Vikerraadio. Ühisosa tühisuse. Küsis osa. Tere hommikust, head kuulajad. Kell on saanud 10 läbi viis minutit ja kätte ongi jõudnud järjekordne ühisosa saateaeg. Täna räägime lastest ja noortest, kelle koduseks keeleks ei ole eesti keel. Eestis elab ligi 400000 muukeelset rahvusest inimest. Neist umbes pooled valdavad enda arvates riigikeelt väga hästi, kuid meie kultuuri ja eestikeelset meediat tarbitakse vähem. Kuidas saavad hakkama muukeelsetest peredest pärit lapsed Eesti koolis, kui raske või kerge on sulanduda ja leida teisest rahvusest? Seda aitavad täna selgitada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Martin Kivimaa ja Maria Rožius. Mõlemad on korduvalt osalenud ka Lahemaa rahvuspargis, eelkõige eestikeelses koolis pivatele multikultuursetele noortele suunatud lõimumisprojektides mida veab juba neljandat aastat Loksa Gümnaasiumi õpetaja ja Lahemaa Looduskooliretkejuht Maie Itse. Mina olen saatejuht Kerttu Kaldoja, huvitavat kuulamist teile. Saade on rahastatud Euroopa Liidu õiguste võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist. Seotud riigikogu saali peatu aastada maraades lihtsalt võima, laada ma veel miraalida. Ta ära ja neile on minevik hoob. Ja teisel moel hüpatoob võtava naiste elulood. Meeletu velo ei lõpe. Ma ei ole veel Muukeelses perekonnas kasvanud lapsed peavad sageli hakkama saama nii võõra keele kui ka kultuuriruumiga. Sellest, milliste meetoditega neid aidata saab. Räägime täna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste, Martini ja Mariaga ning Lahemaa looduskooli lõimumisprojektide eestvedaja Mai eitsega. Tere hommikust teile. Tere hommikut. Martina Maria. Ma küsin teilt kohe alguses, et mis on teie kodune keel, kas te räägite kodus eesti keelt? Tõstan siis, et isaga ma räägin eesti keeles emaga vene keeles ning suguvõsa ongi täiesti pooleks, et pooled räägivad ainult vene keeles ja pooled räägivad eesti keeles väga halvasti, oskavad vene keelt, ehk siis omavahel saavad kuidagi suheldud. Mina räägin ka emaga ning isaga vene keelt ja mõlemad ei saa eriti eesti keeles. Aga ometi te õpite mõlemad Eesti koolis, et kas see otsus, kui teie kooli läksite, oli täiesti ühene ja kindel, et eestikeelne kool on see, kuhu te lähete? Ja selles mõttes, et venekeelsed koolid isegi olnud vaatlusel minu vanematel, et mul oli niimoodi, et on kasvasin, siis ema oli pigem tööl ja isa oli pigem kodune, et esimese keelena ikkagi õppisin ära eesti keele. Ega vene keel oli nagu suur osa sinna hulka ja vene keel tuli ka kohe järgi. Et aga ikkagi jäi Eesti kool nagu põhiliseks vastaseks. Maria sinul, kui on kodus ainult venekeelne keskkond, et kuidas teil see otsus tuli? No kuna mind pandi eestikeelses lasteaiarühma ja sealt edasi läks, juba ütleks siis jätkata eestikeelse kooliga ja siis pandi sinna. Aga proua Maie, Itse teid? Teie olete ise Loksa koolis matemaatikaõpetaja, et mis pani teid tegema lahemaale Neid noorte lõimumisprojekte multikultuurset ala lastele. Kui paljudele ise oma töös iga päev näete? Minu õpetaja töö algas põhimõtteliselt pärast keskkooli. Kutsuti aastaks, et lapsepuhkuse ajal asendama võeti sõrm ja kogu hing ja juba teist aastast alates klassijuhatajana puutusin sellega kokku, et osades klassides on lapsi, kus kodus ei osata aidata ja eriti teravalt tuli see päevakorda siin Eesti vabariigi algul, kus mul klassis üks tüdruk ka tahtis, kuuendas klassis isegi kooli vahetada, sest just viies kuues päss tuleb laviinina väga palju uut sõnavara, isegi eesti lastele. Termineid loodusainetes ajaloos kohustuslik kirjandus, kõik need asjad ütles, et ma lihtsalt ei jaksa õppida, et ma ei saa aru. Ja siis me istusime peale tunde temaga sest koolivahe tus tollel ajal ei tulnud kõne alla, kuna programmid ei haakunud vene koolis ja jäi ta ikka eesti kooli ja lõpetas ilusasti ka põhikooli. Ja sealt hakkas tegelikult idanema see tunnetus, et et me ei oska neid lapsi aidata. Ta, kes tegelikult tahavad eesti keelt selgeks saada ja peletame Nate õppimisest eemaleme, peletame nad endist eemale ja läks ikka kümmekond aastat aega, ennem kui ma siis jõudsin nendega. Kelleni Marje Martin, kas teie tundsite ka, et kuskil seal kuuenda klassi juures käib see murrang ära, et, et läheb oluliselt keerulisemaks uusi aineid tuleb väga palju juurde sel ajal. Ja minul oli küll selline tunne ja mul oli iga tunne, et võiks isegi kooli vahetada, et äkki ma saan venekeelses keskkonnas paremini aru, aga siiski ei teinud seda otsust, aga miks sa ei teinud seda? Ma mõtlesin, et ma jätkan ikka, proovin veel ja üritan endast parim