Tere taas hea kuulajaperesaade alustab täna oma teist hooaega. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul peresaade räägib suhete toimimisest ja mittetoimimisest. Pere saate eesmärk ei ole anda 10 nippi, mismoodi muuta oma elu õnnelikuks suhe toimivaks. Lapsed sõne kuulelikuks võiseks jäävalt orgastiliseks. Selliseid universaalseid nippe polegi tegelikult olemas. Küll aga on mu eesmärk tõsta inimeste teadlikkust suhetes toimuvates seaduspärasusest. Just teadlikkus endast, oma hingehaavadest ning oma suhtemustritest aitab meid, kui me tahame oma elus midagi muuta. Suve lõpus avaldas tervise arengu instituut eestlaste seksuaalkäitumise uuringu. Selle kohaselt tunnistas ligi veerand vastanuist, et on viimase püsisuhte ajal olnud truudusetu. Spetsialistid isekeskis on avaldanud arvamust, et see number võib tegelikult suuremgi olla. Inimesed kipuvad valetama, et endast paremat muljet jätta. Ja kõrvalsuhted on ilmselgelt üks valdkond, kus oma skoori soovitakse näidata pigem väiksemana. Igatahes sarnane küsitlus Soomes paljastab, et ligi kolmandikul soomlastest on elus olnud perioode, kus on korraga olnud käsil mitu suhet. Aga eks vast soomlased killustavad oma tõde. Kuigi eelmisel hooajal olen ühe saate kõrvalsuhetest juba teinud tundub tagasiside järgi, et truudusetuse teema on igihaljas. Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutakse kahtluse pitseri kogu eelnenud elule. Ja siis pöörduvad inimesed, kes on sattunud kolmanda rolli neilgi on mälus. Ja siis pöörduvad inimesed, kes pole oma partnerina olnud truud. Mõned neist on ise suures hämmingus, et kuidas nendega juhtuda võis. Ja mõned seevastu on avastanud, et see ongi nende harjumuspärane muster, mis kipub korduma. Aga neilgi on valus. Petetud ei pea sageli petjate valust midagi. Ja me ei peagi 10 palli skaalal mõõtma, kummal on valusam? Need valud on väga erinevad. Truudusetutel on süütunne ja valu, et nad teevad oma partnerile haiget. Mõnikord piinab neid häbi. Mõnikord on nad lõhestunud kahe suhte vahel ega tea, mida teha. Kellelegi ei tahaks valu teha, eriti mitte oma lastele. Mõnikord nad põevad armuvalu, sest loobuvad oma põhisuhte nimel kellestki, kes on sügaval hinges ja kes on armsaks saanud. Ja siis nad leinavad. Ja mõnikord valivad nad minna uude suhtesse ja leinavad oma vana suhte lõppu. Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Pole mõtet kivi käes süüdlasi pilduma minna. Järelejäänud kontingenti jääks ühe rahvuse edasipüsimiseks liiga väheseks. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Hoopis keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, aga tõenäolisemalt iga kolmandat. On mõistlik huviga kuulata nõndanimetatud vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetu idendid. Et proovida mõista. Seega tänane saade on aprillikuise saate loomulik jätk. Peresaade. Ma teen küll praegu ühe üldistuse. Aga truudusetu partneri Mätelt vaadates on kõrvalsuhteid laias laastus kahte tüüpi. Ühed mõjuvad inhibiitori na, teised katalüsaatorina. Need võõrsõnad peaksid kooli keemiast tuttavalt kõlama eestikeelsete vastetena Sis aeglustaja, kiirendaja. No nagu piduri ja gaasipedaal. Vaatleme lähemalt, kuidas need mõisted paarisuhte konteksti sobituvad. Inhibiitor on koolikeemiast teada kui aine mis mingit protsessi pidurdab. Mõnikord võib kõrvalsuhe pidurdada põhisuhte lagunemist. Näiteks on paarisuhtes pinge seoses ühe osapoole rahuldamata vajadustega. Mõnel võib-olla rahuldamata seksuaalne vajadus, neil tekib siis seksuaalne kõrvalsuhe. Mõnes paarisuhtes on jällegi puudu emotsionaalne lähedus. Seal võib ühel partneril tekkida kellegi teisega. Tugev emotsionaalne seos. Ja seal suhtes räägitakse, kuulatakse ja tuntakse, et ollakse mõistetud. Mõnikord polegi sellises emotsionaalses suhtes seksi sügav emotsionaalne lähedus kellegi teisega väljaspool oma paarisuhet on paljudele veelgi suurem truuduse rikkumine kui seda oleks olnud seksuaalakt. Selline emotsionaalsel sidemeid põhinev suhe tekib tavaliselt siis, kui üks partneritest tunneb, et teda kodus ei mõisteta. Et partneri tunne tema vastu huvi. Et ta on küll suhtes, aga partneriga mingis valdkonnas täiesti erineval lainepikkusel. Mõnel