Tere õhtust. Tänases sarja kolmandas saates kohtume klarnetit ja perekonna esindajatega. Enne kui vaadata Pille ja kuulata klarneti muusikat, peatuksin paari hetke jooksul. Meie Eesti klarnetikoolil. Ärgu pahandagu mulle pahaks, eriti teised teiste puhkpillide mängijad. Kuid meie puhkpillimängu tippudeks on flöödi ja klarnetikool. Ja nagu mõnikord juhtub, üksmeelses ja sõbralikus perekonnas või kollektiivis ei taha keegi eraldi silma paista. Ja kelle poole sa oskadki pöörduda, sest üks mängija on parem kui teine. Ja meie puhkpillimängu au ja uhkus, ainuke rahvusvahelise konkursi laureaat Hannes Altrov oli täna kontserdi Viljandisse. Ega täna meil puudub. Nii et me täna ei alusta mitte ühe Larnetega, vaid nelja klarneti muusikaga ja esinevad meile täna. Algatuseks siis Elsa veteran Alfred Sikk ja praegused ERSO virtuoosid Rein Karin, Kalev, Velthud ja Hans surveli teoseks on humoresk ja autoriks Ameerika naishelilooja rosmariin lang. Peatume nüüd lühidalt klarneti ajalool klarnet dialugu võrreldes oboe ja flöödiajalooga on märksa lühem ja konkreetsem. Nimelt kaugetel ammustel aegadel lihtsalt ei olnud ühekordse lest Kulika pilli. Ja alles meie ajaarvamise algul tekkisid esimesed ühekordsetest hulika pillid, kuid need olid praktiliselt oboe instumite teisend. Milles oli siis vahe? Vahe oli huulikus. Kui mäletame, oboe kuulik oli ühekordse või Kahekordse lest huulikuga kaks väikest keele, kes siis siin on üksainukene sees on ühesõnaga õõne ja mida katab siis keel ja saavutatakse siit vastav hääl. Ja nii olidki paljud instrumine Salblusali muu ehk Shalmei eksisteerisid pikka aega kahe huulikuga. Siit arenesid välja rida niinimetatud rahva klarnetit. Sõid ball, vigaseid nimesid, näiteks Sardiinias, Launeda, Velzis, pikk-pikk, koon, Venemaal, priolka, Poolas Duda ja leedus Pirbiine. Viimane on ka praegu Leedus väga populaarne ja on mängitud kuulsaks praktiliselt pooles maailmas. Kuid kõigil nendel pillidel üks viga nimelt ülepuhumisel Nad ei andnud oktavi, andsid teised pillid näiteks flööti, oboe, jaga teised puhkpillid, vaskpillid, ma mõtlen. Ja seda nimetatakse tänapäeval Niukest efekti kinnise kõlada ru printsiibiks. Tookord aga oli sädemete efekt vaid efekt, kuna pilliulatus oli praktiliselt ainult oktav. Ja seega sai mängida ainult rahvamuusikat ja tõsises muusikas seda kasutada ei saanud. Nii jõudis kätte aasta 1692, millal isa ja poeg Tennerit pikendasid. Selle muu toru lisasid alla kolm klappi väikeste näppude jaoks ja üles K2 lappidel. Ja tänu sellele enam ei olnud vaja seda esimest ooper tooni oktavit, vaid seal kasutada teist ooper tooni. Saloto pluss Clint ehk too teetsemit. Ja niimoodi nad said lõpuks kolme oktorisi ulatusega väga meeldiva tämbriga Alt niukse pehme, ülevalt kõlava pilli, mille nimeks sai klarnet tänu oma ülemisel registrile, mis meenutas väikese trompeti Clarina häält. Ja edasi, muidu, olgu märgitud. Sajand hiljem 18-l sajandil täiustas. Tallinnast pärit olev Ivan Müller täiustas instrumendi, lisades olemasolevale viiele kuueklapile veel rida klappe 13 klapiga. Algul prantsuse akadeemia lükkas selle tagasi, öeldes, et nii mitme klapiga pilli sa üldse mängida. Kuid hiljem sakslased võtsid kasutusele selle siiski. Ja see saigi kaasaegse klarneti esiisaks juba nüüd kaasaegse klarnetit. Ja seda kahjuks me mängida ei saa, sest siin huulik on natukene katke kaasulikele otsa, sellepärast et toru läbimõõdud on erinevad. Õige pea 18.