Valimisnõunikud. Tänastes valimisnõunike saates uurime, milline on Tartu linnas valitsev olukord kultuuri- ja vaba aja sisustamisel ja seda siis erakondade ja valimisliitude erinevates programmides. Ja me räägime kirjanik Berk Vaheri ja kultuurikorraldaja Ahto külvetiga. Berk Vaher, millised on probleemid, mis vajaks Tartu linnas kultuurielu ja vaba aja sisustamisel lahendamist? Probleemid on ju lõppude lõpuks needsamad, mis kogu linnalgi. See, et noored kipuvad aja minema tagasi, on neid raske saada. See, et siia on muust maailmast väga raske ligi pääseda ja, ja ka see, et kes kultuuriinimesed ei tunne ennast ikkagi piisavalt sotsiaalselt turvaliselt tasustatud. Ahto külvalt, millised on Tartu linnas need probleemid kultuuri- ja vaba aja sisustamise valdkonnas, mis vajaks lahendamist Tartus on, ma arvan, väga hea kultuuriprogramm. Et seal on väga palju erinevaid inimesi ja erinevaid organisatsioone, kes pakuvad kõike alates teatrist, kinost, kontserditel ja nii edasi ja nad kõik tegutsevad tihtipeale ka sõltumatult linnastaja. Ja probleem on pigem see, et neile toetata. Kui need programme lugeda, siis üsna mitmes programmis tuleb ette, et peaks mingi uue maja ehitama nagu Gena ja potsataja ehitasid sõpruse maja, onju, aga kas see ei ole lahendus? Ma arvan, et lahendus on tegelikult selgelt analüüsida, mis Tartus on ja mis toimib ja siis vastavalt sellele neid lubadusi anda või siis toetust kulutada. Mida meile siis erakonnad ja valimisliidud lubavad, mis on need asjad ja mitte niivõrd asjad, mida lubatakse. Võib-olla need lubadused kumavad läbi lugesin, jagunevad kolmeks osadel juba midagi, mis on väga üllatav, see on siis. Et neil tõesti on seal üks lause, võib olla või sisulisi lause mingisugusest disainis festivalist väga ootamatu minu jaoks nende erakondade poolt, kes muidu sõnades nagu eesti kultuuri taganevad toetavat, aga ju Tartusse siis pole oluline, siis on teine seltskond, kes tahab ehitada midagi ja kui võimalik, siis ehitada midagi suurt, midagi enneolematut, midagi sellist, mida tartus pole olnud ja kindlasti midagi sellist, kus kõik, mis Tartus on, ka sisse, sinna läheb. Mis on teiselt poolt ausalt öeldes täiesti ebarealistlik, see on umbes sama kui Tartule katus peale panna, eks ju. Et noh, kõige rohkem eristab siit see Arena programm tartu eestlast kultuurikorraldajad kultuuris nagu kohal oleva inimesena, ma võin öelda, et see on täiesti ebaadekvaatne tekst, mis seal on kultuuri kohta, seda ei saa kunagi juhtuma. Aga noh, kui on siis inimesed kokku saanud, teinud SWOT analüüsi ja, ja turundajat, aga koos võib-olla ka sihukese ajurünnaku, siis kindlasti leiab igast toredaid mõtteid, mida võiks nagu teha, aga kui hakkad seal taha vaatama, siis seal tegelikult sisu puudub. Et, et see on siis nagu need kaks äärmust, eks ju, et ühed, kes üldse midagi ja teised, kes siis lubavad ehitada midagi kolossaalset ja kummalist ja noh, siis sellest ütleme Areina projektist siis sellest megapolisest Tartule katuse peale ehitamisest natuke taha peale tulles käib läbi mõte ehitada Tartu linnahall kuskile ei ole väga selge. Kuhu, kes milleks seda ehitab sõnana ilus. Reformierakonnal tühi sisu ei ole, ma ei saa aru, miks seda tehakse. Ma mõistan, et kui on vaja raamatukogul