Tere hommikust, head kuulajad. Kell on saanud viis minutit üle 10 ning alustamas ongi selle aasta viimane ühisosa saatetund. Täna nägime mitmetest huvitavatest ettevõtmistest, mida ühendab tegelikult üks ja see sama eesmärk ületada soolisi stereotüüpe ning teha seda võimalikult huvitavad ja kaasahaaravad moel. Me teeme täna jutu räpikonkursis, sina ka, räägime kunsti näit loodusest. Ja lisaks arutame ka värskelt vaatajate südameid võitnud noorteseriaali, miks mitte? Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, põnevat kuulamist teile. Saade on rahastatud Euroopa Liidu õiguste võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist. Eesti ukuleleorkester kosiivirausiga laulis siis neile sellise meeleoluka pühadepala. Meie räägime nüüd aga hoopis sellest, et sel sügisel jõudis ETV eetrisse üks värske ja kaasahaarav noortesari, mis kannab pealkirja, miks? Ja päris kindlasti on see juba vaatajate seas omamoodi kanda kinnitanud ja selle nähtuse põhisüüdlased on nüüd minu kõrval. Ehk siis tere hommikust, sarja peaosaline Laura Lember ja stsenarist Martin algus. Pere noortesari, mis räägib ka suhteliselt tõsistest teemadest, et Martin, kas teismelistele suunatud sarja on kuidagi keerulisem kirjutada ka, et kui sa enam päris 16 ei ole, et siis probleemid tunduvad ajas nagu väga kiirelt muutuvad. Põhilised põhilised probleemid on ajas tegelikult samaks jäänud, et see eneseleidmise teema ja et et kuidas ennast karjas kehtestada näiteks ja, ja sellised, mida oma eluga peale hakata, kes ma selline üldse olen, et sellised asjad ei ole tegelikult väga palju muutunud, küll aga on muutunud väga palju maailm nende probleemide ja väljakutsete ümber ja et me oleme, oleme nutistunud vahepeal ja, ja noh, väljakutsed on, on muutunud, aga, aga see nii-öelda tuum on samaks jäänud tegelikult läbi aegade, et Sari räägib ju laiemalt ka seal noh, suhetest eks ole, perekonnas sõprade vahel armastusest, et kõik sellised igavikulised asjad on ikkagi läbi aegade samaks jäänud, et inimene nii palju muutunud ei ole, vahepeal. No seal on väga palju neid igavikulised teemasid, samas on natuke selliseid, tänapäeva ühiskonna probleeme juba veidi ühiskonnakriitilisust, et kas sellest kõigest sellises kerges humoorikas võtmes on? Kas see kirjutamine on stsenaristile ka natuke teistmoodi väljakutse? Nii selles mõttes, et minu ja põhimõte oligi see, et rääkida ikkagi põnev lugu, et et et panna see, see kupatus niimoodi tööle, et sa hakkaks kohe-kohe kaasa kiskuma ja, ja läbi huumori ka selles mõttes, et läbi huumori saab tõsistest asjadest teinekord palju sügavamalt isegi rääkida, et see jõuab kuidagi vaatajale läbi sellise nalja ootamatult tabab kuidagi või isegi rohkem, võib-olla kui sa hakkad kuskil, ma ei tea näppu viibutama, mida ei tohiks tegelikult üldse teha kuskil kuskil sellises noh, kellelegi moraali lugema, kes seda ikka tahavad, paned siis teleka käima, hakkad sarja vaatama, siis keegi räägib, kuidas sa peaksid elama, et tegelikult aga kui sa tood selliseid ägedaid elulisi näiteid, mis lõppevad, et naljaga, siis kuidagi läheb, läheb võib-olla paremini isegi nahale ja et selles mõttes ja minu jaoks oli, oligi nagu hea väljakutse see asi mõnusalt käima panna ja ja siis see oli väga naudid tav protsess minu jaoks, sest mulle meeldib tegeleda noorteteemadega ja ma ennast ise ka veel väga vanana ei tunne. Et selles selles mõttes on alati see noorte noorte teema, on, seal on juba eos selline selline tugev draama sees, sest noorte noortel on hästi palju reegleid nende elus. Ja ma hakkasin mõtlema tegelikult, et kui inimene vanemaks päris vanaks saab, siis ta siis need reeglid kuidagi tulevad jälle tagasi tema ellu, sest teavad järsku, kuidas vanainimene tohib olla, kuidas ta peaks mida ta peaks sööma, kui palju ta peaks liigutama, hingama. Et, et selles mõttes on kuidagi see ringi jõuab tagasi sinna, aga vahepeal on kuidagi nagu rahulikum ala, eks ole, kui inimene lihtsalt nagu elab ja teostab ennast ja keegi ei käi väga pinda. Aga noortel on eriti palju jah, selliste, et kõik ootused, mida sa peaksid õppima, mida sa noh, mis trennides käid, miskeelse kodus pead olema, mida sa süüa, mida juua, vaid kõik see seal. Ja see on tegelikult väga tore, et kui see on dramaturgiliselt väga hea, kui on sellised tugevad reeglid siis siis on ju võimalus neid purustama hakata ja teha seda naljakal kombel. See vist ongi teisme ja üks nii-öelda pidepunkte purustada järjest neid reegleid, mida me oleme suutnud neile seada pilte, kuidas on, kas sa tunned ennast ära selles jutus, mida Martin hetkel räägi? Ma arvan, et eks ma ikka tunnen, ma arvan, et kõik noored tunnevad ja isegi kui nii-öelda tunnistavad endale ta ei ole, mina ei tunne, siis tegelikult sügaval sisimas nad teavad, et see käib nende kohtadega. Ja anna tegelaskuju oli ka see, et miks seda minul oligi nii lihtne mängida. Et ma ise täpselt sama vana ja täpselt samas kohas oma elus ehk siis ma lõpetasin ka gümnaasiumi just sel aastal ja ma nagu kuidagi suhestusin, anna ka tänu sellele väga palju paremini. Et teda nagu enda pealt nii-öelda mängida oli nii palju lihtsam tänu sellele, et jah, ma olen ka noor Aga kas sa suhetusid ka selle loo enda, selle stsenaariumiga, et kõik need probleemid, mida seal olid koolikius ja kõik nii edasi Ma arvan, et eks mingil määral ikka sellepärast, et isegi kui