anda ja siis vaatab, kuidas läheb. Mida su vanemad kodus ütlesid? Nad alguses olid selle vastu, et ikka jätka ja niimoodi, aga siis, kui nad juba nagu väga raskeks, siis nad pakkusid ka, et okei, võib-olla me kaalume seda, aga siis siiski ei läinud nii. Aga kuidas sa said sellest üle, sa pidid ise selle peale rohkem pingutama või kes sind aitas sellest murdepunktist üle? Eks ma ise aitasin ennast, proovisin igalt poolt abi saada nii õpetajatelt kui ka sõpradelt, mõnel määral. Sedasama Lahemaa Looduskool. Ma saan aru, et selle eesmärgiks ongi siis just, et lisaks sellele lõimumisele aidata lastel siis nii-öelda mängulisemalt omandada just neid samu termineid ja mõisteid loodusest ja taimedest ja kõigest, et kuidas te hindate maie, kas, kas selline lähenemine on kuidagi tulemuslikum, kui koolis õppida? No keelt arendada eelkõige suhtlemine aga selleks, et suhelda, peab olema mingi ühisosa, ühisteema, milles suhelda. Et kui me võtame täiskasvanud inimesed, et siis me võime ju selle teema ennem kokku leppida, aga viienda, kuuenda klassi Ps kardab eksida, selles eas ollakse hästi tundlikud eksimise suhtes ja ta ei lähe naljalt eesti lapsega lihtsalt rääkima, et kuule, räägime teadmata, mis on ühe või teise hobid. Aga nendes projektides me teeme ühiseid tegevusi, olgu selleks siis seente korjamine või mingisuguse vaatamisväärsusega tutvumine, ükskõik või mingi mäng siis see on ühine tegevus, mis sunnib suhtlema. Ja, ja siis ongi ühelt poolt nad hakkavad omavahel rääkima selleks, et koos tegutseda, koos mängida, aga teiselt poolt need tegevused on kõik sellised arendavad nad omandavad kassis uusi, teadma. Kui lihtne on panna neid lapsi koos tegutsema selle ühise eesmärgi nimel? Ikka lõpuks tihti lähevad ees need, kes juba oskavad või teavad ja et kui ruttu nad omavahel suhtlema hakkavad. See on hea küsimus ja seda mu käest on mitu korda küsitud, et mis, mis nipiga on võimalik need 24 või 30 last niimoodi panna suhtlema, et igaüks ise nurka ja ma ei oska sellele üheselt vastata, ma arvan, et et üks asi on kindlasti see tegevusi peab olema tihedalt, et kogu aeg midagi toimub. Ja, ja teine moment on ehk see, et need lapsed, kes sinna tulevad, nad tulevad ju omast vabast ajast. Olgu siis koolivaheaeg või nädalavahetus. Et ju neil on siis tahe, aga võib-olla nad oskavad öelda, mina ei oska öelda, mis on mis neid hoiab ja mis need toob. Marie Martin, te olete mõlemad selles Lahemaa looduskoolis korduvalt käinud, et kui keeruline on suhelda võõraste lastega, tegelikult räägite mõlemad küll eesti keelt väga ilusasti ka, kas see on kuidagi olnud raske? Kindlasti alustamine on kõige raskem ja siis ma mäletan enda esimest projekti maja juures ja tona oli kaheksa, õppisin kaheksandas klassis ja kui ma jõudsin kohale kõik tundusid nii kuidagi võõrad, teistsugused, et ma pidin kuidagi pigem ei tahtnud nendega suheldes esimene mulje ja nüüd kes mulle Michael on parim sõber. Toona ma vaatasin, mõtlesin, et issand jumal, et mis hipster see veel on, et selle vennaga küll kunagi suhtlema ei hakka, aga nagu kaks tundi läks mööda ja hakkasime suhtlema kõigiga juba nagu soojalt ning. Aga kui palju on teie seast seal olnud selliseid lapsi, kes ei räägi eesti keelt nii hästi kui teie? On ikka olnud viimases projektis oli ka näiteks kaks tüdrukut, kes ei osanud väga eesti keelt kuna teie räägite niivõrd hästi mõlemat keelt. Kas teie tunnete, et te olete omamoodi nagu sild siis nende eesti laste vahel ja nende laste vahel, kes võib-olla ei räägi nii hästi? Ma arvan, kaheksa inimest lasteaia rühmas, kes olid vene perest pärit ja ma tundsin sellist silla rolli ja meil lasteaiakasvataja abi, või siis proua, kes tegeles pigem nõude pesemise, sellise poolega, et oli ka Leena nimi, oli Lenna ja rääkis eesti keelt mitte vist kõige paremini. Ja mäletan, mul oli ka toona selline juba nagu silla sellise silla. Sillaefekt oli sellest, et sa rääkisid mõlemad keelt aga see aeg seal laagrites on suhteliselt piiratud, kui, kui pikalt tavaliselt koos olete kolm kuni kuus päeva aga selle ajaga jõuab laps nii palju avaneda, et ta julgeb teises keeles suhelda. No üldiselt nad esimese päeva õhtuks juba kõik 11 tunnevad nimepidi, mina võin veel eksida, aga nemad juba tunnevad, et meil on sellised tutvumismängud, millega väga kiiresti saavad nimelt selgeks ja ja noh, ütleme kolmepäevane alustuseks võib tunduda hea, aga tegelikult ei ole. Sellepärast et, et esimene päev läheb tutvumisele, kolmandal päeval hakatakse siis kojuminekut ootama. Aga kui on teada, et see projekt kestab viis päeva, siis kolmandal