Tere, hea kuulaja, sa kuulad vikerraadio peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul seks on kogu inimeksistentsi lähtepunkt. Me oleme seksuaalsed olendid. Seksuaalenergia on ürgvõimas jõud, ilma selleta poleks elu. Lapse areng algab sel hetkel, kui vanemad seksivad. Kuigi jah, nüüd tänapäeval saab muidugi ka ilma seksita meditsiiniliste katseklaaside abil. Järglaste saamise rolli kõrval või isegi selle ees on seksuaalsus tänasel päeval ka naudingu allikas ja partnersuhte ülioluline komponent. Ma olen seksuaalsust ja selle olulisust paarisuhtes juba mitmes saates erineva nurga alt käsitlenud. Olen rääkinud sellest, mis põhjustel inimesed võivad elu käigus kontakti oma seksuaalsusega kaotada. Aga ma pole veel siiamaani rääkinud, kuidas inimese seksuaalsus kujuneb. On seksuaalsuse seeme meis kõigis juba sünnihetkel olemas. Või kujuneb see elu käigus, kui olulised on lapse esimesed eluaastad tema hilisema seksuaalse arengu jaoks. Seda põnevat teemat olen kutsunud arutama oma hea kolleegi, pereterapeut, lemme. Haldre. Lemme on lisaks pere- ja paariterapeudile ka kliiniline psühholoog ja tegeleb seksuaalteraapiaga. Tere, lemme. Tere. Võtame siis seksuaalsuse kujunemise seksuaalsus, kui osa inimeseks olemises. Ma võib-olla alustaksingi sellest, et keha ja aju on tervik ja seksuaalsus on üks väga keeruline nähtus. See ei ole ainult peenis vagiina, vaid sinna juurde kuulub tõesti väga palju sellest maailmast, kuidas me tunneme, kuidas me mõtleme samuti, mida me oleme kogenud, seal on väga palju. Ja et ma tuleks tagasi selle oma algupärase küsimuse juurde, et kas meis seksuaalsuse seeme, idu on olemas juba sünnihetkel enne sündi või seksuaalsus kujuneb inimese elu jooksul Nagu sa ise ütlesid, et seksuaalsusele pannakse alusmehe ja naise suhtega ja võib-olla isegi veel varem, kui see seeme ema sees idanema hakkab, nii-öelda täiskasvanutele on väga raske nendes kategooriates mõelda, et me räägime vastsündinu, st, et me räägime imikus seoses seksuaalsusega ja selle arenguga. Minul näiteks on selline kogemus. Ühel loengul, kui ma rääkisin lapse seksuaalsest arengust lapse soolisest kujunemisest tõusis üks ema püsti ja ütles, et, et ta ei suuda isegi mõelda oma lapsega seoses selliste mõistetega ja ta otsustas loengust ära minna. Et nii palju mugavam oleks mõelda, et inimese seksuaalsus hakkab avalduma alles kuskil teisme eas või veel hiljem. Aga tegelikult see, kuhu me tahame täna välja jõuda, on see, et me sünnime ju tegelikult seksuaalsuse algetega ja et see ei ole, ei alga sugugi ka mitte beebi eas, vaid juba loote-eas. Ja see algab tõesti juba lootajas, näiteks ultraheliarstid teavad, et nad mõningatel juhtudel võivad lootel näha poisslapsel iseenesliku reaktsiooni või tütarlapsel lootel Lubikatsiooni. Et need on kõik sellised juba esimesed märgid. Seksuaalsus on ka kaasa antud inimesele. Juba mingisuguseid naudinguid kogeb loode emaüsas. Jah, ühelt poolt nauding, et mida me selleks naudinguks peame, et loote õõtsumine, ema, keha, vedelikus, soojus, turvalisus, kõik need asjad, mida räägitakse seoses rasedusega, need on samuti üks osa sellest, mis valmistab last ette tulevases elus seksuaalsuse kogemiseks. Aga kui me mõtleme vastsündinud lapsed peale, siis tegelikult laps alguses ei tunneta seda, kus lõpeb tema keha ja kus algab ema keha. Laps on justkui üks osa oma emast ja ajapikku hakkab lapsel see tunne alles kujunema. Et mina olen emast erinev. Minu keha on midagi muud, aga ema jällegi oma hoolitsus käitumisega Prinna ka toitmisega paitustega apatsutamisega häälega liigub. Dustega lisab midagi lapse keha kogemusse, mis on vajalik ka hilisemas elus seksuaalsuse arenguks. Nii et eks ole hästi olulised on ka juba esimestel kuudel kogetud puudutused, silitused ja süles hoidmised inimese tulevase seksuaalsuse jaoks. Ja et psühholoogias ja, ja lapse arengu juures on palju räägitud väga varasest kontaktist vanema lapse kontaktist, kuidas see on oluline lapse vaimse füüsilise arengu tarvis, aga tänapäeval on Seksoloogid hakanud rääkima ka sellest kuidas varased kõneeelsed, keha, kogemused tegelikult ehk jäävad inimese kehamällu ja kuidas need lapse hilisemat seksuaalset arengut mõjutavad. Et see sidususe tunne, mis lapsel tekib oma vanemaga oma põhilise hooldajaga, mõningatel juhtudel see võib olla ka hoopis isa või vanaema või keegi teine inimene. Aga need väga varased keha kogemused jäävad kusagile, mida inimene mingil hetkel vajab selleks, et jagada seda hellust ja turvalisust teise inimesega. Selle jaoks, et inimene saaks tulevikus kogeda head kontakti, vajab ta oma esmast kogemust lapsepõlves, et olla kellegagi kontaktis. Et isegi sõnad ei ole ju nii olulised kui see, et laps tunneb, et teda puudutada. Tatud, ja see on, puudutab üldse inimese arengut. Kui me mõtleme, kui palju saab täiskasvanud inimene puudutusi, see ei ole ilmtingimata alati partneri puudutusse, on ka teiste