Tere, hea vikerraadio kuulaja, seda kuuleb peresaadet MINA OLEN Merle Liivak, kolme lapse ema ja uue ajakirja EMA peatoimetaja, kellest sai sel hooajal Katrin saali Sauli kõrval teine peresaate saatejuht. Nagu ikka, jäävad Katrini harutada täiskasvanute omavahelised suhted millega ta igapäevaselt terapeudina kokku puutub. Mina aga keskendun emaks ja isaks, kasvamisele ning laste kasvatamisele moel, mis loob pinnase õnneliku inimese ja avatud hingega isiksuse arenemisele. Saateid teeme vaheldumisi ühel nädalal Katrin saali, Saul ja teisel mina. Tänase saate teemaks on lapsed. Kes on sündinud südames ja nende vanemad, kel on selleks südames ruumi olnud. Teisisõnu räägime täna kasuvanem lusest. Peresaade. Mõni päev tagasi leidis Estonia ooperiteatri kammerlaval aset Maria Petersoni lavastatud teatritüki südamest sündinud esietendus. Laval olid näitlejad hele kõrve, Külli Teetamm ja Tõnn lamp, teemaks tõestisündinud kasuvanemate ja kasulaste lood. Mul oli suur au ja rõõm näha etendust. Kui ma pärast mantli selga saamist trepist alla tulin, siis leidsin end kaalumas, et millal oleks lapse perre võtmiseks kõige parem aeg, praegu on oma lapsed vast liiga pisikesed neilegi tegu kõigile oodatud mahus tähelepanu jagada. Mitte et ma oleksin olnud valmis tegelikult ka seda vastutust kohe võtma, ka see, et ma leidsin end mõtlemas neid mõtteid näitab minu arvates, et igal juhul oli etendust vaadates tekkinud südamesse mingi uus ja huvitav ruum, mille olemasolust polnud mul aimugi. Et sellest lavastusest ja selle fookuses olevast teemast vestelda. Kutsusin saatesse lavastaja Maria Petersoni ja tervise arengu instituudi asendushoolduse teemadega tegeleva projektijuhi Enelis linnase. Tere, tere. Tere. Ene-Liis on pisut ootamatu, et ühe lavastusega seoses leiab vestluse aset ka tervise arengu instituudi töötajaga. Et teie tellisite selle lavastuse, miks Meie eestvedajad on siis teavituskampaania, mis keskendub sellele, et teavitada ühiskonda rohkem asendushooldusest, eelkõige siis perepõhisest asendushooldusest ja see on teavitustegevused, on siis tõusetunud sellest, et teadlikkus sellest teemast on suhteliselt madal. Meil täna on vaja rohkem neid peresid, kellel on südant ja ruumi et kasvatada lapsi, kes on sündinud teistest vanematest ja samamoodi võib-olla natuke kummutada arusaama, et asendushoolduse võrdu ainult lapsendamisega, mida väga paljud teavad, et tegelikult on võimalik neid lapsi ka kasvatada kas hooldusperes või näiteks eeskostel. Lavastas üks eesmärk ja teavitustegevust, üks eesmärk on näidata, et kasupered on tegelikult täiesti tavalised pered. Lihtsalt nende laste perre tulemise lugu on veidi teistsugune. On, teeme kõigepealt selgeks need terminid, mis on kasuperehoolduspere, asendushooldus ja nii edasi. Jah, see tekitab väga palju segadust paljudes inimestes, meil on täiesti terminid valdkonnas aga palju. Et kui me räägime kasuperest, siis on pere, kes kasvatab oma peres last kuhu ei kuulu selle lapse sünnivanematega sinivanemaga abielus olev isik ja teavitustegevuse raames kasuperede hulka nii-öelda mõistame siis lapsendajad, eskuste peresid ja hooldusperesid. Kui me räägime lapsendajatest, mis on tõesti võib-olla kõige tuntum ongi see, et kui nendele bioloogilistele vanematele on osutatud igasuguseid erinevaid toetuseid, aga nad ikka suutelised lapsest hoolitsema siis otsitakse uus perekond, kes seda last kasvataks. Lapsendamisega tekivad lapsendaja lapsendatu vahel lapsevanema ja lapse nii-öelda kohustused, mis on siis piiramatud ja, ja tähtajatud. Kui me räägime eskustest, siis keskuste pere samamoodi kasvatab last ja tal on erinevad juriidilised alused ka otsuseid vastu võtta. Aga hooldusperel siis puudub nii-öelda õigus võib-olla kõik otsustada, lapse suhteliselt eeskostjaks on siis üldjuhul kohaliku omavalitsus, kus siis pere peab tegelikult küsima aeg-ajalt tuba, kui näiteks tahetakse kooli vahetada või tahetakse reisile minna. Need on võib-olla need põhilised vahet. Reisile minek tuleb siis kooskõlasta tõest, ametniku kahjust. Aga ma olen kuulnud, et Skandinaaviasse, selliseid institutsioone nagu lastekodud ei eksisteerigi enam, vastab see tõele. Minu teada ikka on veel siiski mõned asutused, aga võrreldes võib-olla Eestiga, neid on vähem, kas neil on lihtsalt sotsiaalne situatsioon nii palju stabiilsem, et need laps ei teki? Ma olen, neid lapsi on alati igas ühiskonnas, et seda võimatu täiesti ära hoida. Et, et lapsed eraldatakse perekondadest munad Skandinaaviasse peal, lihtsalt rohkem tegeletakse selle teemaga, Eesti on ikkagi tegelikult suht noorik aina rohkem tegelema sellega, et lapsed saaksid kasvada peredes ja sellepärast on ka sellest aastast palju nii-öelda muudatusi sotsiaalhoolekandes, et just rohkem lapsi kasvaks peredes. Kas siis seal tehakse rohkem siis tõhusamalt tööd nende peredega, kus on probleemid, et, et lapsed ja vanemad üksteisest lahku minema ei peaks. Ja ma arvan, et ühelt poolt see võib nii olla, kuna ma sellel teemal ei ole kahjuks ekspertide Skandinaavias toimub. Aga ma usun küll, et nende bioloogiliste peret ega võib-olla rohkem tegeletakse Eestis samamoodi, suund on sinnapoole, et lapsed saaksid pigem ikkagi kasvada oma bioloogilises peres. Selle