päeval võetakse ennast kokku ja ja hakatakse pingutama, et ma ikka proovin, et ma ikka saan kama ja, ja selline nelja viiepäevane ka kuuepäevane on hästi efektiivne. Kas see tähendab, et nad lähevad edasi oma tavapärase elu juurde koolitundidesse te usute, et nad julgevad ka seal ennast väljendada kuidagi paremini, teises keeles ja julgemalt? No õpetajate tagasiside on küll selline ja teine asi on see, et neile jääb juba sellest projektist oma suhtluskonda kellega nad nagunii suhtlevad ja kellega nad julgevad suhelda, julgevad ka eksida, kui nad ennast korralikult ei oska väljendada veel, et nad teavad, et see on nüüd see seltskond, kus ei naerda neid välja. Kui tihti tuleb ette seda, et naerdakse välja, et kui te eksite keeles. On teil juhtunud selliseid asju? Ma. Ma tean, et niisugused asjad juhtuvad, mul ema on 58 aastane juba kui eluaeg elanud Eestis, kuid eesti keelt kardab siiamaani rääkida. Ehk siis, kui ta eesti keeles üritama tüdruksõbraga rääkida, siis ta paneb kõik sõnad nimetavas käändes üksteisele rite. Kui mingi sõna ei tule meelde, siis ta läheb närviliseks ja hakkab kartma. Ma ütlen talle kogu aeg, isa on talle ka öelnud väga palju kordi, et ei tasu karta, et keegi nagu ei naera selle üle ja see on nagu pigem kiidetakse heaks, kui sa üritad teise inimese keeles rääkida. Kuid kindlasti juhtub ka seda, et naerdakse inimesi välja. Et eestlased siis vahel on natukene eemaletõukavad selles osas, et nad ei hakkavad naerma, kui, kui nendega rääkida valesti. Ma ei tea, kas just naermine on, kuid kindlasti vahel võib tulla see faktor, et me elame Eesti riigis ja võtame loomuna selle, et inimene peab eesti keelt esieesti riigis rääkima, et selle üle ei hakka spekuleerima, kuid kindlasti peaks olema toeks inimesele, kes veel eesti keelt ei räägi. Hästi, aga ta on näha, et püüab ta ja nimisõnu üritab neid ritta seada, moodustada hästi primitiivseid lauseid, kuid selle üle ei tasu naerda, sest võib-olla selle inimese jaoks see on ülim saavutus juba mingi lause kokku panna. Et kindlasti tuleb mõistvalt suhtuda. Maia te olete ise mulle ka öelnud, et nendel lastel ongi, kes tulevad tihti selline alateadlik hirm just eesti keeles suhelda ja ka eestlastega suhelda, et nende jaoks on turvalisem eemale hoida. Kas saab? Põhjus see on seesamune põhjus ja ja ilmselt see tuleb ka nende vanematelt, sest nende vanemad, Tal on mingi selline negatiivne kogemus olemas ja mis paneb neid hoiatama ka oma lapsi. Ja nüüd nende projektide põhjal on mul tulnud päris mitmeid lapsevanemate Nis helistades kui kirjutades, kas te lapsevanematele ei tahaks sellist asja teha, et, et me tahaks ka midagi taolist kogeda, nagu meie lapsed räägivad? Ehk see hirm saab alguse juba täpselt nii, nagu Martin ütles, et kodust vanemad ei julge rääkida ja siis ei julge ka lapsed ja aga kas tundub ka seda, et kui lapsed on näiteks laagri ära teinud ja Nad on muutunud natukene julgemaks ja avatumaks, kas see võiks ka peegeldada tagasi nende kodus või kas perekond iseenesest suudab toimida natuke paremini? No kui vanem tuleb sellise ettepanekuga, et nemad tahaks ka mingit sellist projekti kogeda, siis, siis see ongi juba ju minu jaoks peegeldused, et järelikult nendel on tekkinud usk, et et on olemas selliseid võimalusi, et kus on võimalik õppida keelt nii et sind ei naerda või pilgata. Et, et minu jaoks on see juba selline noh, peegeldus ja tagasiside, et et see toimib ja, ja teine on ikkagi see õpetajate tagasiside, kes ütlevad, et kui koolis või klassis tehakse grupitööd, siis need, kes on projektides olnud, et need nendest tekivad kohe seal grupis nii-öelda juhtu. Ja nad julgevad seal öelda oma arvamust välja, et, et see nii eesti kui vene või mingi muu keeletaustaga laste puhul, et need, kes on ikka selle projekti kogemuse kätte saanud, et see on muutunud ka klassis julgemaks Aga kas te olete tõsiselt kaalunud seda mõtet teha taolisi projekte täiskasvanutele? Üks asi on mõte ja kaalumine, teine asi, need on ikkagi kõik seotud. Kuskilt mingi kassaga. Õpilaste projekte on rahastanud sihtasutus Archimedes Noorte agentuur. Et haridus ja teadusministeerium nüüd viimast kultuuriministeerium, aga mina isiklikult ei ole näinud ühtegi sellist kohta, kus võiks taotleda raha näiteks täiskasvanutele taolise projekti jaoks. Aga kas te isiklikult oma kogemusest olete näinud täiskasvanute seas samamoodi seda, millest noored ka praegu rääkisid, seda seda pilkavad suhtumist ajendil. Eriti, kui näiteks käid kuskil turul, kus on pandud välja siis hinnasilt ja siis selle kauba nimetus ja kui seal