Küllap alguses on imelik Enam mitte elada. Mitte mõelda päeval ette. Mitte silmi pesta. Ja kohvi juua. Mitte tunda muret oma maa ja rahva pärast. Haarata üles pilvitusse taevasse. Ja lasta maha jäänud pilvedel jalataldu silitada. See heledate pilvede kerge puudutus taldade all on siis veel viimane mis tuletab meelde sombuse ududes sügistalvist. Eestimaad.