on kodus puudu imetlusest, teisel tunnustusest. Kolmas on lihtsalt rutiinist tüdinud. Neljandal pole oma partneriga millestki rääkida. Ideaalis saab inimene oma seksuaalsed ja emotsionaalsed vajadused rahuldatud oma kodus oma partneriga. Eriti just mehed räägivad, et seks on nende jaoks nii pingete mahalaadimise kui ka uue energia saamise viis. Aga veelgi enam. Sekson kehaline moodus olla oma naise ka emotsionaalses kontaktis. Aga kui oma naine on tühi, õnnetu, kurb, väsinud või vihane või hullemal juhul kõik need kokku. Siis mõnikord mees, lähed energiat koguma sinna, kus seda on. See on ellujäämisinstinkt. Juba mitmes eelnevas saates kõlanud prantsuse vanasõna ütleb. Abieluahelad on mõnikord nii rasked, et tuleb kolmas võta appi neid kandma. Sellisel juhul ongi kõrvalsuhte naine see abiline doonor tänu kelle seksuaalsusele või emotsionaalsusele mehe suhe oma naisega tõsid. Ning mees jaksab pere nimel panustada. Vähe sellest. Olen kuulnud ka juhtumitest, kus petja ütleb, et ta suhe muutus tänu kõrvalsuhtest saadud impulsi läheb paremaks. Kui põhipaari midagi, seod, mida nad väärtustavad, olgu selleks siis lapsed, vara, ühine minevik. Ja kui nad ei taha või mingil põhjusel ei saa oma suhet lõpetada siis selline inhibiitor tüüpi suhe, kus ühe osapoole vajadused on mingis valdkonnas rahuldatud, väljaspool aitab põhisuhtel püsima jääda. Kui enne tekkisid puuduolevast komponendist tülid siis nüüd saab see, kel n oli midagi puudu, selle kätte mujalt. Ja kodus on rahu. Tõsi, mõnikord on rahu ajutine. Kui kõrvalsuhe välja tuleb, on rahulolematus petetu poolt suur. Kuidas sa ometi võisid? Üks mees ütles oma naise kohta südame teiega. Ise ta mind ei taha, aga teistele ka ei anna. Mõnikord tekivad meestel sellised seksuaalsuhted, kui naisel puudub igasugune huvi seksi vastu. Olgu selle põhjuseks siis väikesed lapsed, haigus, väsimus või lihtsalt loomuomaselt madal sugukihk. Õigluse nimel lisan siinkohal, et loomulikult tekib naistel ka seksuaalseid kõrvalsuhteid, kui oma mehega enam seksuaalset pinget pole. Ainult et see juhtu reeglina siis, kui naine on rase, väikeste lastega kodus või haiglane. Aga mis seal salata, on ikka neidki, kel just sel perioodil kõrvalhüppe tegid. Ja see pole uue sajandi allakäigumärk, nagu tihti öeldakse. Sellest lauldi juba eelmiselgi sajandil ja laulu sisse teatavasti pannakse ju see, mis on hingel. Ja kuigi mulle üle-eelmisest sajandist pole ühtki laulu käepärast võtta, lauldi keelatud seksuaalsest Tangost tõenäoliselt. Kõrvalsuhted tekivad enamasti töökeskkonnas, teisel kohal on hobitegevus. Pole üldse mitte harvad olukorrad, kus kõrvalsuhet pideval partneril on partner, kel endal kodus samuti paarisuhe. Ja nagu teada, tõmbub sarnane sarnasega. Nii leiavad teineteist sageli inimesed, kel kodus sarnane probleem et partner on kas füüsiliselt või emotsionaalselt kaugenenud intellektuaalselt, teiste huvidega või sotsiaalses plaanis erinevate vajadustega. Mõningail juhtudel on kolmanda kaasamine siis, kui põhisuhtes on mingid vajadused, rahuldamata Põhipartneritel kokku lepitud tegevus. Olen teraapias kuulnud partnereid, ütlevad, et ma tõesti ei jaksa siin kuulata, palun mine räägi oma juttu ja käi neis kohtades, kus sa tahad käia kellegi teisega. Ära tüüta mind. Olen oma ihukõrvaga kuulnud, teraapias ka naisi oma mehel ütlemas. Mine ja maga kellegi teisega, kui sul nii väga vaja on. Jäta mind rahule. Ära käi peale oma pideva seksi näljaga. Aga vaata, et sa kaitsevahendeid kasutad, ei mingeid lapsi väljaspool kodumees on rahul. Naine on rahul. Suhe kestab, selliseid kahepoolseid kokkuleppeid põhisuhte säilitamiseks kolmanda kaasabil eksisteerib. Ja neid kokkuleppeid on nii selgesõnalisi kui ka vaikimisi aktsepteeritud. Aga rohkem on siiski selliseid juhtumeid, kus üks osapool toimetab salaja. Ajalugu teab paljusid näiteid, kus inhibiitor tüüpi kõrvalsuhtest kujuneb lausa paralleelelu. Inimesed elavadki aastaid, mõnikord aastakümneid, paralleelelusid. Me ei kuule eriti, et mehed sellisesse aastatepikkusesse doonor rolli satuvad. See roll elu näitelaval täidetakse siiski reeglina naiste poolt. Seda, et mehed on armukese rollis mõnele paarisuhtes olevale