsi on olnud nende orkisteerimise juures. See on suur etapp Eesti kultuuriloos. Ohtralt on ta jaganud oma kogemusi noorematele kolleegidele. Ja seetõttu. Ma ei saa rääkida Kirill Raudsepast, muudkui ma võin neid väga tihedalt ühendada Estonia teatri ja Kirill Raudvõrdusmärgi vahele panna. Ma arvan, et vähemasti see on üks etapp Estonia teatri loos ja mitte ainult Estonia teatriloos, vaid kogu vabariigi kultuuriloos. Kas teile isiklikult on temaga midagi andnud vähemalt oma eeskuju või oma elurõõmuga? Kindlasti, sest et kui mina tulin Estonia teatrisse oli Raudsep kõigi poolt lugupeetud maestro, kellest räägiti ja räägitakse ka nüüd väga lugupidavalt. Ja ma nägin seda tõdesid nii-öelda omal käel, kui, kuivõrd täpne on tema käekiri nii muusikalistest, taotlustes kui ka kasvõi töö planeerimises. Ja selge käekiri on minu arvates säilinud selles mõttes, et ka praegu mil väheneb vabariigi aastapäev, on ta taas ametis. Me üheskoos ühises koostöös tahaksime lavale tuua Eugen Kapi ooperi Vabaduse laulik, millest omal ajal Kirill Raudsepp sai selle lavastuse eest riikliku preemia. Ja, ja tore on, et need kogemused nõnda noorematele kolleegidele jätkuvad mitte ainult mulle, vaid nüüd, kus majas on juba minust poole noorem kaader. Nii et ma mõtlen, et tema märkamata pedagoogianne, elaksin edasi ka ooperiklassitöös, kus ta jõudsalt kaasa lööb ja oma kogemusi ka lauljatele, tasena. Tänan teid ja arvan, et jääb soovida talle järgmiseks aastakümneteks sama palju energiat ja edasi töötada teil kui pea tirinidel vist selle vastu midagi ei ole. Maestro kuidas teil lapsepõlves lõid kohe need muusikalised anded välja ja kuidas selle valima? Ei, seda nüüd ei saa vist ütelda, muidugi mäletan. Kuna minu isa oli, oli. Konservatooriumi inspektor, siis peeti nii loomulikuks, et poeg hakkab ka konservatooriumis õppima muusikat. Ja no nii see on, pandi mind alguses klaveriklassi, oli üks niisugune õpetaja häinerisse inimene nooremat gurusse pead, vanemad kulus tal läksin üle professor Artur Lemba juurde ja tema klassi lõpetasin 39. aastal, aga noorest peast endale meeldis klaverit. Ei saa ütelda, et väga kui ausalt olla. Pärast pooleni vanemas kursus muidugi hakkas ala meeldima. Ja kuidas edasi teie niimoodi muusikukarjäär kujunes? Edasi peab ütlema, kui ma lõpetasin konservatooriumi maa kohe nii-öelda oma erialale ei pääsenud. Oma erialal ei pääsenud ja see tuli alles hiljem, kus ma sain Estonia kontsertmeistriks. Siis sõda lõppes. Ja kadunud Ants Lauter moodustas teatri juhtkonda. Noodi ja seal oligi niisugune kummaline lugu, et tulles siia selle Estonia fuajee oli veel terve, fuajees oli pandud välja käskkiri. Ants Lauteri käskkiri tegelikult oli käskkiri, kus ta juhtkonda moodustas. Ja ma loen sealt, et Estonia teatri peadirigendiks määran Priit Nigula. Järgmise rea pealt loen. Dirigendiks määran Kirill kauts. No ma mõtlesin kohe, see on trükiviga jätma. Olen rohkem pianistidel kontsertmeister. Et läksin kohe muidugi Ants Lauteri juurde parajasti oli, Heino, oli seal. See, teil on käskkirjas niisugune ränk viga, tunded. Minu koha peal on dirigent, aga oleks pidanud olema kontserdist. Lautori teeb selle peale Me uuliga arutasime. Järele jäänud on ainult Priit Nigula, ega tema üksi niikuinii hakkama ei saa ja sul tuleb hakata dirigendiks. See tuletas mulle meelde ühte juttu minu isa noorest peast kunagi oli. Ja ta rääkis, et ta oli kunagi näinud Hispaanias, kuidas isad õpetavad oma poegi ujuma. See toimus väga lihtsalt, nad võtsid poisi kinni, viskasid vette, vaatasid, ka sujub. Ujus oli väga hea, kui joint tassid ära muidugi. No