mind ennast ei ole küll nii tõsiselt kiusatud nagu annat, siis koolis ma olen ikka käinud ja ma olen näinud seda kiusamist kõrvalt ja minu sõbrad on kogenud seda ja et see on igal pool meie ümber ja ma nagu kardan, et kui nii-öelda seda teavitustööd ei tehta aina rohkem ja rohkem ei midagi, ei võeta ette sisse, lihtsalt jääbki nii et praegu võib-olla ei olegi seda füüsilist kiusamist nii väga, aga ongi, see läheb üle internetti ja küberkiusamiseks, just et see on niisugune väga tõsine probleem tegelikult, et ma arvan, et igaüks on kuidagi seotud või puudutatud olnud sellest. No sa mängid seal isenesest peretütart ja, ja kogu selle perekonnamured ja probleemid on samuti kõik vaatajate ees, et kuidas sa tunned ennast olukorras, kus näiteks isa peab väga elavalt tõestama enda kohta oma ametit, mehe ametit, siis võib-olla naistemaailmas näiteks või, või kuidas ta suhestub ennast, kuidas ta perepeana ennast kehtestab ja seal on nagu erinevaid probleeme ka ema, siis, kes väikese lapse kõrvalt püüab juhi kohta saada ja kõik, et, et kas sa tunned ka neid probleeme ära ka enda eas praegu? Neid siis nii-öelda sooliselt piiratud stereotüüp, et miks mehed ei võiks olla moedisainer ja ma arvan, et ikka on, et me oleme käinud need tuuril selle seriaali ja selle projekti breigiga mööda Eesti siis maakondi erinevaid ja iga kord siis meil räägime enda elust lugusid, et kuidas need, kuidas meie oleme kokku puutunud sellega. Ja siis meie eksnäitlejatest Mauri, kes mängib siis Markot, tema räägib alati sellise loo, tema õpib või tahaks õppida õendust, meditsiini siis, aga ta ei julge, sest et noh, kui ta ütleb, et tema õde siis inimesed mõtlevad, selles mõttes on ju naisteamet, et muidugi ta teab, et see ei ole nii, kõik meditsiini inimesed teavad, et see ei ole nii, et seal on isegi rohkem mehi kui naisi. Aga see ühiskonnas mingisugune siuke noh, just see stereotüüp, mis on tekitatud, see ikkagi kuidagi piirab ja ma arvan, et neid on veel väga palju. Et näiteks kas või koolides, et mina olen õppinud teatriklassis ja ma olen olnud siis nii-öelda humanitaarinimene ja minul on õpetajad öelnud, et sa ei pea oskama temaatikat härra, üldse nagu poe, et sa teed teatrite, see sobib sulle, sa lihtsalt jää sinna, et nagu Pole hullu, kui sa ei saa hakkama ja mina olen, noh kui sa õpid koolis, õpetaja ütleb sulle, et sa ei peagi õppima, seda sa ei, peaaegu oskab siis muidugi okei, davai, ma siis ei õpi, aga eksa hiljem kajastus mu eksamitulemustes on ju, et et eks ikka on igal pool need stereotüübid ja piiravad, piiravad nagu asjad ees meil, et me lihtsalt ei pane neid tähele. Ma arvan, et sa oled väga elavalt tundnud seda, et tänu sellele, et sa oled tüdruk, ei pea sa mingeid asju tegema. Ja just peaksid oskama, sest et see tegelikult on küll, et ma tean, et alguses, kui see teema tõstatati, siis ma mõtlesin, et ah, ei, minuga ei ole, aga kui sa hakkad nagu tegelikult mõtlema, siis see käib igal pool meiega kaasas, et mis on nagunii kurb, et seda võikski muuta, et seepärast see projekt on niivõrd nagu kihvt, et teavitustööd teha. Aga kuidas sa tunned, kas probleem käib kaasas pigem nagu põlvkondade vahel, et nagu sa ütled, et kui õpetajad või vanemad ütlevad või kas noored omavahel ka teevad niimoodi vahet? Muideks, mina olen ka mõelnud selle peale ja mulle isegi rohkem tundub, et ongi põlvkondade vahel, sest et nii palju kui mina olen noortega nagu suhelnud, siis keegi nagu ei ole öelnud, et umbes sõber ütles, et et noh, et ma ei tohiks minna kondiitriks õppima, onju, et pigem ongi see, et tulevad näiteks vanaema vanaisa, kes ütlevad, noh, see ei ole õige ametit, sina ikkagi ei ole mees ja lähed torutorusid parandama või? Noh, võib-olla mitte just nii nii täpselt öelda, aga mõte on selles, vaata et ma arvan, et võib tulla küll sellest põlvkondade erinevusest. Noh, see on minu arvamus. No ongi, ega sarja, või noh, selles mõttes minu jaoks selline tore, tore see, just see väljakutse. Et või see mõte, et et ära lase endale kärbseid pähe panna, tee seda, mida sa tegelikult ise tahad teha, et ükskõik millest unistad seaduse piires alustada, hakka tegutsema, ära lase eelarvamustel ennast noh, eos juba kinni kammitseda, et ükskõik, mis need asjad on ja, ja, ja, ja ükskõik, kui vana sa oled või kes sa oled, et sa võid tegeleda sellega, mida sa tahad, sa ei pea mõtlema segavatele, asjadele, mis ei ole tegelikult üldse seotud sinu eluga. Nüüd on mingisugused kivistunud eelarvamused, mis iganes, et et neid, neid olukordi ütleme, tulebki sarjas ette seal ja neid oli, oli päris vahva kujutada seal, kuidas näiteks selline mässumeelne vanaisa üritab kehtestada ja läbi läbi huumori jällegi, et kuidas ta nagu mis olukordades seda satub siis niimoodi, kui ta tõesti hakkab nagu, nagu samamoodi mässama nagu teismelised, et näidata, kes ta tegelikult on, mida te tegelikult teha tahab? Aga kuidas need lood üldse jõudsid sinuni või, või sellesse sarja, et no ma saan aru, et mässumeelne vanaisa võib-olla ei ole elust enesest Tähendab ikka, eks ma usun, et on ka selliseid vana aga ei, minu jaoks oli nagu, selles mõttes käivitavad momendid olidki see, et ma tahtsin rääkida muusikast, et mis on, noh, kui sa hakkad noortele asja mõtlema, siis no siis mis tundub nagu, et mis võiks kõnetada kõiki noori, olenemata sellest, mis, mis nende unistused on ikkagi see, et nad kõik