ja kunstimuuseumi uut hoonet, see on täiesti selge ja see peaks tulema. Aga miks sa sinna maja juurde panna kõiki muid maailma asju? Ma ei tea kontserditest näitusteni see on natuke segane, et võib teha üks asi, mis töötab, mitte teha üks asi, mis mitte kellelegi ei tööta ja siis sinna vahepeale jäävad, lõpuks tuleb ootamatult välja, et Tartu heaks valimisliit ja sotsiaaldemokraadid on nagu rohkem sisuga täitnud seda, seda oma loosungeid. Ja see mõte ongi see, et kahjuks siiamaani Tartu linnas, vot linnal puudub selge arusaam, mida kultuurivaldkonnas tahtis, üldse tehakse, toetas skeemid, kindlasti vajavad muutust täiesti ajale jalgu jäänud inimesed või organisatsioonid saavad toetust, sellepärast nad külmast aga ükskord said ja on siiamaani aru saama, et tegelikult peaks selle analüüsi tegema ehk need samad organisatsioonid, kes tegelikult pakuvad praegu väga head kultuuriprogrammi Tartu linnas, mille üle ei ole kadedad mitte ainult Tallinnlased vaid ka soomlased ja lätlased. Tegelikult peaks analüüsima nende vajadusi ja toetama nende tegevusi, olgu see siis investeeringud kinnisvarasse või mingil muul viisil. Berk Vaher, mida meile erakonnad ja erinevad valimisliidud Tartus üldse vaba aja sisustamisele lubavad? No mida kõike nad ei luba, palju asju lubavad, aga aga ma hakkaks kohe sellest pihta, et ega kultuur ei tähenda ilmtingimata vaba aja sisustamist, ainult see tähendab ka väga palju professionaalset tegevust tegevust kodanikuühendustes ka Tartu kultuuriasutustes. Et see natukene keerulisem valdkond selles mõttes ikkagi hakkab silma, kes poliitilistest jõududest on juba teatud professionaalsed ehk siis kursis selle töögamise linnas tehtud on nende valdkondlike vestlustega nende valdkondlike dokumentidega, mis kas tehtud või valmimas on. Et kui me võtame kas või kultuuristrateegia aastani 2030, mis just on valmimas, siis sellele on ometigi juba ligipääs olnud, võimalus kaasa rääkida võimalusest oma programmides arvestada. Ja siin joonistubki välja aetud kolm suuremat erakonda Reform, Kesk ja sotsid on sellega ilmselgelt kursis ja teised paraku ei ole, et kasvõi see juba näitab selle kursisoleku ette, et kas kultuuripealinn 2024 on nendes programmides sees. Nende kolme suhe erakonna programmides on täiesti see ühe eesmärgina olemas, teistel seda jällegi ei ole, ka valimisliitudel mitte. Ja pikaajalist arengut nähakse ette või mitte, see seab juba väga selged vahed nendest programmidest sisse. Huvitava avastuse, näiteks Keskerakonna programmist avastasin, et on plaanis koostada strateegia taastuv 2050 et sellist visionäärsust ei oleks neilt oodanudki, aga samas jällegi hakkad võrdlema sellega, mida nad siiamaani on teinud ja ei ole ilmtingimata tahtmisest kõige progressiivsem jõud, nii et kas seda uskuda või on see tõesti umbes võinud, seda me saame edaspidi näha. Kas nendes programmides on ka utoopilisi lubadusi või selliseid lubadusi, mis ellu ellu viies Tartu kultuurielule head ei tee? Utopistid kuuluvad valimisliitu Tartu eest, mees ongi üks utoopia. Ja ma tahan kohe öelda seda, et ma põhimõtteliselt ei ole suurelt unistamise vastu aga panna kõike niimoodi ühele kaardile, nagu nemad on pannud selle nii-öelda perekeskuse osas on ikkagi väga riskantne ja nende programmi