vot, ja see minu dirigendiks hakkamine oli peaaegu ka nii nagu vette viskamine hüppasid vette tundmatus kohas. Esimene teos, mis nii-öelda terrigeerida tuli, oli õnneks ooper, mida ma olin ennem kontsertmeistrina lõpeteerinud solisti ka koos töötanud, seal oli Putšiini ooperil. Ma tahan patriarh. No ja mulle meenub, kui ma nii-öelda esimest korda pulti läksin. Palusin orkestri käest vabandust, et et niisugune lugu on, meil tuleb nüüd koos töötama hakata, aga ega ma dirigent ei ole. Võib-olla te siis aitate mind? Orkester oli kohe suure entusiasmiga nõus, muidugi muidugi aitan. Hea küll, me saame hakkama ja nii edasi. Ja niimoodi algas sisse. Dirigenditöö siin tears ja kestab siiamaani. See on muidugi jah, mitte kõigil ei lähe nii hästi, et kui visatakse vette, siis ujumine on selge. Aga õppisitega veel muid aineid hiljem konservatooriumis nimelt kompositsiooni. Kas see on ka teie dirigeerimise töö juures abiks olnud? Ajalugu oli niisugune, kuna ma spetsiaalset väljaõpet dirigendi ametis siis ei saanud, vaid tuli kohe nii-öelda ellu astuda. Siis ma täiendasin ise ennast sellega, et läksin professor Elleri klassi, et tutvuda kompositsiooni. Alustage alustega ja nii edasi, noh muidugi väga palju tuli literatuuri lugeda, jälgisin teisi dirigente ja niimoodi siis aegade jooksul kujunes välja nii-öelda deligerid dirigeerimisel vajalik tehnika ja ja teadmised. Muidugi see võttis palju rohkem aega, kui oleks võimalus olnud, nii nagu nüüd on. Meie noored dirigendid õpivad Leningradis, Moskus saavad tugeva aluse kohe nelja-viie aastaga. Et nendel on nagu selles mõttes palju kergem jah, palju lihtsam. Oleme teatri publiku poolel ja palusime kahte seltsimeest, kes tavaliselt siin pole olnud, vaid on orkestri pool ja töötad orkestriaugus, nimelt kaks pikaajalist teatri orkestrantide nimelt kavagne orkestri kontsertmeister Arved Jakobi ja tarveti solist Roland Kriit. Et meenutaksime natukene pikaaegsed tööd koos maestro raudsepaga. Arved Jakobi, teie töötasite pikka aega, Kirill Raudsepa nagu vasaku käe all, kus istub orkestri kontsertmeister. Millised mälestused ja muljed võib-olla teil on koostöös temaga? Ja väga mitmesugused juubeli puhul muidugi tuled elektri parematest muljetest. Mis on olnud aga üldse nii orkester, dirigent ja orkester, need moodustavad ühtse terviku. Ja see on huvitav tervik selle poolest, et üks saab ennast väljendada ainult teise kaudu. Ei ole ka, midagi ei ole ka minna. Ja sellest tulenevad siiski mõningad niisugused komplikatsioonid, sellepärast et iga dirigent kui võrrelda orkestrit instrumendiga, tahaks, et temal oleks võimalikult parem instrument. Aga iga orkester jälle, kelle nii-öelda elutööna on selle musitseerimine küll dirigendi tahte täitmine aga tahab seda samuti teha võimalikult paremini. Siis võivad tekkida seal sellised pinged. Ma ütleksin pinget, pinget või Katari, aga ma pean kohe lisama, et väga terved pinges sellest, et mõlemate Sist on ühesugune. Dirigent tahab ennast võimalikult paremini väljendada. Ülesanne samuti seda muusikat kõige paremini väljendaks. Pillimees ei taha ja halvasti mändide maagia. Nii et nii et kui dirigent otsib paremate orkestrantide, muretsed sellest, et tal oleks võimalikult hea orkester. Orkester jälle omakorda. Otsib dirigenti, kellega oleks võimalik parem musitseerida ja kes seda võimalikult vähem segaks. Ja kuidas on meie tänase juubeliga? No siin on minu arvates väga kerge vastata, sellepärast et kõik need suured autasud aurahad ja preemiad mida juubilar, mis mida temale omistatud, need kõnelevad enda eest. Ma tahaksin siiski vast