kuulavad muusikat ja noh, mitte ainult noored, aga noh, ütleme et see on nagu kuidagi ilmsem. Ja noh, just nimelt räppmuusika, millel on selline ka mässumeelsus mässumeelsuse geen juba eos sees ja, ja sõnum, eks ole, ja ja, ja ma sain, lõin siis tegelaskuju anna, kes noh, kes ongi siis noh, nii-öelda ootamatu unistusega, et ta on eluaeg veel pidanud koputamisest ülesaamisega tegelema ja selline nagu suur takistus tema unistuse teel. Keegi usu etest võiks saada see, et kõige kiuste nii-öelda, et see on alati selline hea lähtepunkt ja ja muusika ja teine asi, see, et seesama isa tegelane, tema selline ootamatu avastus, et mis võib olla ütleme, et minu põlvkonnas või ütleme siin üle neljakümnesed inimesed, et kui nad on võib-olla tõesti jäänud tegutsema mingil alal, millel nad kunagi valisid, sellepärast et see oli popp sellel hetkel maailmas sõbrad läksid kõik õppima, ükskõik mis see siis oli, läksid kaasa selle, selle vooluga ja nüüd 20 aastat hiljem avastad, et sa oled tegelikult oma kunagise pühendumuse või unistuse täitsa unarusse jätnud, et võib-olla nüüd ongi õige aeg nagu see hoopis ellu viia, et et see isa, isa, tegelane, kes tegelikult annab ka anna tegelasele siis jõudu enda unistuse poole liikuda, et need kaks suurt liini seal käivitavad selle loo ja kõik ülejäänud lood, mis seal sees tekivad, on tegelikult selle ümber seotud lihtsalt kuidas tegelased arenevad, kuidas nemad suhestuvad selle valikuga, mida siis need kaks peategelast nii-öelda tegelikult annan ikkagi peategelane, aga tema isa on seal väga tugevalt kõrval, eks ole, oma unistusega. Et need kõik nagu kasvavad sellest välja, et, et sari on ikkagi selline orgaaniline lugu, et seal ei saa päris niimoodi mõelda, et ma nüüd leian ainult ühe toreda loo, et ma proovin seda sinna sisse toppida, et ta peab ikkagi sobima selle tegelase arenguga ja selle tegelase sellega, mida tegelane ise teha tegelikult tahab. No tegelikult tänapäeval on üldse suhteliselt palju tulnud nii noortele suunatud seriaale kui, kui ka vanematele, mis hästi teravalt seda ühiskonnakriitilisust annavadki edasi, et praegu ega telesarja maastik hakkab varsti meil ületama filmikunsti juba ja, ja tänu Netflixi Amazoni arengule me olemegi nagu telesarjadega jõudnud ääretult kaugele. Ja on näiteks sari therdin viisens vaimis räägib täpselt samamoodi noorte elust ja ääretult sügavalt ja süngete teemade kaudu ja ma olen ka tegelikult nii palju, kui ma olen lugenud tagasisidet sarja, miks mitte kohta siis kõik ütlevadki, et, et see on hästi vahva, kuidas on nii tõsiseid teemasid nii hästi edasi antud, küll aga öeldakse, et, et oleks võib-olla isegi võinud minna veel rohkem süviti. Et kuidas te tunnete, et kas, kas seda annaks sinna nagu veel rohkem panna. Või on see tasakaal hetkel nagu hästi paigas? Mina arvan, et see tasakaal on paigast sellepärast, et siis kui me oleks võib-olla liiga pikalt veel või veel sügavamalt võib mai tea traagilisemalt mingite asjade peal peatanud, siis siis see tagasiside üldiselt oleks hoopis teistsugune, nad oleks öelnud, et ah, tead, see on selline sari, et ma ei tea, kas ma edasi vaatan, eks ole, aga praegu kõik vaatavad ja alati on mingi arvamuse, keegi kommenteerib või et sellega peab arvestama, aga ma ise jäin küll selle taga. Tasakaaluga jäin, jäin rahule, et ikkagi selline nagu tempokas ja kaasahaarav sisuliin, siis peatub aeg-ajalt siis sellistel tõsisematel teemadel ja ja, ja tänu sellele me saame, jõuame lihtsalt ka laiema publiku, nii et, et see sari on oma olemuselt ikkagi noh, ta lahutab ka meelt, et ta on seal juhtub naljakaid asju ja seal on palju ägedat muusikat ja palju lahedaid suhteid noorte vahel ja ja just nimelt kalduda sinna, et ma nüüd hakkan selles sarjas lahendama kõiki maailma probleeme ära ja, ja siis tüütan tegelikult kõik ära sellega, et sellised sarjad ongi, nad on juba eost hoopis teise tonaalsusega ja nad on tõsisemad ja ja nad on teistsugused. Seal on teistsugune žanr lihtsalt. Kas keegi on tulnud ka teie juurde sarja vaadates öelnud, et ma tundsin ennast ära või aitäh, et täpselt nii ongi? Minule on küll, noh, juurde ei ole tuldud, aga mul on hästi palju kirjutanud tuntud just selliste noorte 14 15 aastaste poolt, kes ongi öelnud, et aitäh sulle, issand üks kiri oli nii nii südantliigutav, et mille lõpus oli siis selline lause, et aitäh, et sa parandasid mu perekonna ära. Et jaa, et nüüd nad istuvad terve perega ja vaatavad, iga esmaspäev joovad teed, vaatavad seda seriaali. Et tegelikult on küll noori, kes ütlevadki, et ma tundsin ennast ära ja nüüd minul on ka jõudu, et edasi minna ja teha seda, mida ma tahan, et et ma ise ei oleks üldse arvanud, et see läheb nagunii laiahaardeliselt kuidagi nagu noortele niimoodi peale. Tõesti kirjutataksegi öeldaksegi, aitäh. Ja noh, see, see teeb südame nii soojaks, seda nii, nii tore lugeda, et nii hea, kui saab aidata nii-öelda. Ja, ja tegelikult, ega need tegelased, kes sarjas on, et noh, mina lasin ennast palju mõjutada elust endast ka, et selles mõttes selliseid inimesi, kes on teinud keski aas radikaalse otsuse, jätta oma senine amet maha ja hakata mingi asjaga tegelema, mida kas või La muu jäätis, eks ole, siin perekond. Et noh, nemad olid ka mulle nagu inspiratsiooniks ja noh, veel on näiteid, kes on jätnud seal panganduse hakanud Rätsep paks või noh ükskõik, hakanud tegema midagi