inimeste puudutus siis ka vanal inimesel, kui ma selle juurde on, mingil hetkel nende puudutuste hulka väheneb. Kui me mõtleme ühe väga vana inimese peale, siis tal võib neid puudutusi olla väga vähe. Ja nende puudust Duste vähesus tegelikult võtab ära inimeselt selle turvatunde. Ja on ka üks emotsionaalsete probleemide allikas. Samuti on siis leitud, et need lapsed, kes väga varases eas neid keha tundeid ei koge piisavalt. Nende emotsionaalses arengus tekivad mitmetel probleemid hilisemas elus. Neid katseid on tehtud ahvidega. Ma arvan, et loomauurijad võivad siin tuua oma näitajaid. Ja võib-olla ka Tallinna loomaaia töötajad võivad rääkida sellest, miks vangistuses. Võib-olla see ei ole õige sõna vangistuses, aga noh, ikkagi looduskeskkonnast eemaldatud loom ei anna järglasi, tema paaritumiskäitumine on teistsugune kui vabas looduses oleval inimesel. Et laps, kes on kasvanud ilma nende puudutusteta ilma lähedusetega, tema nii-öelda paaritumis käitun, mine mingil määral erineb hilisemas elus on võimalus, et see erineb. Mulle endale meeldib mõelda nii, et ema süli siis sellel kõneeelsel ajal on midagi samasugust nagu telefonile laadija, et väike laps läheb ema sülle ja ta laeb ennast seal armastuse energiaga mis annab talle siis võimaluse kogeda kontakti ja turvatunnet. Ja ta on laetud ja nii ta saab paremini areneda. See oli väga ilus metafoor, mida sa kasutasid, aga mina ka meditsiinitagapõhja ka inimesena saan öelda, et on tehtud ka vastavaid uuringuid. Lapse aju-uuringuid, kompuutertomograafia, magnettomograafia uuringuid, näiteks on uuritud tud Rumeenia lastekodudes kasvanud lapsi kes on saanud küll võib-olla niisugust füüsilist hoolitsust selles mõttes, et nad on saanud toitu ja neil on kuiv, mähe all olnud, aga millised muutused tekivad nende laste ajus ja on siis uuritud lapsi, kellel see niisugune lähedane kiindumus, isik on olnud? Et kuidas nende laste ajud erinevad ja mitmetes ajakirjades on vastavaid pilte olnud, kuigi ma loodan, et ka Rumeenia lastekodudes on tänapäeval muutused. No kindlasti on, sellest ei olegi ju veel nii palju aega möödas, kui öeldi, et lapse sülle võtmine hellitab ära, et anti soovitusi noortele emadele. Ärge mingil juhul võtke sülle laste laste, söötma iga nelja tunni tagant ja kui vahepeal karjub, siis las karjub, ärge sülle võtke, sesse hellitab ära. Tulemus oli see, et ärahellitatud ei tulnud, aga laps tihti võõrandus omaenda kehast. Ja et on ju terved generatsioonid, kes on kasvanud Spocki raamatu õpetuste peal ja seal tõesti niimoodi inimesi õpetati. Aga ma nimetaksin siin siiski niisugust meest nagu Paul piin kelle nimi on ka siin saatesarjas varem kõlanud. Ta oli tuntud lastepsühholoogi arst, kes hakkas uurima lapsi Briti teise maailmasõja ajal põgenikelaagris ja mis juhtub nende lastega, kes olid väga varases eas vanematest eemaldatud ja ta töötas välja oma kiindumussuhteteooria ja mis võib-olla siis turvaline või mitte turvaline. Ja mis siis selle teooria väljatöötamise tulemusena psühholoogias hakkas juhtuma tema teooria, et vanema lapse turvaline suhe avaldab kaugele lapse tuleviku mõju tema paljudele suhet teletööalastele suhetele, sõprussuhetele partnersuhetele ta otseselt vis seda seksuaalsust ei nimetata, tänud aga, aga küll ka partnersuhteid ta nimetas. Ja mis siis juhtus tegelikult psühholoogias, milline revolutsioon ja, ja kuidas teda alguses ka väga naeruvääristati. Et ma mäletan ka seda, et veel 15 aastat tagasi, kui juba mitmetes riikides see teooria oli tunnustatud, siis mina kuulsin ühte tunnustatud eesti lektorit, kes väga pulbit naeruvääristas ja ütles, et see kiindumussuhteteooria on vale, ei õigusta ennast ja ta on kohvipaksu pealt välja imetud. Äkki räägime mõne sõna siis purgiteooriast? Räägime, kuigi me oleme sellest teinud ka saatajaid, kes tahab rohkem uurida, siis on see kiindumussuhtesaade, aga ma siiski arvan, et tasub meenutada. Ma väga pikalt sellest ei räägi, aga lihtsalt meeldetuletuseks, et mis tähendab siis turvaline suhe ja mida tähendab mitte turvaline suhe turvalise suhte puhul lapse ja vanema suhtlemine on teineteise ka sünkroonis. Et kui me kasutame ühte niisugust pluss pilti ja mõtleme ühe väikese beebi peale, olgu ta kuue seitsmekuune näiteks beebi, me kõik võime teda ette kujutada, siis kuidas vanem temaga suhtleb, vanem võtab temaga pilk sidet, laps vastab sellele, vanem naerab. Ta laps naeratab vastu. Laps siputab, vanem toetab seda sõnadega, see on sünkroonis liikumine. Ja see on lihtsalt näide ühest episoodist mis võib-olla oma korduses toimub igapäevaselt. Kui see laps kukub, kui tal on midagi halvasti, siis vanem on samuti temaga sünkroonis, ta lohutab teda, ta annab sellele lapsele turvatunde. Ja mis selle lapsega juhtub, kui see laps kasvab, siis tema tagataskus on kogu aeg selline tunne, et maailm on üldiselt hea paik. Alati on olemas keegi, kes on väga turvaline, psühholoogilist kasutatakse ka sõna