bioloogilise perega tehakse tööd, noh nii palju kui vähegi võimalik, aga vahel juhtub, et siiski sellest see ei ole piisav ja need lapsed ei saa seal kasvada. Ja kas võib-olla nagu üks põhjus ka selles, et kui eestlane võib-olla on harjunud mõtlema nii, et ongi lapsendamine või siis või siis mitte selline nagu üks või teine valik, siis, siis mujal kasutatakse rohkem seda hooldusperevarianti ja ma arvan küll. Ja see lihtsalt jätab siis selle otsa lahtiseks lapse jaoks võib-olla kunagi tagasi jõuda oma bioloogilisse perre on just sools pereks olemise võib-olla kõige suurem selline murekoht ongi see, et ühelt poolt, et ei ole kunagi teada, millal see laps näiteks kas naaseb päritolu perre tagasi või üldse ei naased, selline teadmatus võib-olla ongi kõige keerulisem. Niisiis lastega perede jaoks. No kui palju lapsi üldse on täna Eestis erinevates asutustes kasvab, elab kokku, on näiteks eelmise aasta seisuga asendushooldusel lapsi umbes 2500 968, kui ma ei eksi, on laste noort, on asenduskodus 161 lastis hooldusperedes 1391 last eeskostel ja perre lapsendati siis eelmisel aastal 71 last, kellest 33 uude perre ja 37 siis peresiseselt, ehk siis üks abikaasa, lapsendas ta ise abikaasa, lapse ja üks laps saaks ka välisriiki. Selle aasta andmetest teame nii palju, et 16 last läinud hooldusperre ja 16 last ka öelda uude perre lapsendamisele. Ja kui palju siis reaalselt on neid lapsi, kes võiksid tegelikult kasvada hooldusperes? Meil kahjuks sellist andmestikku ei ole. Tegeleme sellega või riik tegeleb selle igapäevaselt, et aina rohkem neid andmeid koguda. Aga noh, me teame seda, et aastas eraldatakse peredest umbes 200 last ja osad nendest kindlasti võiks siis kas lühi- või pikaajaliselt perest kasvada, ehk siis kes vajavad Holsmer. Mis piir on siis nende laste vahel, kes võiksid olla lapsendas, võtavad ja kes võiksid olla hoolduspäras? Last saab lapsendada juhul kui lapsevanemalt on siis võetud ära täielikult, et hooldusõigus, kui lapsevanem on surnud või on olnud loa lapsendamiseks, neid lapsi on täna väga vähe, sest tõesti eesmärk ei ole ju peredes lapse ära võtta, vaid tõesti toetadesse bioloogilist perekonda, siis on äärmuslik meede, kui need vanemlikud õigused täielikult ära võetakse ja seetõttu ongi neid lapsi, kes seal lapsendamiseks vabad, aga vähe Marja Enelisi pöördunud sinu poole mitte juhuslikult, sest sina oled üks nendest, kes on avanud oma südamelastele, kes eraldati nende pärast, millal, millal see juhtus? Kui vanad need lapsed olid koos, eks ole, ja need teised koos, et kaheksandat aastat kasvavad meie peres mentorid kuue ja kolme aastaselt praegu need on 14 ja 11. Ja meil juhtus küll nii, et me plaanisime võtta ühe lapse Kunema mõlemad abikaasaga väga palju töötame, arvasime, et saame hakkama ühe lapsega, kui läksime rääkima, et sooviksime võtteist suuremat last oma perre, mine, tahtsime suuremat last. Ma just tahtsingi, et need suuremad lapsed vajavad ka kodu ja mul oli kuidagi selline mõte, et me just tahan, et see suurem lapseks ka pere rääkisingi kuue aastasest lapsest umbes kuus-seitse, et kes hakkab kooli minema, siis ütles ametnik, et tal on õde ka, et noh, ja siis ma tundsin, et kui ka sisenõre ka tore. Kuna ma olen ise suurest perest ja, ja mulle tundus, et mis mulle järsku tundes, et saan ka sellega hakkama. Ja kui need tulid, siis põhimõtteliselt jah, saime nagu kaksikud. Selles mõttes kolme, kuue aastased tüdrukud, miks sa nõustusid seda tükki tegema? See oligi selline asi, et mõni täpselt sellel hetkel selline moment, kus ma olin sel aastal hästi palju tööd teinud, kolm rolli, kolm lavastust ja ja ma tundsin, et ma tahaks nüüd kuigi need tööd on kõik, mul on olnud väga-väga tähtsad ja väga ilusad. Ja siis ma mõtlesin, et mis võiks siis nüüd tulla ja ma millegipärast kuidagi just mõtlesin, et võiks tulla mingi selline töö, mida just mina pean tegema. Maleti muidugi mõtlen nii et kasulik oleks teha seda, mida mina pean tegema. Ja kui see kõne tuli, siis tuli peaaegu et kohe peale seda mõtet mulle tundub. Ja siis ma ei, kogu see protsess on niimoodi läinud, et kui mul tuleb mõte, siis tuleb kohe vastus. Nii et mõni aetakse ta mingiks imeprotsessiks natukene. Et see juhtus nii kunstniku kui näitlejate niimoodi, et ma mis natuke selgitada, kuidas ime mõistusid, et, et ma ütlesin, produtsent Elo-Liis parmas Eled kunstnik võiks olla Laura pählagu Laura kaela, kui helistas mulle üle poole aasta kohe selle samal ajal, kui meil oli siin rääkisin ja siis samal ajal juhtus see, et ma mõtlesin, et mängida võiks hele kõrve ja astusin autost välja ja teisest autost välja hele kõrve. Ühesõnaga, et kõik need lood on kuidagi niimoodi jooksnud kokku, et see mulle tundub, et see on. Et see imeteema selles lavastuses tulebki, sellepärast võib-olla on Eesti esile, et me elasime seda imekogu, selle protsessi kuidas protsess lähemalt välja nägi, ma saan aru, et, et selle lavastuse jaoks intervjueeriti siis Asupärasid tandredeedes intervjueeris, kasuperesid minu peret ei ole seal intervjueeritud kõigi kõigi hakkab otsima seda lugu. Et ja mina intervjueerisin lapsigi siis kasuperedes elavad. Sest mulle tundus alguses, et võib-olla jääb väheks sellest, kui näinud kasuperede vanemate