võib-olla ütelda seda, kui raudselt, kui dirigenti iseloomustada, siis minule vast kõigepealt ikka tuleb meelde tema võime kaasa haarata suuri kollektiive ja nendest maksimum välja võtta. Kui on tegemist näiteks suurte dünaamiliste emotsionaalsete tõustada ütleme ooperi pateetikaga sisse, tuleb tal eriti hästi välja. Mul on meeles vabaduse laulik, esimene kui te esimest korda välja tuli, tuli välja välja nüüd uuesti jälle sinu käel, helge kahekesi. Ja, ja siis seal on, see oli, see oli Moskvas kaasas, mis oli, see oli 50 ja, ja see oli viineri lavastas, eks ole. Rahvas on võidu väljakul ja avaldab oma suurt rõõmu revolutsiooni kordamineku. Eks ole, no nagu ooperis ikka. Suur pateetiline koor, hapukoor, orkester ja hästi võimas vineer oli, lavastatakse niimoodi, et selle lõpukooliaeg üle terve lava tagaseina lõi, rullus lahti korraga suur punalipp. See oli pandud lehvima rentinaatoritega ja sellel lipu keskel oli suur Stalini portree. Ja kui siis suures teatris tol ajal kujutage ette see lahti siia siis raudseb oma registrid kõik lahti lastes. Siis te jääte, minu oli kolossaalne. Mainori kool saab. Ja nii, et sealtpeale on juba raudseppa sellised võimed väga tuttav. Siis mis mulle veel, kui juurde lisada? Kui nendest etendustest mõtelda ja kõik, mis tema käe alt on läbi käinud, siis tuleb mulle alati meelde Ravelli tahvlis ja Kloy. See oli üks selline etendus, mis, nagu on mulle mällu jäänud Selliste tipppettindaste hulka ja tead, mispärast sa leidsid seal geniaalse nõksu. Nimelt seal oleks koori episood. Ja ta võttis ja pani selle kuuri ülesse teisele rõdule. Rõdu ei müüdud välja ja panin teise ja teate missugune efektsiooni selles mõttes kätte, kui korraga hakkab koor, tule tasakesi sisse ja kuskilt nagu kõrgetest sfääridest, noh ma ütleks taevast, aga ütleme kuskilt sealtpoolt tule korraga, Durredaski hakkab kõlama ja akustiliselt, see haakus toredasti selle orkestripartiiga. See oli lihtsalt unustamata elamus. Ja on mulle väga-väga nii hästi meelde jäänud see tähtis tähtis on minu arvates üks üks väga õnnestunud etendus. Võib-olla mõni koomiline või niuke naljakas episood tuleb meelde pöörest. Loo teatriinimesed on ju ka sportlased, noh kui mitte muidu sportlased siis kalasporti harrastavad. Ja meie lugupeetud maestro on seal suuteline kollektiivi kaasa haarama ja ma mäletan, kui kui Burmeister Luikede järve siis ta haaras kabur meistri, tol korral oli, millest ma tahan rääkida, oli ka puurmeistri, abikaasa oli kaasas kalal ja ja siis arvatavasti puurmeistri abikaasa oli natuke selle vastu, et kalal käimisel ka pruugitakse, nagu seal kombeks, on alkoholi ja, ja siis lepiti kokku, et ennem mingisugust pudelit ennem lahti ei tehta, kui esimene kala on käes. Ja siis suur oli Meie kõigi üllatus, kui järsku puurmeister karjas karjatas, et tal on midagi otsas ja tõmbas, tõmbas, tõmbas temas kala välja ja tuli välja, et see kala oli suitsuheeringas poest ostetud poest ostetud suitsuheeringat, aga kuna eelnevalt kokkulepet ei olnud, mis kala või oli ta suitsuga eluskala, siis ikka võis pudeli lahti. Üritaks jätkuda, aga siis alati tuli poest osta või saite uhhaa jaoks ise? Ei alati tulnud poest osta, aga ma pean ütlema, et lind õpetasid välja minu orkesse. Kolleegid. Vaba päev, et argipäeval meil aega küll tööjuttu rääkida, et teeme niimoodi, et teisi absoluutselt tööjuttu ei räägi, räägime kõigest muust, aga mittetööst võib kalapüügist, muust ja nii edasi. Kusjuures see oli niimoodi, kes tööjuttu, hakkab rääkima sellele olnud Ralf eks rubla. Elu glo. Kas kris rätsep, muid hobisid ei ole? Ütleme, kui seda