Olen Helvi Jürisson ja loen teile luuletuse. Eestlased on marsaga pea, inimesed. Eestlased on külase inimesed. Nemad on märkide märkajad ikka ja jälle ärkajad. Nemad on varsa kappajad, uut loovad ja vanas lappajad. Sinise inimesed, kuid hetke passijad, tõenõudjad ja vahel massijad. Nemad on just nagu paiselehed kikkis naised ja ala ja need hädas kokku tulevad režinal eestimaal higi püsival.