konteinertanklad, konteiner minu tunnetele. Kui ma tunnen ennast halvasti, olen ärevuses või hirmul, siis on keegi, kes meid aitab, kes mind toetab, tab ja sellisel lapsel kujuneb tulevaseks eluks selline töömudel, kus tema suhtumine, maailm on selline. No üldiselt maailm on hea, aga kui juhtub midagi halvasti, siis see on möödu ja ma tulen toime. See laps läheb maailma turvatundega ja usaldusega ja usaldusega. Oluline on öelda ka siin seda juures, et ta usaldab nagu iseennast, aga ta usaldab teisi inimesi, sest ta vanemad on prognoositavad, et kui tal midagi juhtub, siis ta saab abi. Ta teab ka, et põhimõtteliselt teised inimesed on head ja. Need on nagu tagataskus memme musi nagu muinasjutus. Ja mis tähendab mitte turvaline suhe mitteturvalisel suhtel on variante. Ta võib olla ärev suhe, ta võib-olla vältiv suheda, võib-olla ambivalentne suhe, siin on oma spetsiifika, mida psühholoogid siis veel eristavad. Ja see laps läheb maailma sellise turvalise tee mudeliga, mis ütleb talle, et maailm on ohtlik paik, ma pean olema valvel. Sest inimeste poolt võib juhtuda mingeid ootamatusi, mis minul ei ole head. Kui ma loon suhteid teiste inimestega täiskasvanutega lastega, siis sealt võib tulla igasugust. Ja kui juhtub midagi halvasti, siis näed see tõestaski seda, et see maailm ongi selline. Et maailm ei ole turvaline, et inimesed ei ole prognoositavad, et inimesed võivad tulla kas liiga lähedale ja olla liiga klammerduvad. Ei vastupidi inimestega ei ole võimalik kontakti saada, et nad on liiga kaugel. Jah. Ka Dolby lõi oma teooria sellisena, et selleks kiindumus isikuks on ema ja ema määrab kõike. Kui me mõtleme nüüd nende juhtumite peale, kus vahetada vahetult peale lapse sündi, emal on kas depressioon või on ema haige või ta ei ole võimeline lapsega sellist lähedast kiindumussuhet looma siis teised kiindumussuhteuurijad on siiski seda teooriat edasi arendanud ja leidnud, et laps võib luua turvalist kiindumussuhet äkki mõne teise inimesega. Ja praeguseks on siis laiendatud seda teooriat ka selliselt, et näiteks emaga võib-olla mitte turvaline suhe, aga võib-olla vanaemaga on sellel lapsel turvaline suhe. See tähendab, et inimesel on siiski erinevaid kiindumussuhtemudeleid, millega ta läheb ellu, et me ei saa kõike võtta selliselt, et kui lapsel on olnud lapsepõlves näiteks hooletusse jätmine või vaimne väärkohtlemine kodus ema poolt, et ta ei võiks luua turvalisi suhteid teiste inimestega soovid vastavalt, kui need suhted oleksid siiski olnud lapsepõlves. Ja öeldakse ju ka seda, et tegelikult lapsepõlvest mida rohkem häid kiindumussuhteid on, seda uhkem. Et on nii tore, kui see on nii emaga kui isaga kui, siis mõlema vanaemaga mõlema vanaisaga ja kui seal on veel õdesid-vendi hoidjaid, et nad on kõik nagu moodustavad kiindumussuhet. D, ja mida värvilisem see on, seda, seda toredam, son seda erinevamaid kogemusi, see laps saab. Jah, loomulikult on see väike mikro perekond ikkagi, nagu see kõige tähtsam, sest laps ootamatult puutub selle perega kõigele rohkem juurde, et võib-olla on tal tore tädi, kellega ta loob kiindumussuhte, aga ta ei ole siiski selle tädiga igapäevaselt koos, et need kiindumussuhted, et hakkavad omavahel ka võistlema ja psühholoogid enam ei oska kunagi öelda. Kui inimesel on nii-öelda piltlikult öeldes teksapükste tagataskus ühel pool need turvalised kiindumus, kogemused ja teisel pool mitteturvalised kogemused, kuidas need siis edaspidises elus, millisel hetkel mingi mudel käiku läheb, kuidas inimene maailma vaatab? Aga tuleme nüüd siit esimeste kiindumussuhete juurest ikkagi seksuaalsuse juurde, et mida silmas pidada lapse kasvamise juures, teades, et see võib tema tulevast seksuaalsust mõjutada? Eks ole, me ju teame seda, et, et enam-vähem samasooline vanem on lapsele enda rollikäitumise eeskuju ja vastassooline vanem on ju esimese paarisuhte Näidis, et Eestis on tõesti ka selles vallaslapsekasvatuse, ütleme tema niisuguses ma kasutaksin isegi sõna soolise ja soorollide kujundamisel osas ka teatud muutus toimunud noorte vanemate puhul. Et kui varem oli näiteks selline suhtumine, et laps ei võinud oma keha uurida, võib-olla oma nukk vot katsuda või kui lasteaias enne magama minemist laps pani käe oma suguelundite vastu, ei kasuta sõna masturbeerimine, aga me kasutame laste puhul sõna tamine. Kui laps ei suuda ärevusest muidu magama jääda, siis oli jällegi võib-olla Spocki mõjul väga tugev täiskasvanute reaktsioon. Et praegu on siiski seisukohta, et laps võib oma keha uurida. Laps saab selle tulemusena teadlikuks oma elust. Muidugi laps peab teadma, kus ta seda teeb, väikse lapsega me ei saa seda keelata. Kui kooliealine laps uurib teiste inimeste juuresolekul oma keha, siis me õpetame talle sotsiaalset oskust. Et on kohad, mis on privaatsed, kohad, kus sa võid oma keha uurida ja on teised kohad kus sul tuleb arvestada teiste inimestega, et see ei ole lihtsalt viisakas