lood, et mulle tundus, et, et inimesi võiks huvitada see lapse perspektiiv, et mind ennast oleks väga huvitanud seda kuulata. Ja siis ja siis ma leidsin, need lapsed, kes olid yli üliarmsad säilitada, rääkisid muidugi palju rohkem, kui me kuuleme lavastusega. Seega see kuu aega nende lastega viibides ja nende lugude sees viibides ma olen, tundsin ühel hetkel, et muutun selliseks emotsiooni keraks, et ma iga päeva lõpetasin paistes silmadega. Et me ühel hetkel pidin proovi vähemasti minema niimoodi, et ma näitlejates ei nuta, siis ma otsustasin, kirurgid ju käinud, kui nad lõikavad, südameoperatsiooni, teevad proovisin käsilasi kirurgi tasemele ennast viia. Töös, et see protsess oli hästi emotsionaalne nii näitlejate poolt kui meie kõigi poolt, et aga noh, lõppkokkuvõttes ikka selle kohta siis öeldi ka väga ilus protsess Nende intervjuude juures ennast kõige rohkem üllatas mittemidagi veelgi kõige naljakamaid, kui ma tõin selle stsenaariumi, siis ma mõtlesin, et nonii et mis ma nüüd sellega peale hakkan, et see on ju nii tavaline selline igapäevane argielu. Ja siis ma mõtlesin, et kas tõesti, et kuidas me siis nüüd nüüd huvitavaks teeme need lood. Siis ma saatsin näitlejatele selle lugeda. Ja siis ma ütlesin Din lambil, et ma helistan sulle, Te olete, et loe läbi, eks ju. Ja olin valmis, et ütleb, et meil ei ole mõtet neid teha, nüüd ei ole üldse huvid. Lambist ütlesite viis kõrge nuti ja siis ma hakkasin aa ahah, et väga huvitav, sest et minu jaoks olid need minu viimased seitse häält, et ongi sellised, eks ju, et et mulle tundub. Et siis ma sain aru, et Eesti inimesed oleks ikkagi ei ole ja see näitlejate poolne nägemine nendele asjadele aitas ikkagi väga hästi sööduprotsessiga. Kas kui palju sa oled selle seitsme aasta jooksul nutnud? Nutan kergesti, selles mõttes. Aga pigem nagu tegelikult nagu jah, mõlemat, nii nii väga suure nagu stressi kui ka väga suure rõõmu ja õnne pärast ja liigutuse pärast. Mis oli selle tüki kokkupanemise juures kõige raskem, kõige suurem väljakutse? Just see, et kuidas teha seda üldistavaks, et selles mõttes, et ta jääks selliseks väikse grupilooks. Et kui ta juba lavale läheb, et ta peaks siis kõnelema ka nendele inimestele, kes kunagi ei plaani võtta endale perre lapsi või kes kunagi pole sellele mõelnud ja kes kunagi te sellele ei mõtle. Et aga kuidas te siis tekitaks ikkagi ka resonantsi nendes inimestes ja mis on see sõnum siis neile, seal on nii palju sõnu, ma arvan, et see on nagu esiteks seesama väikese oma väikese elu ilu hindamine või see igapäevase, et kuna me saame ereda peaaegu rahu perioodil, et kuidas me peaksime iga hetke vaatama kui tõelist kingitust, et et kui me oskaksime kas või päevas korra tänulikud olla, et see oleks juba suur samm edasi ja, ja selle vastutuse võtmise teema, et kui inimene suudab võtta vastutuse võõra elu eest, et nii-öelda mis mõttes nimetame aga, et, et teisest perest sündinud lapse elu eest, et siis mind nagu väga puudutas see vastutuse teema või see pereteema, et me vastutame kõikide oma pereliikmete Eestit. Et see võib olla ja, ja ühtlasi ka tavalises imenägemine, ühesõnaga seesama et kui, et me peame neid hetki tavaliseks, et me istume kohvikus ja segame seal suhkrut tõstis, aga aga see on, me ei tea, millal see hetk võib muutuda, et me hoiaksime selle tõesti tänutundes kogu aeg. Aitäh, Maria. Et mängida väikest muusikapala, mida sa Maria ise koos Eva Eensaarega olete esitanud oma isa Lembit Petersoni viisil ja Heiti Talviku sõnadega legendaarne lend Heliseva Lui liiga tiirleb. Kajakate legendaarne. Ülle virvendava val Vahupärleid. Hiilgab hõbetab neist kogu kalda. Läinud rütm kajastab mu veri igas liblestuika täi, yks. Tunnihele palk, see hetk pik, k kaova. Ka läände lookle, Braugustu kuul võrrand. Silmad kinni vajuvad käies väsinuks jää, päike, kan. Aga keelt nägematu? Käsi hoiab Hellana meid kangastuva. Astu vennad. Näed neitsineerin kaid mere taga. Sinna maniksismi tükskordisa. Pilved vest. Ütlevad Ljumalaga. Kuldne valgus Luila klient. Tule, tule üleval. Mehme. Läbi helge päeva virvendab Me. Sinna kaome rinnaskul seeme. Igavese päikse või vaim. Armas vikerraadio kuulaja, käimas on saade peresaade, mina olen Merle Liivak ja mul külas Enelis linnas ja Maria Peterson. Ene-Liis. Me räägime kasuvanem lusest, aga kuidas tehakse kindlaks, et, et see inimene, see potentsiaalne vanem on selleks valmis? Paljud on ka öelnud ja igalt poolt läbi käinud see, et see on väga pikk protsess ja palju vahel pered ei mõista seda, et miks see pikk protsess on. Et kuna tõesti need lapsed, kes on pärast eraldatud, on ju läbi elanud väga palju traumasid eeskätt on üks suur trauma, kui ta perest eraldatakse. Ja seetõttu ongi väga paljud erinevad toimingud nendele peredele, mis eelkõige suunavad inimest ennast analüüsima. Kas nad on valmis võtma seda vastutust of Marie rääkis, sest see on suur vastutus. Kas teil on endal neid ressursse, kas teil on aega, et lapsega tegeleda? Kas nad suudavad olla kannatlikud, kas nende enda teised peresuhted on juba häälda terved ja, ja kas neil on tervist selleks et nad suudavad lapse üles kasvatada? Kas pole nii, et iga pere on ebatäiuslik, et igas peres on kriise ja tülisid ja muud ebastabiilsust