naisele juhtub kogu aeg. Aga seda, et üks vallaline mees annaks oma parimad aastad mõnikord aastakümned armastades truult ja pikameelselt teise mehe naist lootuses, et see naine jätab oma mehe on väga harv nähtus. Ja ma pean tunnistama, et minu terapeudi silmad pole sellist juhtumit tööalaselt veel näinud. Arvan, et seegi tahk kõrvalsuhete anatoomias väärib korraks vaatlust ja mõistmist. Sellele rollile on meie kultuurikontekstis isegi nimi antud. Teine naine. Naine, kes ootab, armastab. Võib-olla on see mõlemapoolne kokkulepe, et ta ongi see salanaine armuke. Võib nii olla, et see naine oskab välja võtta suhtes selle, mis teda rahuldab ega igatse kenamat. Aga võib-olla seda kokkulepet pole ning see naine ootab ja loodab aastaid. Mees räägib talle ilusaid sõnu, et vaid temaga saab see mees olla piiranguteta ja õnnelikult. Võib-olla räägib mees, et tal kodus on juba kõik oma naisega lõppenud. Et nad elavad koos kui lapsevanemad või kui korterinaabrid. Võib-olla seob meest naise ka vara. Võib-olla aga põhimõte, et abielusid ei lahutada, aga kõrvalsuhteid võib ikka pidada. Mees tunneb koos armukesega kirjeldamatut, õnne. Armuke, aga muud kui oodata tahab ja loodab, et kunagi see mees tuleb siiski tema juurde. Igatahes veedab see naine jõulud omapäi, mitte selle mehega. See naine on saladus. Mõningail juhtudel ka avalik saladus. Sellised suhted võivad kesta aastaid. Lahusolek täidab kujutlusi, olukorra võimetus sütitab iha ja igatsust. Paraku on see naine doonori tänamatus rollis. Vaid tänu temale jaksab mees oma põhisuhet käigus hoida. Vähesed naised on nõus elama vabatahtlikult niimoodi varjatult pikka aega ilma võimaluseta saada avalikult tunnistatuks käia avatult, koos käsikäes. Neid naisi vaevavad järgmised küsimused. Ma olen ennast alati pidanud moraalseks ja eetiliseks inimeseks aga nüüd olen kõrval suhtes, kas ma olen nüüd vääritu inimene, kuidas see suhe lõpetada. Aga ma ei taha seda suhet kaotada, sest ma ju armastan. Kui kaua peaksin veel ootama? Kas ma üldse kunagi lapse saan? Mu bioloogiline kell tiksub. Olen ma väärt paremat saatust. Kas ma peaksin sundima teda valima minu ja oma naise vahel? Kas see, mida ma endast siia suhtesse annan, on tasakaalus sellega, mida ma siit saan? Kuidas saada hakkama armukadedusega ja üksindusega, kuid oma pere juures on. Kas tema peresündmused jäävadki dikteerima meie kohtumiste graafikut. Kas ta tahab minult ainult seksi või on õiged ta sõnad, et tal on minuga kõige parem suhe, milles ta isegi unistada pole oma naisega osanud. Et ta on oma naisega kohustusest kuigi tahab minuga olla. Kui ta valetab oma naisele, kas ta siis valetab ehk mullegi? Kas ta naine teab? Huvitav tähelepanek elust. Need naised saavad ühiskonna poolt sageli suurema hukkamõistu osaliseks, kui seda saavad need mehed, kes paralleelsuhteid viljelevad. Kõige kurvem seik, mida ma oma praksises sellistelt naistelt olen kuulnud jutustab sellest, et oma aastaid armastatud mehe haigusest ja surmast kuulis ta lehe vahendusel. See vähemalt selgitas mehe ära kadumist kui tal nädalaid telefon väljas oli. Infarkt. Tal polnud võimalust isegi matustele minna. Ma olen justkui kummitus. Mul polnud võimalust minna hüvasti jätma, ütles naine teraapias. Jah, aga mehi on meie ühiskonnas vähem kui naisi. Häid mehi, kes on haritud, edukad ja, või tervete elukommetega, on veelgi vähem. Ja nii leiavad paljud naised end poole muna ja tühja koore. Igavikuline dilemma ees. Parem pool muna kui tühi koor. Üks tahk kolmanda appi võtmisel on see, et heal seksuaalsuhtel on väge tekitada tugev emotsionaalne liik. Kõrvalsuhe võib ise muutuda põhisuhteks. Ja siit jõuamegi selle teise kõrvalsuhtetüübi juurde. Katalüsaatorina toimiv kõrvalsuhe katalüsaator on koolikeemiast teada, kui mingit protsessi kiirendab aine. Inimene satub kõrval suhtesse ja võib kogeda seal midagi erakordset. Nagu üks mees kunagi väga sügavmõtteliselt lausus. Ma läksin sellesse suhtesse otsima, sind aga leidsin isenda. Sellest rääkisin pikalt juba ka aprillikuises truudusetu sele pühendatud saates. Et kõrvalsuhted tekivad ka täiesti hästi, funktsioneerivad suhete kõrvale mõnikord. Meis kõigis on kõik omadused rõõmsameelsus ja