võiks ka hobiks nimetada, siis muusika alal mulle meeldib orkestreerida. Ja võib-olla seal tõesti hobi, mitte eriala, eks ole ja, ja lihtsalt ma olen seda tihti niukse, loomingulise erksuse ja loomine ja üldse mulle meeldib see parim variant, kui Hovia eri aruku klappivat Ma ise ei ole ju otseselt teate, kõigel on temaga küllalt tihti kokku puutunud orkestri poole pealt ka. Kuid minu teada, millest räägitakse, kui istutakse koos kõige rohkem, millisest etendusest? Sirelite luikede järv? Paistab küll ja paistab küll see Luikede järv omal ajal Burnesti lavastuses ja Helmi puuriga selle lainet rikkalist kestad praeguse lahelis, eks ole, virvendused vähemalt ei nuia maani veel siiamaani need inimesed, kes on näinud ja räägivad sellest. Ja mis seal salata, see oli tõesti üks jumalik kostori. Aga kas on jäänud veel mõni ooper, ballett, mida oleks tahtnud teha, kuid senini ei ole saanud teha? Jah, ma olen selle peale kannatanud. Kuid ma pean ütlema, et mida vanemaks ma olen saanud, seda vähem on mul niisukestvat erilist soovi nüüd seda või, või seda teha? Mulle meeldib kõik. Meeldib kõik, kõik hea muusika ja kõik hea muusik. Siin veel tuletaks meelde, kui oli 79. aastal eelolümpiakultuuri programm Moskvas siis terrigeerisitega ERSO seal ja kogu seda kontserti, soliste. Kas teil üldse on nagu meenuta ka midagi just koostöös teiste kollektiivide teatrilekkest? Nojah, see oli kontsert, aga üldiselt oli, on mul ERSO ka ütleme kontakt ja töö on kõige rohkem kuju nii-öelda nende aastate jooksul olnud lindistamise kas siis meessolistide saatepartiid või balletimuusika. Ja nii edasi jäävatel lindistamine, nagu on teada, ei ole päris kerged. Kokkuvõtmist omamoodi pinge tekitab. Kusjuures just need lindistamised, kus suudad orkestris ja endasse pingevabaks teha, kus sa saad vabalt musitseerida mitte mõeldes ainult apsude peale. On mulle Essoga võrdlemisi hästi kontaktis läinud? Seda küll, meid on nimelt ka meeldib teiega teha. Kas teil ka on keriliga olnud niisuguseid kokkupuuteid plaadistused lindistamise, kuidas need võrreldes tavalise teatri orkestritööga on läinud? Ja andis mulle jah, vabaduslaulik, see läks fantastiliselt kiiresti, siis. Seda me tegime, kas, kas kahe päevaga kahe nädalaga ja see oli tingitud, et Moskva lihtsalt nõudis ja nõudis. Aga ikkagi, ma pean samuti rõhutama, et Raudsepal on eriline oskus, mingisugune eriline nipp lindistamise juures. Seda ei lähe siis. Esiteks muidugi see, et tema ei aja orkestrit närvis. Ta jääb ise rahulikuks ja kõik asjalikud, mis on vaja teha? Kohe silmapilk just täpselt see ja ei midagi rohkem ega midagi, vahel asi vähem, võimalikult loomulikult ja rahulikult. Aga mingi hobi on tervist veelgi, ratsed. Nimelt, kas te olete isegi tõlkinud vist oopereid ja kas teil on välja tulemas varsti värsikogu, sest minu teada olete kirjutanud ka laulutekstid ja noh, seda on tehtud, aga ma ei nimeta seda hobiks, seal lihtsalt. Võib-olla ka siiski hobi, lihtsalt ma tahtsin proovida, kuidas mul õnnestub. Ma tõlkisin näiteks Raveli Hispaania tunni prantsuse keelest, meie tähendab meie siis Donbass kohale tonisseti. Ma aitasin Eugen kati viimase ooperi enneolematu ime. See algvariant oli vene keeles seda vene keelest eesti keelde tõlkida ja niisugused töökesed on olnud. Ma just mõtlesin, et kuna seal laulutekstid on ka teemal, et võib-olla nii ilma tarvitada seda jõuete. Tänan tore on, kui inimestel on nii palju hobisid ja kõik tulevad meie eesti kultuurile kasuks, on väga meeldiv. Annaks nagu rohkem niisuguseid inimesi. Ma usun, et ka teie ühinete sooviga on aga jätku jõudu. Samas.