ja mõni mõni täiuslikult mõjuv üliülimalt korrektse elustiiliga inimene või hoopis olla seestpoolt palju rohkem mäda, kui kui mõni boheemlaslik kuu olekuga elukunstnik võib? Muidugi seda ei hinnata, et millist elu keegi viljeleb käest, keegi tegeleb kunstiga, või on ta ärimees, et seal ei ole tegelikult absoluutselt vahet, et üks oluline aspekt ongi see, et, et südamest peab olema ruumi ja et see otsus peab olema läbimõeldud ja austab olema protsessis aus, enda vastu mõtlema, läbiga omane, et võib olla sellised kasvuruumid, et et kas ma, kas ma suudan toetada last näiteks traumas, kui ma ise pole oma traumasid läbi elanud, kui ma pole oma kaotusi elus nii-öelda läbi töötanud. Ja, ja teisalt tauskandades spetsialistidega, kes nende perede ettevalmistamise hindamisega tegelevad. Ma arvan, et see võib-olla ongi kõige raskem osa olla aus enda teiste vastu. Ja kuidas seda röntgenipilti siis tehakse selle südameruumi kohta. Üks hea viis on praid koolitus, mis on selline pikk koolitus kahe kuni nelja kuu vältel, mida siis kadelevisa räägistitud veab. Raames. Pered saavad ühelt poolt selliseid teadmisi, mis puudutavad just peresid, kes võtavad kasvatada teisest perest sündinud lapse. Mis on kiindumus, mis on kaotus, kuidas hoida perekondlikke suhteid, et seal saab hästi palju läbi mõelda, arutleda teiste grupi liikmetega koolitajatega, kes, kellel ühel on endal ka kogemus. Et selline pikk periood ongi kuni neli kuud, annab väga palju aega mõelda selle peale ja noh, täidavadki nii-öelda selliseid raamatuid enese kohta ja analüüsivad ennast väga palju. Ja siis koolitatud koostöös lõpuks vaadatakse, et kas nad on selle nelja kuu vältel aru saanud, mida need lapsed vajavad ja kas nad suudavad nendele lastele. Mis on need kõige tähtsamad küsimused, mida inimene ise saab endale esitada küpsuse kohta mõttelaps perre? See on väga hea küsimus. Võib-olla seda, et üks suur osa, millega ma arvan, paljud pered ka kokku puutunud, või see, et abi küsimine, et meil on võib-olla raske natuke vahel abi küsida, et me tahame kõigega ise hakkama saada. Aga siinkohal on tegelikult hästi oluline, et kui satun raskustesse või mul on murekohad, et ma neid jagaksin ja ma küsiks abi, et ma suudan koostööd erinevate inimestega. Et kui me räägime lastest, kes on perest eraldatud, siis see koostöö on hästi oluline, kas lastekaitsetöötajatega, erinevate muude tugispetsialistidega olen väga avatud sellele koostööle, tagamaks selle lapse heaolu oleks tagatud. Ja tõesti seda, et kas mul on aega seal lapsega tegeleda, kas mul on kannatlikkust, sest et noh, nagu ka etenduses on see, et on, on teatud perioodi, mis võivad olla väga keerulised ja laps vajab aega, aega, harjumiseks uue perega, vahel on, tuleb selline väljakutsuv käitumine nendel et ma ei anna alla, vaid ma olen valmis terve lapse eluperioodide toetama, mitte ainult siis, kui ta perre tuleb vadki siis kui ta saab teismeliseks, kus hakkavad niikuinii erinevad sellised probleemkohad tekkima. Maria, seal etenduses ka tuli välja, et just see esimene poolteist aastat võib-olla kõige raskem, et mis siis toimub selles peres, kuhu on need lapsed siis saabunud siis toimub see, et neid Kunen alguses on tegelikult selline suur suur hirm hakata armastama, et et laps kardab saada haiget nagu teilgi intervjuudest välja. Ta tõi ka juba see füüsiliselt ei julge pingest, ta ei taha ta pigem selle õrnuse, mis tema sees on muutnud agressiivsuseks igaks juhuks. Et olla kaitsvas seisundis, et siis siis ma arvan, et see agressiivsus väljendub ka kõiges muus. Et nii kaua, kuni sa suudad selle pehmendada oma sellise suure kannatlikkusega, et siis tuleb sealt koore alt välja yks ilus õrn hing, mis muidugi algusest peale paistab, selt piilub kogu aeg, et pühendumust, kes on vaatamata lapse eale, on seesama, kehtib ka väike. Kuigi samas ei tea ja kui, kui ütleme, mitte väiksemat ilmselt seda vähem, et neil on seda mälu eest ja vähem sest need traumad käisin ka ise palju, käisin igal pool loengutes ja koolitustel ennem ja lugesin selle kohta hästi palju. Ja, ja üks huvitav asi, mis minu jaoks oli avastuslik, on see, et need mustrid jäävad kehasse. See väärkohtlemine jääb lapsele kõige rohkem just nagu kehamustrit või tõmbab joones pingesse teatud olukordades või noh, meil oli alguses ka väga palju selliseid asju, et mingi väike väike asi, mille pärast nagu üldse ei peaks muretsema, näiteks kukub lusikas maha, laps jookseb kuskile diivani alla, jäi sättida ja ei tule sealt enam välja. Ühesõnaga, et mingeid selliseid täiesti nagu ootamatud reaktsioonid, et ja seda hästi-hästi palju ja samal ajal see, et sinu vastu hakkab see, et kuna ei oska oma tundeid väljendada, siis isegi sõnades tekivad sellised rünnakud võib-olla, ja sa pead siis sellel hetkel, kui see tegelikult ka ise emotsionaalselt teistesti, habras selles alguse perioodis ju et ja püüad nagu enda arust kõige paremat ikkagi ei pruugi see vastus tulla, tulid siis nendel hetkedel säilitades kannatlik meele, et vahest ikka jooksin õue lihtsalt lihtsalt karjusin ennast tühjaks kuskil hoovis, et et lihtsalt nagu saatuse netti EDT kariks seal kodus neid klaase lõhki. Kaua see periood teie pärast kestis? Keerulisem ikka ikka merede poolteist