lugedes tekibki küsimus, et et ootame seda suurt võimast unistust, aga mis siis selle ajani toimub, et kuidas siis linn selle ajani elatud saab, kui ühe keskuse kaudu kõik need suured töökohad ja turism ja ja kõigi linna probleemide lahendamine. Paraku tuleb ka selle ajani, kui ta ka elada ja inimeste muresid lahendada ja seda sealt välja ei loe. Ahto küll, et kui nüüd peaks juhtuma, et kõik need lubadused, mis programmides kirjas, on ellu viia. Mis siis tartus juhtub nii, kas tekitatakse uusi probleeme, kultuurielu surra ja kindlasti kui need kõik need ellu saaks, siis ma arvan, esiteks peaks veab isegi lausa elekter võimelised võib-olla Tartu linnas väheks, et kõik need mõned ära kütta ja valgustada, mis ehitatakse, koristajad oleks juurde vaja. Et ei kujuta ette, aga aga tõsiselt öeldes ka neid kultuurikorraldajaid, kes seal sisuga täidaksid, neid ei ole olemas, lihtsalt ei ole kuskilt tulemas ju peaks sisse ostma, et noh, kõike lubada sellist, noh, kõik on aru saanud, ei maksa tõsiselt võtta. Üks probleem on ka tegelikult, et need lubadused ja kust nad tulevad, kelle käest seda küsitakse. Mõned nimekirjas siin nagu siis sotsid Tartu heaks ja tegelikult ka Keskerakond on toonud välja olemasolevat toimivat kohad nagu näiteks kultuurikvartal, kus sa praegu oleme. Elektriteatrit on mainitud, kellel, kes on tõesti Tartus või Eestiski ainukordne, ainulaadne selline kino, kellel ei ole kino majandile kohta, kus kinolejat. Aga teine pool on see, et väga palju sellest programmist sellest uuest järgslaste teravast programmist, mis luuakse selle nii-öelda klientideks on tudengid. Pakun julgelt, et 20 protsendi ligi inimestest, kes reaalselt on kogu aeg olemas, tartus ei saa valimistel osaleda, ehk siis need loosungid, mis välja käiakse, on suudetud inimestele, kes saavad hääletada, aga kes ei tarvis ta kultuuri, mida siin pakutakse. Ja kindlasti ei ole probleem skulptuuri kvaliteedis, seda linn tegelikult ega kogujad pressid. Main arvates tänavakunstis seda suurepärast, täitsa tiriti, festivalist võiks festivalist ja nii edasi, et tegelikult tuleb kogu aeg peale juurde, nad kasvavad suuremaks ja ma annan, praegu on see koht, kus ega need ei ole enam lapsed, need asjad ega uus teater, olemegi lapsega Genialistide klubi, mingi laps, sinna 10 11 aastat vanad juba, mis organisatsiooni mõttes on palju suurem vanusesse võit võib-olla kasvanud oma varajasest nagu täiskasvanud inimene on ju. Et nende vajadused tuleks ära kaardistada ja ma arvan, et pigem toetada neid. Ma ei ütle, et maju ehitada oleks halb aga ei tohiks lubada asju, mida sa ei mõtlegi kunagi ellu viia. Kui oleks võib-olla lubaduse täidetud meistriks praegu uues Anne noortekeskuses, eks ju. Aga see lubadus käis läbi mitme koalitsioonileppe. Reformierakond lubas, mida pole, on Anne noortekeskusest. Berk Vaher, erakonnad ja valimisliidud räägivad, et nendel valimistel on eriti tähtsal kohal noored, sest lisandub noori valijaid. Kas neid programme lugedes hakkab silma see, et erakonnad on ka pingutanud selle nimel, et nendele noortele valijatele kuidagi kõneainet pakkuda, neid kõnetada kuidagi? Noored sõnana esinevad programmides päris sageli, aga kui ma vaatan jälle kultuuriinimese pilguga, siis hakkab kohe silma, kuidas