Tere, mina olen Kristiina Ehin ja loen oma luuletuse luulekogust, kohtumised. Eesti kus on su geenid ja kolisevad lootsikud, noodad ja nooled, põletatud paadid ja pudedet, põhjaõnged. Eesti Su keelan liiga liistule tõmmatud näriseda nagu saepuru ümbrikut, aitäh, ümbrikude kontserdid, et kõik kontsertide, Ahigite või ahjuküte, su keel ei maitse enam. Tan liigate argutav ja kipitab keele peal. Poisid, tiivne situatsioon, emotsioon, sümbol, paradigma, diskursus, reaktsioon. Ken Kevinit ja pämmele. Pilleriinid hoiavad kõvasti käest kinni ja ajavad varakevadisel tänaval tasakaaluliikuritega Bogemine taga. Eesti näpuotsatäismaad helesinisel planeedil. Kaks Grammy't pool tosinat olümpiakulda, nokatäis nõgest poe papagoi puuris kana mõnest. Veerand sajandit pimedas polaaröös oma Nokiat otsimas. Mets pere põlluveeres viimast külmunud kartulit välja tuhnimas üle maa mitameta üles, so Sipa sopa. Kadri küüned külmet, Lähed del viie rikkaima riigi hulka. Puhka Eestis, puhka Eestist. Mu lapsepõlve mõmmi aabits kuulutati maailma kõige jubedam maks lastesaateks. Kurjasilmsed loomanahkadest, sarimõrvarid, Nubludele ilusat emakeelt, tänas. Ahaa, mul selge naa. Kui katus on a, kuhu varjuda. Eesti viie kõige tuberkuloosi aidsirikkaima Euroopa riigi hulgas siiski suhteliselt turvaline ja terrorivaene sõrmeotsatäis helesinist planeeti. Kylaadikolady mööda aukliku külavahe teed tühjadest, kirikutest kinni pandud, koolidest mööda pungil täis kaubamaja poole. Kuuest hiies traktoriga läbi viie rikkaima riigi hulka läbi laane lipa läpa, mardi varbad valutavad õhtuma loojangust, hommikuma, tarkadest ja hulludest mööda õielt õiele mesipuu poole.