aastat umbes. Aga samal ajal muidugi paralleelselt jookseb selline tohutu nagu ilu, et seal on nagu see ongi see mis noh, minul oli ikkagi täielik totaalne armumine esimesest pilgust ja see armumine kestab siiamaani oma lastesse, et armumist sisend pole üle läinud, mis on huvitav, sest vaheliselt neljast mul ei ole, et, et see, et sa armumist, seisund kaada ju aitab inimestel ikkagi kogu aeg ilusana kõige selle taga. Kas lapsi saab valida, keda lapsendada või, või oma perre võtta? Ei kindlasti mitte. Et lihtsalt kui sa avaldad soovi, siis sinu kirjeldustele vastavalt siis sulle eraldatakse see laps ei niimoodi see ei käi, et lapsed on juba ikkagi pärast siis eraldatud. Ja niikui tuleb teave perest eraldatud lapse kohta, siis hakatakse just sellele lapsele sobivat peret otsima, mitte vastupidi. Et me tegeleme ikkagi sellega, laps leiaks endale sobiva omapära. Aga, aga kas on, on variant, et lapsevanem ütleb, et vabandust võib-olla see laps siiski mitte, et ma jään ootama järgmist pakkumist? Minu teada väga palju, et olukord ei ole, aga, aga ma arvan, seda muidugi võib ette tulla, aga see ongi see, et pered peavad olema hästi ausad, et milleks nad on ka valmis, et meil on ju täpselt on vanemaid lapsi, kes ei ole tavaliselt nii-öelda eelisjärjekorras, keda tahetakse kasvatada peres meil on erivajadusega lapsi, et väga läbi mõtlema, et milleks sa valmis oled ja vastavalt sellele ka vaadatakse, et need lapsed on selles etenduses tuli nii ilusti välja, kuidas üks naisterahvas, kes oli oma mehega siis lapsendanud hulimalt lisaks oma viiele lapsele hulgihooldus talihoolduspära oli neid lapsi siis, no ligi 10 vist oli ikkagi neid lapsi, keda hooldada võttis, lihtsalt täpsustuseks ütlen, et oli vist kokku, arv oli 12 kokku oma bioloogilist, aga aga need on, on need lapsed, kes on ka perest juba nii-öelda läbi käinud, et on ühe generatsiooni üles kasvatanud ja uuesti võtnud just. Aga tema ei tahtnud midagi rohkem lapse kohta teada, kui et mis vanus ja mis soost blabson ja ja see ongi hästi kummaline, noh, nii palju kui ma nüüd on sõpru tekkinud hästi palju, kellel on sama teema peres juba ennem olid mõned sõbrad sellised, et siis me ka imelik on see, et kuigi valida ei saa on kuskil see valik tehtud, sest et need lapsed on nii palju, kui mina tean, on kõikides peredes need lapsed. No füüsiliselt ka täiesti sarnased oma vanematega. Ja mina näiteks oma laste puhul ei kujutaks ette, et mul saaksid olla üldse sarnasemad lapsed, kui minu ja minu abikaasaga keemid kuidagi kokku panna, et nii iseloomult kui võimetelt, kui isegi neil on pärilikud haigused, nagu oleksid meie perest. Et see nagu arusaamatu selles mõttes nagu annabki jälle noh, mulle see mõte meeldib, et me elame ikka täielikus müstikas. Ma olen kuulnud, et siiski on ka selliseid juhtumeid, kus perre võetud laps antakse ametnikele tagasi. Et miks seda juhtub ja kui tihti seda juhtub. Kahjuks jah, selliseid juhtumeid on. Mul hetkel statistika selle kohta puudub. Aga ma ütlen, et põhjuseid võib olla väga palju. Et ühelt poolt ongi see, et pere ei ole olnud enda ametnike vastu ohustanud, ei ole ausalt vaadanud enda ressursse ja ja et kas nad suudavad seda teha just nagu terve selle lapse arenguperioodidel. Nii et mina olin alguses ka väga nagu vihane selle mõtte peale, mõtlesin, kuidas niimoodi saab teha. Nüüd ma tegelikult saan aru sellest, et see selline seis võib tekkida, kuigi minul seda momenti ei olnud, sest ma olin selle otseseid kindlalt teinud. Aga ma ei, absoluutselt ei mõista ka neid. Ma lihtsalt mõtlengi, et seda peaks ennetama kindlasti näitaja, sest et laste seisukohast on see väga-väga halb. Et siis tekib uus trauma sinna juurde veel valusam just täpselt, et miks on ka need protsessid pikad, ongi see tegelikult ennetada seda laste uuesti troneerimist, miks on need eneseanalüüsi ametnike nii-öelda hindamisprotsessi pikad ja ja väga läbimõeldud ongi see, et üritame kõikvõimalikel viisidel seda ennetada. Aga üks asi, mis ma tahtsin öelda, mis puudutab seda, et miks nad hõbe tagasi annavad, on see, et noh, tõesti marjad poolteist aastat kuni kaks aastat, väga keeruline periood tegelikult ja mõni pere tuleb toimuma tere ringkonnas, mõnel on ka suurem toetusvõrgustik teistel väiksem, et just selles abi küsimine ja oma muredest rääkimine. Et kui sa hoiad seda kõike enda sees, siuksed, sa ei jaksa, nii et mina ikkagi väga helistada oma pereliinidele, ma tegin kõikide sõpradega koostööd, ma olen muidugi õnneks ka hästi-hästi suur pere. Et käitusid, õed-vennad, emad-isad, sõbrad, õpilased, ühesõnaga mul oli ikka tohutu ringkond ümber tohutu tugivõrgustik. See on väga tähtis. Aga selle jutukirjelduse peale tundub, et tavaline eestlane siis tegelikult ei sobi. Lapsed läheks. Hoolin eestlane ju abi ei küsi. See ongi see, see, mida me üritame kogu aeg nagu Gidemalands teavitustegevuste raames ehk gaasi jõuab rohkem inimesteni, et et ei ole häbiasi küsida abi. Vastupidi, tegelikult see näitab ju tugevust. Peresaade. Maria etenduses südames sündinud, käib läbi väga kihvte lugusid, milline neist liigutas sind kõige enam, pani imestama. Teiseks kõik lood tegelikult lõpuks, et kui me nagu erimeened kõiki mendi läbi töötanud ja ja mul ei ole