kaubanimetuses on kirjaviga, siis selle asemel, et ilusti vaikselt öelda, et kuulge, et siin on nüüd üks täht valesti siis minnakse mööda ja, ja sõna otseses mõttes ikkagi ilgutakse selleksimisele. Me kuulame siia vahele natuke muusikat ja siis lähme juba edasi nende samade teemadega. Ja oleme tagasi saates ühisosa, kus ajame juttu Martini, Maria ja Maiega muukeelsetest noortest meie kultuuriruumis. Öelge Martin Maria, kas selle võrra on koolis ka natuke raskem hakkama saada kui teid, kui teil kodune keel on vene keel, teie vanemad võib-olla ei oska teid aidata kõiges. Pigem minu arust on just kergem, sest kui meil kaheksandas klassis tuli vene keel kolmanda võõrkeelena juurde, siis see oli sisuliselt nagu nii-öelda lebo tund. Ehk siis tund, kus õppida, võib-olla nii palju ei pidanud õppima, kui teised õppisid, sest see pingutus, mis teised tegid, oli ikka tohutu kahe aastaga õppida ära teise keele tähestik, õppida lugema selle tähestikuga ja veel sõnu ja mingeid lauseid ja tekste, dialooge moodustada selles keeles kaks aastat õppides tund või kaks tundi nädalas, on ikka väga tohutu pingutus. Kuid algklassides ma enda suhtes ei saa väga rääkida, noh, ma teiste teiste eest ei saa rääkida, sest mul pigem koolis oli palju kergem õppimine mul kuidagi matemaatika läks hästi ja teised ained ka otseselt nõrgad ei olnud. Ehk siis. Mulle see, et ema näiteks ei saanud mind aidata. Pigem kuidagi tuli kasuks, et ma oskasin vene keelt ja kodune keel oli vene keel. Maria, sina ütlesid tegelikult juba varem, et sul oli keeruline, et kas see oli ka selle võrra raskem, et, et kodus oli, sa ei saanud abi ja sest näiteks kas või matemaatikaülesannete puhul, kus oli niuksem pikem tekst ja ma tahtsid vanematelt abi saada pidin kõike vene keeles tõlki eesti keeles tõlkima vene keelde neile, et nad saaks natukene aru ja siis veel edasi mulle seletada ja see võttis aega palju. Aga kui me räägime sellistest ainetest, mis on seotud hästi tihedalt eesti kultuuriga nagu kirjandus ja kõik sellised asjad, et suure tõenäosusega teie kodus ei ole neid samu teoseid loetud, mida te võib-olla koolis peate õppima või arusaama, kuidas selliste ainetega on? Ikkagi tunnen, et on läinud kuidagi kergemalt, sest meie kirjanduse õpetaja põhikoolis oli uuemeelsem, et tal ei olnud seda vanakoolikasvatust, et nüüd on vaja lugeda paksu raamatut ja teha veel paksem analüüs ja siis arutada seda teistega väga palju ja teha kirjalik test, et neil oli pigem loovamad ülesannet nende nende raamatutega. Et ja ikkagi täiesti selline tunne, et mitte mingit. Noh, ma ei tundnud, et ma pidin pingutama rohkem kui teised pingutasid. Ehk siis selleks hetkeks lihtsalt see kõigi algklassides oli esimene teine klass, meile pandi lisaeesti keel marja viska käis õpetaja õiega koos, et tund nädalas oli lisaeesti keel, sest et meie kodune keel oli vene keel. Ja Ma tundsin ennast kuidagi solvatuna, sest mis mõttes nina pean käima üks tund rohkem kui teised lisa eesti keeles, kuigi minu etteütluse hinne on parem, kuhu pinginaabril, kelle kodune keel on eesti keel, mis mõttes nagu väga ebaaus. Aga jah, et kuuendaks klassiks seitsmendaks, kui kirjandus hakkab juba raskemaks minema, eesti keel selleks hetkeks. Need, kes, kellel on lasteaiast ja koolist juba sõbrad, kes räägivad eesti keeles, eesti keel on juba piisavalt välja arenenud, selleks hetkeks on minu arvamus sellel teemal. Aga kui palju teil näiteks kodus jälgitakse Eesti meediat või tarbitakse eesti kultuuri, et kas te saate kodus vahel ka arutada mingitel sellistel ühiskondlikel teemadel, mis nagu hästi tihedalt on just eesti kultuuriga seotud? Mina isiklikult väga oma perega ei aruta, selliseid asju käivad näiteks telekast eesti saateid. Ja ma arvan, et noorematega ongi just see, et telekad pigem ei vaadata. Et ma usun, et, Kaasaegsemad noored, kaasaegsel tänapäeva noored pigem on eraldi vanematest ja vanemad vaatavad telekat, kuid mina nendega koos ei vaata. Ja kuidagi ei ole sellist kultuuri minu peres me arutaksime päevakorralisi, tema siis muidugi me arvutame mingi Gonsiori tänava remonti või renoveerimist ja siukseid, kuidas siin ehitataks, ehitati uus kaubanduskeskus, siukseid teemasi ikka arutame. Kuid midagi poliitikasse siin sinnakanti meil kuidagi ei ole, lihtsalt välja. Skulptuuri kodus. Aga proua Maie, kui teie näete õpetajana neid muukeelseid noori, kas, kas te saate aru sellest, et kui palju kodus mingeid eesti teemasid arutatakse või kas see kuidagi muudab noored koolis keerulisemaks? Aga kui sul on juba tuttavad lapsed, siis siis sa Diaadi saad