tusasus, aktiivsus ja passiivsus, tahtmine hoolitseda ja laiskus, sportlikkus ja loovus, soov suhelda ja vajadus vaikida. Olles ühes suhtes avalduvad meil ühed jooned. Tamatult, jäävad nii mõnelgi meist mingid osad meie olemuses suhtes ootele. Nad ei arene edasi. Sest see elu, mida elame ning paarisuhe partneri isikuomadused ja elustiil, mida koos viljeneme soosib ühtede omaduste arengut. Aga siis võime kohtuda kellegagi, kes äratab meis elule ja need teised omadused, mis meil varjul on. Paarisuhtes on sage, et inimene ütleb. Ma olen tüdinenud iseendast, olen tüdinenud oma elust. Ning kõrvalsuhte tekkides avastatakse, et ohoo, meeldin ise endale. Minus avaldub uus mina. Uue partneriga koos avalduvad minus uued jooned. Kuulen sageli kõrvalhüpet tegevate inimeste suust, et enne kõrvalsuhet polnud mul isegi aimu, kui võõrandunud Ma iseenesest olin. Ma isegi ei teadnud, et ma olen loov või seksuaalne või elurõõmus sportlik mida inimesed küll värske armastuse tuhinas pole nõus proovima ja avastama. Sageli polegi inimene armunud mitte kõrvalsuhte partnerisse nii väga, kuivõrd ta on armunud just sellesse uude iseendasse. Ta armastab seda tunnet, et ta armastab taas. Et ta on elus. Et on ärganud üles justkui mingist unest. Ma olen viimasel ajal oma töös mitmelt inimeselt kuulnud, et nad ei läinud kõrval suhtesse mitte sellepärast, et nad oleksid oma suhtes õnnetud vaid sellepärast, et neile tundus, et uues suhtes saavad nad olla õnnelikumad. Eks see olegi meie uue aja inimõigus. Isiklik õnn. Vanasti ei rääkinud niivõrd palju isiklikust õnnest, kuivõrd ikka perekonnaõnnest. Ja just selline katalüsaator tüüpi suhe kiirendab oma põhisuhte lagunemisprotsessi. Oluline on mõista, et sageli annab emotsionaalne side uue partneriga ajendi vana suhte lõpetamiseks. See annab julguse otsustusjõu ja impulsi tegemaks ära midagi, mis juba aegu meeles on mõlkunud mida enne polnud lihtsalt väga tungivat vajadust või põhjust teha. Inimesed on üksjagu mugavad. Enamus inimesi ei lahku kergekäeliselt oma suhtest. Kõrvalsuhe on aga tugev ajend, mis paneb inimesed liikuma. Oli põnev. Kuid tal teine pilk on ju teine. Tirucetoor filmin, näen ja tean, et peale ei mõistata, et minna. Äkki on ootamast keegi, kes mängureegleid teada siis, kui lurjus. Võitjata jää. Ja hoiab? Ka. Siis, kui läksid ja mustlase tuled Peresaade. Ilmselt paljud kuulajad tahaks praegu kätt rusikasse pigistada ja öelda, et kõik need teised naised ja mehed, kes põhipaari vahele tulevad, tuleks kuhugi tribunali ette saata. Et nad on kõlvatud, moraalitud perelõhkujad. Siit saame küsida, kas kolmandal on üldse väge lõhkuda kellelegi paarisuhet? Võib-olla tõesti kõrvalsuhte naine ahvatles meest kauni sireenina. Või meelitas kõrvalsuhtemehe alfa-isa sus, naist juhtub. Niimoodi kipuvad petetud partnerid oma kaasa petmist tõlgendama. Tal on pea segamini aetud. Ta ei tea, mis ta teeb. Kui nüüd kõrvale jätta juhusuhted, mis üldse ilma pikema jututa algavad siis pikad kõrvalsuhted kujunevad aegamööda. Ja päris sageli juhtub, et põhisuhtest hälbia ütleb potentsiaalse kõrvalsuhte alates et ta põhisuhe on praktiliselt läbi. Et nad on oma kaasaga võõraks jäänud. Ja sageli usub hälbime oma sõnu isegi siis, kui ta seda välja ei ütle. Ja potentsiaalne armuke usub või vähemasti tahab uskuda seda, mida talle öeldakse. Selleks, et minna kõrvalsuhtesse, tuleb hälbia psüühika appi ja ta näebki sel hetkel võimendatult oma paarisuhtevigu. Vähe sellest, vahel on ta selles nii veendunud, et kasutab eneseõigustuseks lauset, et ta põhipartner on lausa ise süüdi selles, et ta praegu uude suhtesse sukeldub. Olin piisavalt sageli kuulnud hälbijaid ütlemas oma partneri kohta. Sa ise tõukasid mu teise käte vahele. Vahet pole, kumb oli algataja. Vastutus jääb siiski suhtest hälbinud partneri peale mitte petetud partnerile ega kõrvalsuhte naisele või mehele. Tema saab kellelegi paarisuhtesse tulla, kolmandaks ikka ainult siis, kui talle seda võimaldatakse. Sageli kipuvad petetud kaasad kasutama selle teise naise või selle teise mehe puhul varga terminoloogiat. Justkui nende partner on jalgratas, mida võib võtta lihtsalt kaenlasse ja varastada ära, kui sa ei vaata, ilma et ta