selles mõttes lemmiklugu seal, et mul tundub, ma väga pean lugu nendest kõigist kõigist inimest, nendest kõikidest inimestest, aga kõige naljakam juba selle protsessi juures on see, et ma meelega ei kuulanud neid intervjuusid, näitlejad kuulasid, aga ennem seda, kui me akümnei rolle, loometi, toodigi natuke erinevaid karaktereid olema, siis ma Me lugude kaudu vist jõudsime juba selle karakteri tuumani ja mul on hästi-hästi hea meel, et kõik need inimesed, kes saalis olid mede käisidki esietendusel need pered ja nad olid nii õnnelikud oma selle pere loo üle ja kuidagi väga õnnelikud, et neid ei, nii hästi tabatud. Ja ühesõnaga, selles loos on sees juba see inimese tuum ka. Ja, ja see oli väga heatahtlikult esitatud ka sellised, võib-olla omapärased jooned. Päris keeruline ülesanne ausalt öeldes, et jääde, selles selles usutavaks jääda, selles see isikliku tasandi loomine sellele loole juurde, sellise, millega me kõige rohkem, mida me kõige rohkem otsisime ette, et kuskil ei tohi tekkida seda, et see ei ole isiklik lugu, et see on väga isiklik. Igatahes saal pahvatas naerma, ikka päris mitmetes kohtades. Mõnusalt, aga see oli hea, tähtis, see oli väga. No. Aga miks teie oma kaasaga otsustasite lapsi perre võtta? See kõlab, me läheme seda nii palju rääkinud, et ma endale imelik rääkida, aga aga see lugu on ka selline, et ma viie aastaselt vanin tohutu selline maailma päästja või mõtlesin siin kõigepealt, et ma kõike mustad lapsed toidan suurest teest ära ja nii edasi ja siis ma vaatasin dokumentaalfilme tohutult, mulle meeldisid dokumentaalfilmid ja ja siis oliks Leningradi lastekodust rääkiv film. Ja sellel hetkel sündis minu peas otsus, et mina võtan oma lapsed lastekodust, kuna mul oli seal bet peredel ka selline viie aastaselt oli hästi suur probleem, et miks ma üldse maailma sündisin. Eesti suur küsimus, et ma ei saanud aru sellest, et siis ma mulle tundus, et see on minu, minu viis peret luua on see, et ma Ma ütlen, olemasolevad lapsed siis ma rääkisin sellest oma emale ka, ma mäletan väga täpselt ja ema ütles, et vaatame, vaatame. Ja nüüd me sisene olemine. Kuidas te lasteks ette valmistasite ennast, lisaks nendele kursustele, loengute kuulamisele ja nii edasi, mis teil kodus ütleme, et meil oli kena abikaasal leidunud viie aastaselt see mõte, eks ju. Aga abikaasa on selline kunstnikuhing, et et meil oli koos ka kahekesi ju väga tore. Aga siis me elasimegi ju väga kaua kahekesi koos kanna, nabilasime päris noorelt, et mina olin 21, siis lapsed tulid siis, kui ma olin 35, et nii kaua me elasime kahekesi. Ei olnud elul ka midagi viga, väga tore oli. Aga siis kuna mina kutsumus väli, siis me tegime. Muidugi on tegelikult ühe palverännaku Prantsusmaa Lõuna-Prantsusmaal mägedes. Ja me olime kaheksapäevasel matkasime. Ja pärast seda abikaasa ütles, et lähme. Kas sa mäletad seda päeva, kui lapsed tulid teile koju? Loomulikult ma mäletan seda. Ma mäletan seda päeva kui kõik koju, aga ma ütlen see päev, kui me kohtusime esimest korda see. Ma jäädi sellises elevas seisundis ja kui ma nägin neid, nad tulid lasteaiast, nootasime ja nad tulid autost välja. Ja noorem laps jäi nimati vaatama läbi akna, mind juba siis me imelile paar kingitusi noorema lapse sisenenud, põrnitses mind niimoodi siis võttis kingituse vastu, võttis saapad jalast ära, ronis sülle ja siis ta. Mul oli alguses selline tunne, et ta mõtles, et ta bioloogiline emandale järgi tulnud. Siis ta ronis mulle sülle, kaissu ja siis ta pani oma põse minu nagu põse vastu ja siis hakkas nuusutama ja siis ta tundajaidelised nuusutas mind modi vaikset nohisedest teid poliibitsisel. Lohisesin nuusutas. Siis teine, teine oli selline hästi elav ja siis tema ronis ka selle siis ma olin kaks last süles, istusin seal hästi kaua ja see oli selline moment, ta äratundmine ikkagi. Aga koju, need tulid alles kahe kuu pärast, sest et me otsustasime, et mina otsustasin, et ma tahan, et et nad ise ütlevad esimesena, need tahavad meile tulla. Ja me käisime siis nendega ginaasia, käisime nädalavahetuseti koos väljas, siis ühel päeval nad ütlesid, et tahaksime, miks me siin ei võiks elada. Ja siis me hakkasime siis niidenic, mis ta seal esimesel päeval tegite, kui nad teile koju olid tulnud. Venelased tõid õhtul ja meile liit. Tuba kõik oli Eestist korra lehti hästi nagu külalised tuleks ikkagi. Selles mõttes selline pidulik, pidulik kolen küljega, minu arust nad olid nii enne magamaminekut, et vist panin voodisse, lugesin, unejuttu ja laulsin. Ja ei mina, vot sellise see õhtu, kus vanem laps tuli mulle kaissu ja ja me rääkisime vist kella üheni öösel, siis ta rääkis vahetpidamata, sellele ta muidugi rääkis ja rääkis ja siis lõpuks ilmaga. Aitäh jagamast, seda hetke kuulame vahelduseks jälle muusikapala, mis on samuti sinu isa Lembit Petersoni viisil ja August Sanga sõnadel hällilaul. Ära nuta, ammu enne sinu sündi on su eest tikitud nukket maimukene, naera veelse naerda, võid veel seal seal Tuinud väeti, veel ei rõhusinumeeli maised mure, kes hobune, seebid kaugel kaunil maal? Kui sa silmaadava näed sa enda rinnal kuldset lindu, kuldsed on ta tiivasuled, kullane, hari, pääs. Kui su kätes on ju jaksu, sirutad nad sära poole, lendab ära sinu linnalt kambri