käitumine. Aga psühholoogina ja Seksoloogina ma näen, kui palju on inimestel neid hirmusid, mis on perekonnast, lapse, Põlvas kultiveeritud lastesse. Et keha on tabu, oma keha, uurimine või katsumine on tabuküsimuste esitamine on tabu nendel teemadel. Me ei räägi, kõik tuleb sellepärast, et vanematel endal ei ole kas oma kehaga või seksiteemaliste vestluste ka ju head suhet. Et see, miks meie tänane sõnum, ma arvan, ongi see, et lastele oma genitaalid pakuvad palju huvi, et äikesed tüdrukud näiteks mängivad ja arstimänge, kus nad on alasti, et just nimelt uurida seda keha ja kõige valusam hoop, mida vanemad saavad anda, ongi nii, nagu sa ütlesid, et last häbistada on selle juures need lapsel tekib see häbitunne ja see on nüüd üks sammudest, kuidas inimene saab võõrandada tulevikus oma seksuaalsusest, on see, kui ta väiksena saab sisse sellise häbi seemne, et katsumine on kuidagi räpane või. Ja sa küll kasutasid väikesed tüdrukud mängivad arstimäng ja ma arvan, et väikesed tüdrukud ja poisid et poisid tunnevad samamoodi keha vastu huvi ja tegelikult poisid hakkavad isegi varem huvi tundma kui tüdrukut, selle võib-olla ka sellepärast, et poistel anatoomilised kehaosad on rohkem nähtaval ja nad hakkavad katsuma ja uurima ja vaatama, millised on teistel poistel, missugused on kehaosad täiskasvanud meestel. Poisid teevad pissimise võistlusi, et kuna tüdrukute kehaosad on rohkem varjatud ja võib-olla osalt ka kasvatusest poiste puhul ei panda seda nii pahaks seda uurimist. See, mis on juba nähtaval, see võib tuua nähtavaks, aga kuna naiste suguorganid on ju varjatud, siis tihti ongi see, et kõik see, mis on varjatud, peabki jääma saladuseks müstiliseks ja varjatuks. Jah, ja on ju noori naisi, kes pole iseennast näiteks peeglist mitte kunagi alasti vaadanud, et nad ütlevad, et nad tunnevad ebamugavust isegi siis, kui nad duši all pesevad oma suguelundeid või, või kui nad oma rinda katsuvad. Ja on naisi, kes ei saa näiteks oma last rinnaga sellepärast toita. Neil seostub oma kehaga mingid väga tugevad häbitunded. Et neil on raske olla oma kehaga sõber. Mõnikord ei ole inimestel isegi sõnavara genitaalide jaoks. Ja pole genitaalide jaoks sõnavara ja siit tuleneb üks teine probleem, et needsamad kogemused, mida siis koged takse oma perekonnas, kantakse edasi siis ka oma paarisuhtesse kus seksuaalsuse teemadel ei räägita, ei ole sõnavara, kuidas sellest rääkida. Ja sellega kaasnevad väga tugevad häbitunded. Et koht on, aga sõna pole, koht on, aga see pole, et tihti kodus, nii nagu sa ütlesid ka, eks ole, et vanemad ütlevad ära katsu ennast sealt ja et sa nagu koht on, aga, aga see sõna, mida kasutatakse, on seal või allpool. Et need karmid keelud ja siis lisandub häbitunne tihti siis vanemate poolt, Ta on justkui edasi siirdatud, võib anda kui, siis lapsele järjekordse põhjuse oma tulevasest seksuaalsusest, kest kui võõrandumisele, kui sellega lapsepõlves seondub häbi või näiteks kui laps on jäänud vanematele vahele masturbeerimisega, mis on ju hästi loomulik protsess, väikeste laste puhul jälle siit võib lapse psüühikale lisanduda teadmine, et oi, ma tegin midagi häbiväärset, et enesele naudingu valmistamine ja eneseuurimine on kuidagi taunitav. Ja et need on siis sinu näite, et praegu keha uurimisest aga on inimesi, kes ütlevad, et oma perekonnas ma ei näinud mitte kunagi, et näiteks ema isa oleksid kallistanud. Ma ei näinud kunagi sellist asja nagu filmides on, et ema ja isa istuvad kõrvuti televiisori juures, näiteks isa paneb käe emale ümber. Et ma pole kunagi oma perekonnas näinud, et minu vanemad puudutaksid õieti teineteist. Rääkimata sellest, et nad oleksid näinud, et ema isa annavad musi, teineteisel ma ei räägi siin mingist sügavast suudlusest laste juuresolekul. Aga Seksoloogina, ma olen kuulnud, et inimesed ütlevad, et ma ei ole näinud puudutamist oma perekonnas. Mina olen seda oma praksises ka nii palju näinud, et tulevad just noored naised näiteks ütlevad, et ma olen ise võõrdunud oma seksuaalsusest ja kui hakata uurima nende vanemad, et nagu perekonnalugu, siis täpselt sama jutt, mida sina praegu räägid, et nad pole kunagi näinud, et parim, mis lapsele üldse saab osaks saada elus, on soe suhe vanemate vahel mis näitab oma käitumisega lapsele, et ema-isa vahel on midagi veel, kui see on ema isa, et see on mehe ja naise vaheline suhe. Ja nagu sa ütlesid, et laps ei peaks nägema pealt, eks ole, seda seksuaalakti ja sügavat suudlemist, aga see, mida laps peaks kindlasti võiks kindlasti näo pealt, on just nimelt paituse puudutused süles hoidmiseks, käest kinni hoidmises, naeratused tihti just need maitsetki tugitoolis ütlevad, ma pole seda mitte kunagi näinud, et vanemad oleksid olnud üksteise süles. Ja ma olen ka päris palju kuulnud juhtumeid, et ma pole ise saanud mitte kunagi ema või isa sülle ja seda inimesed tõesti ütlevad, et kuuse, meie lugudega see kiindumussuhte eellugu, mis me