Iga meeter sööb närve, ütles ühes enne sõda antud ajaleheintervjuus Konstantin märska. Tagantjärele vaadates tunduvad tema katsed teha iga hinna eest ka Eestis kunstilist filmi. Kui mitte kangelaslikud olevat, siis kangekaelselt vähemalt jonnakad ja meeleheitlikud. Teenimatult harva on teda meelde tuletatud. 28. mail oleks Konstantin märska saanud 75 aastaseks. Suurem osa tema tegevusest langes seega tummfilmiaega. Püüdes sellest unustatud inimesest mingit mõttepilti luua tundus mulle, et tema elugi oli nagu üks tummfilm ruttav, rahutu ja lõppes ootamatult. Nüüd, kui olete valmis jälgima, võiksime alustada kaamera. Film algab aga lõpp alles ilmutamata. Dollarid jah, mäletan väga hästi, dollaritega oli niiviisi märska filmis seal oli siis mängis Meie tuntud kuulsa näitleja Paul Pinna tütar siisi pinnapinna ei, see oli, tegi ka kaasa, tegi ka kaasa ja seal olid dollarid, no mingisugune süzee naiivne ja lühidalt nii kokku jupats, keegi pärandas Ameerikast dollarid ja nüüd hakati siis uhkelt elama. Ja meil on sellega oligi nii. Film läks esietendusele, Sul ei ole kino, Okto, praegune oktoober, tollekordne heeliums. Sealsamas all laborist öeldakse juba esimene, teine, kolmas osa on ekraanil neljas osa või ma ei mäleta, 405. osa on veel välja tulema. Ta Allaboriskeid higistavad, seal ka ruum muidugi ei ole nii, nagu praegune nõue on, peab olema meil täitsa konditsioneeritud õhk ja noh, sai, kuidas seal oli ja käsitsi sai tehtud raamidel ilmutatud. Ja ma nutsin seal, läbime koisse, kuidas sul läheb, kuli jumal, tänavaid, sa tuled, tule nüüd mulle appi. No siis sai viimased rullid välja ilmutatud ja kiirelt kuivatatud oma ilmatu suured elektrilambid kuivatustrumlit juurde pandud. Kiiremini film ära kuivad, sest muidu tuleb vaheaeg, tekib seansi näitamiseks, rahvas istub saalis seal rahva seas ja, ja muidugi ja ei olnud aegagi mingiks mon taaži vannid, mis osa välja tuli selleks linale. Ja tol korral oligi näiteks praegu me teeme nii, võtame negatiivi üles, sellest teeme nõndanimetatud töö koopia. Tol korral negatiiv oli võetud, Monteerisime negatiivi kohe nii silma järel kokku. Kas seal liikumiseks pisid, see ei olnud nii oluline pääseid kokku, sellest sai koopia tehtud, oligi seda näidatud, pausi ei tulnud tookord või tuli, ei tulnud. Jumala tänu, esimene seanss sai läbi lastud, siis tulid šansi ja nii edasi. No muidugi pausi enam ei olnud. Hiljem vaatasin, et oi, kuri, et siit oleks pidanud ikkagi seda kadunud kostja. Kuule, August, mind sõbrad, 14 tol korral käikusid. Kuid mis kuri, mine küljed, on ta sul läinud? Hiljem Monteerisime natuke ringi, aga sellesama positiiv koopia sai ringi monteerida, sest seiskleepetega juba kleebetega muidu teist koopiat teha. See maksab jälle raha. Valgest hobusest saab must ühest seeriast Sapka. Film sündis nii konkreetse näide kaheseerialise silmist, Rumoidili finantsiirjeks oli keegi äri omanik, üks meesterahvas oli tal vaba, raha osteti, filmimaterjali ei olnud, silmi, seisis. Rummu Jüri. Filmimine algas augustil 29. aastal Alice võttidega Klooga mõisas. Seal muuseas filmiti episood rummu tagaajamine ohvitseri paruni ja mõisavalitseja poolt. Toimusse ratsul. Ohvitser Jüri jab arvanud tumedate hobuste seljas mõisavalitseja hobune. Ta oli lumivalge viibimine Kloogal, Viinis ja maksis võrdlemisi palju. Finantseerija leidis, et rohkem Kloogal pole mõtet jääda ja edaspidine filmimine viiakse läbi Tallinna lähedal. Nii tuligi tärvi grupp tagasi rummud ajamist, lõpetamata oli võidud ainult ratsanike sissesõit metsa. Mida siis teha, edaspiirida lähedal leiti mets. Looduliselt hobused pidid olema samad. Tallinnas neid aga ei leitud. Nende toomine Kloogalt arvas finantseerija