sellist, mida keegi ei oodanudki neistega, aga sest ettevõtlusega tegelikult tänapäeval on, on palju lihtsam tegeleda kui varem ja see annab ka võimaluse oma unistusi jällegi nagu ette võtta, eks ole. Ja noh, noorte seas sama moodi, et et selline tahtmine kuskil läbi murda hakata oma unistuse poole liikuma, et neid näiteid on, on väga palju meie ümber, et selles mõttes see sari on väga eluline, et ta ei ole selline muinasjutulugu, et nüüd isa otsustas hakata moekunstnikuks, et tegelikult selliseid näiteid on, on elus ka, et neid on lihtsalt äge siis lahti mängida, eks ole, seal oma keskkonnas, mille, mis on loodud selle sarja näol. Kui sul tuleb üks hetk mõte hakata vahvleid küpsetama või õmblema või ma saan aru, et sa ei näeks mingisuguseid stereotüüpe, takistusi? Mina ei kardaks ja seda, et tundub isegi päris vahva. Kirta, kuidas sinuga on, et ma saan aru, et matemaatika kehvasti, aga kas sa, ma ei tea, keevitajaks julgeksid minna. Kui sa mind huvitaks, siis muidugi, et minu põhimõte ongi olnud see just näiteks ülikooliga, et praegu ma täpselt selles eas, et kõik lähevad, ülikool, kõik õppijad on ju või noh, läksid ja mina ei läinud, ma proovisin lavakasse, ma ei saanud sisse. Ja noh, eks alguses ma ikka olin kurb, aga ma ei andnud alla. Ja ma tundsin, et see on ainuke asi, mida ma tahan õppida. Ma ei lähe sellepärast õppima mingit. Ma ei tea ideed, sest et ma teenin sellega hästi ja ja ma võitsin midagi õppida, et ma ei saa niisama passida. Ja ma otsustasingi, et ma võtan, vabasta ja nüüd meil on seriaali näitlejatega siis Emma, Oliver, Mariel ja mina, Me lavastame Piip ja Tuut mängumajas Diana Leesalu offline. Ja see on täpselt niisugune asi, et meil saidki võtted, said läbi, meil oli võtteperioodidel viimane võttepäev ja ema ütles, et ma nii tahaks midagi lavastada. Oliver ütles Davai, otsi tekst välja ja teeme ära. Ja nii ta läks, et kui sul on piisavalt tahet. Isegi kui sa oled 15 nagu ema on, siis sa saad sellega hakkama. Meil on 21 etendust, kõik piletid piletilevis on välja müüdud, et ja et see on nagunii kihvt, kuidas tegelikult kui sul on tahet, siis lihtsalt sa jõuad igale poole, et kui nii-öelda see klišee lauset, kui üks uks sulgub, siis avaneb, aken on ja kas see tõesti on nii, et kuidagi, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi. Väike uks sulgub. Praegu tundub, et see sari on küll väga suure akna sinu jaoks täiesti lahti teinud. Ja ma ise tunnen ka, et see, noh, nii kihvt kogemus on olnud ja nii palju võimalusi ja uusi nagu vaateid on tulnud nii-öelda minu elule ka. Ja see punt, te vist käite päris hästi läbi, eks ole, kõik, kes te näitasite seal sarjas, et te olete jäänud sõpradeks ja sõna see on hästi tore, et selline energia tekkis. Et meil ongi sihuke tore sõpruskond nüüd, et kõik on hästi erinevad inimesed, mis on hästi kihvt, et meil ongi mingisugune erinevad, üks õpib ajakirjandust, osad käivad alles põhikoolis, üks ongi vaba vaba aastaga, siin on ju maailmas rändab ringi, ehk siis mina ja siis on mingid arstitudengid ja, ja kiirabi tehnikud, et meil on kõik sihuke hästi sihuke Segane grupp, aga me kuidagi klapime jube hästi, et see on hästi kihvt. Ehk siis me oleme jõudnud sinna, kuidas te olete saanud juba kirju sellest, kuidas inimeste elu on muutunud tänu sellele, mida te mõlemad olete teinud teie enda elu, vähemalt sinul pirte muutunud ja niipea kohe kui me siin teiega lõpetame, siis käin ma juturaadio, kahe saatejuhi Bert järveti ka, kes räägib räppi konkursist, mis ju tegelikult on samuti alguse saanud ka teist endist ja inspireerinud nii palju inimesi, et see üle 100 inimese võttis äpi konkursist osa ja, ja, ja said inspiratsiooni, just nagu teilt endilt ju, et kas see kuidagi loob sellise kõikvõimsa tunde ka tegelikult hämmastav ja kuhu, kuhu sa suudad edasi minna või mida edasi anda inimestele? Ei, see on väga tore jah, kui selline asi on nagu ellu enesesse tulnud läbi sarja, et see on, see on alati tore, kui selline asi juhtub, et jah, ma huviga ootaks ka neid tulemusi, ma ei ole veel väga palju kursis, et kuidas, mis, millised need lood tulid, aga, aga see äge jah, sest see räpp on praegu ta on, ta on moes, eks ole, jälle, ja sellega on justkui tundub nagu justkui lihtne alustada, et paned mingi masina tiksuma, hakkad oma teksti looma, aga tegelikult see ei ole nii lihtne, et seal ikkagi tabada seda õiget sõnumit, seda õiget biiti, eks ole, et sellel see on ja seal on see konkurents ka juba juba on ikkagi nii kõva, et, et selles mõttes jah, ootangi huviga, et mis sealt konkursilt sai. Sa oled lihtsalt nagu mingi väga õige punkti leidnud, hetkel tundub Eesti ühiskonnas ja noorte seas. Jah, et selles mõttes selline eneseväljenduse tung on ju kogu aeg noortel ja võib-olla see räppmuusika on, ongi üks selline hea ots, kust nagu alustada või kust kust kinni võtta, et sellepärast ta ilmselt ka niimoodi kanda on kinnitanud, siin see, see muusikastiil meil näge jah, ma ise ise ju ka kuulan seda, mis siin salata ka kuulan ka teisi stiile, aga see on mul jäänud ka minu, minu, ütleme siis, noorusaegadest on jäänud mind saatma ikkagi see huvi räpi vastu, et ma juba siis juba siis seal üheksakümnendatel ja niimoodi sai, sai kõvasti kuulata seda. No kohe tulebki meil Bert Järvet ja räägib, et kes siis võitsid eilane võitjad kuulutati välja, siis ma luban, et satega kuulata nüüd