rääkisime pool vist ongi selle jaoks, et kõik algab ikkagi lapse jaoks sellest, et ema naeratab või ema või teine, siis ema aseaine, kes on siis primaarne hoolda, ta naeratab, ta võtab sülle ta puudud. Et need on esimesed füüsilised, seksuaalsuse, õidepuhkemise justkui alused, aga sealt edasi siis tulevad need psühholoogilised ja need suuremad vead on sisehäbistamine ja, ja veel hullem karistamine, kui laps saab veel selle eest karistada. Võib-olla me rääkisime ka natukene sellest väikelapse east, ütleme siis, kui need esimesed seksuaalse värvinguga tunded ilmnevad teisel kolmandal eluaastal, et kui nad tavaliselt ilmuvad siis oma vastassoost vanemaga, kui on see esimene tunne, et väike tüdruk tahaks abielluda oma isaga ja väike poiss tahaks ema endale naiseks. Ja seda mõnikord nimetatakse ka kirjanduses, Oidipuse kompleksis. Et see on näiteks periood, kus tüdruk hakkab rääkima, et isa, kui ma suureks saan, siis ma abiellun sinuga. Ja laps, kes ei taju, millised on täiskasvanud inimeste suhted ka sellel perioodil, jonnib väga tugevasti sest tema on rivaal. Ta peab emaga jonnima isa juuresolekul, et näha, kellele isa annab sellel hetkel õigust. Ja samuti jonnib laps isaga, sest ta tahab teada, kas isa hoolib temast, kas armastab, kas ta on väärtuslik, et see langeb kokku ja väga tugeva jonniperioodiga. Ja kui laps hakkab aru saama, et ema ja isa kuuluvad kokku, mina ei saa oma isaga abielluda siis tekivad jutud võib-olla lasteaias, et pruut ja peigmees ja, ja, ja võib-olla mõni laps meeldib rohkem, siis tulevad pulmamängud ja mõnikord ka väga tugevad tunded teise lapse suhtes. Musi ja kallistamise mängud lasteaias. Samas ma olen päris mitmed inimesed loengutel tulnud küsima, et aga mida teha siis, kui väikesel lapsel need esimesed seksuaalse värvinguga tunded oma siis vastas su vanema suhtes on, et kuidas nendele reageerida. Et siin ongi nagu vanemana väga põnev väljakutse, et ühest küljest ei tohiks jääda nagu väga külmaks ja kaugeks öeldud? Ei, ei, mitte mingil juhul ei saa, ei tohi stajatega, väike laps ei saa aru, mismoodi ei tuvi oma emmega abielluda siis või, või oma issiga, see on ju see esimene mudel. Mina olen ikka öelnud, et kuna laps sellest aru, et ei või, siis siis ei ole mõtet talle ikkagi niimoodi selgeks teha. Ei, seda ei tohi, vaid tegelikult tuleb tunded just nagu lahkelt ja leebelt vastu võtta. Mul on endal nii hästi meeles minu kõige väiksem laps, mina olen saanud viimast korda emaks nüüd hilises elu eas üle neljakümnesena ja tüdruklaps ja kuidas tema oli kahene ja siis, kui ta nii tahtis kui selgelt oma isaga olla paarisuhtes ja siis ta alustas üks hommik vestlust siukse napilt kahesena. Et kui mina suureks saan, et siis minul tulevad ka beebid ja tulevad ja siis sina saad vanaemaks ja saanud ja siis sina jääd beebidega ja mina lähen teatrisse ja kontserdile ja kinno, mina ütlen ja, ja siis ta täpselt sama jutuga läheb oma isa juurde, ütleb teadmist, minule sünnivad varsti beebid ja emme saab vanaemaks ja siis me sinuga läheme issi teatrisse ja kontserdile ja kinno ja ta leidis nagu minule võimaluse panna mind justkui kõrvale oma lastega nagu turvalisse kohta eest ära, et siis tee, oleks tal vaba oma isaga minna siis neid toredaid täiskasvanute asju tegema ja siis tabelites ja siis, kui ma suureks saan, siis mina hakkan issiga magama suures voodis ja sina oled minu beebidega siis minu toas, mina ütlen, mis seal siis miks siis ole ige oma beebidega seal oma toas ei, meie issiga oleme siis suures voodis, et ikkagi need fantaasiad on selles vanuses nagunii. No nii ilusad. Ja ma leian, et see on nagunii oluline tegelikult ikkagi need fantaasiad vanemal sellest vastassoost vanemal vastu võtta, mitte teda niimoodi julmalt ära tõugata ja öelda ei tütar või poeg, seda ei saa. Ja ma arvan ka, et seda võib võtta mõnusa huumoriga lapsele tagasi peegeldada. Et sa armastad oma isa nii väga, et sa tahaksid temaga kohe abielluda, aga nii tore, et mina ka sinu elus olen ja et ma arvan, et selline fantaasiaveeretamise aeg on üpris lühikene. Ja enamasti inimesed ka ei mäleta seda, kui täiskasvanute käest küsida, et kast nendel oli selline fantaasia, et nad tahtsid oma isaga abielluda, enamasti inimesed ei mäleta seda. Aga oma laste pealt me seda näeme ja see on nii ilus aeg, et selles mõttes jälle, kui võiks anda soovitusi raadiokuulajatele siis, kui, kui teie perekonnas on mõni väike laps antud hetkel kes kogeb selliseid tundeid oma ema või isa suhtelist, võtke need tunded vastu. See on ka oluline koht lapse tulevase seksuaalsuse juures, et ta tunneb, et tema esimesed seksuaalse värvinguga tunded Vastu kindlasti ja sellepärast, et peagi jõuab kätte see teismeliseiga, kus või laps hakkab lähenema sellele eale kus ema ja isa ei ole enam nii tähtsad, kus kiindumus isik on küll väga oluline, aga ta hakkab pikkamööda jääma natukene kõrvale, sest lapse seksuaalsuse kujunemisel mängib rolli