nurka, kuldne lind. Kui su jalgades on jaksu ja saastud sära poole, lendab ära kambri nurgast metsa äärde kuldne lind. Kui sa ütled jumalaga, ema, lähen püüdma, lendab igaveseks ära üle mere, kus neli. Lapsekene ära mine mere ära mine kergema meil kannatada üheskoos. Äramine, lapsekene raamine, mere raamine, kergem on meil kannatada üheskoos. S6. Ära mine lapsekene, ära mine. Ära mine. Ja kuulaja, sa kuulad, peresaared MINA OLEN Merle Liivak ja mul on külas Enelis linnas ja Maria Peterson. Me räägime kasu vanemusest. Enelis, kas Eestis on piirkondi, kus on rohkem neid lapsi, kes oma sünniperes elada ei saa? Ühelt poolt jah, ei tahaks nii-öelda, et on, ühes piirkonnas on rohkem neid peresid, kus lapse eraldatakse, aga ja teadaolevalt on piirkonda, kus lapse natuke rohkem pärast eraldatakse. Mis on see põhjus? Otseselt ei oska öelda, mis, mis seal see põhjus on, nagu, kui me räägime, et miks lapse perest eraldatakse. Need põhjused on tõesti väga palju erinevaid. Peamine põhjus ongi see, et selle olemlikkusega ei tulda toime, et ei suudeta rahuldada siis lapse vajadusi. Ja noh, seal võivadki olla tagataustal näiteks erinevad sõltuvuse probleemid, tegelikult ka terviseprobleemid. Et noh, põhjus on tegelikult erinevaid. Mind huvitab ka, kas riik tegeleb ka sellega, et mida saab teha ennetuseks selliseid, et selliseid peresid ei tekiks ja naine rohkem liigume selle poole, et ennetada üldse neid olukordi. Jällegi, see on pikk tee. Et ühelt poolt hästi, see on lastekaitsetöötajad, kes neid peresid võimalikult palju toetavad. Teisalt, meil on olemas ka varemast programmid, ka tervise arengu instituut kureerib tegelikult programmi imelised aastad mis on siis mõeldud kahe kuni kaheksaaastastele lapsevanematele, et tulla siis toime paremini, lapse kasvatamise käes on üks suur ennetav meede tegelikult. Ja muidugi meil on Eestis ka Gordoni perekool, kus, kus saab ka erinevaid nii-öelda õpetussõnu. RIA, kui palju sina oled mõelnud sellele, et kõikide nende laste vanemad, kes ei ole saanud oma laste kasvatamisega mingil põhjusel hakkama, et nemad tulevad oma lapsepõlvest ja seal on neil midagi juhtunud midagi toimunud, mis, mis ei lase neil olla Lapsena, ma olen mõelnud seda ja ma olen oma lastele püüdnud, ma pean seda väga oluliseks, et oma, et kasulapsed mõtleksid oma bioloogilistest vanematest hästi ja seda on väga raske teha, kui neil on väga halvad mälestused. Aga me oleme siis lastega, mina olen rääkinud, et neil läks halvasti, et need jäid haigeks. Juhtus selline asi, et need jaka, et nemad ei ole selles süüdi, et nemad juba haigeks jäid. Ja nüüd ma räägingi sõltuvusest kui haigusest, siis ja, ja ma olen püüdnud luua selle pikema pikemad juured nii-öelda, et sinu vanavanavanaisa ja vanavanavanavanaema oli kindlasti väga, väga lahedad inimesed. Et võtaksite naised sügavamalt, et ei läheks nii ainult üks põlvkond tagasi ja ja see on ju näha, et nad on noh, minu kodus elavate täielikud väikseid, selliseid imeinimesed. Maria, kas pole nii, et kasuvanematel on väga võimas kogemus, sest nad on pidanud looma pere kuidagi võib-olla rohkem äkilisemalt kui, kui teised, et, et nad on väga palju läbi mõelnud just üks asi, mida me panime, mina panin tähele, on see, et kasulapsed sõnastavad oma tundeid ja mõtteid väga täpselt palju täpsemalt võib-olla kui ma ju töötan koolis ka mul on õpilased ja juba 20 aastat ja noorte inimestega töötlemite. Et nemad võib-olla ei kasuta üldse nii palju sõnu, armastus ja hoolivus näiteks oma pere kohta, sest et kasulastele ju kogu aeg neid, nende tundeid analüüsitakse, vanemad analüüsivaid, mis nüüd toimub, mis need on, mis nüüd juhtus, kas see, ma näen, et sul on see, et, et nad õpivad ise neid tundeid sõnastama? Seal etenduses kõlasid laste enda suust ka siis salvestusele saadud mõtted. Mina olin ikkagi täiesti pahviks löödud selle sõnakasutuse peale ja nende mõtete sügavuse peale just tundus, nagu, nagu nad loeksid täiskasvanud inimese etendust teksti ei ikka ise. Ja täiesti südamest avatult, et selles mõttes, et, et et midagi on seal ette antud, see on lihtsalt see, et nad on ise pidanud. Kasulapsed on samamoodi väga arenenud inimesed, tänu sellele, et need on pidanud seda kõike mõtestama. Aga mida on nüüd tavavanematel õppida kasuvanematelt nimetagem kolm erilist asja ja tähtsat asja. Üks asi, mis ma panin täheleetendus lõppes ka selle traditsioonide kirjeldamisega, kui oluline see on, see on väga oluline nende laste jaoks kindlasti ka. Noh, ma ütlen, et juba algusest peale meil hakkas loo loomine või see pereloo loomi neil, see hakkab alguses, sest et noh, selline huumori vormis lugu, aga Me saime tuttavaks, pidime tutvustama pereliikmeid, et näed, see on sinu tädisen, sinu vanaema, see on sinu vanaisa. Juba sellest algab kõik peale, eks ju, siis saime minu emaga kokku ja lapsed olid rõõmsad, et need, need on vanaema ka platsis. Siis mõtlesime, et lähme abikaasa ema juurde, tutvustame teist vanema, ütlesin lastele, et nüüd me lähme teise vanema juurde. Vanem laps nagu vaatas mind nagu mõistetamatu näoga, ütles, et aga mulle meeldis vanaema nagu läheksime, valiksime uue vana vana, ütleme, mingi vanaema oli valik. Nüüd ühesõnaga sellised kõige elementaarsemad asjad. Ja