parimaid lugusid, mis seal 100 hulgas tulid. Aga ma väga väga tänan teid, pirtel Laura Lember ja Martin algus täna hommikul mulle külla tulemast ja natuke lähemalt sellest seriaalist rääkimast. Meie kuulame praegu hetkel mahedat jõululaulu ja siis juba lähmegi räpiteemadega edasi. Ühisosa täiesti, miks mitte, sai tõukega täiesti omalaadne ettevõtmine raadio kahes ehk siis räpikonkurss pealkirjaga sina ka ja minu kõrvale nüüd selle ettevõtmise eestvedaja Bert Järvet, tere hommikust. Tere hommikust, Kerttu, tere hommikust, vikerraadio kuulajad. See on sul esimene kord vikerraadio eetris. Võimalik võib-olla teinekord, aga, aga ega raadioeeter mulle võõras ei ole, tore on lihtsalt siin korrus kõrgemal ka võib-olla mikrofoni sisse midagi puhuda. Ärme praegu puhu, räägime hoopis sellest räpi konkursil, sina ka, eile pärastlõunal jõudis lõpule, kuidas sa ise rahule jäid, palju osalejaid oli? Kokkuvõtvalt võin öelda, et olin väga rahul sellepärast et seda konkursite välja kuulutades ning siis oma saatekavaga vastavalt planeerides. Mis puudutab siis žüriiliikmeid ning kõiki tähtsaid tegelasi, kes tuli siis saadetesse kutsuda, et seda saadet kajastama, kartsin ma, et mis siis saab, kui žüriiliikmete arvust väiksem number lugusid siis meile laekub, mis me nende ülejäänud saadetega teeme? Minu mured aga õnneks ei leidnud mitte mingisugust kandepinda, sellepärast et kui need hääletuskastid või tähendab oma lugude saatmiskastid kinni pandi oli meile tulnud natukene üle 100 laulu, millest siis tuli mõned asjad teatud parameetrite tõttu väljapraakida. Niisiis 100 lauluga läksime me sellele konkursile vastu, mis on ääretult suur saldolugusid ning selle üle on mul väga hea meel ja aitäh kõikidele, kes oma laulud saatsid. Olete kõik võitjad? Aga kuidas siis töö edasi välja nägi, kes see zürii oli? Žürii oli väga elitaarne, ühtegi inimest, kellel mingit mandaadi nappust oleks Me ei kaasanud meie esimese avapaugu, tegi muidugi senjoor Genka ehk siis Henry Kõrvits meie kodumaa räpi ristiisa, siis käisid viie miinuse kutid, Estoni kohver ja päevakoer käis ka muusikaajakirjanik Siim Nestor, komejant Mattias Naan, siis oli ka uue räpipõlvkonna üks säravamaid tähti sipelga 14 siis raadio kahe veteran ja räppar isegi Kaarel Kose Kouci ning viimase žüriiliikme panuse andis siis eile neile otse-eetris Toompealt Heidy Purga. Väga elitaarne žürii on tõesti, pole midagi öelda, aga mis nad siis arvasid, et kas on uus põlvkond peale kasvamas räpistaar Eestis. Ja ei saa salata, et räppmuusika näol on tegu valitseva žanriga, siis levimuusikas mitte ainult meil, vaid ka mujal. Olen rääkinud alaselt erinevate siis plaadifirmade bossidega, kes esindavad siin filiaale, mille kontorid on Ameerikas ning kõikjal on sisuliselt ikkagi suunitlus praegu räppmuusika peal, sellepärast et see on kõige enam müüvam ja ka žüriiliikmed pidid tõdema seda, et tegelikult on ikkagi loovusaste, on väga kõrge, oli ka selliseid lugusid, mis võib-olla oleks võinud sahtlisse jääda, aga kunagi ei tea, tulebki saata kõik asjad nii-öelda Purgatooriumisse, Lassis žüriiliikmed, rahvas arvustab ja otsustab selle üle, mis kannatab eetrit ja mis kannatab võib-olla kõlapinda ja mis mitte. Küll aga tuleb tõdeda, et tänapäeval on muusika tegemine lihtsam kui kunagi varem kunagi pidi ajama kokku ansambli, millele siis tuli saada vene ajal mingisugune luba, et üldse seda salvestada. Rääkimata siis sellest, et salvestada tuli linn või muule sellisele helikandjale, siis maksis palju raha siis nüüd on võimalik sisuliselt ühe helikaardi mikrofoniga oma läppari taga siis igal noorel oma nii-öelda muusika ajalugu kirjutama hakata ning paljud ka seda tegid ning ma arvan, et eesti muusikas pole mitte kunagi olnud niivõrd suurt varjata. No muusika tegemine on üks asi, aga räpp on ikkagi väga suures osas ka sõnakunst, kas eesti noored oskavad sõna seada, kas nad on piisavalt ühiskonnakriitilised, mida tegelikult äppist võiks ju eeldada? Ja sõnaseadja, ta on nad osavad ning võib-olla kui statistikad väidavad, et noored loevad vähem kui kunagi varem, siis on alati neid, kes neid võib olla, statistikat ümber lükkavad on üks noor särav räppar, kes alles siis kosmose kinos oma plaati tutvustas kogu Tallinna rahvale tegi seda ka mujal Eestis ning tema plaat on sisuliselt pigem poeesia, millele siis on taustaks muusika pantud, ehk siis kogu rõhk ongi sõnumil, kogu rõhk ongi sellel, mis siis reaalselt ridadesse on kirjutatud ning et leida sellest 100-st laulust, mis meile siis raadio kahte saadeti seda võib-olla sotsiaal probleeme kõige paremini käsitletavad, siis oli välja pandud ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt eripreemia parima sotsiaalkriitilise loo eest, mille võitis siis protest lauluga kõigest inimene ning sai siis rahalise preemia 500 eurot. Aga millised probleemid üldse siis noori vaevavad, millest nad neid lugusid kirjutasid? Kõigest inimene võitis siis võrdsete võimaluste voliniku ehk siis Liisa Pakosta sõnal sõnul ennekõike seetõttu, et seal oli ilusti käsitletud võib-olla meie ühiskonna ühte kõige nihukest keerulisemat valupunkti, nimelt need on inimesed, kellel on mingisugune sünni, järgnev defekt või puue inimesed, kellel tegelikult ju ei ole midagi viga, kuid nad peavad mingisuguse paratamatusega Meist kõigist eristuma meeldigu see neile või mitte, aga sellega kaasnevaid