ka ju muu keskkond mängib rolli see, mida laps näeb, mida ta kuuleb. Kaaslased, et sõbrad, lasteaed, muide, mõnikord lapsed võivad selliseid fantaasiaid veeretada ka hoopis lasteaiakasvataja suhtes, näiteks mitmed lasteaiakasvatajad on mulle rääkinud. Väikesed bossid on neile öelnud, et tädi, ma abiellun sinuga, kui ma suureks saan, et see ei pruugi alati olla ka emad, võib andeks vanem õde või vend vanema õe-venna puhul harvem. Siiski ma olen oma töös näinud, et, et jah, siis see vanusevahe peab olema hästi suur. Jah, vaata näiteks minu puhul nii ongi, et mul on pojad on juba täiskasvanud ja see väike tütar ikkagi, kui kuidagi tekkis tunne ühel hetkel, et ta isa on hõivatud, siis ta siiski kohemaid leidis endale asendusaine endast 20 aastat vanema näol tema jaoks see oligi täiskasvanutest mitte kakskolm. Ja ikkagi need peavad olema ikkagi täiskasvanu mõõtu siis õed ja vennad, seda ju ka tänapäeval on, aga me pole ka rääkinud veel sellest, et sellel samal perioodil laps tihti, kui tal on ema ja isa, siis näiteks ema isa istuvad diivanil kõrvuti või või on voodis, siis laps tahab niimoodi vupsata nende kahe vahele. Sel hetkel. Jah, aga no lapsed tahavad ka palju varem vanemate vahel magada ja, ja, ja see ei ole alati seotud selle perioodiga, et neil oleks fantaasia vanema suhtes. Et ta tahab teda oma meheks või naiseks. Et see on ka tihti seotud lihtsalt turvatunde puudusega, et meie igapäevaelus, kus vanematel on väga vähe aega ja, ja laps on lasteaias ja õhtul on õhtused toimetused ja laps läheb kell üheksa magama siis lapsel jääb rahuldamata see, see turvatunne ja seda ta üritab kõiki rahuldada, siis vanemate vahel magamisega, et on ju väga mõnus ja kaitstud tunne, kui sa magad oma vanemate vahel. See võib olla vanemate jaoks väga raske ja häiriv, sest laps võib-olla sipleb ja vanemad ei saa välja puhata peale seda vanemate seksuaalelu võib-olla häirib. Aga lapse jaoks on väga mõnus magada vanemate vahel ja tegelikult see annab lapsele turvatunnet. Et vahel, kui vanemad ka küsivad, et kas me peaksime selle paugupealt lõpetama siis kõik oleneb asjaoludest, et kui perekonnas on mingid keerulisemad perioodid, sõidud, haigused, elukohavahetused, siis mina olen öelnud, et kui on näha, et laps on väga häiritud kõigest sellest, miks mitte lasta tal vahepeal vanemate juures magada. See on nagu haige laps tahab alati magada, tegelikult tema juures me oleme siit väikelapse east vist kõige olulisemad asjad ära maininud. Ma siiski veel rõhutakse ikkagi, et, et see häbistamine ja karistamine sel perioodil kui laps on mingisuguse seksuaalse tegevusega hõivatud, on ühed kõige rangemad seksuaalselt haavad, mida laps võib saada. Ja aga ma siiski tahaksin öelda et oma töös ma puutun sellega kokku, et perekond võib ju olla ka tolerants, näe, selliste mängude suhtes ja keha uurimisi aga alati ei ole muu, ümbritsev keskkond lasteaias võivad olla teised reeglid. Meie võime küll arvata, et lapsed võivad arstid mänge mängida, aga võib-olla teise lapsevanemad ei ole sellega nõus. Nii et see on väga keeruline probleem, kuidas seda ülejäänud maailmale selgeks teha ja mõnikord tuleb ka oma lapsele seletada, et tolle lapse peres on teistsugused reeglid ja sa ei sobi seal peres neid mänge mängida. Just. Et see on meil mitmes varasemas saates läbi käinud, et see hääl, kuidas vanemad räägivad lapsega tema esimestel eluaastatel saab hiljem lapse sisehääl läks. Nii, et kui vanemad annavad mingisuguseid väga kriitilisi häbistavaid või karistavaid kommentaare lapse puhkeva seksuaalsuse suhtes, kui see laps on väike, siis see võib olla nende tulevasel seksuaalelu künnisel. Ta võis kuulda kõrvus justkui vanematest inspireeritud häält, mis keelab naudingu ja nagu ähvardab, et seksuaalne eneserahuldamine on siis kas patune ja, ja seksi nautimine muudab ta ültse kõlatuks inimeseks. Et see on väga oluline mõte, et vanemate hääldab, meie tulevaseks, ei lähe, läks jah, seda kindlasti. Peresaade. Aga läheme siis nüüd ma ei tea teismeikka. Siin ma võib-olla hüppan siiski jälle tagasi selle kiindumussuhte juurde, et kui me mõtleme selle peale, et on laps jõudnud teismeikka, kellel oma vanematega on olnud turvaline kiindumussuhe, kes on harjunud, et ta võib oma küsimusi esitada, seda seksuaalsuse ja keha ja, ja arengu kohta ta saab, nendele vastuseid teda ei häbistata. Vanemad jäävad rahulikuks, selliste küsimuste peale. Ta julgeb rääkida võib-olla oma esimestest tundepuhangutest oma sõprussuhetest ja on teisi lapsi, teismelisi ikka jõudvaid lapsi, kelle vanemad on väga ärevad igasuguste küsimuste, kui neid on üldse olnud suhtes võib-olla ka nendesamade mängude suhtes, mis lapsepõlves on olnud või vanemad on olnud kinnised, kõrvale hoidvad. Et laps astub ellu erinevad kiindumussuhtekogemustega ja on leitud, et need lapsed, kellel on turvaline kiindumussuhe olnud, need alustavad tegelikult seksuaalsuhet natukene hiljem kui teised