Tere õhtust. Tänases meie sarja teises saates astaksime partituuri paberil, ülemiselt löödi realt ühe kukesammukese allapooleteise rea ette on kirjutatud sõna oboe. Seega veedame järgnevad 20 minutit oboe d väga meeldivas seltskonnas enne kui vaataksime selle pereliikmed ükshaaval ulataks visiitkaardi olevainomäe. Ta esitab meile Benjamin Britteni pala paani laul. Pala motoks on Paal mängib vilepilli, milleks on muutunud siirings tema armastatu. Olev kas tohiks paluda sinult paar sõna oma pilli kohta, tähendab oboe. Jah, see on tänapäeva Bojan oma sajanditepikkuse ajaloo jooksul tublisti täiustunud. Kui nüüd võrrelda teda paruka poega, siis paruka pooleli siin Nende klapikas tasemel olid kõik ainult augud ja neid aukegi oli ainult kuue ringis. Ja siis veel lisaks Õpple Nende väikeste sõrmede jaoks veel eraldi klapid. Aga milleks nüüd tänapäeval on nii palju neid klappe peaks olema, neid klappe on järjest juurde tulnud ikka kuni siiamaani. Ja ilmselt on need siis selleks tehtud, et et võimaldada esitada sellel instrumendi peal tehnilise lugusid ja ka täiustada kõlalisi võimalusi. Nii et enam ei ole mitte nagu vanasti mingil määral nostalgiline, vähemalt nukker instrument, vaid ka hea ütelda, kindlasti ka tehnilisest ja topeltlesthuulik. Palun, milline see huulik, mis ta endast kujutab? Nuulikon tehtud pilliroost ja siin on nagu kaks lestakest, mis on siis seotud kokku sellise metall torukese peale. See huulik ise, kui pildi otsada ei pane, siis ta teeb niisugust piuksu häält. Kui suur selle iluristleja võiks olla mitu ruutmillimeetrit või seda ei oska isegi öelda, see on küllaltki väike. Tänu sellele väiksele lavale on ilmselt ka teistsugune puhumise moodus, kui teistel puhkpillidel, milline see on ja oboemänguga kaasnevad ka teatud spetsiifilised raskused teistel puhkpillidel, see piluke, kuhu siis õhusammas suunatakse on küllalt suur, siis poel on ta tõepoolest nii väike, et talatis poeg mängides tekivad suured õhuülejäägid ja etud edukat teos lõpule viia. Selleks on tarvis vahepeal kindlasti sellest vanast tarvitab tõhusalt vabaneda. Ma juba selleks, et see varustavad. Kuidas vabanemine toimub üleriks tõusta? Seal on kaks võimalust või isegi kolm võimalust. Kui on tegemist niisuguse forte looga siis on võimalik teda suunurkadest ülejääki eemaldada kopsudest. Aga kui on niisugune piano ja küllalt lüüriline Vaiknaloogiale, siis seda muidugi teha ei saa, selleks on siis tarvis enne eelnevalt, kui uus õhk sisse hingata. Kõigepealt välja hingata vana üleliigne õhk kopsudest. Kolmas võimalus ja kolmas võimalus on siis see niinimetatud põsk hingamine kus tõmmatakse uus õhk sisse nina kaudu ja samal ajal ja samal ajal õhku antakse ainult asjadest. Aitäh. Niipalju siis. Tänapäeva oboest ehk ajalooliselt mõttes või halvas mõttes Soprano poest. Nagu kõigil pillidel on ka oboel küllaltki pikk arengulugu. Esimesed topeltlest huulikuga pillid ehk me võime nimetada Whinstrumentideks ilmusid maailma ajaloo areenile. Vanas vanas Egiptuses on umbes 7000 aastat tagasi. Oma kõrgema arenguastmele jõudsid oboe instrumendid juba Antiik-Kreekas ja Petsansis ja lõunaslaavlastele. Antiik-Kreekas olid nendeks pensioniteks aulas ja tiibia. Petsansis oli sopelo ja Pärsias ning Indias surna ja tuduk. Need kaks viimatinimetatud on praegu kasutusel meie taha Kaukaasia ja Kesk-Aasia vabariikides kui rahvamuusikainstrumendid. Muide, neid on olnud võimalus kuulata ka meil Tallinnas. Nimelt ühel