üleliigseks sellepärast, et ta sai odavalt neli hobust, ratsapolitsei reservid ja kõik neli olid mustad. Finantseerija nõudis, et filmimist jätkatakse sellega visanud. Režissöör leppar protesteeris ja lahkus filmist. Kuna ta mängis ka ohvitseri osa, siis jäi ruumi tüüri režissööri täi lavastamise võttis enda peale lektori assistent Jon loob. Muuseas, uue ohvitseriga sai võidud ainult paar episoodi ühe õnnetuse tagajärjel lahkust cadema, leidi kolmas Ta oli väiksema kasvuga kõhn ja teda sai nii kasutada ainult üldplaanidel ja võimalikult seljaga vaadede poole. Kõik see tekitas suuri raskusi tervele kollektiivile ja tehti ettepanek, et kadugu ohvitser üldse filmist ja vaene ohvitser kaduski. Stsenaarium tehti ümber ja tüüjad. Film hakkas juba lõpule jõudma, kui kord pärast materjali läbivaatamist ütles järsku finantsSirje kurgi, aga pole viga. Teeme virve seeria loo püüdles sellest kategooriliselt ära. Nüüd kerkis küsimus, kes võtab enda peale märskoli nõus teise seeriaga, kui mina võtan lavastamise enda peale? Mina olin kaugelt illusioonidest ja oma võimete ülehindamisest, teadsin väga hästi, mida tähendab režissööritöö. Kuid ausalt ütelda häbenesin tere ütlemast ja nii sai miinust rummi Jüri kolmas režissöör. Teedisime märskega ööd ja päevad koos, ilmutasime, kuivatasime Monteerisini ja kleebisime ja lõpuks samal aastal 15. detsembril olid mõlemad seeriad ekraanid. Ja ma töötasin Velmersgada ja tegime esimesed proovid. Luu aegs, esimene helifilm, see oli kuldämblik. See oli minu stsenaarium. Reži. Läksid väga kiiresti, nädala jooksul oli see film vändatud ja läks juba ekraanidele ja grammofoniplaadid olid juba varem olemas. Sallo, olles toorecova Tiideberg, Aleksander Arder, siis seda Johnson'ist tuntud Sonny-boy oli, nagu ma aru saan, plaanid olid enne ja siis tehti film, mitte vastupidi. Plaadid olid juba enne ja siis plaatide järgi filmiti. See oli siis esimene katse ja see oli helifilmi teha silmi ja niisugune see oliks sildivertist menud. Autol jookseb filmi rullida ühes kinos teise. No ja siis mäletan väga hästi, no siis sel korral film oli valmis tehtud. Ja nüüd kinodes leppisime kokku minu kinos, kus mina olin ja siis heerias, mina olin sel korral kino Endla, sellest jälgegi kusagil Jaama seitsme torni välja, kui see oli vananäitus platsis, oli vanahärra tunde, see põles 33. aastal maha. Lõhesti leppisite kokkunuia, siis aga märska käis ise filmirulliga ühiskinost jooksisteisi ja nüüd seda demonstreerida. Kuna tol korral aparaatidel näitaja aparaatidel ei olnud sünkrooni kiirus veel, et oleks pidevalt üks kiirus olnud, tuli reost saadiga kiiruse muutmine siis tuli ja hoidis pöialt aparaadi hooratta peal ja jälgib ise kõik aeg vaateluugist. Kas nüüd läheb suu Coqvaine ja seda sai ainult aitasin teinekord mina ka ja ta muidugi istuja jälg istujal. No see on, kui nüüd sellele järele mõelda, nii koomiline, aga vahetevahel mõni sans läks päris nii päris sassi väikene hilinemine, vaid lõikene paranemine oli teinekord seal, näitlejad, mitte midagi, kõik läks ilusti. Kõik need Tallinnas oli ainult üks kõige rohkem kaks meest, kes oskasid seda filmi näidata. Kinos. See oli teie ja ja siis hiljem ma ei tea, ta käis provintsis ka kuskil, no mina muidugi läinud, mina olin siin jooma põhitööga seotud käis provintsis jah, näitab, siis näitas, aga no kui see oli ju lühikene ka üheosaline mingi filmi nimi oli must ämblik, must ämblik. Põll, Nuuldemlik või Kuldembliku, mitte must Kuldem, kuller vanainimese pähe jääb kani ikkagi kuldämblik jaja. Esiteks, me muidugi kõik lugesime vigased pruudid läbi. Liinad tähendab teate, siin oli ka veel natukene. Ise fantaseeriksime lihtsalt mõlemad pruudid, mis