samas see oli ikka ilus see, et tegelikult õpetajad kuue aastasele inimesele üldse, mis need, mis asjad need peresuhted on või, või mis asi on saun või mis asi on mere ääres käimine, merre minek? Mingeid selliseid, mis kõigi jaoks on täiesti elementaarsed naised ja siis ta õpibki seda teadvustatult nägema ja sellepärast on seda räägivad nii targalt. Ma võib-olla lisaks ja kaks asja, mis puudutab, et mis on need olulised sõnumid vanematele et nad võtaksid lapsi täpselt nii, nagu nad on, et nad ei suruks, et kuskile raamidesse kasti või vastavalt sellele, kuidas mina olen harjunud elama, mina tean, vaid laseksid lastel olla, nagu nad on, aga samamoodi ikkagi seadma piire. Ja teine minu arust oluline saanud olla olemas. Et me teame, et tänapäeva elutempo on kiire, kõik käivad tööl ja trennid ja kõik muu, aga just olla emotsionaalselt olemas, nii et võib-olla see, mis ongi õppidega bioloogilistele, vanematele, on see, et lapsed on iseseisvad isikud. Et kui sul on kasulaps, siis eeldada, et ta on, et ta ei ole sinu moodi ei pea minu moodi olema, tal on oma lugu ja tegelikult on bioloogiliste laste puhul täpselt samamoodi, et nad ei, nad on täiesti iseseisvad inimesed ja neid tuleb aidata nii nagu need on sina, varje oled öelnud selle etenduse bukletis, et me ei tohiks lakata imestamast just see on ka kindlasti üks väga tähtis asi ja mis kasuvanematel kindlasti palju kergemalt välja tuleb. Kui tabamine. Aitäh saatesse tulemast, Maria ja Enelis. Olgu öeldud, et kes tunneb, et tema südames on ruumi ja võib-olla ka pärast seda saadet on tekkinud natuke ruumi juurde. Et kasvatada last, kes ei saa kasvada oma sünniperes puuriga teemat edasi veebisaidilt tark vanem. Ee kaldkriips. Kasupere. Meie tänase saate võtavad kokku Maria Petersoni lavastatud etenduses südamest sündinud kõlanud mõtisklused lapsendatud lastelt. Päris lastelt. Ma ei ole kunagi sellest aru saanud, miks inimesed varjavad oma laste ees, et nad on lapsendatud. Et kui lapsed on täisealised, siis kas nad avastavad ise ja on pettunud oma vanemate peale või vanemad või nad ei saagi, sest mitte kunagi teada, et vanemad hävitavad kas siis need dokumendid või siis on lihtsalt see, et peidavad selle väga osavalt ära. Aga mina leian, et aamen kirikus, kus sa seal otsuse võtad siis niipea kui see sul tehtud ja sa tead, et su lapsed Teil ei ole veel mälu siis sa pead hakkama seda sisestama, nii noored kui sa saad, sest et mida vanemaks ta saab, seda raskemaks sul läheb, kui sa teed seda mänguliselt, lapsed on väiksed, nad võtavad seda mänguliselt, sina teed seda mänguliselt ja see on palju lihtsam neile ja see nagu tulevikus lapsel ka endal parem. Sest et ega ma ei mõtle igapäevaselt, et vaevama lobsonaal, mis ma nüüd teen? Et mina vaatan ikkagi oma vanemaid mehi, kes on mind üles kasvatanud ja ma üldse ei mõtle selle peale, et nad on. Mitte bioloogilised vanemad, mina vaatan neid ikkagi päris vanemaid, et mina vaatan enda mängu minevikku ja kogu oma olemust, vaata nende pealt. Mitte selle peale, kes on siis loogiliselt olnud on. Ma läksin lastekodusse. Kolmeaastaselt, ja ma ikka olin õnnelikuma, jõudsin lastekodusse. Sest ma tundsin ennast turvalisemalt, kui seal eelmises kohas. Mõtlesin laste kutsun, ma tahaks endale uut kodu ja ikka ikka. Ja ma mäletan seda hetke, kui need vanemad, kes, kelle juures ma praegu olen, tulid laste koju minule mu väiksele hääle järgi. Esimene hetk mis mulle meenus, küll nad tulid, oli seednud, kinkisid mingi, et need pabernukud ühe nimi oli Sofia, teise nimi oli Anna või Maria ei Maria. Ja siis ma mäletan, et me maalisime ja need uued vanemad ei öelnud, et nad on meie uued vanemad. Olek me teame nagu, oh kui nad tulid, siis ma tundsin esimesena äsja, et oh, nad on pigem nagu mingi hästi toredad ja nende juures äkki turvaline. Ei, ma seda ei mäleta, kui kaua see kestis või mis ma tegin, aga mäletan läinud kohe elama nende juurde, hääldame nende juurde elama, siis. Martin, ma olin väga rõõmus, et ma mäletan seda hetke ainult kui meid sealt ära ja viidi ära ja siis üks teine tüdruk nutt siis. Aga midagi muud ma ei mäleta. Ma mäletan esimesed, kes seda, et saime enda toa siis uues kodus, siis oli õhupalle terve tuba täis ja ma olin väga õnnelik. Ma mäletan seda, toas oli diivan ja siis nari. Ja, ja neid ei ole nari vaeti kaheks mu edasi endale uue voodi paigutati teise tuppa ümber ja diivani rikkusin ma ise ära. Kui ma praegu mõtlen sellele, siis. Pigem nagu tunne, et see kõik oli olnd unenägu olin siis ma, kui, et esimest võime, siis kujutasin seda kõike ette. Ja mul on tunne ma kogu aeg perekond olnud. Mul ei ole tunnet, et nad on uued vanemad või midagi, vaid tunnen kogu aeg, perekond, tund ja mingi unenägu või mingi müstika. Aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet. MINA, OLEN Merle Liivak, peresaate saatejuht, kellega sa kohtud vaheldumisi terapeut Katrin saali, Sauli ka. Meile võib kirjutada aadressil peresaade TERE. Pere saab täitsa vikerraadiost alati järelkuulata, just siis, kui sul selleks sobiv aeg on. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval kell seitse. Siis on eetris Katrin saali, Saul, mina kohtun sinuga taas kahe nädala pärast. Seniks aga ruumi südamesse. Rõõmuga.