analüüsida, aga konkreetselt Martine Mariaga. Me kohtusimegi niimoodi siin Kadrioru koolis, kuuendas klassis, matemaatikatunnis ja praegu noh, Martin, võib-olla ei, ei mäleta ta otseselt neid situatsioone, aga mina olin küll dilemma ees. Et kui ma näen, et noormees on matemaatikas hästi võimekas, aga kui on selline tekstülesanne, kus on vaja kirjutada selgitused ja põhjendused, siis sinna tulevad üksikud sõnad ja numbrid, et seda lauset, mis seal on vaja ei ole. Ja, ja noh, et nii nagu Maria ütles, et tekstülesandest on väga raske aru saada ja vahel on see sõnastus selline et isegi Eesti lastel on raske aru saada, mis siis nüüd veel, et kui laps peab tõlkima selle vene keelde, et, et kuidas see sõnademäng seal tekstülesandes on, et et see paistab küll tekstülesannete põhjal juba päris kiiresti välja, et mida, mingi probleem on seal olemas, et ta keeleliselt ei saa sellest sisust aru, et et mida on vaja teha. Aga noh kõik on ju niimoodi, et, et iga laps ei ütle sulle, kui sa küsid, et kas sa ei saa aru? Ma saan aru küll, ma saan aru küll ta häbeneb seda öelda, et ta tegelikult ei saa aru. Ja eriti on siis, kui on veel kodus, ei ole see puhas vene keel, kui seal on mingi Ukraina või Valgevene või, või mingisugune, hoopis muu keeleline pool. Et, et siis tuleb see nagu noh, eriti veel niimoodi välja või siin meil projektis oli üks aasta üks poiss, kellel oli ka niimoodi mitu keelt, taustaks Itaalia ja, ja Iiri ja Eesti ja mis iganes tal olid ja siis töötab nii toredasti, et oskan küll seda eesti keelt ka ei saa aru, miks mu see kuulis, ainult kolm on. Aga meil oli vaja kolme lausega kirjutada, et mis ta selle projekti käigus piss teadlikuks sai. Siis ta kirjutas kolme lause asemel kolm sõna ja need olid kõik kirjutatud, nii et ma ei suutnud ühtegi nendest välja lugeda sabast rääkis eesti keelt, aga rääkis, aga mõtles inglise keeles. Et kui tal oli vaja kiiresti midagi öelda, siis tuli inglise keeles. Aga kui sa küsisid ta käest, siis aktsent oli minimaalne. Aga kas te olete näinud ka olukordi, kus noored reaalselt löövad käega et, et see ongi keeruline eesti keel on keeruline, nende kodune keel on midagi muud, kui nad näevad, et nende vanemad on saanud hakkama ilma eesti keelt õppimata, et nad lähevadki ütlevadki, et see ongi raske ja küll ma saan. Ja olen aineõpetaja eneste näinud aineõpetajana, lihtsalt sa ei ulata kõikidele lastele tegema seda klassijuhata tööd. Et klassijuhatajana oma klassis ma olen püüdnud küll ära päästa kõik kellel ma tean seda tausta, aga aga again õpetajana olen näinud selliseid lapsi küll, kes löövad käega ja, ja löövadki käega, kas nad siis vahetavad kooli? Kes vahetab kooli, kes laseb lihtsalt, kui ta on algklassides olnud tubli laps, nelja-viieline, kes võiks jõuda ülikooli, kuhu iganes. Ta lööb käega, ta lõpetab kuidagi kolmetega selle põhikooli ära, lohistab enda läbi, aga, aga ta tegelikult ei, ei kasuta oma annet, et ära nii, nagu tal oleks võimalik, kui ta seda keelebarjääri poleks. Tartu ülikool on teinud ühe huvitava uuringu, mis kannab nime muukeelne laps Eesti koolis ja seal selgus üks selline asi, et tegelikult väga suur probleem nende muukeelsete laste õpetamisel koolides ei peitu mitte lasteaias ja nende perekondadesse ja taustas, vaid tegelikult õpetajates, et õpetajad ei valda neid selliseid toetavaid õppemeetodeid alati ja nad ka tihti ei teadvusta endale, et neil on puudulikud oskused muukeelsete laste õpetamiseks. Kas, kas te usute, et see on probleem, kui teie õpetajana näiteks? Ühelt poolt, see on probleem, aga teiselt poolt õpetajal on paraku ka antud ette ikkagi päevakava ja sa pead lähtuma, et ka need lapsed, kes on andekad oma emakeeles ei siis jääks õppekava poolikuks, selleks et sa keskendud nüüd ainult sellele, et, et aidata järgi neid. Pigem ma näen siin, et, et need toetavad keeltekursused, et igasugused projektide näol, mis tehakse, kus nõutakse, tingimata peab olema see suhe 50 50. See 50 50 suhe ei toimi. See suhe peaks olema nii, et kaks osa osalejatest räägib korralikku eesti keelt ja üks osa on siis need, kes tahavad eesti keelt õppida ja siis on sellel seal kasuefekt suurem ja nendel tuleks läbi mõelda otse samane temaatikat, et et nii nagu me oleme tänu sellele, et ma ise olen ühe jalaga koolis. Et, et siis ma tean, millist sõnavara on vaja. Et me panemegi selle projekti teema kokku niimoodi, et ta toetaks seda, mis koolis õpitakse. Et ma näen lahendust pigem sellistest asjadest palju rohkem, aga aga ma ausalt öeldes ei tea, kui palju tehakse sellist sisulisi projekte nagu meie teel. Selliste