ise ühtegi sõna öelda saaks. Kui varastamise ideoloogia töötaks, saaks endale kuuluva vara ju alati tagasi varastada. Iseküsimus on, kas me saame üldse kunagi oma partnerit enda varaks omandiks nimetada. Oma partneri hinge me ei kontrolli. Isegi kui ta keha on endiselt kodus ja liigub kontrollitud orbiidil. Mul on oma tööst huvitav tähelepanek. Kui kõrvalsuhe välja tuleb, kutsutakse armukest petetud partneri poolt, tavaliselt see naine või see mees. Tal justkui pole nime. Tema nime nimetamine tundub petetud partnerile kui pühaduseteotus. Midagi Voldemorti taolist. Seda teist naist või meest on lihtsam rünnata kuna oma partneri suhtes võivad ju positiivsed tunded alles olla. Provotseerides tollele teisele, kogu halva saab tähelepanu juhtida kõrvale oma paarisuhte probleemidelt. Projektsioonil kui enda ego kaitsta mehhanismist. Rääkisin ego kaitsemehhanismide saates pikalt. Projektsioonile on vähemasti üks tõeliselt hea tagajärg. Petetud partneri ego ei saa niivõrd pihta. Ja see mõte on midagi sellist, et kui ma kellegi suhtes nii halbu tundeid tunnen, siis järelikult ta on ju paha inimene. Aga varem või hiljem jõuab petetud kaasa siiski enese süüdistuseni ja häbini. Esid tõusevad dilemmad, kas jääda suhtesse või lõpetada. Kas usaldust on võimalik taastada? Kas see valu saab kord läbi? Mõnikord ütlevad petetud, et partneri valetamine oli nende jaoks isegi hullem kui kõrvalsuhte olemasolu. Mida ma üldse minevikust uskuda võin? Peresaade. Kindlasti leidub kuulajate seas neidki, kel on kõrvalsuhtekogemus, aga kes väidavad, et see ei mõjunud põhisuhtele ei seda säilitavalt ega kalagundavalt. See lihtsalt oli. Mõningail juhtudel on tõepoolest kõrvalsuhe põnevuse või mingi uue kogemuse ihalus eneseavastus või ajutine pinge või ärevuse väljalaskmise ventiil. Erandid kinnitavad reeglit. Siiski. Kui selline kõrvalsuhe muutub pikaajaliseks, moondub ta tavaliselt põhisuhte jaoks inhibiitor ina või katalüsaatori na toimivaks lisandiks. Harva eksisteerib kõrvalsuhteid, millel pole kõrvaltoimeid. Vaatame nüüd, mis saab põhisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut. Üldiselt on kolm võimalust. Üks katalüsaatorina toimunud kõrvalsuhte mõjul puruneb põhisuhe. Mõnikord muutub kõrvalsuhe ise põhisuhteks, aga sugugi mitte iga kord. Mõnikord valib suhte lõpetaja hoopis üksi elamise kasuks. Teine võimalus midagi ei muutugi, polüAmoorne suhe jätkub. Iseasi on muidugi, kuidas põhisuhtepartner sellesse suhtub. Ja kolmas võimalus on see, et kõrvalsuhe lõpetatakse ja inimene pöördub tagasi oma põhipartneri juurde. Ja siin on jälle omakorda kolm võimalikku arengut. Neid arenguid on kirjeldanud Ameerika psühholoog Ester perel oma raamatus nendest leida seal sees. Ühel juhul muutub pärast kõrvalsuhte ilmsikstulekut põhisuhe halvemaks. Teisel juhul põhisuhe jääb samasuguseks, nagu see oli enne kõrvalsuhte väljatulekut. Ja kolmandal juhul põhisuhe muutub paremaks. Vaatleme lähemalt neid kolme varianti. Esimest tüüpi paari, kelle elukvaliteet päras kõrvalsuhte ilmsikstulekut märgatavalt halveneb iseloomustab see, et mõlemad kannatavad nad jäävad juhtunusse kinni. Suhet mürgitab viha, kurbus, kibedus, kättemaks ja enesehaletsus. See võib olla mõlemapoolne, mitte ainult petetud. Kapetjal võib olla väga kibe tunne sellest, et ta pidi kõrvalsuhte lõpetama ja sellega võib kaasneda kättemaks ja enesehaletsus ning viha. Võib-olla lausa nii, et viis või 10 aastat hiljemgi on afäär justkui nende suhte epitsenter. Mis tont teab, millal jälle teismelisi raputusi tekitab. Nad süüdistavad 11 oma agoonias. Eluline tõsiasi on see, et paljud sellistest paaridest oleks oma suhtes samasugusesse süüdistavasse seisu jõudnud ka siis, kui seda kõrvalsuhet poleks juhtunud. Nüüd lihtsalt annab afääri juhtumine nii hea võimaluse kogu enda sisemine ja partnerite vaheline pingeafääri süüks kirjutada. Sageli on nii paarile endale kui ka terapeudile mõistatuseks. Miks nad ometi seda suhet ei lõpeta, kui nad ainult üksteise kõrikallal purevad. Ükskõik kui palju kõrvalsuhtes olnuga kahetseb või vabandust palub, pole see lunastuseks, piisab. Petetu ei saa oma vihast üle sest tal on tunne, et kui ta oma vihast lahti laseks, ütleks