lapsed. Et nende jaoks on nagu olulisem see emotsionaalne kontakt ja sõprussuhe ilmtingimata. Ta ei pea, see esimene esimesed suhted kohe kasvama oma üleseksuaalsuhteks. Seevastu on teisi lapsi, kes lähevad ellu ka me ju kõik teame, et tänapäeval meedia, arvutimaailm kõik mõjutavad lapsi, kelle jaoks Sekson lihtsalt seks. Ja kui nad on elus kogenud, mitte turvalist kiindumussuhet siis on uuringut tehtud noorukite hulgas siis, kui tema noor partner ilmutab tema suhtes emotsionaalseid tundepuhanguid, siis tundub pigem häiriv, hirmutav ja nad püüavad sellise suhte kiiresti katkestada. Ja ongi leitud, vot selle kohta on noorukite psühhiaatrias ja psühholoogias mitmeid artikleid avaldatud, et nendel noorukitel on siis rohkem sellist seksuaalset riskikäitumist. On üks tüüp lapsi, kes tulevad nende hirmudega oma kodudest, et seksist rääkimine on tabu. Need lapsed, näiteks kui nad astuvad esimesse seksuaalsuhtesse, nad ei julge kondoomi kasutada, sest nad ei julge nendel teemadel rääkida oma partneriga. Nendele surutakse peale rohkem selliseid seksuaalseid eksperimente tegelikult ei soovi ise. Aga nad ei julge öelda ja nad tarbivad kergemini ka mõnuaineid sõprade mõjul, et neil on see turvaline kiindumussuhe on väga tihedalt seotud ka oma mina muu väljendussfääriga enesehinnanguga ja sellest tulenevalt see mitte turvaline kiindumussuhe mõjutab sõprussuhetes ka seda, et nendel lastel on vähem enesekehtestamisoskusi ja üks-ühele. Tihti võetakse üle seda, mida nähakse pornograafia listel lehekülgedel. Et on leitud, et on siis kahte tüüpi lapsi, et ühed, kes on väga sellised klammerduvad, kelle enesehinnang sõltub sellest, kui palju neil on näiteks poiss-sõpru selle nimel võib-olla ka niisugune üle võimendatud Seksoliseeritud käitumine, et poolt ei vajata mitte seksi. Kui sellist, aga vajatakse tõestust oma tütarlapseks, naiseks olemisele ja teine noori on siis selliseid, kes ei väärtusta üldse tundemaailma ja kelle jaoks seks on lihtsalt seks, kes siis väldivad üldse niisugust õrnemat tundeid paarisuhetes. Nii et praegusel hetkel kusagil nagu mõistetavaks, miks me selle kiindumussuhte alguses ikkagi nii läbi rääkisime just eriti tüdrukute puhul on tehtud neid uuringuid, et kui ei ole olnud väga head turvalist kiindumussuhet oma isaga siis kiputakse rohkem minema nagu seksuaalsuhetesse. Varakult. Ja need uuringud tõesti on leitud. Tegelikult see läheb ju edasi teismelise east, noore naise või mehe ellu väga ruttu, et see suhete kvaliteet, teed, mis perekonnas oli, see toimib justkui nagu baromeeter ka seksisuhetes. Et sinna on sisse kirjutatud ka see, millised need suhted hakkavad täiskasvanu eas kujunema, kuidas nähakse partnerit ja kuidas tehakse partnerivalikut. Tean, kuidas endaga lubatakse käituda ja mida enda suhtes üldse lubatakse, selles mõttes teismeiga, hilisem Norfiga on nii huvitav, et kui me rääkisime sellest hoidiktuaalsest kaadis alguses, seal on seksuaalse värvinguga tunded, siis nüüd on ikkagi need päris ehedad, seksuaalsed tunded tihti ka, et esimesed katsetused ka oma puhkeva keha ja, ja, ja möllavate hormoonidega lähevad ikkagi vastassoost vanema peal küll midagi natukene proovitakse, aga siis need proovitakse järgi ka reaalses elus. Ja nüüd on jälle väga huvitav vaadata, kuidas oma vanemad reageerivad. Ma olen päris mitu Me noore inimesega rääkinud sellest, et kui nad hakkasid eksperimenteerima oma seksuaalsusega said nad oma kodust väga ränk, kui hinnanguid. Ja eriti just noorte naiste puhul on väga lihtne ette kujutada, kuidas kas nende oma ema või oma isa ütles, nii. Kui sa nüüd välja lähed, siis sa ja siis on need kõik prostituudi arheotüübist erinevad nimed, et siis sa litsiks kätte ära lähed. Ja need sõnad on jäänud neile kummitama, võib olla väga pikkadeks aastateks, et tegelikult, et justkui nii lihtne on minna üle võlli, siis jõudis litsiks kuskile kätte ära, et on jäänud välja arendamata ka oma see eluterve küps seksuaalsus, suurest hirmust üle võlli minna. Ja tegelikult võib ju öelda ka arvestades meie tänase saate seda esimest poolt, et seksuaalsus on ju trepp. Et alguses laps õpib, mis üldse lähedus on, mis on teise inimesega koos olemine, siis õpitakse seda, millised on suhted teiste inimestega, kuidas ma poisi või tüdrukuna käitun. Siis kui mulle meeldibki üks inimene, kuidas ma temaga olen. Et, et see on tegelikult trepp, et ei saa neid trepiastmeid vahele jätta, et hüpata. Ta, näiteks jätta kolm astet vahele ja hüpata kohe seksuaalsuhtesse. Ja siin on nii palju harjutamist ja me peame ju loogiliseks seda, et, et korrutustabeli jääks pähe, tuleb palju tuupida ja enne, kui kaunis viiulimäng tuleb välja, peab käsutama, et ka kogu seda seksuaalset käitumist, kui pikk võib olla pilk ja kust võib ennast üldse lasta puudutada, kui pikk on distants? See kõik vajab nii palju harjutamist, kui pikk võib olla seelik, et kuidas nagu mitte jääda sinna nunna justkui energiasse