seoses noortega seoses ülikoolidega on kultuuriteema praktiliselt täiesti unustatud, räägitakse üldisemalt huviharidusest, räägitakse, sportimisvõimalustest, räägitakse noortevolikogust, aga ei paista kätte see, kuidas linn saab olla kultuuriliselt väravaks nendele noortele, kes koolides ellu astuvad, nendele noortele, kes siia õppima tulevad ja, ja seda ma ei näe, kasvõi näiteks ju see on väga tähtsal kohal Tartu kui Unesco kirjanduslinna programmis ja see on jällegi teema, mida me tegelikult nendest programmidest praktiliselt ei kohta, jällegi Keskerakond üleüldse mainib selle Unesco ära. Aga teised on justkui unustanud teha selle päris suure kohustuse, mille linn on endale sellega võtnud ju väga suure võimaluse identiteedi kujundamiseks ka seda jällegi seda kultuuri, mida ma enda ümber ringi näen ja mida tegelikult noored väga palju tahtlus kogevad. Nendest programmidest väga ei paista, nii et jällegi tundub, et natukene programmid on nagu kabinetis sündinud, nad ei võta päriselt arvesse seda, et kasvõi selleks aastaks 2024, kus me oleme kultuuripealinn, peab olema peale kasvanud juba täiesti uus kultuurikorraldaja. Huviliste ja levitajate põlvkond. Ahto külver, kas nendes lubadustes oli ka midagi sellist olulist, mis kindlasti tuleks ellu viia, ilma milleta ei saa, jah, võib-olla üks kõige põhilisem asi on see kultuuri rahastamine Tartu linnas praegusel ajal on niivõrd läbipaistmatu rumal, et, et noh, et isegi kui seal ei ole korruptsiooni, siis Ta ei näi puhtana, eks ju, tõsta ei näi ka sisuliselt, et reaalsus seal on mõned projektid, tegevused, mis lihtsalt saavad toetust, sellepärast noh, kogu aeg toetust saanud. Ja ta ei reageeri, ta ei toeta tegevusi, ta toetab pikaajalisi tegevusi, kindlasti oleks vaja selliseid, mitte et sa ükskord aastaksid toetust tegevusele, mida sa oled 11 aastat teinud, eksju, sa pead saama mingi kindluse ja niimoodi sa ei saa teha asju, et see kindlasti tuleb, tuleb muuta ja õnneks on mitmes punktis ka sees ja ma arvan, et see muudetakse ära, sest seal on selge vajadus nagu mitmel osapoolel, oluline asi. Kindlasti on need suured tegevused, mida Tartu linn plaanid üldiselt loome linnade võrgustik ja kindlasti kultuuripealinnaks kandideerimine sellega seoses kindlasti tuleb muutusi ja uuringuid ja mõtteid, see on jumala kingitus meile kõikidele, sihuke asi on tulemas ja siin peaks korraliku eestlasena kuulama, mida elemendid ütlevad, mida teised neist arvavad. Et mitte ammu käis siin professor Hans Schmidt, kes on siis kaasatud Tartu kultuuripealinnaks valimise protsessi. Ja tema käest küsiti, see on isegi, see oli Postimehes Tartu Postimehes ära kirjutada, et kas teie arvates tuleks Euroopa kultuuripealinna tiitli võitmiseks ehitada Tartusse uusi kultuuriasutusi. Vastasel väga selge? Ei. See on suur viga investeerida ehitistesse. Tuleb muuta paremaks, seda, mis juba on olemas ja tsiteerin, ma ei soovita investeerida ehitisse, vaid olemasolevasse taristusse, muutuse paremaks. Valimisnõunikud kultuuri teemalandsid tänastes valimisnõunike rubriigis nõu kirjanik Berk Vaher ja Tartu kultuurielu eestvedaja Ahto külvet. Valimisnõunike saated on järelkuulatavad rahvusringhäälingu Stahlis valimised R E ja vikerraadio koduleheküljel. Valimisnõunikud.