sisuliste projektideni on võib-olla ka veidi keeruline jõuda, et teil on ikkagi väga limiteeritud grupid ja nagu te ise ütlete ka ju, et ega lapsed ei julge alati ju tulla, et kas see lastemeelitamine sinna või noh, meelitamine võib-olla vale sõnaga, aga lastekutsumine sellistesse projektide, nende projektidega ühinema, kas see on ka keeruline, kui kergelt te leiate neid lapsi? No mina alustasin kahekooliga, kus mul olid tuttavad lapsed ees ja nüüd edasi on läinud niimoodi, et tulevad laste sõbrad-tuttavad ja tulevad need, kes on kuulnud, et sellised asjad toimivad. Ja, ja sellepärast ongi niimoodi, et kui kui need asjad toimiksid piirkonniti, kus teatakse neid lapsi ja, ja kus kus oleks võimalus, siis niimoodi noh, Duda sellise tegevusega mina ei ole ka ade, ma olen öelnud, et mina võin oma nippe rääkida, kui ollakse huvitatud, et me tahame ka neid ja neid asju teha, et et ma arvan, et neid võiks olla palju rohkem. Mida teie arvate, Martin ja Maria, et kas keelt on lihtsam õppida ja harjuda sellega just sellistes koolivälistes projektides? Ma võin oma kogemusest öelda, õpime saksa koolis saksa keelt õppinud teisest klassist ja, kuid selle aasta varem ma pole saksa, saksa keelega ma olin kokku puutunud vaid koolipingis koolitunnis, ma arvan samamoodi, kuidas venelased puutuvad kokku eesti keelega samamoodi ainult koolipingis, nii kui kolm või viis tundi nädalas, nii kui klassiruumist välja, et eesti keel on nagu kõik enam kõrva sisse ei tule. Kui ta augustis ma hakkasin sellel aastal tarbima saksa meediat kuulama lahule, vaatame Youtube'i videos lugema mingeid uudiseid. Ja ma tundsin, et kahe kuuga ma saksa keel tegelikult arenes rohkem kui võib-olla eelmise, isegi kahe aastaga, sest eelnevalt saksa keele õppimine toimis ainult niimoodi toimus, mitte ei toiminud toimumiseni. Tulime klassi, lugesime teksti, tõlkisime teksti, tegime, jutustasime teksti, tegime dialoogi, arvutasime dialooge ja siis kirjutasime kirjandi tekstiga. Ja kui tuli järgmine teema. Terve see tege, tegevusplaan kordus, järgmise teema, kes uuesti kordus ja see oli täiesti õudne, ise ei viitsinud õppida ja kui sa ei taha, see on ebameeldiv, siis ei õpigi sest õppida, midagi saab ainult siis, kui see meeldib sulle. Aga kui sa kuulad saksa laule vaatad mingeid videosid Youtube'is teemal, mis sulle meeldib selles keeles siis see, mis sulle meeldib, sa omased ka palju kiiremini. Ja Ma tunnen, et kui on näiteks sellised tegevused, nagu me siin looduskoolis toimuvad ja teemadel, mis tegelikult on väga huvitavad ja huvitavad arutamiseks, siis need samamoodi omastab see teadmine, info ja ka keel areneb palju kiiremini kui lihtsalt koolipingis istuda ja arutada seda teemat, mis on kirjutatud trükitud õpikus, mis on välja antud võib-olla 10 või 20 aastat tagasi. Aga kas te tunnete, et õpetajad mitte siis ainult keelt õpetades, aga ka tavalised aineõpetajad, et nad võiksid kuidagi teistmoodi, võib-olla on ta muukeelsetele lastele seda infot edasi või kas see peab olema kõik kõik ühtemoodi? Ja sinna kindlasti tekib see, et meil on olemas kindel ainekava, milles peab ikkagi kinni pidama ja kõik noh, põhikoolis kõik lapsed peavad ikkagi põhikooliga hakkama saama. Kuid noh, nagu ma ütlesin, et meil esimeses teises klassis oli lisaeesti keel Samas sa ütlesidki, et see oli väga ebaõiglane, sest tegelikult sinu tulemused olid paremad, kui oli sinu eestlasest pinginaabrile, eks ole, et see ei ole väga individuaalne lähenemine, just. See ei ole individuaalne lähenemine, sest meil on klassis tõesti inimesi, kellel oli, ma ei tea, kas ma saan õigestigraafia ja võib-olla oli veel inimesi, kellel oli mingit mõtled probleemid, kas keele kuulmise või siis selle arusaamisega ja neid oleks võinud ka nendesse tundidesse kaasata, sest nendes tundides me tegime harjutusi, aga seal ei olnud mingit pistmist vene keelega ja sama hästi oleks võinud lihtsalt kaasata inimesi, kellel võib-olla see eesti keele hinne oli kolm. Kuid see oli hästi minimaalne, selline pühendumine, see oli kord nädalas kahe aasta vältel ja esimese teise klassi vältel, aga aineõpetajad võiksid kindlasti pühenduda nende õpilastele, aga siis peaks toimima kuidagi nii, et mitte, et see toimuks klassitunnis. Et teised õpilased kannataksid sel ajal, vaid need õpilased peaks kuidagi kokku korjama eest. Tihtipeale need õpilased on nii-öelda laiali määritud kolme või võib-olla nelja paralleelklassi vahel ja igas klassis need ütleme on kolm tükki, aga nelja klassi peale tuleb 12 juba õpilaste 12 õpilasega tegeleda, õpetajal on juba ütleme, et see