probleeme oligi siis väga hästi laulus kirjeldatud protesti kas siis indiviidi või koosluse poolt laulus kõigest inimene, mis siis võitis volinike südamed ning sai ka eripreemia osaliseks. No see oli üks auhindadest, aga ma tean, et neid oli tegelikult neid võitjaid oli mitu, et kes siis need teised võitjad olid? Räpi konkursil sina ka, võib öelda, et oli kokku kolm võitjat, meil oli nii-öelda imagenit taarnen pjedestaal me ei saa küll öelda, et ükski medal oli kas kuldne või, või hõbedane või pronks, ehk siis selles järjestikuse on nagu keeruline midagi öelda küll, aga meie räpikonkursi võitis siis ametlikult ja sai tšempioni tiitliseent, kes võitis ennekõike žüriiliikmete südamed. Selleni jõuan õige pea. Küll aga tuleb siin ära märkida, et meie konkurss pälvis ka väga palju hääli tavakuulajate seas. Kõik artistid kindlasti käivitasid oma kampaaniat, et sütitada siis audientsi nende poolt hääletama meie kodulehekülje kaudu ning kogusime seitsme päevaga üle 8500 hääletuse mis on väga kõva saldo, mis on tõesti põhjus rõõmustamiseks ning rahvas on kõnelenud. Eestlaste lemmik oli sealt siis artist nimega. Võtke nüüd korraks istet, tussi peatus ning samanimelise looga taga siis selle rahvahääletuse kinni pani. Ja kes sai siis selle nii-öelda kõige-kõigem preemia, ehk kes oli siis žürii lemmik? Žürii lemmiknägu siis korduvalt ka mainitud sai otsustasid siis inimesed, kes teavad, millest nad räägivad Kenkad viied miinused Siim nestorit, sipelga neljateistkümned Heidy Purga, Matias, Naanid. Nad kõik teavad, mis asi on meelelahutus, mis asi on muusika ning mis võiks olla hea muusika ning väga kõva saldo. Konkurentsitult esikoha heite nii-öelda tegi siis kooslus nimega Klitseerik ja Mäks ja esitasid siis sellise laulu nagu madalal, mis võitis juba lihtsalt seetõttu, et ta kõlas võib-olla kõige nii-öelda kogu lugupidamise juures kõige rohkem valmis tootena. Väga põnev, me kindlasti kuuleme seda lugu ka ühe kiire küsimuse, küsin sult veel, sest kuna me rääkisime just äsja sarjast, miks mitte mille peategelane soovist saada samuti räppariks, siis kas oskad öelda, kui palju oli näiteks nais või mees? Apareikas räpp on Eestis pigem poiste ala. Ma arvan, et valdavalt veel on poiste ala, aga oli ka naistegijaid siia intervjuule tulles ma ei teinud küll otsest sellist kokkuvõtet selles osas, kui palju oli naisi. Aga kui Heidy Purgaga Toompeast siis raadiosilla vahendusel juttu tegime, siis tema tahtiski just nimelt seda naiste osalust kiita ja ära märkida, et naised olid tegevad naistel olid väga lahedad laulud sinna konkursile saadetud ning Heidy Purga pidas neid silmas ja, ja nii-öelda siis mainis ka eetris positiivselt ära, oli positiivne ka see, et meile laekus palju välismaalt saadetud lugusid ning oli ka palju venekeelseid räppareid ja venekeelseid räpilugusid, mis meile saadeti. Niisiis, nagu lubatud, oligi konkursi eesmärk. Et me ei saa mitte ühtegi parameetrit, ühtegi piiri, olenemata sinust, soost, sinu sotsiaalsest staatusest või rahvusest. Kõik see jäeti kõrvale, luges ainult muusika, luges ainult sõnum ning ma arvan, et see ka meil väga õnnestunult siis välja tuli. Mul on väga hea meel seda kuulda, aitäh sulle, Berg täna saatesse tulemast ja meie kuulame siis nüüd seda võidulugu madalal. ICOM madala meeneutroise manala ikka ma vaatamismodaalsust leiduva kallis, ei, ma olen. Need lähevad nagu logopeed, lugupeetud punaseks murret. Kloonid mu ümber, aga see pole Jonaar võtta. Lükkan do ringist välja. Jablesin kui Baruto ja tal on suured pommid nagu kaksi rassima, et tule, tule siia vokaadi. Elviine ütles mulle. Rebi, aga mulle meeldib tiiberma, olen atakk, kangem nagu podcast, saled siider, väike piiderna madalal, kui eesli palgad nüüd poisega, Päsime mäe ja Pärnu määranaliat lasku nii paksud püksivöö pisike Iipopin martahvlitel nagu popiksimis, klindipoolene laadur. Ühesõnaga, püksid ikka madalalt. Ega ikka mädala Kutšiv taga püksid ikka madalal. Madalal, ikka madal. Meeneutroise, madala. Majala seltsid jalas madalal korrektadeks panin lohakalt, nüüd on tal jamad ja üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse kaheksa tütarlast, kes oma koti Mäksi vastu vahetas, härra Min läbi, aga need luuad ikka rõvedalt kaks poissi eri riigist saad vanemalt Scania klišeelik näpaid, saudi laadi põnevad vennad oma urkas lihtsalt põlemas ja ma olen elu kroomid teinud nullist 100, ma ise alles 50-l küünlad, voodipoja kuniks olen, toppis, seniks ikka raban navil lubadamateiret, Räpini isegi ma madalal ja läppin isegi madalal, rekkaplikad kaenla alla. Ilu, ütlesin magavad, et teate väga hästi, Mäelskaaniaga jama, Jaanus seitse kutsib. Püksid ikka madalal. Püksid ikka madalam. Kroy säärja. Seitse kutsi vöödega, püksid ikka madalal, niimoodi siis kõlas raadio kahe räpikonkursi, sina ka võidulugu madalal. Aga et räppi reede hommikusse ikka jaguks teile, eks kuulame ühe loo veel ja selleks on pala, millest Belka äsja veel rääkis nimed siis sotsiaalkriitika eripreemia pälvinud, et lugu, mis kannab nime kõigest inimene ja mina protest. Inimene. Elus. Särab vaata mu välimust ära, hingasin tegevusi, on mul võimalus mind mõista, aga ma olen nii vere. Ma pole sellesse tahtedega suuriks, ära vaata mu välimust ära, nagu tekkisid. Mul seal ei mõista, proovima pole kõigevägevam saatus, mõistatus ning paljude inimeste mõistus mõistmatu, kel