ta sellega, et see, mis juhtus oli andestatav. Aga kuna tema maailmas oli see andestamatu kuritegu, siis pole tal võimalik sellega rahu teha. Petetu keeldub nägemast oma rolli selles miks ta partner endale kõrvalsuhte lõi. Mulle tundub nende puhul kohane kasutada metafoori, et nad keerlevad igavese süüdistamise ja karistamise karussellil. Nii kaua keerlevad Kunile lõpuks mõlemal on süda paha. Aga karusselilt maha nad ka ei tule. Tõmbavad aga natuke hinge ja lähevad uuele ringile. Päris selge on see, et sellisel paaril on emotsionaalne kontakt hävinenud ja neid hoiab koos miski muu. Lapsed, Kinnisvara, finantsiline sõltuvus, ühine minevik, võim, valu ja kannatus. Valu ja kannatus on uskumatult tugevad. Paari koos hoida hoovad. Eriti julmaks võib asi minna siis, kui bet ja enam välja ei kannata oma partneri pikka agooniat ja otsustab ühel hetkel suhtest lahkuda. Vahk vihas petetu võib korraldada äraminejale kättemaksuks repressioone alates lastega suhtlemise keelamisest kuni nii enda, kui ära mine ja elu kallale kippumiseni välja tagant tõukama, siis sisemine ohvrienergia, kuidas sa võid mulle tekitada nii palju valu ja Minzis siia valusse veel maha Ta ma kasvõi suren, aga Sulma ka elada ei luba. Teist tüüpi taar on selline, kelle omavaheline suhe jääb samaks kui enne kõrvalsuhte ilmsikstulekut. Nad väärtustavad seda elu, mis neil on. Nad hoolivad üksteisest ja tahavad säilitada oma peret. Nende elu läheb samadesse rööbastesse tagasi. Petetu on võimeline andestama. See võib võtta küll aega, aga see õnnestus, tuleb koos mõistmisega ühel hetkel. Kõrvalsuhe ei muuda nende omavahelist suhet. Ei halvemuse suunas, aga kahjuks ka mitte paremuse suunas. Kui kõrvalsuhe tuleb ilmsiks, siis koos selle paljastusega muutuvad eriti ilmsiks ka oma põhisuhtes olevad puudused millele enne aktiivset tähelepanu eriti ei pööratud. Ilmnevad suhtevead, aga ka suhte head. Mõned seda tüüpi paarid toetavadki just sellele heale siduvale, mis on nende suhtes olnud. Nad ei taha seda head kaotada. Teised seda tüüpi paarid võivad langeda moraalinormide lõksu. Nad jäävad kokku, kuna ühiskond või nende enda sisemised väärtusnormid ütlevad, et kokkujäämine on õige ja lahkuminek vale. Paraku see paar ei tegele või ei oska tegeleda sellega, mis on, suhtes puudub. Ja seetõttu võib juhtuda, et kõrvalsuhe kordub. Ja siis on kolmas võimalus, kus suhe teeb tänu kõrvalsuhte ilmsikstulekule kvanthüpe paremuse suunas. Loomulikult saab ka sellises suhtes usalduslöögi ja tuntakse valu. Ärevust ja ebakindlust. Ja kättemaksumõtted käivad läbi pea. Aga need paarid otsustavad minna koos läbi oma valu. Natseerivad põhjalikult, mida oli nende suhtes puudu, sellist, mida kõrvalsuhe pakkus? Tänases maailmas on pigem norm kui ebanormaalsus see, et inimesel on mitu järjestikust paarisuhet. Mõnel inimesel on mitu järjestikust paarisuhet, aga kolmandat tüüpi paaride puhul võib öelda, et nemad loovad omavahel sellise uue paarisuhte aga sama vana partneriga. Omandisuhet nad tagasi ei saa ja ega tahagi saada. Nad loovad uue suhte sest nad on ise kuidagi selles puhastustules uuenenud. Kui nad räägivad kõrvalsuhtest, siis nad ei räägi sellest süüdistavas võtmes, kui mida sa mulle tegid vaid kui ühest sündmusest, mis andis tõuke uuteks arenguteks mõistmiseks avatuseks ja oma vajaduste väljendamiseks. Eriti inspireerivad on minu arvates need lood, kus see pool, kes avastas kõrval suhtes justkui oma uue mina, millega ta polnud enne või juba ammu kontaktis olnud saab selle uue mina tuua ka oma põhisuhtesse. Mul on olnud võimalust kõrvalt vaadata inimeste teineteise taasleidmist. Näiteks tuleb meelde üks aastatetagune lugu ühest tublist emast. Kell oli kodus väike laps. Ta oli pühendunud, ema, tegi samal ajal ka ülikoolis kraadi. Koos mehega rajasid nad ühise kodu, mõlemad tegid palju tööd. Mõlemal oli edukas karjäär. Naine elas ise väga kiiret elu ja lasi ka mehel elada, reisida, sporti teha. Nii kiire oli, et nad ei pannud isegi tähele, et nende sotsiaalne elu oli unarusse jäänud. Nad ei veetnud enam kahekesi aega koos. Jah, õhtuti nad muidugi kohtusid. Mängisid koos lapsega ja arutasid pere logistikat, finantse ja olmekohustusi. Seksisid ka