Tere õhtust. Täna meie saate kuuendas saates sarja kuuendas saates kohtume metsa sarvedega selleks alustasimegi Friidis Silheri palaga metsasarv. Sõna metsasarv eeldab nagu mingit ühendust metsaga, kuid seda lausa otseses mõttes ei ole. Kuid mingi side siiski on. Nimelt metsasarv saab oma alguse väga hallidest aegadest. Ja Meile kinnitavad arheoloogid, et inimesed, elades veel koopas tarvitasid jahil käies õõnsaid looma sarvi, mis ka teravast otsast olid siis katki saetud või katki hõõrutud ja puhudes teravast otsast sisse. Tekkis siis kume heli, mis kõlas küllalt kaugele, Sandes seega signaali mitmesugustest olukordadest, eriti jahil ja nii edasi. Sama efekti kasutasid ka juba väga ammu lõunamerede kalureid. Nemad kasutasid aga mitte sarvi, vaid. Merekarpe merekarbi tühja tühja kodasid. Muide, möödunud aastal oli ka minul võimalik kuulata niisugust merekarbipuhumist seal nimelt Madagaskaril. Viibisime India ookeani rannikul ja rannast paarisaja meetri kaugusel sõitis meist kalurite purjekas ja sealt pluss siis üks kalur. Seda tühja merekarpi kostis kume mingil määral laeva heli meenutav hääl, mis kostis aga kindlasti mitme kilomeetri kaugusele. Aja kulgedes hakati sarvekujulise instrumente valmistama metallist. Neid tunti juba vanas Egiptuses, aga Rooma sõjaväes olid nad juba kindlad sõja vaatriburid. 14. sajandil võeti ümara vormilised metallinstrumendid kasutusele eelkõige anglikaani kirikus, kuid hiljem ka Mandri-Euroopas. 16. sajandil aga kasutati metsas, arvasid juba ka paljudes meie praeguse mõiste järgi professionaalsetes kapellides näiteks kas või prantsuse kuninga Louis 15. lemmikinstrumendiks metsas aru. Sel ajal eksisteerisid kõrvuti kaks sarve, vormi väiksem oli jahisarv ja suurem metsasarv. Et mitte jutt, aga igavaks läheks, kuulasime vahepeal meie ERSO metsale kvarteti esituses, kus mängivad meil Kalle Kauksi Tõnu Künnapas, Aleksander Aleksejev ja Aado Tamm, kuulaksime Nende esituses Carl Maria von Weberi jahimeestekoori ooperis nõitkit. Mõlemad nimetatud sarveliigid, nii jahisarv kui ka metsasarv olid siis naturaalpillid, see tähendab seda, nendel ei olnud mingisugust erilist mehhanismi, vaataks tänapäeva tavalist metsasarve siis võrreldes sellega nägin naturaalpillist välja lihtsalt siit algas toru tegi ühe tiiru teise ja kolmanda poole peal, siis väljus suure kõlalehtedena. Need pillid ei olnud grammatiliselt, see tähendab, et nendel sai mängida ainult 16 17 ülemheli midagi praeguste pioneerifanfaari sarnast, kuigi natuke suurem ulatusega. Seega algselt mängite neid ainult siis neid signaalis käike kasutades neid veel siis ka Pedalina ütleme, harmoonia püsivate helide mängimiseks. Kuid edasi orkestrites ja kapellilise mängida siiski mitte ainult signaale metsa sarvedega. Hoopis imelikuks läks siis, kui juba kirjutati ka soolasid ja näiteks ka Haydni ja Mozarti Kontsert on kirjutatud tegelikult naturaalse arvele. Kalle Kauksi rannast jah. Kuidas sa seletad seda võimalust, et nüüd sellel naturaalpillimehel puudus mehhanism, mängiti grammatilisi käike? Ju niimoodi, mitte sobil, kui Cecilikutes Priklisse sisse, siis Pille pull tuli madalamaks transfeeri panusele. Ja seda effekti kasutada siis saade soovil nulgete. No et sellest rohkem ettekujutust saada, palun mängi praegu kaasaegsed niimoodi ütleme nende ventiilidega. Üks Melody. Aitäh, ja temast parema käega võtta sealt ära, et sa tõesti vasaku käega seal ei hakka. Tuleb välja, kas on palju raskem kõndiilidega? Tundub küll ebamugavam kui spetsiaaltreeningut Taanis, Saksa ka veel? Jah. Aga muidugi üks viga, sellel asjal oli nimelt, et nagu kuulsime, tämber muutus. Ja sellepärast siis mõne aja pärast oled sa kogu aeg otsiti. Mõne aja pärast leiti siis variant Selle pillide grammatiliseks, enne kui vaatame grammatilist metsasarve, siin laual on meil veel rida sardiine, mis siis need on näiteks mis asi, see