Nii kolka Ulmleja kui suurlinna shouslykvastustavatavastampe. Umbisikulist udutamist. Vabadus kehtib nii sees kui väljaspool inimest. Kerged sammud, rasked mõtted, irreaalne enesetunne. Kas ihkad mõistja metsas mõnd pehastunud tüve ümber lükata? Või janu täis juua mandumiselatest vaid valgus vastu vilkumas silma võrkkestal? Mitte Õedusest, häbist, vaid taipamatusest. Süüme tarib, inimeste hõlmas tulevad meeldetuletusega. Hoia eemale, tapariistast, luba põgeneda vägivalla eest. Lasega mõistliku Rumb võõral elada. Kui nokatkenud asi, hirm, hull, millal mõlemad lahti? Kena vaimuvõimlemine, sõnad ekvilibristid, enteeristil kasutu. Valgust valgust jätkub meile pikka valgust. Laia lageda väge.