aju ei võta suuremat pilti. Ma ei mõista neid, kes jalgadest või paiguti invaliidid aastaid rohimist, ta pole grammigi tervenenud ning on ilmub vanemateta hooldekodus terve elu. Iga päev tuleb sama, iga päev rutiin, iga päev on enda kehas lõksus. Keha oli täis rohtetega rohkem, siis ta tahab olla tavaline, kuid saab erikohtlemist toi panin ise, mida teab mida millal magab, sest keegi võõras organiseeris head päevakava, mõtle korra, võtavad kaugemalt lähedale. Mõtle, kui su elu poleks sinu enda käte vahel akendel, trellid, ukse lukk, vabadus pigistab ta hindu kõigist. No siis ei ole see mu elus elu siin, ma pole sellestki asendavat asteleilosooli särab, vaata mu välimust, ära hinda mu tegusid, vaid anna mul võimalus mõista, sa proovid. Roolis ei väsi kordamast, et raha otsuseid langetab, kui ema voodi jalutsis põlvili palvetab, et taevaisa annast olla käin, tooniastakse, tekkis ainukese lapse ema hoole ning Valgataktiiv luulejuttudest raamatut Ta kurvalt linna ilma kannistustestesse andvat lapsele turvatunde ilma kodusoojusest ilma õnnelikus peres, kes süda kahetseb südamest. Kered, magamata ööd, väsilistest mõistus peaks, saab teha, suudad tuhandet valikut oleks kõikjale, mida teha ei mõtleks hetkeseisule, vaid ainult tõmbaks teda. Kivi süda tal kunagi ei lenda, enam endal kunagi ei andesta. Iial ei anna asu. Et ainukese lapse undas saatusele usaldanud, ainult karedas silmis läigib too palun. Ja kui ta ükskord siis rahu, inimene mu elus elu silma pole, selles kehas. Tamul tegusi, nüüd on mul võimalus neist osa proovi, ma olen inimene elus elus, ma pole selles kehas enda tahtele soovil särab vaata mu välimust ära, siin ei tasu selliseid võimalusi. Osa pruulitooli, usklik, kuid jumal ei vasta ka enam ei suuda sentidega toita haiget last, teda ema lähedust, jalad viivad silmad kinni naelutatud põrandasse kogu maine vara talle rahutud võlad, astmeks, mõtled, miks peaks üldse siin ilmas ta elama? Relvata südames on nii külmad ja teravad, mööda põski voolasid pisarad, siis pole suuremat häbi. Mis allus jõudu hõissa, kogu Morris. Ausat töömeest ei sillata. Tulemused jah, need on raske hingata. Laske tal hingata, andke mulle saba õhku, võtke kõik need mõte, mille tõttu ei maga. Õhtul kuula seda peret äsja vanglast vabanenud. Muuda, kuidas su meelelahutusigapäevaelu. Mu elus elu siin ma pole selle tehase tahteliga suuri säras, vaata mu välimust ära hindama, tõid uusi võimalusi, Mesdasa proovid. Selleks tunniks nüüd räpiga ühel pool rohkem täna räppi vähemalt ühisosa saates ei kuula kellaga räägime me nüüd pärast teleseriaali ja räpikonkurssi hoopis kunstinäitusest. Ja mul on väga hea meel tervitada stuudios Andres Jõesaar Tallinna ülikoolist, tere hommikust. No mis ta nüüd enam hommik on ülikoolirahvas on ka varajane nagu raadio omagi juba päev keskpäevalgi. Teleseriaali rahvas siin küll enne ikkagi natuke haigutas ja ütles, et ikka ikka varajane hommik. Rütmid seriaali ja kujutava kunsti osas on ilmselgelt erinevad. Jah, ülikoolis hakkab elu varem pihta ja seda näitust, mille kohta küsimus oli, saab ka juba päris varastest hommikutundidest näha Tallinna Ülikooli Mare maja fuajees. Kuigi sinna kauaks jää, sest näituse eesmärk, enne kui rääkida tema sisust on tuua Eesti inimeste huvitavaid elukutseid laiema üldsuse ette, et panna meid mõtlema, et kas alati on ikka niimoodi, et selles ametis on just meesterahvas või, või toda ametit peavad alati naised ja väga ilusaid ja toredaid pilte leidsid meie tudengid meie ümber, et väga toredaid inimesi, kes üllatavad meid oma elukutsete ja julgusega teha selliseid valikuid. Julgusega siis teha töö või karjäärivalik, mis tegelikult tavaliselt on teise sugupoole nii-öelda pärusmaa. Vot siin ongi see stereotüüp on pärusmaa, et ei ole ju pärusmaa öelda ühele ametile sobib mees või teisele, naine on eelarvamustega kammitsetud ja see näitus tõestab seda, et on inimesi, kes on ehk kammitsatest lahti ja on väga-väga edukat karjääri tegemas. Näidetena näiteks jalgpallikohtunik, mis soost on tavaliselt jalgpallikohtunik. No eks need kipuvad ikka mehed olema, aga ma tean küll ka paari naiskohta See on ikka neid, ega kõigis ametites nad ei ole, ei ole üksinda, et ka selliseid, näiteks rongijuht, Elroni rongijuht, et ka väga tore naisterahvas, naine jah, et väga julge ja saab tööga ideaalselt hakkama või väga raskete veoautode müüa tõeliselt suurte suurte veoautode müüja, müügikonsultant, Kant, jälle naisterahvas edukalt hakkama saanud. Aga tasakaalu mõttes peaks ka meestest rääkima. Kui raadiokuulaja kujutab oma silme ees sellist hästi õhkõrna pitsi, sellist suurt meeter-poolteist meetrit läbimõõdus, peenekoeline pits, siis tekib silme ette eelkõige vanaema, aga meil on tore kunstnik, kes omab ja korraldab hevirokk kõiki reise üle üle maailma. Riho Toomrähk pitskuduja kunstkuduja, väga ilusat tööd, raske hevimees, nii et ka selliseid näiteid või siis lasteaiakasvatajad või kooliõpetajaid, kooliõpetajad, mehi võiks olla muidugi tunduvalt rohkem lasteaiakasvataja ja lasteaiakasvatajaid ka või siis ka meditsiinivaldkonnas on ma isegi leia õiget sõna, et öeldakse, et on hooldusõde, aga tegelikult on hoopis hooldusvend. Seda just, miks mitte näitleja pilte meile tõi ka siin enne näiteks, et üks nende trupi liige, siis noormees soovibki minna õeks õppima, aga ütleb ka, et aga kuidas sa siis lähed, et