sündmus, seisurdiin. See monopuidu, dificki, tume kuude sirinad. Eesti võiksid ennaku meeldivat tämbrit. Kas see jätab pillikõrguse samaks, nagu oli naturaalselt või? Sisurdiin muudab pilli puuduni, murran maks nagu käe ja nagu sisse ja käega nimetada, see on siis Bushee käega koperdab virtum kaetud ja seal on veel Kaxordinimist siin nüüd on nii-öelda konsultandina see muud häälestust, see on nagu selleni. See aitab kindlasti ka peale palju kaasa. Aga miks teine sammasõuna, sisemine lava, no see on nüüd häälestada Surdi siin niisugune kruvi kruvi, millega saab osta mudelile, siis. Võinud muidugi pildistada mõne pilliga mõne lihtsalt liiniga see natuke muutub, siis sellega saab matta. Nii 19.-te algul. Otsingud kandsid vilja ja saavutate siis grammatiline instrument. Siin on meil siis grammatiline instrument. Peaaegu üheaegselt leiutati kaks süsteemi ventiil süsteem nagu siin praegu me näeme ja pumbasüsteem ventiil süsteem leiutati natuke hiljem, patenteeriti 1824. aastal, pumbasüsteem aga 1818. aastal. Kuid metsasarvel. Me kohtame praktiliselt ainult ventiil süsteemi, kuigi mõned prantsuse ja Inglise firmad teevad ka pumbapumpadega metsas, arvasid ja samuti tänu sellele, et ennemalt mängid, siis parema käega puuduti kõrgust, siis jäägi ventiilid on vasaku käe all, mitte nii nagu trump il ja teistel ventiil vaskpillidel, kus on ventiilid parema käe all. Ja olemegi jõudnud siis. Praegusaegse metsas arveni ja kuulaksime tänapäeva metsasarve peal. Meil vesitab tänasest päevast ERSO artistiks saanud Vigo Uusmäe. Artur Lemba Noctorni klaveril saadab Imbi Mägi. Kui metsasarzai dramaatiliseks isaluk, hakkasite kasutama väga palju teilad ja kasutasid väga-väga tihedalt nii orkestris ansamblites kui ka sooloinstrumendina. Selle tõestuseks kuulaksime praegu helilooja mehuli kaks saadetist esitavad Aleksander Aleksejev ja Tõnu Künnapas. Metsasarve nahu kõigi vaskpillide üheks põhines Kosvaks või osaks, millega tekitatakse heli, on huulik. Siin on ta originaalis pisikene hullukene. Siin me näeme teda nagu suuremalt. Ja siin on tema välisvaade sealt ja välisvaade ja läbilõige siis huuliku servad on vastu, huuli ja huulte vahelt surutakse õhk läbi ja see läheb, muutub uulikus heliks ja kandub edasi pilli. ERSO kontsertmeister Ado Tamm, sina peale selle nägid versus õpetajad ka Tallinna muusikakeskkoolis metsasarvemängija, et kas see on ka raske töö ja ega ei saa öelda, et kergem. Mängida on kergem kui õpetatud, et ise teha, ise teha. Nii palju, kui on mängida metsasarve. Peaaegu sama kaua on olnud probleemiks kiiksud ja kord, kas see on kindlat hädatarvilikku, saab nendest hoiduda. Nuia saab hoiduda küll suure tööga muidugi suure töö ja õige metoodika ja ja nimelt kahjuks peab ütlema, et eelnevatel aegadel ei olnud metoodika päris korrektselt väljatöötatud, kui need on jõudnud nii kaugele, et selgitatakse õpilasi algul et heli tekib huulte vahel edasi rahulikus demonstreeris Graz huulte vahel lihtsalt tekitame hoolikutelega. Oli ikka saab siis terve diapasooni, mis on pildil peaks saama ja kuidas nüüd see algul Anavil korrauulikkuses juba pilliga. Ja nüüd pilliga sama, mis on siis kas või sama sandulevalt. Nii et selle tõestuseks, et tõesti huulikus tekib, põhiliselt kogub, ma näitaksin siin veel ühte skeemi. Nimelt siin on, näete, huliku ristlõikes on tehtud ava, milleks see on nimelt tänapäeval, paljudel vaskpillidel tehakse uulikule sisselõige, siia pannakse juba väikene mikrofon mikrofoni, membraan on siis vastavalt uliku serva sisemise serva taseme tasapinnal ja siis juba saadakse erisamba teisest otsast. See kokkupuude membraaniga. Ja see tänu sellele saavutatakse palju puhtam ja ilma kõrvaliste helideta heli. Oma saate lõpuks me kuuleksime veel kord ERSO metsasarvekvartett tilt kooslus Kalle Kauksi, Aleksander Aleksejev, Tõnu Künnapas ja Ado Tamm. Alfratiivitasi pala pillimehed pühapäeva väljasõidul.