mõnikord. Elu läks nagu kahel rööbiti sõitval kiirrongil. Kuni ükskord sattus naine ühele konverentsile võõral maal ja kohtus seal ühe kunagise kolleegiga sümpaatse välismaa mehega. Neil oli aega, nad jõid tähevalgel šampanjat, tegid kuuvalgel jalutamas konverents unus, kus seda ja teist, vabade ja muretutena käisid nad tantsimas ja muuseumis. Plahvatas kireleek. Kas see ongi armastus? Kas ma jätan oma mehe? Naine avastas endas midagi sellist mida ta isegi ei teadnud, et ta sellest puudust tunneb. Ta leidis endas üles seal kaugel maal igatsuse romantika järele, muretuse, vaba meeleelurõõmu. Ja mingi olemise tabamatu kerguse. No see oli täielik nädala jagu paradiisi. Nõutena istusse parmu kabinetis. Ma ei läinud otsima seiklus sinna kaugele maale. Ma isegi ei teadnud, et ma suhtes millestki puudust tunnen, enne kui leidsin end sumedas tööst. Ma kaotasin küll mingiks ajaks kontrolli oma tegude üle. Aga ma ei kaotanud ennast, vastupidi, ma leidsin ennast, ma leidsin selle, mille olin oma isiklikus ja meie ühises elus kaotanud. Nii rääkis umbes naine pisarsilmil. See naine ei jätnud oma meest. Ja see mees ei lubanud afääril lammutada nende suhet. Ja mõlemad valutasid. Mõlemad leinasid naine selle kõrvalsuhte lõppu ja mees usalduse kaotamist. Kuidas ma suudan uuesti usaldada, kuidas ta sai niimoodi teha? Kust ma tean, et see ei kordu uuesti. Nemad tõusid sellest suhtest kõrgustesse, kus nad varem paarina olid olnud, vaid oma romantilises faasis, mis oli 20 aastat tagasi. Kõik seda ei suuda eriti, kui ilmnevad mingid raskendavad olud. Miks just temaga, näiteks mu sõbraga, mu sugulasega, mehise tuttavaga või miks just siis näiteks me esimesel abieluaastal või vahetult enne abielu või raseduse ajal või mingi muu perele kriitilisel ajal. Miks just seal? Näiteks meile olulises kohas? Ärge nüüd minust palun nii aru saage, et suhtes arenguhüppe esilekutsumiseks peab just kõrvalhüppe sooritama. Psühholoog ester perel ütleb selle peale, et tõsi ta on, et nii mõnigi Gordon afääri järelmõjuks põhisuhte paranemine niisamuti nagu vähki haigestumine aitab inimesel mõnikord aru saada, kui armas elu talle ikkagi on ja lükkab inimese uue kvaliteediga elule. Aga nii nagu me ei soovi kellelegi, et ta oma elu väärtustamise jaoks raske haiguse saaks, ei soovita terapeudid suhteprobleemide lahendamiseks. Kõrvalsuhte algatamist saab ka muud moodi mida sa enne kirjeldatud paar oma kõrvalsuhtest õppis. Selle asemel, et loota minu suhtesse ei saa kunagi keegi kolmas tulla. Tasub vaadata elule, klaaride silmadega. Maailm me ümber on täis ahvatlevaid inimesi. Me oleme seksuaalsed ja emotsionaalsed olendid kellel on ratsionaalne mõistus mitte Pole ratsionaalsed olendid, kellel on ka seksuaalsus ja emotsioonid. Kuigi mõni inimene tahaksid inimloom, selline oleks ja kindlasti mõni inimene, selline kaun. Siiski eelkõige oleme seksuaalseid emotsionaalsed olendid. Me võime saada e-rose noolest tabatud isegi siis, kui me ratsionaalne mõistus on otsustanud vastupidist. Ja fantaasiad käivad inimestel isegi siis, kui nad on turvalises paarisuhtes ju ikka võõraid ja tundmatuid radu pidi. Ükskõik kui palju inimesed seda ka tahavad, et nad oleksid oma partneri ainus fantaasiaobjekt on see inimesele loomuvastane? Tõsi, kõik Eibandaseeri, aga väga paljud fantaseerinud. Ja mõned neist teevad oma fantaasiad teoks. Ja see ei tee neid olemuselt halvaks Emoraalituks. See näitab, et nad on kõigest inimesed. Üks on kindel, kui mingi suhtevajadus on rahuldamata ja paari kontakt mingis omavahelises liidus, kas siis olmelises, emotsionaalses, intellektuaalsest või seksuaalses liidus logiseb. On fantaasiatel, et kusagil on keegi, kes mind paremini mõistab. Uks paakil. Kust jookseb üldse piir, mis kellelegi jaoks on truudusetus? Kas fantaasiat kellestki on juba täitmine aga porno vaatamine? Aga õnneliku lõpuga massaaž kuskil erootikasalongis. Ühtedele on eelnevalt loetletud okei, peaasi, et reaalseks seksiks ei lähe. Teistele on need tegevused juba liigitatud truudusemurdmise alla. Aga suhe, kus eksi polegi, on vaid väga lähedane emotsionaalne side. Kas see on truuduse murdmine? Kas flirtimine mahub juba truudusetuse alla? Enamus meist