kellelegi tuli paremini välja. Näiteks mul tuli paremini välja pime, teisel oli jälle, temal oli parem, ta oskas paremini longata. No ühesõnaga, need vigased pruudid jaotati nagu kaheks kellelgil teleparemini välja, siis see seda teksti ja suure entusiasmiga muidugi te teate, ma sagedasti kuulen, kui vanad sportlased räägivad, kuidas nemad omal ajal sporti tegid. Vot täpselt tegime meieni seda filmi. Kõik olid ihu ja hingega juures ja tõesti ka tervesse tarvet täpsetega mürsk andis meile seal eeskuju. Smerzkaid ise oli väga suur entusiasm ja kõik siis koos meieni. Ei režissööri meil ei olnud vaid kõik tegi märska märke ise filmis ja oli isegi nii, et mõnikord meie aitasime ka 11, vaatasime kui, kui olid ülesvõtted. Muidugi meil ei olnud üldse nii palju seda linti, nii et meid filmiti tavaliselt üks kord. Ja siis ükskord filmiti, nii, mitte nii nagu nüüd ma kuulen ja või ma olen juba varem muidugi lugenud. Tuhandeid meetriti läheb filmi, kus filmi vändates te mõtlete sisevõtted või välisvõtted, tähendab, Sakus olid välisvõtted selle talu juures, mis marska sai või tähendab nii, üldse talunik lubas seda filmida seal ja kõik sisevõtted tehti kino oktoobri ekraani taga. Seal siis ehitati need dekoratsioonid ja, ja seal me siis peale kino lõppu. Siis olid need sisevõtted, nii et need kõik toimusid öösel, nii et inimesed kõik töötasid. Ja muidugi päeval olid nad tööl ja öösel siis suure vaimustusega. Tekstis lilledel. Kutselisi näitlejaid seal kaasa eriti palju ei. Üks oli kutseline näitleja aga teised olid kõik asjaarmastajad. Ja ainult heast tahtest, ainult heast tahtest ja väga-väga suure armastusega. Kelle poolt olid kostüümid? Seda me kõik ise muretsesime. Meie hakkasime filmima umbes juunis. Välisvõtteid kasvatasin, muidugi saime ainult pühapäeviti, sellepärast et suurem osa inimesi oli tööl. Siis me sõitsime sinna välja ja kasutasime iga Omal käel, omal käel ja omal käel ja ainult niipalju siis, et märska mure. Kui me olime seal välisvõtetel, siis loomulikult piima, ta ostis meile talust aga võileivad olid meil kõikidel endal kaasas. Nii et niisuguseid suuri väljaminekuid sellega ka ei olnud ju, nii tõesti filmi jään intellekti, silmi. Ajalehe uudis teisipäeval, kaheksandal märtsil võis näha Tallinna-Haapsalu rahu kogu kohtu Bristoli juures harva ette tulevat oksjonit. See oli nimelt filmi oksjon, kus müügile tuli Konstantin märska film vigased pruudid. Väga iseloomulik oli jälgida kogu seekordset pakkumise protseduuri. Keegi pakub alguses kogu filmi eest kaks krooni 50 senti. Edasi läheb pakkumine 50 sendi kaupa kuni nelja kroonini kust edasi hakatakse pakkuma 25 sendi kaupa. Säärasel kokkuhoiul on ka oma põhjus sest silm on niisama vigane, kui ta pealkirigi. Nimelt pool olevat sellest põlenud ära. Oksjon lõppes 18-l kroonil ja 15-l sendil. Millise summa pakkujaks osutus Rakvere kino omanik, logovski, kino omanik, maksabki pakutud summa ja läheb rõõmsa näoga silbi rullit kaenlas. Provintsis võib näidata ka täitsa ära põlenud filmi. Raha, aga ma pean ütlema, märske oli rahaga alati näpud põhjas. Alati näpud põhjas. Väga suured tahtmised oli teha ühte, kui teist aga selleks raha saada, leiti siis jälle keegi finantseerija kes finantseeris seda asja. No ja siis ühiselt jõuti kokku teleet, nüüd hakkame seda tegema nuia, kuna filmid, siis mõnedki filmid võivad hästi sisse, aga need olid välisfilmid. Nendest maksis siin laenutuskontor ainult litsensi, raha ja koopia raha. Aga siin tuli ju kõik omal teha. Ja selle tõttu olidki nii palju, kui mina mäletan. Ta on ja tean, niipalju kui neid filme said tehtud. Vaevalt vaevalt kes tuli ots otsaga kokku. Ikkagi jäi puudujääk, sest turg oli väike, turg oli