inimesed naeravad, et mis mõttes õde ja mees. Jah, eks tuleb selle nimetuse üle natukene pead murda ja leida sobivaim. Aga kes need pildid siis teinud on ja need inimesed üles otsinud? Need inimeste, nende inimeste ülesotsimise ülesanne oli meie tudengitel ja nemad sellega tegelesid, vaadates, vaadates silmad lahti ja kuulates pealt ja ka igasuguste võrgustike kaudu me neid inimesi otsisime, nii et see on tudengite töö ja pildid tegid ka tudengid ise pildistasid, Sa ise kirjutasid sinna ka need lühikesed tekstijupid sinna juurde ja ise panevad seal näiteks ka ülesse ja võtavad maha. Ja nüüd kuidas see näitus liikuma hakkab, eks selle näituse trajektoor on tänasel hetkel veel üsna vabad. Koolid, kes on huvitatud, miks mitte projektiga kaasa löömast selle näitusega. Gaas liigub ka õppematerjalide tutvustamine ja, ja mitmeid muid tegevusi. Sa võiksid Tallinna ülikooliga ühendust võtta kõige lihtsam võib-olla on meiliaadress tee luuete LE ja ja sinna kirjutada ja need kirjad jõuavad siis juba õigete inimesteni ja siis saate sellest projektist suuremad taimed, aga näitus aitab hästi visualiseerida seda ja tuleb ta ka järgmisel aastal veebi. Millisena ta täpselt tuleb, seda ei taha öelda, väike üllatusmoment peab ka juurde olema, nii et see projekt areneb edasi hoolimata sellest, et miks mitte seriaal hakkab õnneliku lõpuni jõudma. Aga mida selle projekti ja selle näitusega siis tahetakse inimestele edasi anda, et noh, me teame suurepäraselt, et mees saab ka väga hästi ametis hakkama, aga mis selle taga siis on? No eesmärk on ikkagi kõnetada noori neid noori, kes tänasel tunnil ja hetkel teevad oma eluvalikuid, et nad võib-olla sisemiselt tunneksid, et tahaksid minna õppima midagi natuke sellist, mis otseselt ei ole nõuete või on sinna raamidesse surutud kas või seesama, et kui ma sooviksin saada medõeks ja kui meesterahvas, noormees gümnaasiumis tahaks minna õppima tõeks, siis oleks tal see julgus, see samm astuda ja toetada, näidata nende piltide lugude läbi. Julged otsused on õnnelikud, teevad inimesi õnnelikuks pärast kahetsed tükk aega, et miks ma ei teinud seda otsust, et miks ma olin selles selles kinni ja teiselt poolt ka kõigile meile, et me ei pea suurte silmadega vaatama, et oi, et meesterahvas on nüüd medõeks. See ongi normaalne, see on tema kutse, ta teeb seda tööd hästi. Ja neid eluvaldkondi on ju väga-väga-väga palju, et see näitus puudutab ainult mõnda kümmet, aga meie ümber on palju stereotüüpset olukordi, mida noored tarku otsuseid tehes ja kaalutledes tehes võiksid muuta. Ehk see on natuke ka meile endile, et kui me lähme ja vaatame pilti seal tätoveeritud mehest ja, ja püüame siis mõistatada, et mis tööta võiks teha, et, et mis on need esimesed ametid, mis meile pähe võiksid karata ja ma saan aru, et seal on iga kord mingi üllatus siiski taga. Jah, ma just, et tulge, vaadake näituste, siis näete, mida üks tõsine korralikult tätoveeritud mees elus väga hästi teeb ja ta ei ole viiking. Ja see näitas, on mõnda aega juba Tallinna Ülikoolis üleval olnud ka, et kuidas tagasiside siiani. Väga positiivne inimesed on tõesti üllatunud isegi need inimesed, kes ütlevad, et ei tohiks selle stereotüüpse maailmaga mingisuguseid probleeme olla, aga ikkagi neid pilte vaadates jääd korraks mõtlema, et fotot ikka vist on veel meil siin neid sakke ja nukke meie elus küll. Et inimesed tunnistavad ka iseendale, et, et nad loovad oma peas teatud stereotüüp Ja, ja, ja need diskussioonid ja arutelud, mis tekivad nende piltide juures just avavadki seda, et igapäevaselt ei mõtlegi sellele, me oleme nii harjunud, et see stereotüüp on, aga kui see pilt sulle vastu vaatab, hakkad mõtlema, et oot ja siin on natuke teistmoodi nurga alt läheneda võib ju niimoodi ka teha, et miks mitte. Mida tudengid ise sellest plekist arvasid, kuidas nad sellega kaasa läksid? Väga hästi väga hästi. Tudengite jaoks oli see ka päris suur väljakutse kogu selle projektiga tegelemine ja see käib veel edasi ja läheb veel kevadsemestril samamoodi edasi. Eks nemad õppisid, mis ongi ülikooli eesmärk õpetada. Tudengid õppisid sellest projektist palju enamat kui tavaline õppekava võimaldab tehes eluga seotud asju. See on üks asi, mis eluks paremini meid, see või ei, aga neid valmis seab. Tunnistavad nad ise ka, et vaatavad veidi teise pilguga, nüüd võib-olla tänaval ringi vähemalt õppejõudude, justkui. Te ütlesite, et näitus nüüd läheb õige pea rändama mööda Eestit, et oskate juba öelda ka, et millal või kus midagi näha saab või kui kaua ta läheb üldse rändama. Ta rändama peaks minema jaanuari keskpaigast või kuskilt sealt maalt umbes ja kogu kevadise meistriks, aga neid täpseid kohti veel paika ei ole pannud. Katsume seda logistiliselt kõige kõige toredamaks või mugavamaks teha, et kõigile seda toredust jaguks. Aga üle Eesti on igatahes lootust, et inimesed seda näha saavad. Ja, ja veel kord, koolid, kellel on huvi, võtke ühendust, miks mitte projektiga? Jah, ja murdkega koolides neid samu stereotüüpe, millest me siin täna kõvasti juba rääkinud oleme, minge õppima õpetajaks või lasteaiakasvataja. Hästi, sellega on ühisosa saade tänaseks lõppenud, ma väga tänan, Andres Jõesaar, tere tulemast. Meie lõpetame siit, mängime teile lõpetuseks sopis džiirenit vahelduseks Räpile. Ühisosa tuleb tagasi juba järgmisel aastal, mina kohtun teiega homme hommikul. Kaunist päeva.