on juba arvestatav kogus õpilasi klassis. Ja kui teha, et see täielikult, ma ei oska öelda, kuidas õpetajatel võib-olla ajaga ja kas õpetajatel on piisav mingi koolitusega oskused sellega tegeleda, kui muidugi see, kui õpilastel on probleem seal arusaamisega, siis peaks kindlasti tegelema. Teil on kindlasti mõlemal sõpru ka, kes käivad näiteks vene koolides, et kuidas nemad hakkama saavad või kas hakkama saamine Eesti ühiskonnas, kas see nagu sõltub sellest, mis keeles sa õpid? Kõik sõbrad, kellega ma räägin vene keeles, kes õpivad vene koolis, nemad saavad väga hästi hakkama, nagu nad räägivad vabalt eesti keelt. Kuidas nad räägivad, kas nad saavad seda kodus siis või, või on see õpe nii hea koolis või kus eestikeelne õpe on hea, sest kodus nad ei räägi. Nende vanemad samuti ei oska eesti keelt. Ja nad suudavad aru saada ja need on võib-olla väike aktsent, aga nad räägivad vabalt ja ei mõtle nii palju ja nad ei karda rääkida seda keelt. Te mõlemad olete tegelikult öelnud, et teie vanemad räägivad kehvasti küll, aga te ise räägite ju täiesti puhtalt ja te ütlete, teie sõbrad räägivad hästi. Kas kas ongi, et teievanused suudavad juba enam-vähem kõik eesti keeles täiesti rahuldavalt rääkida? Kindlasti see ei ole kõik, see lihtsalt on kahe inimese suhtlusringkond, et arvatavasti siis need inimesed on lihtsalt rohkem puutunud eesti keelega kokku võib-olla et neil ongi see, et nad ei ole ainult koolipingis seda õppinud, kui paljud õpilased õpivadki eesti keelt sellises korras, et nad peavad keskkonnas õppima? Et kindlasti ei väidaks, et kõik oskavad super hästi nüüd eesti keelt ja kõik on super, et kindlasti on õpilasi, kelle sellega on raskusi. Kuid samamoodi on ka teiste keeltega, et kuigi inglise keel on näiteks hästi levinud, leidub õpilasi, kellel on inglise keelega raskusi. Et kõike ei saa sajaprotsendilist alati väita. Kuid. Mulle kui mind viie aastaselt panti maleringi ja kergejõustikuringi mind pandi just venekeelsesse ringi mingitel põhjustel ma ei oska nüüd öelda. Ja esimesed sõbrad, kes mul tekkisid, olidki venekeelse koduga või siis ütleks siis juba, et vene rahvusest või armeenia rahvusest, aga kes rääkisid vene keelt ja Nendega pole juba ammu suhelnud, kuid selline vanuses 10 ja 11 12 nende eesti keel oli juba päris okei nagu päris arvestataval tasemel ja ma usun, et, et kui ma praegu nendega räägiks eesti keeles, siis nad räägiksid isegi päris ilusti et. Ma ei oska sajaprotsendiliselt väita seda, et kõigil on see hästi, kuid kindlasti leidub ka neid, kel on probleeme. Loomulikult seesama uuring, millest ma enne rääkisin, Tartu Ülikooli uuring. Sealt tuli välja selline asi, et Eesti õpilased, eriti sellised, vaimselt võib-olla vähem võimekad õpilased nemad suhtuvad venelastesse negatiivsemad, samas intelligentsemad lapsed suhtuvad positiivsemalt. Kas teie, proua Maie, olete sellist tendentsiga ise koolis täheldanud? Seda tendentsi ma ei ole küll tähele pannud, aga ega ma ei ole ka selle nurga alt sellele teemale nii-öelda lähenenud, aga siin täiendusena Martini jutule mõtleks niimoodi et sageli on ka see enda arvamine, et ma oskan hästi eesti keelt, et noh, nii nagu siin marjagi mainis, et meil viimases projektis ka oli kaks tüdrukut, et kõik, kes meil tulevad, Me teavitame ette neid, et me suhtleme eesti keeles seal, et, et kas te saate sellest ulmelistest sõnavarast aru ja me oskame eesti keelt. Aga siis, kui nad on selles keskkonnas, nad kogevad, et noh, et et siin oli üks õhtu ühel tüdrukul isegi pisarad silmas, et mul on nii kahju, et see on kõik nii huvitav, nii põnev, mis te teete, aga ma ei saa pooltest asjadest aru. Aga kuidas te teete siis, kas te selgitate vene keeles ikka siis noh, julgustasin teda, mõtlesin, küsi kohe, kui aru ei saa, et noh, et, et see ongi ju see mõte, see on see koht, kus sa saad õppida ja, ja arendada, et ja, ja kui noh, need, kes tulevad projekti kaasata, täidavad ankeedi ja, ja siis ongi niimoodi, et kui vanem kirjutab seal ankeedis, et nendel on kodus, nad räägivad eesti keeles ja sammusse vanem ei suuda alati minuga isegi elementaarselt asemel eesti keeles hakkama saada. Et siis ongi küsimused, noh, et milline see eesti keeles rääkimine seal kodus on. Et igal juhul ei ole lapsele see see toeks. Et aga, aga sellist suhtumist mina ei ole küll täheldanud nende praegu, kui ma mõtlen tagantjärgi, et et nüüd sellest Et lapsed rahvustepõhiselt ei tee üksteisel vahet, kuidas ta ise ka koolis näete, kas keegi suhtub, kellel kellessegi kehvemini seepärast, et ta on kas eestlane või venelane. Ka on, kas pigem minu puhul ma kogesin seda pigem nooremates klassides, et ringides huviringides venekeelsed lapsed sa oled eestlane ja nagu niimoodi halvusest sinule. Jah, aga kui ma olin näiteks koolis, siis osad klassikaaslased, sa oled Russ või sa oled venko ka nagu halvustavalt. Ja siis tundsin ennast vahel, et ma ei kuulnud kummagis, et ma olen nagu see, et yks kuulub või ei kuulu ühtegi hulka. Ehk siis tundsin ennast niimoodi välja jäetuna vahel, kuid see on võib-olla selline vanuse asi. Kuid Ma arvan, et alates 12.