sümfooniakontserdil gruusia helilooja sümfooniat mängides mängisid kaasa ka kaks gruusia rahvamuusikat. Nende instrumentide surna ja tüdruk. Euroopas tunti juba 13. sajandil terve rida. TopeltRes Publica, Pille need olid Prantsusmaal. Miset ja Shalmei setti kasutatavad ka tänapäeval isiklikult ei ole kohanud. Kuid need olid meile juba tuntud plokkflööt ja sarnaselt välja arvates huuliku osa. 14. kuni seitsmeteistkümnes sajandi heliloojad kasutasid aga juba järgmisi pille, millest kõigepealt on meil siin näidega pommerist. Leho olete kas tohiks paluda näidata pommerit? Ta on nüüd niisugune vill. Kuus, seitse auku on tal siin mängus sõrmede jaoks, jah, üks on meil siin taga pöidlaga kinni panna. Siis otsad võib, niisugune trastyybikendus see nimi on? S nimetatakse lihtsalt Nonii kui inglissarve nõndasamasugune, sa ütlesid drastilise drastilise topelt lühike seeriates. Otse vee sees peab olema selle jaoks, et hakkaks paremini vibreerima, kui ta on kuiv, siis ta ei vibreeri hästi. Loodame, et olen täiesti veendunud, et vibreerib ka ilusti jätma mingi hääle kasid kätte saanud. No umbes midagi niisugust häält tuli. Kõrvuti nii-öelda avatud topelt-nes tuunika vä? Trostiga avatult arenesid ka kaetud tapedest kurikapillid, siin on meil näiteks samas samuti keskaegne Crumphorm seal samasugune topeltlesthuulik käib toru otsa ja see kaetakse omakorda niisuguse kapsliga. Ja nüüd juba puhutakse, enam ei hoita huultega mitte ses trossist kinni vaid ta vibreerib vabalt selles kapslis. Olev, kas sa sööksid? Et mingil määral tuletab meelde aitäh Eesti mõningaid rahvapille mingil moel roopilli ja veel rohkem torupilli, sest eks torupill olegi tegelikult kaetud topeltlest hulika pillanud sinna sisse puhuta vaid heli tekitatakse õhu kotisest, õhu pealesurumisega, kapslisse. Nii palju siis oboe perekonna ajaloost. Edasi kuuleksime. Kuuleksime olevainomäe ja Leho Läte esitluses. Telemani Pivaatsed Sanaadist number neli. Õige pea hakkas poele tekkima ka suuremaid ja väiksemaid õdesid-vendasid. Lühikese elu eaga oli väike oboe ehk oboe Piccolo. See eksisteeris ainult seitsmeteistkümnenda 18-l sajandil. 1722 aga võeti esmakordselt kasutusele oboe Tamur sonopoest Tertsi võrra madalam pill väga Meeldiva mahedad ämbriga. See instrument elab tänapäevani eelkõige Johann Sebastian Bachi partituuri telesamuti, seda instrumenti kasutanud 20. sajandi erinevad eelkõige Richard Strauss kahjuks meelduda vabariigis jälle ei ole. Siiani eksisteerib ja on väga laialt kasutusel üks väga armastatud soolopill sümfooniaorkestris suur oboe Tamur ehk inglissarv. Korno Englase Inglismaaga sellel pillil küll mingit erilist pistmist ei ole. Aga nimi juba kord niisugune on. Sellel pillil, nagu me nägime, siin juba Pommeri puhul on samuti pikendus trostile essiks kuna muidu lihtsalt seda pilli ei saaks mängida, käed hästi ei ulataks, nii kaugele peab pillimängijad. Ja me kuuleme Leho Läte ehituses. Inglissarvel Benjamin twitteri pala Niobe ka sellel Palon moto. Niobe, kes on moondunud mäeks, nutab taga oma 14, kümmend, last. Meie saate lõpuminutid veedame koos poede perekonna meeldivas ringis ja nimelt olevainomäe Kalevansmäe oboedel ja Leho olete inglissarvel esitavad meile esimese osa Beethoveni triost. Tänaseks jätame opoede meeldiva seltskonnaga nägemist. Loodan, et meil kõigil on nendega veel palju ühiseid meeldivaid hetki. Järgmises saates kohtuksime Clarvetite perekonnaga, kuid see on juba jaanuaris, järgmisel aastal nägemist.