-le algul tekkis juba rida kuulsaid virtuaalse klarnetimängijaid ja see innustas ka heliloojaid kasutama võimalikult palju. Esmakordselt kasutati teda või kasutas klarnetit oma orkestri koosseis Telemal aastal 1422, aga. Mozart kirjutas oma heale sõbrale staablerile juba väga palju klarneti muusikat väga mitmetes koosluses. Täna kuuleksime Mozarti duot kahele tähendab skajale kvartetile esitavad Rein Karin ja Kalev. Pöördugem nüüd perekonna teiste liikmete poole. Tegelikult see niinimetatud meie klarnet on sopran, klarnet oktav kõrgem pill. Nii nimetatav klarnet meil kahjuks puudub, kuid meie tavaliselt Warnetist vindi võrra kõrgem kvardi kõrgem S-klarnet ehk Piccolo klarnet oleme täiesti olemas. Rein Karin, kas me tohiks korraks seda pilli, mis häält teeb siis see väike Sarnetlikene? Need valt tõesti klarneti jalaga ülevalt läheb ülevalt läheb kõrgeks. Kas teil on kirjutanud? Soolorepertuaari on kirjutatud, meil ei ole siin kättesaadaval, aga üldiselt ma tean, et on olemas, aga põhiliselt on ta ikkagi orkestri pill. Kas ma võiksin paluda ühe väikese lõigukese kuskilt orkestri parteist iseloomu näiteks boolero? Nii et küllalt jõulise tämbriga ja see pill kastaka väga tugevast orkestri tutist välja edasi, sul on siin kaks toredat, miks need kaks nimetas? No üks on nõndanimetatud v Siibemal klarnet, teine a mis on siis pooltooni madalam ja, ja mis teeb lihtsamaks orkestris raskemate partiide mängimise ebamugavates helistikes ja ühtlasi ka väike tämbri vahe ja näit, klarnetit vahetatakse tasa hea teose jooksul ja väga sageli ja teinekord väga kiiresti. Kena, mis puust need karedad tehtedel. Klarnetit tehakse Aafrikas kasvavast puust, millel on palju nime, must eebenipuu või lihtsalt nibu võimust kookospuu. Õige nimedel on Grena tilla. Ja see on säärane puu, mis on väga kallis, väga tugev ja väga tugev ja, ja temast on väga raske saada puhast tüki, sellepärast ta teebki väga defitsiitseks kalliks. Muide, enne oli juttu siin sellest, et see üleminek register nagu ja oli raske, kas tänapäeval ka nüüd? Käsi kiukse tihti tuleb. Noh, eks nad ikka juhtub, aga ka see ei ole nüüd. Peab tulema lausa mängijale jah, ma loen siin ette. Kunagi, kui klarnet oli nii-öelda algstaadiumis, on siin suur vene helilooja Glinka oma märkmetes kirjutanud, et klarnetit intonatsiooni ei ole kunagi täiesti usutav materjali tõttu, millest see instrument tehakse, nimelt kõva puu, elastne keel, neid peab tarvitama alati väga suure ettevaatusega peale pause nad sageli kiiksatavad ja annavad väga vastiku heli, mis kaugelt mõjutab hanekisa. Ka tänapäeval laseda probleemist ei ole omastmete juhtuda või. Tähendab edasi järgmine pill, suurem pill, Alt klarnet ehk bassethorm lühidalt basset Vello sakas prossee pill kõlab siis nii alt üles. Väga meeldiva tämbriga pill, aga seda vist vähe kasutatakse. Orkestris siiski juhtub? Mina olen kohanud, ei ole tuhandetel ja muud moodsad, teil on teatavast, jah. Edasi, järgmine pill oleks meie tingimustes suurim klarnetit bassklarnetit Hans survele, kas tohiks sele Laanetega ja temale ka vest palju soololõpetajale ei solvu, repertuaari meil siin küll ei ole, aga orkestris, millist partiita Eilatist käsutab igasugus suhtlemiskasutada võib siis madalat partiide madalas registris vist küllalt tehniline, võrreldes teistega? Ei ole aga tal jõudu Nesti kõvastma registris demonstreerima. Siin on sustakovici 11.-st sümfooniast üks lõik, täitsa nii püksi peeninguid, paiskantsil tuleb sisse. Sa oled juba terve orkester, seal tagant täitsa hakkavad toimuma, aga muidugi kastannad peale tugeva on taga muidugi väga Vaiga. Kuidas Tšaikovski Tšaikovski kuuendale sümfooniad selle esimese osa lõppedes. Ega väga vaikne pill, samal ajal aitäh veel suuremaid Lanneteid nädalas siis kontrabassi, basset Horn ja kontrastandard, mis vastavalt spased Holynte ja paista näiteks doktor, madalamad meil jällegi kahjuks ei ole. Kuid nüüd kuuleksime nelja Clarretiga, see on siis kaks klarnetit, basset ja paslarret. Ühe teose ja selleks oleks Haydni resto. Kogu maailmas on hakatud kasutama küllalt palju klarnetit ja koori. See koosseis on väga omapärane ja on puhkpilliteiste kooridega võrreldes väga tehniline ja väga suure dünaamilise skaalaga. Samuti on ta väga suure ulatusega. Kui oleks meil kasutada kõik toodetava klarnetit, siis sellisel juhul oleks sellise koori ulatus üle kuue oktavi. Meie tingimused praegu on praktiliselt ulatus viis oktorit. Ja enne kui täna jäta hüvasti ja järgmine kord kohtuda kottidega, pakume kuulamises klarnetit koorilt. Rosmariin langi Grena tilla rapsoodia. Kuna tilla oli sissetroopiline must puu, millest valmistatakse klarnetit.