nõustub, et haige partneri kõrvalsuhtepidamine on truuduse murdmine. Aga kui su partner on dementne ega tunne sind enam äragi kas siis on tegemist petmisega või on see juba mõistetav? Psühholoog Ester perel pakub välja tänapäevase truudusetuse uue definitsiooni kui petja toimetab oma põhisuhtepartneri eest saladuses. Kui afääris osalejate vahel on seksuaalne tõmme ja kui neil tekib emotsionaalne seotus. Nii et kolm komponenti. Saladus, seksuaalne tõmme ja emotsionaalne seotus. Aga eks igalühel meist on piir erinevas kohas. Ja seda peaksime oma paarisuhtes kooskõlastama. Kus sinu jaoks hea kuulaja jookseb piir truuduse ja truudusetuse vahel? Peresaade. Mulle tundub alati huvitav kuulata, kui paar teraapias arutleb oma arusaamade kohta, kus üks väidab, et see, mida teine peab petmiseks pole tema meelest mitte. No näiteks juhuseks ei loe või ma ei tundnudki teda või et ta ei tähenda minu jaoks midagi, see oli kõigest füüsiline tõmme, ma isegi ei nautinud seda. Või aga meil olid riided seljas ja me ainult suudlesime, midagi ei juhtunud. Või ma olin purjus või mingis muus joobes ja see ei loe. Üht suhet kõrvalsuhte kindlaks teha pole võimalik. Kontrollimine on vastumeelne ja sageli alandav nii kontrollitavale kui ka kontrollijale. Kui panna peale piirangud vastassooga suhtlemisel küsitleda partnerit Igada mineku ja tuleku ning ajaveetmise kohta siis üldiselt lõhnab see omandireformi järele, mis tahes-tahtmata usaldust lõhub. Me teame aga seda, et usaldus on paarisuhte nurgakivi suhtes peab inimene tahtma olla. Kui ta enam ei taha, ega siis kontrollmehhanismid kedagi kinni ka hoia. Paned partneri puuri, et tunda end turvaliselt, et ta ära ei kaoks ja tekitad paradoksaalselt oma eesmärgile vastupidise olukorra. Puuriloom ihkab vabadust. Ja tõsi ka siin on erandeid, nagu igal reeglil mõnikord pakubki puur, turvatunnet, millest ei tahakski lahkuda. Eelpool kirjeldatud kolmandat tüüpi paarid õpivad elama teadmisega, et partner ei kuulu tegelikult talle. Isegi kui nad on altari ees kokku laulatatud. Reaalsuses tekivad pea kõigil paaridel mingite vajaduste osas lahkarvamused. Laulatusi aastate eest lausutud lubadused ei ohjeldada inimloomusele omaseid fantaasiaid. Teadmine, et mu partner on vaba ja võib alati valida, olla kellegi teisega motiveerib tugevas suhtes pidevalt panustama nii iseenda kui oma suhte arengusse. Vabadusetunne hoiab hästi toimivate suhetes alal mingi isevärki sädet. Minu arusaamist järgi saame me ainult nii anda oma panus sellesse, et partner ikka ja jälle iga päev tahab uuesti valida, olla koos minuga. Igatahes parim moodus, mida ma tean, et hoida oma suhe kõrvalsuhtevaba on panustada sellesse võimalikult palju. Olles kursis nii iseenda kui partneri vajadustega. Ja ongi aeg tänaseks joon alla tõmmata. Peresaade, nii nagu iga teinegi ajas arenev ettevõtmine on sel hooajal uuenenud ülesehitusega. Nimelt analüüside suvel isend ning oma aja ja energiakasutust sain ma aru, et kui ma tahan oma armastatud põhitööd nõustamist edasi teha ajan ma pere saate teostamise juures abi. Katsetasin elu üht põhiteesi, küsi ja kui hästi läheb, siis sulle antakse. Mul läks igatahes väga hästi. Minu suureks rõõmuks liitub peresaatega Helge pea sooja südame ja kerge sulega ajakirjanik Merle Liivak. Merle käivitas sel sügisel uue ajakirja EMA. Jagasime Merle ka demokraatlikult oma teemade ringi ära. Merle vastutada jäävad sel hooajal saated, mis puudutavad õnneliku lapsepõlve. Ehk siis seda, mida me emade ja isadena laste erinevates vanustes ja erinevate väljakutsete puhul saame teha või tegemata jätta. Ja minule jäävad teemadeks minu igapäevased terapeudi liistud täiskasvanute omavahelised suhted. Eneseanalüüs ja seks. Aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid tere saadet. Mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Meile võib kirjutada aadressil peresaade TRUE. Peresaateid saab vikerraadiost alati järele kuulata endale sobival ajal. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval õhtul kell seitse. Järgmisel nädalal teeb oma esimese saate Merle Liivak. Mina kohtun teiega kahe nädala pärast. Seniks aga soovin teile kõike head. Hoolige üksteisest ja iseendast.