tüdrukute puhul, aga et mitte minna aga üle võlli siin on nii palju vaja eksperimenteerida. Ja aga tegelikult poisid on ka tänapäeval väga kimpus oma seksuaalsusega, sest kui mõelda seda, et ühiskond tegelikult kultiveerib väga sellist mehe tüüpi, kes on edu, kas ilusa autoga ja kena välimusega ja tema kõrval on kindlasti kaunitar, siis ka ütleme, noormehed tihti tunnevad seda, et tema oma alles arenevas kehas ja tema, kellel ei ole oma rahakoti ja kellel ei ole veel oma tööd, et ta jääb alla nendele mehe mallidele. Ja, ja kui see poiss hiilgaa puudub see pool, kellega ta saaks nendel teemadel arutada ja mõelda, siis see tegelikult mõjutab väga palju ka poiste enesehinnangut. Ma tahtsingi sinna jõuda, eriti veel tänases maailmas, kus poiste puhul on ka selline suur segadus, et, et millal minu huvi võib muutuda ahistamiseks. Kuidas üldse olla, kuidas näidata välja, sest et arhetüüpne stereotüüpne vana lähenemine ütleb, et sa võid läheneda ja sa võid näidata oma huvi ja et poiss peab olema justkui see esimene, kes teeb sammu tänasel päeval, on, ma arvan, et siin segadust nii palju, et, et ühest küljest justkui nagu peaks eksperimenteerima nagunii poisid kui tüdrukud. Aga siin on tulnud täiesti uued dimensioonid, mida vanasti ei olnud. Ja üks teema, millest tänapäeva noored ka rohkem mõtlevad, on see homoseksuaalsuse teema, sest ühtepidi on väga positiivne, et meedias nendel teemadel arutatakse, aga samas noored, kellel puuduvad veel seksuaalkogemus, et nad on ka tihti segaduses. Kas ma olen oma seksuaalvõi heteroseksuaalne, et see on ka ju loomulik, et inimene võib tunda tundepuhanguid ka samast soost inimeste suhtes ja minu vastuvõtule on tulnud noori inimesi, kellel pole mitte mingeid seksuaalkogemusi. Aga nad mõtlevad nendel teemadel ja näiteks isegi mitte puberteedi eas tüdruk 11 12 aastane tüdruk minu vastuvõtul ütles, et ma arvan, et ma olen lesbi. Ma küsisin, et miks sa nii arvad, aga ma pole veel kunagi kellelegi armunud olnud. Mul on ainult üks sõbranna, et lastel võivad olla sellised mured. Et kui nüüd mõelda nende noorukite peale, kes lähevad ellu ja, ja kellel pole siiski olnud seda head kiindumus kogemust kaasavad. Ta täiskasvanu ikka. See teismeliseiga on ju selline kõikide inimeste puhul väga suur kahtluste periood kus ennast võrreldakse rohkem kui teistel vanus perioodidel teiste inimestega, kus ka õpetajate või lastevanemate ütlused, et sa näed päris kena välja või sa oled ilus poiss või tüdruk ei maksa mitte midagi, kui teismelist silmis. Sa ei ole nii populaarne või nii väärtuslik, et võrreldakse siiski rohkem ennast kaaslastega ja kaaslaste arvamus on väga tähtis ja kui lapsel on siiski aastatepikkune see tagala, et ja, ja oma minapildiga on paigas, siis tal on kergem seda perioodi läbida. Aga kui laps on mitte turvalisest suhtest kogenud, et ta ei suuda kunagi vastata vanematele tusele, kui seal on lisaks veel mingi tülgamised, ükskõiksus või isegi väärkohtlemine, siis on väga raske seda kadunud turvatunnet taastada. Et noorukite niisugused probleemid ka oma seksuaalsusega võivad võimendada näiteks söömishäireid, sest kompulsiivne söömine või joomine või, või, või, või ka kompulsiivne masturbeerimine kõiki nende nähtuste võib võtta ühe vihmavarju alla. Nende sõnumiks on see, et ma aitan ennast ise. Ma ei vaja teiste inimeste abi, sest ei ole olnud kogemust, et sellest turvalisest suhtest ma saan mingit mingit niisugust abi. Ja mõnikord luuakse ka sellel perioodil selliseid suhteid mis on olnud võib-olla lapse eas seda last kahjustavad või oma partneriga suhteid, milles ta tegelikult tunneb ennast halvasti, sest inimeses on ka tegelikult mugavustunne olla näiteks koos partneriga, kes meenutab nagu isa, kui isa oli väga selline vältiv, kinnine isoleeritud, siis me tegelikult teame, kuidas sellise inimesega olla ja kuidas temaga toimetada. Siis me kipume mõnikord, et kui lapsel on see mitteturvaline suhe valima just seda tüüpi partnerid sest seal on ka teatud mugavustunne, sest seesama, mis on kunagi elus olnud, läheb edasi. Väga-väga raske on luua teistsugust suhet, mida ma tegelikult olen igatsenud sest see teistsugune suhe tekitab väikest ärevust ja ebamugavust. Ja seetõttu ka sellel perioodil, kui inimene ei ole piisavalt kips, kipuvad noored väga tugevasti haiget saama. Eks seksuaalsusest Me võime rääkima jäädagi, sest siin on nii palju huvitavaid teemasid, tänane saateaega ka kiirustab meid takka ja täna on aeg saatele joone alla. Aitäh sulle, lemme Haldre. Aitäh sulle. Kuigi me täna rääkisime põhiliselt kiindumussuhtest ja, ja lapse ja nooruki ja seksuaalsusest on järgmises saates kuma teiega jälle koht, on meil põhjust seda teemat edasi arutada. Aga täna siis nii palju, aitäh sulle, heapere, saate kuulaja, mina olen Katrin saali, Saul saateid saab järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Seniks soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.