meil ainult meie väikene Eestimaa. Põhiliselt noh, Tallinn võtame teised linnud ka. Aga mis siin oli, mõnes kohas oli kakskolm kino, mõnes üks kino ja kuda ta nüüd läbi läks, film? No raske öelda. Mitu päevade ekraanil võis püsida noh? Need vigased pruudid ja dollarid. No nii, need läksivad Joliisa programmina veel põhifilmile, mis oli, kui põhifilm oli nädal aega ekraani, siis see oli ka nädal aeg. Näe küll, kui ta sai veel teistena korduskinosse, andame, lõputulemus oli ikkagi nii, et kas sa sai oma kätte, ehk käivad näpud põhja. Ja vaesel märskalgi oli ta ju küll, ta tegi laenu, kus ta sai, no kui sai käemehi, pangalaenu ja nii edasi. Muidugi mina tema seda nii lõpulikkuv ja finantsolukorda ei tea ju täpselt öelda, sest sellest meil nagu juttu ei olnud, ei olnud nii suurt. Jutage ütles, et nüüd ma olen jälle plindris, nii et ma olin jälle põhjas. Siis tegi ühte tööd, teist ööd. Ikkagi sel alal katsus ikkagi midagi ära teha ja kuidagi rabeles sealt välja. Aga nagu ma nimetan talle ja ta oli entusiast suur entusiast ja jonnakas ükskõik, oli, kui ta oli rabelis välja viljeles, isee tirile, spiri aga kuidagi rabelis ja nii edasi, eks, aga et oleks iialgi olnud nii halja Loksal. Ei, seda nii kaua, kui mina mäletan teda, ma ei ole iialgi näinud. Miks te siis käega sellele tööle ei löönud? Kui kas veab tee käega löönud? Jah, kui niiviisi vaadates see oleks õige, löö käega, mine sinna, kus parem. Kuna see pisik on nakatanud sind juba nii noorest põlvest tõele, nii oli ka temal siis kuidagi seonsule saanud võib-olla armsaks alaks. See oli 34. aastal ja koht oli väga imelik, et kohtuda niisuguse inimese, kes oli nimelt mõrva ees. Kus ma olin sel ajal praktikal Kreenholmis ja eks õhtu tuliks mees minu juure mul naisega siis eszkastma ei saaks meid filmida. Süstagamerel. Imelik küll, aga ära öelda oli veel imelikum ja me nõustusime, see oli esimest korda, ma sain temaga tuttavaks aškaga, õieti kui. Kuidas see filmimine välja nägi, siis näitleja poolt vaadatuna? Valdumise oli muidugi. Aga neil päevil neil päevil muidugi oligi naljakas see huvitav mees suure kastiga ja vahest ta lasime jalutada, siis istuda, siis panime. Ja nad ongi siis selles filmis, mis mul oli au teha. Värske mälestuseks okkaline rada, okkaline ära selle nime all. Sest tema elu tõesti oli okkaline. Ma ei mõelnud. Tuleviku peale, sellepärast ma õppisin Tartu Ülikoolis uks majandust ja olin tegelikult väga kaugel sellest, aga mind ei rahuldanud ei majandus. Ja kuidagiviisi Ma alati tahtsin olla ajakirja. Kes oskas kirjutada mitte pliiatsiga, vaid kaameraga ja see võlus kuidagi ja Värskal maarjameelas nähtavasti, sest me vahepeal ka paar korda foto all. Ta oli kasu spetslaadad ja mina palju tegin fotot tol ajal. Nii me saime kokku vahest ka tema juures kodus ja tema ütles, et miks ma ei tuleks ja ei võtaks kaamera prooviks kätte. Nii et tegelikult siiski see minek. Filmi oli Närska kaudu ja. Missugune oli märska tööstiil? Närska oli kiire ja väga kiiresti otsustas ta oskas leida. Sai, mis on kõige. Käes kaamerat tema pidi filmima ja see oli tema elu. Tegelikult tal ei olnud ju mingisugused poliitilise ettekujutus sellest, mida ta film, mis jaoks ta siin vaid tema armastas filmitegemist, see oli tema elu. Ja ilma selleta ma ei kujuta Konstantin värskatuid üldse, et film, see ongi tema elu. No ta ei ole sündinud sel ajal, millal talus pidanud sündima kui too sündinud aastat 25 hiljem oli 30, ta oleks suur mees olnud. Filmi nime nimelt rünnak soodele. Ei lubanud ta käest ära võtta, seda filmida, tingimata tahtis seda filmida, rääkis ma lõpetan, ja siis vaatan lähemale tulla ja rall. Ja ühel päeval. Ta tuli tööle ja surid tegelikult tööpostil.