-st eluaastast ma pole seda enam nagu kogenud. Maria, kuidas sinuga on? Mul on ka, et kui ma olin nooremas eas, siis mu mõned klassikaaslased kolleeg ütles, et ma olen venelane ja lihtsalt see oli nagu väga solvavalt mõeldud. Aga nüüd seda ei ole kuigi nüüd, kuna mul on rohkem eestlastest tru ja nagu mõned vene inimesed ütlevad, et ma olen eestlane ja ma ei oska nii hästi vene keelt, aga see ei ole solvav nagu lihtsalt, et et ja et lihtsalt sa oled nüüd harjunud rohkem eestlastega suhtlema. Pigem nagu tunnustused, sa oled nüüd üks meie seast või või sa kui rohkem omaks võetud kuidagi? Jah. Aga kuidas teie koolis näete oma õpilasi, kas, kas on vahel olnud sellist vahetegemist omavahel? No kui see nii nagu nord praegu ütlesid, et, et kui on selline iga, kus püütakse ennast kehtestada ja püütakse ennast panna kuskile ruumi siis kindlasti, kas seda avalikult need tehakse, õpetaja silmad, kõrvad kuulevad, aga aga kindlasti isekeskis selliseid ütlemisi toimub, see käib selle eaga kaasas. Et ennast kehtestada ja vaadata, kuidas keegi on. Ja eks siin ongi see, et, et noh, Martin on isiksusena selles mõttes tugev ja ja, ja vaimselt laia silmaringi ja huvi kõigega. Aga kindlasti on neid, kes sellistest ütlemistest palju rohkem valu tunnevad ja, ja need ongi need asjad, mis võivad jääda okkana hinge, miks ta ei julge pärast seal, kus on vaja abi küsida sageli need ütlemised toimuvadki kuskil seal 10. eluaasta piirimaile, eks ju. Aga kui nüüd tekib see koht, kus oleks vaja abi küsida teiselt poolelt, siis olles eelnevalt seda kogenud, siis laps tõenäoliselt ei julge minna sellelt eesti lapselt küsima, et kuule, kas sa seletasid mulle, mis see või teine sõna tähendab et ja noh, nii nagu Martin siin ütles nende et ta ka Eesti laste seas on neid, eksju, et kes tegelikult eesti keelt oskasid kehvemini kui tema, siis, siis me oleme seda projektiski kogenud, et et siin oli ükskord, kus osad läksid õhtul magama, osade lund ei tulnud, mõtlesin, minge jalutage väljas, siis eks. Et ise laadisin veel pilte ülesse ja toimetusi ja tulevad kahe kolme minuti pärast tagasi. Kardame. Mõtlesin, mida te kardate seal väljas on üks valge asi, mis, mis asi seal naljas on, suur valge asi on, liigub, et mis asi seal väljas saab olla, eks ju, kesklähen siis välja. Lapsed polnud näinud kunagi, kuidas jõekohalt tuleb udumüür. Jõe kohal tõusis valge udu Mööja vilkus hoone peale. Tegemist ei olnud mitte multikultuursetest peredest, vaid täitsa eesti lastega polnud oma elus seda näinud. Meie aeg kahjuks saab kohe otsa. Ma hästi kiirelt küsin teilt majja seda, et kuna te olete selle lõimumisega nii tihedalt seotud olnud, kas te usute, et see integratsioonipoliitika meil peaks olema suunatud ka pigem võib-olla hoopis meile endile, eestlastele, mitte venelastele, et parandada meie seda tõrjuvat suhtumist, millest noored ka ju ise rääkisid, just et nad ei julge alati rääkima tulla või ennast väljendada, sest eestlased on tõrjuvad. Jah, ja see, mis meie teeme, see ongi niimoodi, sest meie projektides on kaasatud vähemalt pooled eesti peredest lapsed. Ja ma olen püüdnud kaasata võimalikult palju noortejuhtidena ka erinevatest koolidest erinevates kollektiivides õpetajaid, saated, et nad saaksid selle kogemuse ja, ja võib-olla julgeksid ise ka tulevikus midagi teha. Et kindlasti. Ma väga väga tänan teid. Loksa Gümnaasiumi õpetaja ja Lahemaa Looduskooliretkejuht Maie Itse ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilased Martin Kivimaa ja Maria Ros just see, et te tulite ja jagasite kõiki oma kogemusi ja mõtteid meiega. Sellega on tänane ühisosa läbi saanud. Helipuldis oli Marika Leetme, mina olen Kerttu Kaldoja ning ma soovin teile kaunist reede jätku. Salasöögis lootsin, et läind. Ei saan ja oota ei maa sees ja kui kuus ojja saamas sula. Pees. Isa on ja nii maa sees ja algab kõik kuus või ja värsa. Ma loomi ei tee seal kui oli, see saan ja ta sees ja ma ka ei usu ja ma toon. Anne Veesaar Oli seisan ja oota, kui maa sees jaamas all läheb kõik kuus või on saamas tun sulalumi. Bee sääre.